Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi.
teistsugused ideed tekkisisd uusparempoolsed liikumised. Nendel ei olnud phtset keskust ega väljaannet, vaid koonduti eraldi klubidesse. Enamus uusparempoolsete tegemistega on seotud kirjanik Alain de Benoist. Uusparempoolsed defineerivad kultuuri kui praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogumit, mille on moodustanud traditsioonid. Benoist'i sõnul on inimene ajalooline olevus, kelle ajaloolisuse pani paika tema kultuur, mis evolutsioneerub kogu aeg. Järg-järgult eemaldutakse loodusest ning ajalugu peetakse olulisemaks kui bioloogiat. Uusparempoolsed eitavad radikaalseid ühiskonna ümberkorraldusi. Revolutsiooni peetakse eriti halvaks. Samuti peavad nad inimesi intellektuaalselt erinevateks ning et kõigil on intelligentsustase pärilik. Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul. Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole
Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10. Selgita pildi näitel keemilist evolutsiooni 1) bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3) polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14. Väiksem evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. 15. Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleantoloogilised uuringud Selle uurimismeetodi käigus uuritakse kivistisi, mis on saadud
(inimesel taandarenenud), peaaju (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel abstraktne ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 4) Eesti selgroogsed – kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 328, imetajad 65 5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk mitmekesistumine, väljasuremine 6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid ei suuda nii kiiresti kohastuda 7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine 8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 3.geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6.suunav valik 7.kohastumine 8.ristumisbarjäär 9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, geenisiire, looduslik valik 10) Kohastumise ja kohanemise võrdlus, näited – kohastumine on
sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused, osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks, tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate organismide poolt, evolutsiooni kiirus kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sugulisel paljunemisel on tõenäosus uute tunnuste tekkimiseks, mis osutuvad loodusliku valiku seisukohast kasulikuks oluliselt suurem, looduslik valik stabiliseeriv (kõige rohkem järglasi annavad keskmiste omadustega isendid, äärmuslike näitajatega isendeid vähe, pikka aega muutumatuna püsinud liigid,stabiilne keskkond, latimeeria, hõlmikpuu), suunav (suureneb keskmisest teatud suunas erinevate isendite arv,
Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme. Kehtivustingimused:
Astronoomide vaatlusandmete kohaselt on Universumil heterogeensed struktuurid kuni superparvede, galaktikafilamentide ja suurte tühikuteni, kuid vähemalt 200 miljoni parseki suurusjärgus on Universum enam-vähem homogeenne. See käib ruumilise homogeensuse ja isotroopsuse kohta; suurtes ajalistes mastaapides Universum aga homogeenne ega isotroopne ei ole, sest ta on evolutsioneerunud väga teistsugustest tingimustest Suurest Paugust saadik ning evolutsioneerub väga teistsugustele tingimustele (eriti varjatud energia tugeva mõju tõttu). Nähtavasti ootab Universumit ees Big Freeze või Big Rip. Mittekosmoloogilistes (väikestes) mastaapides on Universum ajaliselt homogeenne, kuid ta pole ajaliselt isotroopne mastaapides, mis on suuremad elementaarosakeste vastasmõjude kestusest. Mitteisotroopse aja (aja noole) ilmumine suurtes mastaapides on üks fundamentaalsemaid lahendamatuid probleeme füüsikas. Läbipaistev universum
maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemused oleks atmosfääris piisavalt hapnikkud. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 18. Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 19. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Palju mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
(organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? Maismaal pidi olema piisavalt taimi, et fotosünteesi tulemusena oleks atmosfääris piisavalt hapnikku. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema jäsemeteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 9.Mis on see mis evolutsioneerub? Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad — populatsioonid ja rühmad. 10.Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Paljud mutatsioonid ei avaldugi isendis. Kui aga mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Geenmutatsioonid tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene.
LIIGITEKE Liigitekkelisuse toormaterjaliks on liigisisene geneetiline varieeruvus. Kuid varieeruvus on pidevas tasalülitumises seal, kus puuduvad reprodultiivsed barjäärid. Liigitekkele võib arvatavasti viia ka kromosoomide muutus. sõltuvalt geograafilisest seosest lähteliigiga -allopatriline geogr. isolatsioon ilmselt põhiline -parapatriline külgnev tsoon -sümpatriline teise liigi asuala sees -mingi kamp evolutsioneerub järjest, nii et igaüks oma eelneva ja järgnevaga seguneb, kuni ühed omavahel enam ei segune ringliik (NB kõik need variandid on samaaegseltr olemas) Taimede puhul võib sümpatrilise liigitekke erilisteks moodusteks olla ka "puhtgeneetilised" mehhanismid - hübridisatsioon ja polüploidia. Liikidevahelised hübriidid on tüüpiliselt steriilsed, kuid steriilsuse saab ületada polüploisusega. See mehhanism esineb väikse, kuid märgatava sagedusega looduses Liigi säilumine: I
varem Haigust põhjustas HIV – human immunodeficiency virus HIV nakatab T helperrakke (aktiveerivad teisi immuunrakke), seondudes nende pinnal olevatele CD4/CCR5 retseptoritele DNA süntees retroviiruse genoomselt RNA-lt on mitmeetapiline protsess HIV evolutsioneerub kiiresti: 1. Pöördtranskriptaas teeb DNA sünteesil palju vigu 2. Viiruse kapsiidi pakitakse 2 koopiat RNA molekuli → DNA sünteesil võib toimuda matriitsi vahetus → Tekib rekombinantne viirus, kui genoomi koopiad ei ole identsed HIV-i geenid, mis on seotud viiruse paljunemisega ja geeniregulatsiooniga gag – kapsiidivalk pol – pöödtranskriptaas ja integraas Need geenid on kõigil retroviirustel env – ümbrise glükoproteiin
kriit õistaimede kiire levik, lõpuks kadusid dinosaurused paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8. Millised tingimused pidid olema täidetud, et elustik (taimed ja loomad) saaksid liikuda maismaale (organismide ehituses toimuvad vajalikud muutused)? 9. Mis on see, mis (bio)evolutsioneerub? Evolutsioneerumisvõimeline on populatsioon. Evolutsioneeruvad geenivoolu, kombinatiivse muutlikkuse, geenitriivi, mutatsiooni või loodusliku valiku abil. 10. Milline roll on evolutsioonis mutageneesil ja kombinatiivsel muutlikkusel? Kombinatiivse muutlikkuse tagajärjel muutub paljunemisel alleelide ja genotüüpide sagedus ning sugurakkude juhuslik kombineerumine suurendab liigi mitmekesisust. Tekivad mutatsioonid, millest tekib uus geen, kromosoom või genoom, tekib muutlikkus
..................... .................................................................................................................................................... 2) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 10.5. Milline populatsioon evolutsioneerub kiiremini: a) kas see, kus toimub ainult vegetatiivne paljunemine või b) see, mille liikmed paljunevad suguliselt. 3 punkti Kiiremini evolutsioneerub: ....................................................................................................... Põhjendus: .................................................................................................................................. ...............................................................................................
............................. ................................................................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 10.5. Milline populatsioon evolutsioneerub kiiremini: a) kas see, kus toimub ainult vegetatiivne paljunemine või b) see, mille liikmed paljunevad suguliselt. 3 punkti Kiiremini evolutsioneerub: ....................................................................................................... Põhjendus: ................................................................................................................................. .....................................................................................................
28. Geneetika ja liikide tekkimine. Geneetilises mõttes seisneb evolutsioon populatsioonis esinevate alleelisageduste muutumises ning kromosoomide kombineerumises. Populatsioon evolutsioneerub loodusliku valiku tulemusena, mis toimib läbi geneetilise muutlikkuse. Populatsiooni geneetiline koostis muutub pidevalt ning mõnikord on muutused nii ulatuslikud, et viivad uue liigi tekkele. Uute liikide tekkimisel eristatakse kahte vormi. Ühel juhul toimub liigisisene areng kindlas suunas ning vana liik asendub uuega. Sellist liigitekke vormi nimetatakse füleetiliseks liigitekkeks (phyletic specification). Teisel juhul areneb eellasliigist kaks või enam uut liiki ning need
paljud linnud ründavad liblikaid just tagantpoolt, söömaks ära putuka tagakeha. Kui nii, siis võltspeast on kasu seeläbi, et lind ründab sellist eksitajat just pea poolt, kus ta on saakloomale nähtav ja viimane pääseb põgenema. Eksitamise peenem viis on Batesi mimikri, mispuhul jäljendav söödav saakloom (jäljendaja) mittesöödavat (mudel). Sageli ongi nii, et kui miski elukaliik on aposemaatiline, siis evolutsioneerub talle "parasiite", kes ise keemilist vms kaitstust ei oma, kuid lõikavad kasu oma sarnasusest kaitstud aposemaadiga. Kõige tuntum näide on ehk sirelased (kahjutud söödavad kärbsed), kes meenutavad herilasi ja seeläbi usutavasti lindude rünnakutest pääsevad. Kui efektiivne on (oleks) Batesi mimikri kaitsekohastumusena, see sõltub: - mudelliigi ja jäljendaja arvukuse suhtest. Mida suhteliselt arvukam on mudelliik, seda tugevam on jäljendajale pakutav kaitse
aladel suureneb erinevus liikide ökoloogilistes nissides. Seda nimetatakse character displacement ehk siis tunnusenihkeks. ESS olukord, kus samatüüpi ressurssi kasutavad liigid erinevad üksteisest piisavalt näiteks suuruse või mõne muu ressursi kasutust mõjutava tunnuse poolest. Kuid liiga kaugel üksteisest oma ressursikasutuse poolest ei tasu ka olla, kuna nii jääks vahepeal osa ressurssi kasutamata. Kui ressursikõver on kitsas, evolutsioneerub igaüks ühise optimaalse z väärtuse poole, nende nissid on ESS olukorras kattuvad. Laia ressursikõvera korral on tulemuseks character displacement - liikide nissid evolutsioneeruvad erinevaiks. Seega võib olla tegemist lõivsuhtega parima (kättesaadavaima) ressursi kasutamise ja konkurentsi vältimise vahel. 31. Liikide kooseksisteerimine. Stabiliseerivad mehhanismid liigisisene ja liikidevaheline konkurents, negatiivne tagasiside (Janzen-Connell'i efekt) .
võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid keskmiste tunnustega isendite arvelt, peab esinema kas tugev tugev vastava ekstreemtunnuse suhtes valikuline ristumine või peab populatsioon lagunema geograafiliste barjääride tõttu alampopulatsioonideks 380. Stabiliseeriv valik: selektsioon olemasoleva kvantitatiivse tunnuse keskvormi säilumist, ei toimu suunalist
1) Seene hüüfitükikestega 2) Veg paljunemine seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära: 1) Kõige ürgsem paljunemisviis 2) Vajatakse vaid 1 vanemorganismi 3) Järglased saadakse kiiresti 4) Teatud juhtudel on järglaskond arvukas 5) Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni 6) Harva esineb pärilik muutlikkus. Selle allikaks on mutatsioon keharakkudes 7) Evolutsioneerub aeglaselt, pärilik muutlikkus aeglane Rakutsükkel, mitoos (rakutsükkel = interfaas + mitoos) · Interfaas ajavahemik, mis jääb kahe rakujagunemise vahele · Mitoos päristuumse raku jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jag tinglikult kaheks: 1) Karüokinees e tuumajagunemine 2) Tsütokinees e tsütoplasma jagunemine Profaas: 1) 2-kromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi
suurus ajal; u aja pikkus; k liinide arv. Lävendist lühemad intervallid liidetakse naabriga. 9. Mis on populatsiooni efektiivne suurus Ne? Nimeta mõned Ne alaliigid. Ne on indiviidide arv Wright-Fisheri ideaalpopulatsioonis, millel puhul on geenitriiv sama kiirusega, kui vaadeldavas reaalses populatsioonis. 10. Miks enamasti populatsiooni efektiivne suurus ei ole võrdne reaalse indiviidide arvuga (tsensuse suurusega)? •Kui populatsioonis alleelisagedused triivivad aeglaselt, siis evolutsioneerub see populatsioon nagu oleks ta suur – rohkem geenivariante, väiksem roll juhusel. •Kui muutused triivi mõjul toimuvad kiiresti, siis populatsiooni tegelik suurus evolutsiooniliselt ei loe ja geneetiliselt käitub ta nagu pisike populatsioon – rohkem juhuslikke alleelikaotusi, väiksem varieeruvus. •Ne erineb tegelikust N-st siis, kui mudelpopulatsiooni eeldused pole täidetud: sugude suhe pole 1:1, järglaste arv varieerub pop-s rohkem (või vähem) kui mudelpop-s. 11
kokku ühel või teisel viisil. Müütidest on palju erinevaid variatsioone. See on meisterdamise intellektuaalne vorm. Tema struktuuraalse antropoloogia suund: kaksikjaotuses, kus on tähistaja ja tähistatav, võivad märgid müütilises maailmas hakata funktsioneerima vastupidiselt. See mis varem oli tähistaja võib muutuda tähistatavaks. 11.09.2012 Mircea Eliade (1907-1986) Tema eluaastatesse mahub kogu võrdleva usundiloo lugu. Fenomenoloogiline usundilugu. Antropoloogia evolutsioneerub edasi pärast Tylorit. Müütide asend on relatiivne (kultuur)antropoloogias. Pandud suhtesse teiste kultuuriliste toimingutega k.antropoloogias. Kui uuritakse müüti sünkroonis on tegemist strukturalismiga. Eliade (nim. romantikuks) selline õpetaja, kes 20. saj. kõige rohkem... Läheb algusest peale mööda tylorlikust käsitlusest, kus müüdile otsitakse algelist seletust. Müüt on tõde, see on igapeäevasest tavalisest tõest suurem. Sakraalse/profaanse dialektika
puhul. Sensoorne eelsoodumus ja selle võimalik roll päästiktunnuste evolutsioonis. Sensoorne eelsoodumus-osad tunnused ärritavad tugevamalt meeleelundeid. Isenditel tekkisid omadused, mis olid sarnased tugevatele ärritajatele ning need muutusid päästiktunnusteks. N:eellastel on eelsoodumus erutuda teatud tunnuste looduslikust suuremate väärtuste (näiteks erepunase) puhul. See tekitab neile tunnustele suunava valikusurve (näiteks ogaliku alapool evolutsioneerub ajapikku erepunaseks). Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Loomad võivad reageerida väga erinevalt ka esmapilgul väga sarnastele objektidele. Nende objektide teatud omadused võivad käitumise esilekutsumisel olla olulisemad kui teised. Esineb valikuline reageerimine ärritajatele. Valikulise reageerimise alused on perifeersed filtrid ja tsentraalsed filtrid. Perifeersed filtrid (konna nägemise ja kuulmise näitel). Konna silm selekteerib paljudest
i) paralleelne muteermine positsioonilised homoloogilised nukleotiidid võivad olla identsed konversiooni tõttu. ii) mutatsiooniline küllastumine ühes ja samas nukleotiidipositsioonis on toimunud mitu asendust. Aja jooksul selline küllastumine kasvab. Mida kauem aega tagasi toimus lahknemine, seda enam erineb vaadeldud erinevuste arv - vaadeldud erinevuste arv hindab alla tegelikku evolutsioonilist muutust. Mida varem on taksonid lahknenud ja mida kiiremini antud DNA lõik evolutsioneerub, seda tõsisem on kauguste alahindamise probleem. 8. Mis on tõepära? Mis on suurima tõepära meetodil fülogeneesi rekonstrueerimise eesmärgiks? Milliseid eelteadmisi on vaja selleks? Tõepära printsiip eelistab hüpoteesi, mille korral olemasolevate andmete tõenäosus on maksimaalne. Otsib puud (puid), mille tõepära on suurim, s.t. puud, mille korral tõenäosus näha olemasolevaid järjestusi, on maksimaalne. Tõenäosus (andmed | puu). Hindab järjestuste, mitte puu tõenäosust
* Kesksel kohal on tema jaoks mõiste KULTUUR. -) Kultuur on praktiliste teadmiste, kunstilis-kujunduslike, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum, mis moodustab kultuuritraditsiooni. -) Kultuur tähendab ka järkjärgulist eemaldumist loodusest. Inimesele on kultuur loodusest esmasem, ajalugu tähtsam bioloogiast. -) Benois ei väsi kordamast: INIMENE ON AJALOOLINE OLEVUS, KELLE AJALOOLISUS ON PANDUD PAIKA TEMA KULTUURI POOLT. -) Kultuur ise evolutsioneerub pidevalt. Kultuur ja rass on tema arvates sügavalt sisemiselt seotud. -) Inimõiguste ideoloogia rajaneb neljal usuartiklil: 1. usul inimkonna ühtsusesse ja selle ühtsuse moraalsel tähendusel; 2. usul "inimisiksuse eksisteerimisse", mis on sõltumatu iga konkreetse indiviidi tunnustest; 3. usul "inimloomusesse", mis annab põhjust "loodusõiguseks"; 4. lõpuks usul, et indiviidi tuleb eelistada orgaanilistele ja ajaloolistele ühiskondadele, nagu kultuurid, rahvad ja rahvused.
Näiteks herbivoori ja tema toidutaime (-de), kiskja ja tema saaklooma (-de), mutualistlikes suhetes olevate organismide jne. koosevolutsioneerumine. Kui kaks liiki saavad kooseksisteerimisest kasu, võib nende koosevolutsioneerumist nimetada mutualistliküks koevolutsiooniks. Kui tegemist on antagonistlike suhetega, nagu herbivoori ja toidutaime, kiskja ja saaklooma või peremehe ja parasiidi vahel, on tegemist ühele poolele kahjuliku koosmõjuga. Sellisel puhul evolutsioneerub kasu saav pool teist poolt edukamalt ära kasutama, kahju saav pool aga ärasöömist vältima. Sellist evolutsiooni võib võrrelda ajaloost tuntud võidurelvastumisega, kus kumbki pool täiendab pidevalt oma arsenali. Sellisel võidurelvastumisel võivad olla mitmesugused tagajärjed. Kui üks pool areneb teisest tunduvalt üle, sureb esimene pool välja (kui saaklooma on võimatu tabada sureb kiskja välja, kui kiskja suudab liiga edukalt saakloomi püüda, sureb saakloom välja)
Isegi osaliselt struktureeritud sümbolid edastavad tähendusi ja erinevad järjestused edastavad erinevaid tähendusi. (4) struktureeritud paljudel tasanditel; Keel on analüüsitav näiteks häälitsustena, tähendusena, sõnadena, fraasidena, lausetena jne. (5) generatiivne ehk produktiivne; Keelelise struktuuri raames lubab keel tema kasutajal tekitada uudseid väljendusi. (6) dünaamiline. Keel areneb ehk evolutsioneerub pidevalt nii sõnavara, häälduse kui struktuuri mõttes. Keele psühholoogilist uurimist nimetatakse psühholingvistikaks, mis toetub (a) lingvistikale ehk keeleteadusele, (b) neurolingvistikale ehk keele ja aju seoste uurimisele ning (c) sotsiolingvistikale ehk sotsiaalse käitumise ja keele seoste uurimisele. Keelel on kaks olulisemat aspekti retseptiivne ja ekspressiivne. Keele retseptiivne aspekt seisneb
annaabi.ee 
