Kes oli ja mida tegi? 1. Louis XVI Prantsusmaa kuningas (18saj), hoolis lõbustustest 2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10
kavhanägudeks. 5 Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 5 Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti. 5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant. 5 Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim. 6 Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased nendest teada said hakkasid nad ära kasutama Aafrika võimude omavahelist viha ning hakati üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele.
üle 1777. aastal 1781. a piirasid ameeriklasd Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma 1782. a sõlmiti vaherahu, mis tähistas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas 1783. a sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uus riik Ameerika Ühendriigid Pärast vaenutegevuse lõppu seisti silmitsi majandusliku ja sotsiaalse kaosega 1787.a asuti välja töötama põhiseadust Ühed pooldasid tugevat keskvõimu föderaalvõim Teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduse kaitseks suuremaid õigusi 1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington
Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused:
Ameeriklastel olid vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see , et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii olid kaotused väiksemad. Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 tähte = 13 kolooniat. Usa põhiseadus ja riigikord Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund. Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine, föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse , kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Pt. 12. Eurooplased Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas Milline oli aafriklaste kõige suurem probleem sellel ajajärgul ? Suurim probleem oli orjakaubandus. Aafrika kaotas selle
Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse, loomulikku vabadust ja võrdsust pole. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Eri vormide segunemine ei ole ideaal nagu demokraatia, kuid on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt. Segatud 3 võimuelementi: demokraatlik, aristokraatlik, monarhistlik Varauusajal Veneetsia näide, stabiilne 1310-1797. 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev, föderaalvõim Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Valitsuse ülim eesmärk: Gloria, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahu: rahumeelne valitsus, mis väldib sõdu ja sisetülisid on auväärne. Üldine hüve, mis on saavutatav õigluse abiga. Kodanike omavalitsus ehk vabadus võõrvõimust. Vürstlikud voorused: armulikkus, halastus, heldus, suuremeelsus. Anda rohkem kui õiglus nõuab
Iseseisvussõda: -1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused:
Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles eri vormide segunemine ei ole ideaal, kuid on praktiline lahendus eri ühiskonnagruppide puhul Machiavelli, Harrington segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu Rooma vabariigi pol süsteem kolm segatud, üksteist valvavat elementi: demokraatia, aristokraatia, monarhia vastasel juhul igavese vaheldumise tsükkel Sparta ja Veneetsia eeskujud Locke kolm eri tüüpi võimu: Seadusandlik (kõrgeim) Täidesaatev Föderaalvõim Montesquieu valitsusvormid: Vabariik (demokraatia ja aristokraatia) Monarhia (aadli vahendav ja kontrolliv võim) Despotism (ühe isiku meelevaldne võim) valitsusprintsiibid Voorus Au Hirm monarhia kui ühe inimese võim, mis allub seadustele võimalik tänu vahevõimudele ideaalne süsteem: Inglismaa riigivõimu funktsioonid: Seadusandlik (paikneb terves rahvas) Täidesaatev (monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu) Kohtuvõim Õiglus ja kasulikkus
sisseseadmises o Paradoksaalne tulemus: parlamentlik absolutism. 1649-1660 Inglise Vabariik o Suveräänsusidee pooldaja Inglismaal: Hobbes Bodin ja Hobbes: monarhia on eelistatud, ent mitte ainuvõimalik vorm. John Locke Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). 2. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Locke'i ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689): 'võrdne vabadus seaduste all'. Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus)
aastal, inglismaa kaotas oma maad Põhja-Ameerikale. Asumaad kuulutati iseseisvateks. Iseseisvuse väljakuulutamine: Iseseisvusdeklaratsioon võeti vastu 4. juulil 1776. aastal Thomas Jefferson: Ameerika valgustaja, kes oli ka USA president ning kirjutas USA Iseseisvusdeklaratsiooni. Benjamin Franklin: USA riigitegelane, kes asustas esimese raamatukogu Ameerikasse ning võitles tõsiselt orjuse vastu. USA ülesehitus: USA on liitriik , kus kehtis kahetasandiline võim: föderaalvõim ja asumaadevõim. KOHUS PARLAMENT VALITSUS. Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid). Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud. Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Benedictuse reegel: · Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin.
Inglismaal: segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu. Toetusid Rooma vabariigi eeskujule, kus oli 3 segatud elementi, mis üksteist valvasid: demokraatlik (tribüünid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid). Eeskujuks toodi antiikajast Sparta ja kaasajast Veneetsia. Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke. Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad", 3 tüüpi võimu: seadusandlik, täidesaatev ja föderaalvõim(välisasjad). Seda arendas edasi Montesquieu. (kohtuvõim; seadusandlik ei tohi ise seadusi ellu viia, muidu türannia oht) Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus ja arusaam vürstlikest voorustest Humanistide eeskujuks Cicero "Kohustustest". Sealt voorusliku inimese ideaal 9 Põhi- e. kardinaalvoorused: 1) tarkus (prudentia); 2) kindlameelsus (fortitudo); 3)
Igal osariigil oli oma põhiseadus ja erinevused olid suured. 1781. moodustasid endiste asumaade asemele tekkinud riigid konföderatsiooni, mille ainus ühine organ oli Kongress, kus igal osariigil oli üks hääl. Kongressi võimu alla kuulusid sõja, rahu ja välispoliitika küsimused, kontroll rahanduse üle. Pärast Iseseisvussõja lõppu asuti välja töötama uue riigi põhiseadust. Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised osariikide suuremaid õigusi. Uue põhiseaduse teksti koostas James Madison. ° Liitriik ° Võimude lahususe teooria (Montesquieu) ° Seadusandlik Kongress, mis koosneb Saadikutekojast (propotsionaalselt rahvaarvuga) ja Senatist. (iga osariigi kaks senaatorit) ° Täidesaatev võim rahva poolt neljaks aastaks valitav president, kes on ka valitsuse juht. ° Kohtuvõim Ülemkohus Esimeseks presidendiks sai George Washington, osariikide seadusandlikuks organiks sai
kuningate järele), kodanike assamblee 2. Kaasajal Veneetsia: · Doodzh, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 16 Segavalitsuse idee juhtis välja võimude lahususeni. (John Locke: türannia vältimiseks vajalikud ,,piirajad ja takistajad". Eristusid 3 eritüüpi võimu: seadusandlik kõrgeim), täidesaatev, föderaalvõim (välisasjad). Õiglus ja kasulikkus 1. Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus Humanismi poliitiline voorusekäsitlus pidas valitsemise ülimaks eesmärgiks reputatsiooni, au (gloria), mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Selle saavutamiseks on vaja rahu (pax), sõdade ja konfliktide vältimist. See sõjavastane ideoloogia pidas rahumeelset valitsust auväärseks. Au saavutatamiseks on oluline ka ühine hüve(bonum commune), mis saavutatakse õigluse (iustitia) abil
sõjaretkedel), kodanike assamblee. Kaasajal Veneetsia Doodz, Kümne Nõukogu (kohus), Suur Nõukogu (võttis vastus seadusi, kaupmeeste koosolek). Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke peab järgima seadusi, aga institutsioonid peavad teineteist tasakaalustama (,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Kolmandaks föderaalvõim (välisasjad). Montesquieu valitsusvormidest: eristas kolme erilaadi valitsemisevormi, paigutas demokraatia ja aristokraata kokku (vabariik). Monarhia aadli vahendab ja kontrolliv võim. Valitsusprintsiibid voorus , au , hirm . Vabariik oli kõige nõudlikum oma kodanike suhtes- nõudis vooruslikkust, enesepiiramist. Hirm rahvas kardab oma monarhi, monarh ei usalda rahvast. Monarhia on geniaalne liikumapanevad jõud (inimeste voorused) neid pole monarhias
· Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev o Föderaalvõim (välisasjad) · Alternatiiv II: segavalitsus · Aristoteles: eri vormide segunemine ei ole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu · Rooma eeskuju
Parallelism: Perekond = riik. Valitseja kui pereisa (patria potestas = isavõim). Kaasaegsetele kõlas loomulikult Võimusuhted on loomupärased, inimesed sünnivad nendesse. Loomulikku vabadust ega võrdsust pole 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Võimude lahusus. John Locke (1632-1704): Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). 3 eri tüüpi võimu: a. Seadusandlik (kõrgeim) b. Täidesaatev c. Föderaalvõim (välisasjad) Seadusandlik võim ei tohi omaenda seadusi täide saata (türannia oht): "sama monarh või senat, mis annab türanlikke seadusi, võib neid ka türanlikult ellu viia" d. Seadusandlik võim paikneb terves rahvas (representatiivne kogu) e. Täidesaatev võim monarhia. Osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu Kui seadusandlik ja kohtuvõim koos, siis kohtunikul meelevald kodaniku elu ja varanduse üle
Varauusajal marginaalne suund. Levis 17. saj. 3 eri tüüpi võimu: Levellerid Inglise kodusõja ajal (1640-ndad). Sõjaväe radikaalsem osa: Seadusandlik (kõrgeim) alamate nõusolek (consent) on fundamentaalne Täidesaatev universaalne valimisõigus (s.t. kõik mehed) kui inglase “sünniõigus”. Föderaalvõim (välisasjad) Mõistuslikud olendid peavad osalema endid puudutavate seaduste tegemises Montesquieu’ valitsusvormid poliitilise osaluse puudumine= orjus Esprit des lois (1748). Valitsusvormid: (suveräänsus ja valitsemise laad): Rahvavalitsuse idee 18. sajandil vabariik (demokraatia ja aristokraatia)
· 4.juuli 1776 Iseseisvus deklaratsioon · Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi viirgude asemel · 1778.saatis ameerikasse oma abiväed Prantsusmaa · 1781. Inglise vägede purustamine York towni all · 1782. Vaherahuiseseisvussõja lõpp · 1783. Pariisi rahu · Sõda kestis 1775-1783 · 1789 USA põhiseadus valitsevaks sai föderalism · USA muutus liitriigiks · Osariigid majandus, õiguskord ja haridus · Föderaalvõim rahandus, riigikaitse, välispoliitika ja väliskaubandus · 1789. Sai presidendiks George Washington · Pealinn Washington Pilet 12 1.Filosoofia ja teadus Vana-Kreekas · filosoofia mõtteteadus, tarkusearmastus = uurib kõige üldisemaid seaduspärasusi looduses ja ühiskonnas · Thales VI. saj I p. eKr Mileetose linnas, kõige alus on vesi. · oli rännanud Idamaades, Egiptuses ja Mesopotaamias, tundis geomaatriat, matem., astronoomiat,
Polybios ütles, et üks vorm ei ole stabiilne ning see ei püsi - toimub igavene vaheldumise tsükkel (monarhia türannia aristokraatia oligarhia jne). Varaajal toodi eeskujuks antiikaja Sparta ja kaasaja Veneetsia, kus stabiilsus suudeti tagada mitmeteks sajanditeks. Tavalisest segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. Locke eristas 3 eri tüüpi võimu: seadusandlik (parlament), täidesaatev, föderaalvõim. Montesquieu arendas Locke'i mõtet edasi ja jõudis tänapäevaga sarnase valitsussüsteemini. Ta ütles, et riigivõimu eri funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele; seadusandlik võim paikneb terves rahvas, mida kehastab representatiivne assamblee, täidesaatev võim monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema sõltumatud, sest muidu tekib liigne võimu koondumine ja türannia oht.
27 kuuluvad põhiseaduse järgi näiteks välissuhtlemine, riigikaitse, föderaalkodakondsus, migratsioon, liikumisvabadus, raharinglus, toll ja post. Tegelikkuses on aga valdav enamus eluvaldkondi reguleeritud föderaalseadustega. Seda võimaldab teha föderatsiooni ja liidumaa konkureeriva seadusandluse instituut. Konkureeriva pädevuse vallas saab liidumaa anda seaduse, kui föderaalvõim pole kasutanud enda seadusandlikku õigust. Selles valdkonnas tohib föderaalvõim anda seadusi järgmistel tingimustel: 1.kui küsimust ei saa liidumaade seadustega efektiivselt reguleerida; 2.kui küs. reguleerimine liidumaa s-ga võib kahjustada teiste liidumaade või ühisk kui terviku huve; 3.kui föderaalseaduse vastuvõtmist tingib vajadus säilitada riigi õiguslik või majanduslik ühtsus ja eriti vajadus tagada ühesuguseid elamistingimus.
kodanike assamblee · Kaasajal Veneetsia: · Doodz, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu · Stabiilsus: 1310-1797 Segavalitsus Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: · Seadusandlik (kõrgeim) · Täidesaatev · Föderaalvõim (välisasjad) Montesquieu valitsusvormidest · Esprit des lois (1748). Valitsusvormid: (suveräänsus ja valitsemise laad): · vabariik (demokraatia ja aristokraatia) · monarhia (aadli vahendav ja kontrolliv roll) · despotism (ühe isiku meelevaldne võim) · Valitsusprintsiibid (indiviidi motiivid): · voorus (kodanike enesepiiramine, võrdsuse säilitamine on moodsas ühiskonnas võimatu)
annaabi.ee 
