Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Essee narkootikumidest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
narkootikumid, alkohol, targem, arva, pupillid, enesetunnet, segatud, puhtus, üledoos, aineteks, suitsud, alkoholijoobes, rahatrahv, eakaaslaste, survel, kanep, marihuaana, tarvitama, jälgides, pulss, valgusele, gaase, hingab, kätel, kaelal, veresooned, paiste, pakutud, ütlema, suhtlemine, kogustes, sundinud, rahustab..................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja
lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on
inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner. Esimese sünteesitud alkaloidi, koniini, valmistas 1886
Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud
Võtsin selle teema sellepärast, see on laialt levinud probleem ja inimesed ei tea millist kahju narkootikumid tegelikult teevad. Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516-
NARKOOTIKUMID JA NARKOMAANIA Narkomaania Kunagi oli narkomaania väga kitsas mõiste. Keelatud aine = narkootikumid (narkootilised ained) ja see, kes neid tarvitas või tarvitanud oli, oli narkoman. Narkoman tähendas inimräpsu ning inimesed hoidsid neist kaarega eemale. Tänapäeval on narkomaania suur teema. Enam ei panda kõiki narkootilisi aineid ühte patta ja kõiki kes nendega kokkupuutunud on ei ole enam need inimräpsud kui kunagi arvati. Teadlased on rohkem panustanud oma aega erinevate ainete uurimisega alates ainete koostisest kuni mõju ajutegevusele välja
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
Annuse mõju kestab tavaliselt 2-4 tundi. Pidevad kasutajad võivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb välja psüühiline sõltumus ja pikaajaline kasutamine võib tekitada hingamiselundeis suitsetamisega seotud probleeme. Ecstasy Ecstasy all mõeldakse rühma sünteetilisi narkootikume, mis keemiliselt sarnanevad amfetamiiniga, kuid toime poolest võivad teatud määral üksteisest erineda. Võib esile kutsuda hallutsinatsioone. Joobe kehalisteks tunnusteks on laienenud pupillid, kiirenenud pulss, kõrgenenud kehatemperatuur, üliaktiivsus, värinad. Vaimseteks tunnusteks kasvav avatus ja heasoovlikkus, suurenenud empaatiavõime, võimalikud paanikahood ja meeltesegadus. Ecstasyl on tugev ergutav toime ja tekitab vaimse heaolu tunde. Leidub eri kuju ja värviga tablettidena, millel on sageli mõni pilt peal. Ecstasy tekitab sõltuvust, tarvitaja tahab seda üha uuesti ja ei suuda selle kasutamisest loobuda. Tarvitajatega juhtub õnnetusi, sest nad ei taju
21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik ohtlikud ja sõltuvustpõhjustavad. Seepärast ei loe seadusandlus alati uimastava toimega aineid narkootikumiteks, isegi kui see mõju neil ilmselgelt olemas. See eest kuulub registrisse ka niisama erguteid, millel uimastav toime puudub. Need kõik on illegaalsed
Tallinna Nõmme Gümnaasium Narkootikumid Referaat Koostaja: Jüri Pranstibel Tallinn 2009 Tänapäeva noorte üks suurimaid probleeme on narkomaania. Nagu Eestiski on narkomaania laialt levinud probleem ka mujal maailmas. Kõige rohkem on
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine
Tõepoolest ennem sõltuvuse saamiseni on kõik hästi ja aine viib mingiks ajaks muremõtted peast. Tegelikult aga mured ei kao kuhugi, nad lihtsalt heidetakse kõrvale ja kui satud sõltuvusse algab tõeline põrgu. Narkootikumide ostmine võtab sult viimse raha ja sa ei ole enamasti võimeline nendest omal jõul ka vabanema. Üldjuhul alustatakse ikka lahjema kraamiga näiteks kanep. Sealt edasi minnakse enamasti järjest kangemate ainete peale et ikka rohkem feelingut Mida narkootikumid teevad? oleks. · Kahjustavad hingamisteid (hasus, Narkootikumid jaotatakse kolme klassi: marihuaana, crack). rahustava toimega narkootikumid (opiaadid, kanep, uinutid ja rahustid); stimulandid ehk ergastava · Põhjustavad organismi üldist kurnatust
Eestis on levinud erineva hinna ja mõjuga narkootikume. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju.See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Algab uimasti sõltuvus. Mõnuainete alla kuulub alkohol, tubakatooted, rahustid ja unerohud, sissehingatavad mõrgised aurud ja gaasid. Kõik nad : 1. Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana, crack). 2. Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin) Püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid. 3. Ohtlikud on. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saada energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb enese sisemiste varude arvelt
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM?
organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks. Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente. Talumuse suurenemine. Sõltumusaine korduval kasutamisel inimese organism kohaneb sellega. Sõltumusaine kas eemaldatakse organismist kiiremini või
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna..............
Sõltuvus ja narkomaania. Termin "sõltumus narkootikumidest" võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised. Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente. Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda. Kui
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada
MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste ühenditega ja nende poolt pakutavate määratute ohtude ja võimalustega, võib ostustada ära meie võimalused mõistliku liigina ellu jääda ja areneda.
kui ka vanade seas. Sellel teemal on olnud väga palju spekulatsioone ja meelemürgid on muutunud sotsiaalseks probleemiks. Meelemürgid on teema, millest kõik räägivad ja millega kõik igapäevaselt kokku puutuvad. Rohkem kui tihti. Eriliseks probleemiks nii Eesti kui ka maailma ühiskonnas on alaealised meelemürkide tarbijad ning ebaseadulsikult tarbivad ja smuugeldavad täiskasvanud. Suitsetamine, alkohol ja narkootikumid ning samuti ka retseptiravimid on ohtlikud ja probleemsed just sellepärast, et nad tekitavad sõltuvust. Sageli ei mõtle tarbijad kõrvalmõjudele - mida see endaga kaasa toob ? Alguses tundub muidugi, et see teeb head,rahustab maha ning jälle on probleemidele ajutine unustus ja lahendus. See on põgenemine maailma eest, kuhu aga hiljem suurema probleemi - sõltuvusega - tagasi tullakse. Noorte puhul aga saab narkootiliste ainete tarbimine peaaegu alati alguse uudishimust.
annaabi.ee 
