skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis
100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. * Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli
juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda.
docstxt/.txt
t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Seinamaal hauakambrist Terrakotast sarkofaag Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. (Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske.) Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. ( Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. ) Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias on kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt (Roomlaste esiisaks peetakse legendi järgi Trooja sangarit Aeneast, kes olevat saabunud pärast Trooja langemist Itaaliasse. Tema poeg
Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud. Enamik haudu asub suurte rühmadena surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid. Etruskide ehitistest on säilinud mõned linnaväravad ja müürijupid. Templeid pole säilinud. Etruski templist alus oli ruudukujuline. VANA-ROOMA KUNST Vanimad ehitised meenutavad etruskide ehitisi. Kasutati lubjamörti ja põletatud telliseid.
Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse. Juba 7. sajandist on teada nn stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead. Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruskidele oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme. Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada. Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes
Periodiseerimiseks võrreldakse nende teoseid teiste antiikaja rahvaste kunstiga ja veel määratakse nende tähtsus etruskide kunsti arengus. Kaua arvati, et etruskide kunst on vaid odav kreeka kunsti kopeering, kuid nüüd on rohkem uuritud, ning enamus on kindlad, et see on iseseisev etruski kunst. Lisaks arvatakse veel, et see ei ole mitte ainult Kreeka kunsti kopeering, vaid paljud teosed on lausa Etruurias elanud kreeka käsitööliste poolt tehtud. Siiski esinevad etruskidele omased iseärasused. Kõige enam paistab see silma metallist ning savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel ehk seinamaalidel. Etruski kunstile on omane uskumatu realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses. Veel on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati deemoneid, jumalaid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid igapäevaelu ja pidusöömingud.
Seinamaal Terrakotast sarkofaag Nn. Veji Apollo hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Kapitooliumi emahunt Etruski tempel Linnavärav Perugias Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda.
Tagumises osas aatrium laienes ja moodustas nö tiivad. Nii valgus kui ka õhk pääsesid elamusse maja ukse ja selle kohal asetseva avause kaudu. Ilmselt olid aknad siiski ka hoone tiibadel. Põhiliseks valgusallikaks oli aatriumi laes asuv nelinurkne ava, mille tõttu pidi põrandas olema ka spetsiaalne auk vihmavee vastuvõtmiseks. (Vaga 1999: 104) 4. ETRUSKI HAUAD Olulisim teave, mis etruski kultuurist ja kunstist meieni jõudnud on, pärinebki nende haudadest. Surnutekultus oli etruskidele ilmselgelt väga oluline. Etruskide haudu on leitud väga mitmeid erinevaid tüüpe.(Lisa 4) Jaak Kangilaski(2003: 73) toob välja neist olulisemad. Mõnel juhul on tegu kivisesse maapinda raiutud tunnelitega, mis kohati avarduvad kambriteks. Samuti on leitud ümmargusi kuplitaolisi mullaga kaetud hauakünkaid, kivist ehitatud majataolisi hauakambreid, mäekülge raiutud kambreid, millele on ette ehitatud isegi eeskojad. (Kangilaski 2003: 73)
Nad arvasid, et elu läheb haua taga edasi samamoodi nagu enne surma. Näide etruski haudadest Etruskide kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku e.Kr. lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal e.Kr. aga ajas Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku e.Kr. tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kunsti seisukohalt oli etruskidel küllaltki suur roll. Nad võtsid kasutusele
surma. Seega püütigi kujutada ka hauda võimalikult lõbusalt ja lustlikult, just nagu eluajalgi. Kultuuri hääbumine ja kadumine Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku eKr lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal eKr aga ,,kihutas" Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku eKr tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kokkuvõte Etruskid olid rahvas, kes elas 8.-3. sajand eKr tänapäeva Itaalias
ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. 7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi.Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud. Etruski arhitektuur: 8.Rooma Arhitektuuri uuendused: arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone kaari , võlve ja kupleid. Silinder ja ristvõlv. Ristvlvi raskus langeb nelja nurka. Ümmargude ruumi katmiseks ehitati kupleid
lahunud pooleldi istuvas asendis. · Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi, aknaid jne. Seinamaalidel on hooglsad tantsijad, pidusöögid, musitseerijad. · Surmajärgne olek ei pidanud olema parem ega halvem, kui miane elu, vaid sellega võimalikult sarnane. · Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis. · Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi. · Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist, mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud · Etruski templeid pole säilinud, ent on teada, et nad olid sarnased kreeka templitega. Nende templid avaldasid mõju hilisemale rooma arhidektuurile. Nekropol surnutelinn, kus asub suur rühm haudu Roooooma
e.m.a. algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude 9 saj. näol, aga ometi säilitasid need S e.m.a. R maalitud terrakotakujud etruskidele Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees omased näojooned , nagu suur nina asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige A raskete laugudega veidi viltused K mandlisilmad ja lopsakad huuled. omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka U roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele.
kunstis. 3. Kuidas oli etruski kultuur seotud kreeka ja rooma kultuuriga? 8 saj e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna- Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed.Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu piir kreeka ja etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. 4. Mida olulist õppisid sellelt rahvalt room ehitajad? Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised-ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad.Samuti avaldas mõju etruskide templid. 5. Mille poolest erineb etruski tempel vana-kreeka templist? Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt.Templi alus oli peaaegu ruudukujuline.Hoone oli põhiliselt puust.Sambad olid alguses puust, hiljem kivist ja sambaid ai asetada hõredalt. 6. Mida kujutavad etruski hauakambrite seinamaalid? Hoogsaid tantsijaid, pidusööke, musitseerimist, jahipidamist, kalastamist. 7
Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba. Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt. Isegi jumalad pärinevad Kreekast, ainult teiste nimedega. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed ning kunst jäi vallutatud rahvaste hooleks. Roomlased ehitasi pigem avalikke/ühiskondlikke hooneid ning ajaveetmis ja meelelahutuskohti, jumalad ja usk ei olnud hoonete ehitamise juures tähtis. Austati hoopis valitsejaid ning teisi tähtsaid inimesi,
olid roomlased etruskide allutamisega terve Itaalia poolsaare enda valdusse saanud. Kreekast sai Rooma territoorium 146.e.Kr. Ent isegi õitsev Rooma jaotati 395. AD ida ja lääneosaks. LääneRooma impeerium kestis kuni aastani 476 ja IdaRooma riik (Bütsantsi impeerium) kuni aastani 1453. Roomlased võtsid üle vallutatute kultuure ja traditsioone. Isegi rooma võitluskunstides võib leida jälgi etruskide ja kreeklaste tavadest. Kreeklasi me juba vaatlesime, heidaks nüüd aga pilgu ka etruskidele. Etruskid Etruskid on jätnud jälgi võitluskunstide olemasolust nende traditsioonis. Omal ajal olid etruskid tugevalt mõjutatud kreeklaste traditsioonidest, ent neil olid ka omad. Muuhulgas on Rooma Villa Giulia muuseumis ja Vatikani Gregoriuse etruskide muuseumis tuhandeid vaase etruskidelt. Mitmete nende peal on kujutatud poksi ja maadlust. Unikaalseks on etruskide poolt oma hauakambritesse jäetud seinamaalingud, millest osad kujutavad ka võitluskunste
nende eest emahunt, niikaua kui lapsed inimeste poolt leiti ja üles kasvatati. 11) Iseloomusta etruski skulptuuri õpiku teksti ja lk 73 oleva Veji Apolloni figuuri põhjal! Veji Apollon on tehtud põletatud savist, etruskide lemmikmaterjalist. Apolloni näol on küll tardunud naeratus nagu arhailise ajastu kouros'l, kuid ta on riietatud nagu kore. Apolloni keha on massiivne, kohmakas, tema jalgadel on võimsad musklid ja ta sammub hoogsalt. Siit võib teha järelduse, et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, kuid nad tõlgendasid seda omamoodi 12) Kirjelda etruski templit (toetu õpiku tekstile ja rekonstruktsioonile lk 73)! Põhiosas olid templid sarnased kreeka templitega, kuid nende proportsioonid erinesid oluliselt. Etruski tempel kivist alus oli peaaegu ruudukujuline. Sellel seisnev hoone oli põhiliselt puust. Ühel küljel on üks või kolm väikest pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetasid suhteliselt madalatele sammastele
suudeti küll lugeda, aga sisuline piiratus pidurdab keele mõistmist. Etruskidel olid kuulsad ennustajad ja preestrid, kes ohvriloomade maksa põhjal seletasid jumala tahet. Armastasid täringumängu, ajaviiteks ja rituaalina. 8.saj e.Kr hakkasid kreeklaased rajama linnu Lõuna-Itaalias ja etruskidel tekkis nendega tihe side. Seega võtsid nad vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist, mis tõttu piir kreeka ja etruski kunsti vahek on ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele väga tähtis. Peamiseks etruskide kunsti tundmaõppimiseks ongi nende kauad. Avatud ja uuritud on tuhandeid etruskide haudu, mida on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid; mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. Enamik haudu asub suurte rühmadena, surnute linnadena. Etruskid tuhastasid oma surnuid
Templid Etruskide templid olid puust. Nelinurkse hoone ees asus lihtsate sammastega eeskoda. Puutalastik võimaldas sambaid paigutada hästi harvalt. Katus oli väga järsk ning friisi aset täitis rida saviplaate. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased. Maalikunst, skulptuur ja kunstkäsitöö Kunstiteoste peamiseks materjaliks oli savi, aga nad on ka väga osavad pronksivalajad. Parimateks näideteks on ehk "Kapitooliumi emahunt" ja "Kimäär". Etruskide kunst on väga omanäoline, hauakambrite seinamaalidel kujutatud inimestel torkavad silma suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmad ja lopsakad huuled. Etruskid olid meisterlikud metallitöötlejad. · Kunst Vana-Roomas: ehituskunst
Väga oluline oli etruskidel ennustuskunst. Jumalate tahet püüti välja selgitada iga tähtsama ettevõtmise eel. Seda tehti lindude lennu, välgu ja müristamise, ning ohvrilooma maksa põhjaliku uurimise põhjal. Viimane meetod oli Idamaadest üle võetud. Etruskidel kujunes sellest omamoodi teadus, vastavate instruktsioonide ja loomamaksa kujutavate näitlike mudelitega. Religioossete tõekspidamiste kirjalik jäädvustamine oli etruskidele laiemaltki omane – mitmed pühad tekstid käsitlesid rituaale ja inimest ning jumalate vahekordi reguleerivaid eeskirju. VII – VI sajandil e.Kr. olid etruskid kõige mõjuvõimsam rahvas Itaalias. Nad laiendasid oma ülemvõimu suurele osale Põhja- ja Kesk-Itaaliast ning konkureerisid foiniiklastega maagirikaste Sardiinia ja Korsika saarte pärast. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust. Ka Rooma linna ja riikluse kujunemisel etendasid etruskid tähtsat
steenis, selgelt mõjutatud kreeka arhailiselt kunstist ja teiselt nad ilmselgelt esitavad elitaarsele aristokraatlukule elulaadile, näitavad ülemkihi olemasolu.Langeb kokku kreeka allikate tõenditena, räägivad etruskide luksusest, nende orjad olevat olndu ka luksuslikult riides. Teine asi mida kreeka allikad ette heidavad, ebamehisus või mehelikkuse allakäik, või amoraalsus, kreeklased heitsid etruskidele ette et nad lubasid oma naistel suhelda kellega tahes nad isegi ei teadnud kes on nende laste isad, mida ei tarvitse uskuda, märgilise tähendusega, näitab et etruskide naiste sotsiaalne positsioon oli kreeklaste jaoks skandaalselt kõrge. Ilmneb et mehed ja naised on sümboosiumil koos, kreeklastel oli ainult mehed. Olid paljad ja jõid palju veini. Seda kinnitavad ka etruski enda hauakirjad, mõnel pool on näha, juhuseid kus on ainult ema nimi , teisalt oli naise ja isa nimi,
Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt olid matused ja surnutekultus etruskidele väga tähtsad. 5 Peamiseks allikaks etruskide kultuuri tundmaõppimiseks ongi nende hauad. Neid on mitut tüüpi: kivisesse maapinda raiutud tunnelid, mis kohati avarduvad kambriteks; ümmargused kuplitaolised mullaga kaetud hauakünkad; kivist ehitatud majataolised hauakambrid: mäekülge raiutud kambrid, mille ette on ehitatud eeskojad jne. enamik haudu asub suurte rühmadena,
Ladina keel püsis terve etruskide aja. Mitte kunagi pole peale surunud etruski keelt, olid kakskeelsed. Epigraafia- kivid ja metall. Epigraafiast on pärit tekste, mis on kakskeelsed. Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga. Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude vaatlemise ja ohvri loomade sisikonna vaatamisega. Riituse korralik läbiviimine, mis tagab pax deum ehk jumalate rahu. Roomlastel fragmaatiline suhe jumalatega. Sacer esto- isatapja, olgu neetud. Teda võidi tappa või minema ajada. Väga tähtis roll oli etruskidel rooma kultuuri kujunemisel, ainult etruskide kaudu tuli kreeka mõju, nt alfabeet. Kuni vabariigi ajani kreeka mõjude kandjad
See kultuur tekkis ca12saj eKr ja asendas tasapisi varasema Terramaarekulturi, ka Villanova kultuurist eriti teada pole, aga on teada et ta tekkis uue rahvaste sisserändamise tulemusel. On teada et maeti seal kultuuris erilistesse sahthaudadesse. Ka selles kultuuris kasutati põletusmatuseid ja maeti spetsiaalsetes nõudes. Selles kultuuris tekkisid ka asulad mida võib pidada linnusteks. See kultuur püsis kuni ca5saj eKr ja avaldas mõju ka etruskidele. Itaalia asustamine algas aktiivselt sinna läinud indoeuroopa rahvaste ilmumisega. Tähtsaim sisserännanud rahvas on etruskid, kelle järgi on nime saanud Etruuria maakond. Etruskite päritolu pole teada, aga nad polnud indoeurooplased. Indoeurooplastest tähtsamad rahvad on latiinid ja sabiinid, kes jõudsid Itaaliasse pärast etruskeid. Kui latiinid ja sabiinid Itaaliasse jõudsid oli seal olemas juba 2 suuremat kõrgkultuuri: Etruski ja Kreeka kultuurid
saladustest; Etruuria territoorium paiknes Apenniini poolsaarel Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal. On teada, et 3000 a tagasi, ehk täpsemalt VIII kuni III sajandil eKr asustasid etruskid Apenniini poolsaare põhja- ja keskosa üksikute linn- ja kogukondadena. Seda piirkonda nimetati Etruuriaks. Koos kartaagolaste ja kreeklastega valitsesid etruskid kogu Vahemere lääneosa. Ka kolm viimast Rooma kuningat olid pärit Etruuriast, seega allus Rooma omal ajal etruskidele ning nende võimu all muutus Rooma tõeliseks linnaks. (Mõned ajaloolased usuvad, et ka renessansiaegse Itaalia üks kuulsaimaid isikuid, Firenze valitseja Lorenzo de´ Medici on etruskide järeltulija. Tema oli ka see, kes XV sajandil asutas Firenzes esimese etruski muuseumi). Viimasel ajal on üha sagedamini hakatud etruskidest rääkima kui Etruuria haritud ja kõrge kultuuriga rahvast, kelle roomlased toorelt alistasid ja oma rahvaga assimileerisid. Neli sajandit roomlaste vastu
annaabi.ee 
