jäänuste uurimisega Fossiilid- organismi kivistunud jäänus Rudiment- elundi embrüonaalne alge, arenev elund Homoloogilised organid- Bioloogiline reegel- Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Populatsioon-ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall) -peajalgsed, limused ussid (vanaaegkond)
SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud, ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata. LIIKUMINE : Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega. Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures jääb selg tugevaks, kindlaks ja horisontaalseks. -5- KARV : Karvkate on kahekihiline. Alusvill on paks, pehme, tihe ja kattekarvast lühem
Sotsiaalne inimühiskonna areng Homoloogilised organid Organite homoloogsus elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev. Analoogilised elundid Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm. Rudimendid Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug, kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate, karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool Biogeneetiline reegel isendi looteline areng kopeerib liigi ajaloolist arengut Fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsetel loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on ühised eellased. Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid
veiserümpade kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. Veiserümp Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et
· Vahelihast · Vajadusel palpeeritakse, tehakse sisselõikeid Samal ajal ka kontroll liivri ja soolekonveieril. Võetakse trihhonelloskoopiaproov vahelihase selgroopoolsest otsast võetakse 20 -30 g tükike. Proov märgistatakse Lihakeha kuivkorrastus: · Kõhuõõnest tõmmatakse ära ploomirasv · Eemaldatakse neerud · Lõigatakse ära rippuvad raskoejäänused /v.a. tihedalt liibuv rasvkude) · Lõigatakse ära saba viimase ristluulüli ja 1.sabalüli vahelt · Korrastatakse torkehaav · Selgrookanalist eemaldatakse seljaaju, peaaju ja tonsillid · Lõigatakse ära silmad ja kõrva kuulmekäigud · Lõigatakse ära abtsessid, verevalumid, meh.mustus · Emiste lihakehadelt lõigatakse ära ka udar. Lammaste ja kitsede algtöötlemine Uimastamine Lubatud uimastamismeetodid: uimastamine poltpüstoliga ja elektriline uimastamine. Elektriline uimastamine :saavutada ühe sekundi jooksul voolutugevus 1,0 A, kitse- ja
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 16) Seedeorganite üldiseloomustus seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad toruja seedekanali ehk seedetrakti
Sellest allpool paikneb söögitoru suundumiseks kehaõõnde söögitorulahi. Diafragma kupli keskosas asetseb kaudaalse õõnesveenimulk. Ventraalses kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu
harjased (sea puhul), nahk (emised, veised, lambad, ulukid, küülikud), suled (linnud), suguelundid, neerurasv, siseelundid e liiver (neerud, maks, süda, keel, söögitoru, hingekõri, diafragma), siserasv, pea- ja selja-aju, pea (kaelaluu ja esimese kaelalüli 22 vahelt), sõrad, jalad (lindude puhul) esijalad randmeliigesest (va veistel) ja saba (viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt, erandiks on linnud). (ibid) Liha toidukõlblikuse otsustavad ainult selleks volitatud veterinaararstid-lihakontrollijad. (ibid) 3.1 Liha märgistamine Toidukõlblikust märgistatakse veterinaararstide poolt templiga ehk tervisemärgiga. Veterinaarkontrolli lihakehadele ehk rümpadele teostatakse tapamajas tapaliinil. Igal tükeldatud rümbaosal peab olema vähemalt üks templijäljend. Märgistamiseks kasutatakse templeid, mille põhjad on roostevabast terasest või kummist
Kõigi nende ideaal turja kõrguseks on emasel 51-56 cm ja isastel 56-61 cm. Nende pea kuju on tõu aadliseisuse tunnus. Kui mõelda kollile, siis kindlasti mõnedele inimestele tuleb kohe meelde pikk nina. Tegelikult on neil pealagi koonuga samapikk, aga nad kulgevad paralleelselt, kuid üleminek koonule on märgatav. Kollide silmad on südamliku ilmega. Nad on keskmise suurusega, mandlikujulised ja lähestikku. Kõigil kollidel on väikesed poolpüstised kõrvad. Saba on nii pikk, et viimane sabalüli ulatub kannaosast allapoole. Ta ei tõsta seda kunagi seljale. Mõlemad koerad elavad keskmiselt 10-12 aastaseks. 5/31 Borderkolli on kahtlemata maailma levinum karjakoer. Seda tagasihoidliku välimusega, kuid väga hea karjakoera omadustega tõugu peetakse kõikide kollide esiisaks. Teda peetakse kõige targemaks koeraks. Borderkolli on tänu kiirele arusaamis- ja reageerimisvõimele väga lihtsalt õpetatav koer, kes on loomade karjatamisel
annaabi.ee 
