Prantsusmaa Henri IV · Tema esimene minister oli hertsog Sully. Tema ajal pandi alus siiditööstusele Prantustmaal. · Henri IV mõrvati jesuiitide poolt. Tema surma järel järgnesid tagasilöögid- troonipärija Louis XIII oli alles alaealine (9a), mistõttu regendiks sai tema ema Maria de' Medici. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal · Absolutistlik valistemisviis pääses Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). · Oli vaid üks valdkond, kus kuninga võim oli piiratud- ta ei tohtinud ilma seisuste esinduskogu-generaalstaatide- nõusolekuta kehtestada uusi makse. 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadis laiali. · Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu(Prantsusmaa tegelik valitseja, kes tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi) hooleks...
Euroopa valitsejad. Frangi riigi esimesed valitsejad. Suur rahvasterändamine. IV saj lõpul sai alguse suur rahvaste liikumine. Põhjustajaks peetakse hunne. Sel ajal (476.a.) kukutati viimane Lääne-Rooma keiser(Romulus Augustulus)- Algas keskaeg. Germaanlaste riigid. Hispaaniasse-läänegoodid. Prantsusmaale. Itaaliasse Põhja-Aafrika. Koos elasid germaanlased ja roomlased. Kujunevad välja: Itaalia keel, Hispaania keel, Prantsuse keel Portugali keel Frangi riigi kujunemine Esimene suurem riik, mis tekkis Lääne-Rooma riigi aladele. Tänapäeval asub seal peamiselt Prantsusmaa. Chlodovech ja tema järglased. 3 saj pKr ilmusid ajaloo areenile frangid. 5-6 saj oli nende kuningaks Chlodovech Merovechi sugukonnast-> siit tuletatud merovingid dünastia nimi. Merovingid haarasid kogu Gallia enda võimusesse. Clodowech. Sai võimule 15 aastaselt. Kandis pikki juukseid, mis oli Merovingide kuningasoo tunnus. Tappis pettuse abil teised hõimupealikud ning...
Laupa Põhikool Uusaja valitsejad Referaat Koostas: Mari Roos Juhendajad: Tiina Pärn ja Sandra Oksaar Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………...
Kunigas, tsaar,sultan Euroopa, Venemaa, Türgi absolutisliku riigi valisteja Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras ...
Absolutism-riigivorm,milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Parlamentaarne monarhia-riigivorm kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Merkantilism-majanduspoolitiline õpetus mille järgi heaolu sõltub. Hugenott-prantsuse kalvinist. Nantesi edikt-kuninga või keisri eri tähtsus määrus. Kardinal-kõrge ametikandja katoliku kirikus Generaalstaadid-vaimulike aadlite ja linnakodanike esindus koda kesk ja vara uusajal prantsusmaal Puritaan inglise kalvinist Lordprodektor-inglismaa ja vabariigi juht. Restauratsioon-varasema poliitilise korra taastamine. Päikesekuningas-louis xiv Vanausulised-põgenend venelase asutavad peipsi äärt. 1453-konstantin noopoli vallutamine türklaste poolt. 1492-avastas kolumbus ameerika 1517-usupuhastuse algus 1598-nantesi lepe 1632-asutati tartu ülikool 1618-1648-30 aastane sõda 1684-Forseliuse seminari asutamine 1688-kuulus revolutsioon M.Luther-usupuhastuse algataja Kolumbus-avastas ameerika Louis...
Merovingian Dynasty Merovech 447-58 Childeric I 458-82 Clovis I 482-511 Childebert I 511-58 Clothaire I 558-62 Charibert 562-66 Sigebert I 562-75 Chilperic I 566-84 Clothaire II 584-628 Dagobert I 628-37 Clovis II 637-55 Clothaire III 655-68 Childeric II 668-74 (St) Dagobert II 674-78 Theuderic III 674-91 Clovis III 691-95 Childebert II 695-711 Dagobert III 711-16 Chilperic II 716-21 Theuderic IV 721-37 Childeric III 743-51 Carolingian Dynasty Pepi...
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
Referaat Versaille loss Versaille lossi ja pargikompleks on üks maailma kauneimaid ning Euroopa suurim, mis asub Prantsusmaal, 18 km eemal Pariisist- Versailles. Kaunist lossikompleksi hakati ehitama Päikesekuninga Louis XIV valitsusajal aastal 1661-1710, Louis XII aegse jahilossi kohale. Louis XIV peetakse ka Versaille lossi rajajaks. Suurejoonelist barokkstiilis lossi ehitamist juhtis Louise Le Vau, hiljem Jules Hardoin-Mansart. Lossi ümber oleva maastiku arhitekt oli André Le Nôtre. Kunagi oli lossipargi pindala üle 8000 ha, kuid nüüdseks on seda vähendatud 700 hektarile. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja suur hulk teenindavat personali. Lisaks oli igal õukondlasel oma teenijad ja teenijannad. Veel elasid lossis ka 338 kokka, 48 arsti, 125 lauljat ja 74 preestrit. Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitl...
Uusaeg Küsimusi/teemasid kordamiseks 1. Millistest sündmustest arvestatakse uusaja algust? Miks? Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453. aastal, sest kadus maailmasüsteem mis oli tekkinud pärast Rooma riigi kokku varisemist. Kolumbuse Ameerikla avastamine 1492, sest see avaldas Eurooplaste maailmapilti. Luterliku reformatsiooni käivitamine ja Suur Prantsuse revolutsioon on vähem levinud 2. Mis on valgustus? Uus ilmalik ideoloogia, mis andis uued riigivalitsemise ideaalid ja ühiskonna korralduse suunad, kuid rõhutas ka hariduse levitamist. 3. Valgustajate kuulsamad esindajad, nende vaated: a) Voltaire Peavaenlaseks pidas katoliku kirikut. Lähtus loodusõiguse teooriast, mille koaselt peab lähtuma loodusseadustest. Õiglases ühiskonnas on vabadus ja omand. Pooldas sõna ja trükivabadust. Pidas õigeks tugevat kuningavõimu kes lähtuks filosoofide nõuanne...
Johann Reinhold von Patkul (edaspidi Patkul) sündis 24. juulil 1660 oma perre kümnenda lapsena. Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita. Patkuli vanemale antakse armu ja kõik nende õigused koos omandiga taastatakse. Kuid Patkuli isa oli võlgades, talle sündis veel kaks poega ja siis, 1666. aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meel...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal (XI-XII sajand) oli Euroopa areng kiire. Arenes põllumajandus, hariti üles uusi maid, tekkisid linna, edenesid kaubandus ning käsitöö. Lääne-Euroopas kujunes lõplikult välja feodaalkord. Poliitiline killustatus asendus mitmel pool tugeva kuningavõimuga. Saksamaal tugevnes kuningavõim küll ajutiselt, kuid Prantsusmaal ja Inglismaal kujunes kõrg- ja hiliskeskaja jooksul järk-järgult hästi korraldatud tsentraliseeritud kuningriik. Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua...
VALITSEJAD Oliver Cromwell (1599-1658) : väejuht ja riigitegelane, Inglismaa lordprotektor 1653-1658 Friedrich Wilhelm I (1620-1688) : Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Hüüdnimi Suur kuurvürst; SÕDURKUNINGAS(hüüdnimi viitab tema jõupingutustele tohutu sõjaväe loomisel). Rajas alalise sõjaväe Friedrich II Suur (1712-1786) : Preisi kuningas 1740-1786 ( Kuulus Hohenzollernite dünastiasse ) Gustav II Adolf (1594-1632) : Rootsi kuningas alates 1611, tuntud kui Põhjamaa Lõvi. Karl XII (1682-1718) : Rootsi kuningas 1697-1718. Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuni...
Mood läbi aegade. Rokokoo. Sirli Põrk 10.klass Üldist ajalugu. Riietusel polnud algusess üldse tarbefunktsiooni,vaid eeskätt dekaratiivne ja sümboolne tähendus.Riietus näitas inimese kuulumist teatud kindlasse hõimu või sugukonda ja tema positsiooni seal. Laiemas mõttes tähendab sõna "mood"uut ja muutuvat inimese loodud või kasutatavates esemetas;kitsamas tähenduses seostub see mõiste eeskätt rõivatusega.Seisusevahede rõhutamiseks leiti alati uusi,rabavaid atribuute ja rõivadetaile.Ning muidugi püüdsid vähem tähtsate,kuid samuti küllalt jõukate kihtide esindajad neid järele aimata,et sel kombel ka ennast kõrgemale upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe...
Klassitsism Klassitsism tekkis Prantsusmaal 18 sajandi viimasel veerandil. Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti. Kõige suurem põhjus klassitsismi tekkeks on see, et kodanlus seadis kuninga ja aadlikke poolt soositud rokokoole vastu tõsisema ja rangema kunsti. Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja v...
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; II Klassikaline ehk õitseaeg - ...
Absoluutne monarhia-riik, kus kuninga võimu ei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas valitseb koos parlamendiga Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Seisuste esinduskogu- tänapäevaste parlamentide eelkäijad Palgaarmee- palgatud sõjaväe üksus Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise po...
7. PRANTSUSE ABSOLUTSIM 17.-18. SAJANDIL 1589. aastal troonile tõusnud Henri IV suurimaks saavutuseks oli ususõdade ja trooni ümber käinud võitluste lõpetamine. Kui ta võttis 1593. aastal omaks katoliku usu, mis tekitas talle uusi vaenlasi. 1610. aastal ta mõrvati ja troonile sai tema ja Maria de' Medici poeg Louis XIII. Opositsiooni juhtis Condé nõudis seisuste esinduse (generaalstaatide) kokkukutsumist.1614. aastal hakkasidki Pariisis toimuma nende istungid. Koosolekult põrkusid tugevasti kokku kolmanda seisuse ja aadlike taotlused. Kaotati ära ametikohtade müük, mis oli 1604. aastal sisse seatud. Generaalstaadide istungil jäi silma Richelieu, kellest sai riigisekretär, kellest said 1624. aastal esimene minister. Kuni oma surmani oli Prantsusmaa tegelik valitseja tema. Ta tühistas ka Henri IV kehtestatud Nantes'i edikti (1598. aastast). Seati sisse intendandid, kes allusid kuningale vahetult, nende valduses oli...
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
Sissejuhatus Louis XIII oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni oma surmani (1643). Ta oli Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg. Henri IV (1610. aasta 14. mail) mõrvati hetkel, kui ta tahtis vaenutegevust alustada. Aastani 1614 valitses regendina Louis XIII ema Maria de' Medici. Seejärel mõjutas Louis'i tema soosik hertsog C.de Luynes (1578-1621). Louis XIII hooldajavalitsus oli rangelt katoliiklik. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. Louis XIII oli Päikesekuninga Louis XIV isa ja Austria Anna abikaasa. Louis XIII suri 1643 kui tema poeg Louis IV ei olnud veel viieaastanegi. Ma valisin selle teema kuna Louis XIII ei ole nii tuntud ja kuulus kui tema poeg Louis XIV. 1 Louis XIII sünd 27. septembril 1601 sündis " Prantsusmaa poeg" Louis XIII. Ta oli oma vanem...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
VALGUSTATUD ABSOLUTISM... PRANTSUSMAAL *Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus ab...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu SaksaRooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks. Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608. aastal liidu ehk uniooni, millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse liiga loomisega. Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fan...
VARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks o...
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole → üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele → alaliste armeede loomine (sõ...
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM KARL KAHM VIII a klass ABSOLUTISM referaat Juhendaja: Sirje Promet Tallinn, 2009 Sisukord Absolutismi definitsioon 3 Absolutismi mõiste ja selle tekkimise põhjused 3 Absolutismi periodiseering 4 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal 5 Valgustatud absolutism Rootsis 6 Louis XIV absolutism 7 Kasutatud kirjandus 8 2 Absolutismi Definitsioon Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Samas on tegelikkuses mineviku monarhidest tunduvalt absoluutsemat võimu omanud mitmed 20. sajandi diktaatorid, kuid nende kehte...
Vaimu-,võimu-ja mõttemaailm hiliskeskajal Hiliskeskaja esimene pool oli Lääne-Euroopas sõdade aeg-toimus Saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel.Oli palju talurahvarahutusi ning Euroopat tabas must surm,mis tõi endaga kaasa suurel hulgal elanikkonna vähenemise ning kaubanduse allakäigu. XIV sajandi lõpul hakkas elanikkonna arvukus taas kasvama,olenemata musta surma esimesele lainele järgnenud tõvepuhanguid.Linnaelu areng jätkus,kusjuures kõige tormilisemalt edenes areng Itaalia linnades,mis olid varemgi rikkaimad Euroopas.Killustatus ei takistanud käsitöö,kaubanduse ja panganduse arengut.Paljudes kohtades tekkisid kapitalistlikud ettevõtted.Panganduses tõusis mõjukaimaks Firenze Medicite pankurisuguvõsa,kes laenas nii kuningatele kui ka paavstidele raha.XV saj võtsid Medicid Firenzes võimu endale ning hakkasid linnriiki monarhidena valitsema.Rikkusi kasutasid kunstide ja ehitustegevuse soosimiseks. Konfl...
1. J. Desprez'i elulugu. Desprez sündis 1440.a. Põhja-Prantsusmaal. Ta oli laulupoisiks Picardie's ja õppis Johannes Ockeghemi juures. Alates 1459.a. tegutsesta Itaalias Milaanos katedralilauljana, hertsog Sforza kapellis ja Rooma paavsti kapellis. 16. Saj. algul viibis ta Prantsusmaal ilmselt Louis XII teenistuses, ja aastatel 1503-1505 töötas ta Ferrara hertsogi juures, juhtides seal Itaalia parimat õukonnakapelli. Oma vanaduspäevi veetis ta vaimulikuna Conde katedraali juures Prantsusmaal, kus ta ka suri. Desprez'I muusikale on omane reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm. Tema muusika on väga isikupärase väljenduslaadiga, sageli jõuliselt emotsionaalne. Desprezi'lt on säilinud umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. 2. Nooditrüki leiutamine / esimene töö. 15. ja 16. Saj. vahetusel leiutati nooditrüki tehnika. Esimene ja kuulsaim ...
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtla...
VALITSEJA PÜHENDUS VALITSEJALE Kõik, kes soovivad valitseja heasoovlikku vastvõttu, esitlevad end asjadega, mis on neile kuuluvate hulgast kallimad või millest nad arvavad, et need talle enam meele järele on. See siis peaks tõestama Tema Kõrgeaususele seda, kui pühendunud isik on ning, et ta alistub täielikult Valitsejale ja pakub oma teeneid ilma igasuguste tingimusteta. Machiavelli ei leidnud oma varudest midagi sellist, mida anda Valitsejale peale oma teadmiste. Teadmised väljapaistvatest inimestest, nende ettevõtmistest ja uurimustest, mis on välja selgitatud nende põhjal. See teos peaks andma Valitsejale aimu, mida on ta tundma õppinud ja mõistma hakanud, läbides palju raskusi. Teost ei ole üritanud Machiavell ilustada, kuna ta tahab näidata kõike õiges valguses ja nii nagu see on. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb kuuluda rahva hulka. Machiavelli lood...
SODIAAGIMÄRGID Kristin Kõrv XII klass ASTROLOOGIA Taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem Uurib taevakehade omavaheliste suhete (aspektide) mõju inimese iseloomule, psüühikale ja käitumisele Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus ASTROLOOGIA RAKENDUSSUUNAD Isiku- ehk geneetilile astroloogia Astropsühholoogia ja meditsiiniastroloogia Sünastria Mundaanastroloogia Astrometeoroloogia Agraarastroloogia Majandusastroloogia Horaar- ehk tunniastroloogia Selektiivne astroloogia ISIKU- e. GENEETILINE ASTROLOOGIA 17 Apr 1991 4.10 +2 24e45 59n26 Päike 26° Jäär 44' Kuu 29° Sõnn 40' Merkuur 22° Jäär 38' Veenus 4° Kaksikud 58' ...
Friedrich II XII sajandi lõpul abiellus tulevan e Püha Roo m a keis er Heinrich Sitsiilia printse s si g a . Nad said poja Friedrich II ehk Friedrich Suur, kes sai end al e palju suur e m a d valdus e d , kui oli ta vane m at el . Ta val ulatusid Sak s a m a alt , kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani . Friedrich II , sai om a aja harituim valitseja , ta oska s mitut v õõrk e elt , tema õukond a kogun e s õp etla mitm elt maalt. S e e juur e s ei pööranud Friedrich mingit tähel e p a n u om a alluvate rahvus el e ega usule õukonn a s teguts e si d nii katoliiklikud , õige u s klikud , muhh a m e e d l a s e d kui ka juudid . Kõigiss e suhtu lugupida mi s e g a ja kõik võisid vabalt om a usutalitusi pidada , ilma et keda gi om a usu p ärast halvusta Keis er kirjutas luuletusi ja tundis ...
Uusaja perioodid:1)varauusaeg, 2)17-18saj. absolutismi ajastu,Pr. Revolutsioon lõpetab selle ajastu.3)Suure Pr. Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg. 4)19.saj. Uusaja alguse erinevused: 1453-Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, 1561-Liivi sõda, 1492- Ameerika avastamine, 1517-Reformatsiooni algus, 1640-Inglise kodanliku revolutsiooni algus. Lõpp: Ims 1914; 19.saj lõpp; 1880 imperalism. Uusaja iseloomulikud jooned Uusaeg oli kapitalismiajastu. majanduses:* 16.saj algasid kolooniavallutused, mis pidurdasid teiste maailmajagude arengut aga eurooplastele tähendasid need vaid kasumit.*Esialgu kujunesid kapitalistlikud suhted välja kaubanduses-kaubandussuhted laienesid, kujunes maailmakaubandus, kaubalinnade esiletõus, tihedam läbikäimine eri linnade ja maade vahel, kaubanduse areng soodustas uute ideede levikut.*Põllumajanduses kujunesid välja suured erinevused Lääne-ja Ida- Euroopa vahel. Lääne-Euroopas, eriti Inglismaal oli pärisor...
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud...
KEILA HARIDUSE SA Referaat JOSQUIN DESPREZ (JOSQUIN DES PREZ) Marjana Kuusmaa 10k Turba 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1 ELULUGU..........................................................................................................................4 1.1 Sünd ja noorpõlv..........................................................................................................4 1.2 Milano..........................................................................................................................5 1.3 Rooma..........................................................................................................................5 1.4 Lahkumine Roomast. Milani ja Prantsusmaa...............................................................6 1.5 Ferrara.................
1)miks essineb eriarvamusi vanimate ülikoolide asutamisaastate kohta.Sest on loodud erinevaid allikaid, kus kõik andmed ei klapi. 2)Milliste tunnuste olemasolu korral loeti haridusasutust ülikooliks.?Paavst pidi kinnitama ülikooli tegevust asutamiskirjaga.õppejõududeks olid magister doktorid Keskaja ülikoolid sarnasused Tänapäeva ülikool Ehitati ühe õppeaine Eesmärgiks inimeste Need on mitme õppeaine õppimiseks, Ladina harimine kõrgemale õppimiseks keeles, oli vähe ülikoole ja tasemele. On mõeldud.Toimub igas riigis palju erinevaid tasulised.Ülikoole juhtis riigi keeles, Ladina keel rahvusi.Alguses maksid siis ja ka praegu rektor võimalik õpilased ise palka valida.Nüüdisaegsetes õpetajatele. ülikool...
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Termin " barokk" oli algsel kasutusel juveliirikuns...
Antiik aiakunst Niiluse oru aiad ~2000 e.Kr Teebas vaaraoametniku Meket-Re aed, sammassaala, müüriga ümbritsetud, keskel tiik, ääristavad puud. 1400 e.Kr Teebas Amenhotep III väepealik, ruudukujuline, müüriga ümbitsetud, müürist väljapool allee, mille ees kraav, põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili,...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
Otto I: Kuningas Otto I ajal oli kogu riik juba kindlalt valitseja võimu all. Ta suutis jagu saada pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Otto I oli tõusnud kõige tugevamaks valitsejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu taastamisele. Itaalia feodaalid tülitsesid omavahel, osa neist kutsus teda endale appi. Abipalujate seas oli ka Rooma paavst. Aastal 962, kui ta paavsti palvel oma väega Sakamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paavst ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. Aadam, Eeva: Ristiusu õpetuse järgi lasub kogu inimkonnal pärispatt, mis sai alguse sellest, et esimesed inimesed Aadam ja Eeva astusid paradiisiaias üle Jumala käsust. Gregorius VII: Rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust, oli veendunud, et paavst on jumala asemik maa peal ja, et vaimulikud ja ilmalikud peavad talle kuuletuma. Nõudis, et kõik piiskopid püha Rooma riigis nimetaks ametisse paavst, mitte keiser. Sai hüüdni...
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud elasid vaimse müüdi vaba iseteadva inimese ususõjad; Prantsusmaal ideed (Voltaire, Diderot, maailmas. Puudus vastu kultuuri ilma- priiskav absoluutne Rousseau) ja Descartes'i imetlev hoiak nähes likustumine. Keskaja monarhia, õukonna raj...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
RISTISÕJAD Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Järgnev referaat püüabki vastata eelkõige kahele küsimusele - mis olid ristisõdade põhjused ja kas need saavutati. Samuti vaatleb see kirjutis erinevaid ristisõdu ja toob välja tagajärjed, mis on eelneva küsimuse vastamiseks vajalik. RISTISÕDADE PÕHJUSED Keskaegses Lääne-Euroopas olid rüütlite ja aadlike perekonnad väga suured. (Sagedased olid ju epideemiad, mille tõttu surid paljud) 8-12 poega peres oli täiesti tavapärane nähtus. Kuigi mõned neist läksid kloostritesse jäid kojujäänutele maad väikseks. Seepärast läksid paljud pojad laia maailma õnne otsima(ehk sealt pärit muinasjuttude ainestikki). Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normanni...
Henry VIII Sissejuhatus: Henry VIII oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas aastatel 1509-1547. Ta sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga, mis olid omavahel tihedalt seotud. Henry VIII Henry VIII oli Henry VII ja ta naise Yorki Elisabethi teine poeg nimetati 1494. aastal Yorki hertsogiks. Et ta oli Henry VII poeg nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid tema vanem vend Walesi prints Arthur suri ootamatult 1502. aastal ja nii sai Henryst troonipärija. Ta armastas Arthuri leske Aragoni Katariinat, ent nende vaheline abielu osutus siiski problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend , et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras olnud ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505. aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte abielu enam poliitiliselt mõttekaks ning hoidis Kat...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
annaabi.ee 
