Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus aastatel 1914-1918, see oli esimene sõda, mis kaasas suurt osa maailma maadest. Sõja puhkemise põhjuseid oli palju. Esiteks olid tugevad vastuolud maailma suurvõimude vahel ning sõja ohtu alahinnati. Teiseks, puudusid rahvusvahelised kriise reguleerivad institutsioonid ning inimesed kippusid sõda romantiseerima. Kolmandaks, Saksamaa soovis võimu endale ja oli Prantsusmaaga konfliktis. Enne sõda jagunesid aga
ESIMESE MAAILMASÕJA VÕITJAD JA KAOTAJAD ESSEE 28.06.1914 kuni 11.11.1918 kestnud Esimese maailmasõja võitjariigid on kõigile teada, kuid kas tegemist oli ikkagi võidu ja võitjatega? Kas on moraalselt õige väita, et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid kõige rohkem
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ja lõppes 11. november 1919. See oli esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagama ümber kolooniad ning ei
Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kes kaotajad? Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, kuid sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning tarnis selle armeedele sõjavarustust
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda toimus 28.juulist 1914- 1918. aasta 11.novembrini. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool olid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa.
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimese maailmasõda (1914-1918) oli puhkenud lootuses, et sõjajärgne maailm tuleb parem. Vastupidiselt ootustele halvenes enamus riikide ja inimeste olukord peale sõja lõppu veelgi. Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Verise sõja tagajärjel kaotas elu rohkem kui 10 miljonit inimest. Sõda neelas nii füüsiliselt, kui vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest enam ei toibunudki, nn kadunud sugupõlv. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Kuigi sõjas said kannatada kõik osalenud riigid, võib Esimese maailmasõja suurimaks kaotajaks pidada Saksamaad. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Versailles' rahulepingu alusel pidi Saksamaa loovutama suure osa
Esimese maailmasõja võitjaid ja kaotajad Esimene maailmasõda aastail 1914-1918, mille peamiseks põhjuseks oli Suurbritannia ja Saksamaa konkurents, oli esimene modernne sõda, mis puudutas ka tsiviilisikuid. Tulemused olid murrangulised: sõda nõudis ligikaudu 15 miljonit inimelu, põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks oli USA, seda peamiselt just sellepärast, et sekkus sõtta alles 1917. aastal ning kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA, kes oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, muutus Esimese maailmasõja tulemusel nende võlausaldajaks, kuna toetas teisi Antanti riike majanduslikult ja sõjaliselt. Suurimaks majanduslikuks probleemiks USA-s oli vaid mõne kauba
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimustet
Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele:
Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? 1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos alguse saanud Esimene maailmasõda leidis oma lõpu alles 1918. aasta novembris kui Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üldsusele on selge, et sõjal ei saa olla suuri hüvesid, kuid ometigi on sellel omad võitjad ja kaotajad, isegi siis kui see vahe on väga väike. Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt ,,vähem kaotamisest". Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks? Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Kui noored kuulevad esmakordsel esimesest maailmasõjast, tekib neil kohe küsimus, et kes siis võitsid selle sõja? Sellele küsimusele on vastuseid mitmesuguseid ning igaüks neist vastab enamjaolt tõele. 20. sajandi alguses toimunud esimene maailmasõda muutis kogu maailma ning on üks meeldejäävamaid sõdu terves ajaloos. Kuna sõdadesse suhtutakse tihti negatiivselt, siis arvan ka mina, et see sõda ei toonud inimkonnale suurt kasu vaid pigem kahju. Nagu sõja nimigi ütleb ,,maailmasõda", siis saame kohe aru, et sõda hõlmas kogu maailma. Seetõttu jagunesid paljud riigid kahte liitu mis hakkasid enda liidus olevaid riike toetama ja kaitsma. Üheks liiduks oli Keskriigid kuhu kuulusid Austria-Ungari, Bulgaaria, Saksamaa ja Türgi. Teise liitu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ja veel 34 riiki ning seda kutsuti Antantiks. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Unagri troonipärija ertshertsog Franz
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Maailma ajaloos on juhtunud nii mõndagi meelejäävat, mis on muutnud meie mõtteviisi ja ka elukorraldust. Üheks selliseks sündumuseks oli ka 20. saj esimesel veerandil toimunud Esimene maailmasõda, mis muutis kogu ühiskonnaelu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et selles sõjas muutus kõik ja maailm ei olnud nendeks muutusteks valmis. Esimene maailmasõda, nagu seda ka nimi ütleb, hõlmas kõiki kontinente, mille tõttu kuulusid kõik vähegi ahnemad ja sõjaliselt arvestatavad riigid kahte liitu, mis olid omavahel sõjas. Nendeks liitudeks olid Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria ning nende vastasleer Antant, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning veel 34 riigi ülemaailma. Euroopa kui k
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda kujunes esimeseks sõjaks, mis sidus endaga väga suurt osa maailmast. Sõda sai alguse 28. juunil 1914 ning lõppes 11. novembril 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ning Keskriikideks. Kes aga kujunesid sõja lõplikeks võitjateks ning kaotajateks? Maailmasõja peamiseks põhjusteks loetakse teravnenud vastuolusid maailma suurvõimude vahel, kus ühele poole kuulusid Inglismaa ja Prantsusmaa ning teisele poole Saksamaa. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm
võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Tulemused, mis Esimese maailmasõjaga kaasnesid, rahuldasid väheseid. Sõda tõi kaasa massilisi purustusi, hävisid nii linnad kui ka ettevõtted. Majanduslikest raskustest ei suudetud välja tulla ka järgneva kümne aastaga, mis viis ülemaailmse majanduskriisini 1920ndate aastate lõpus. Igas ,,mängus" on nii võitjad kui ka kaotajad, mispärast arvan ma, et nii oli ka Esimeses maailmasõjas. Suur osa vastutusest anti Sakssamaa kanda. Versaille rahulepingu aluses pidi Saksamaa loovutama suure osa territooriumist ja hüvitama teatud sõjas osalenud riikidele sõjakahju. Sõja kaotanud Keskriigid (Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgi) ei olnud konverentsil esindatud ning nad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. Kogu vastutus maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale.
7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915 aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene 10. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa.
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali ekspordi võimalust
Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel
5. Kuidas muutusid Euroopa riigid peale esimest maailmasõda? AustriaUngari keisririik lakkas olemast. Selle asemel moodustus kolm uut riiki: Austria vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik. 1918. Aastal AustriaUngari küljest lahutatud lõunaslaavi alad hakkasid Jugoslaavia Kuningriigi nime kandma. Venemaa küsimus 1917. aasta sügisel tulid venemaal võimule kommunistid. Nad sõlmisid saksamaaga enne eraldi rahu, kui saksamaa alistus atandi vägedele. Nõukogude venemaad pariisi rahukonverentsile ei kutsutud, kuna lääneriigid ei tahtnud tunnistada kommunistide võimu venemaal. Mitmed vene impeeriumi kuulunud rahvad otsustasid soodsa võimaluse ära kasutada ning iseseisvuse välja kuulutada. Iseseisvus õnnestus säilitada Eestil, Lätil, Leedul, poolal ja Soomel, kuid nad pidid seda ikkagi relvaga kaitsma. Nende riikide vastupanu kommunistidele nurjas nende plaani allutada nõukogude korrale kogu Euroopa.
sõjalise kokkuvarisemiseni. Saksamaa alustas rahuläbirääkimisi ning pidi nõustuma 1918 aasta 11. novembril sõlmitud Compiegne'i vaherahu tingimustega, mille tulemusena tuli tal loobuda suurtest aladest, loovutada oma sõjarelvad ning tasuda sõjakahjusid. Saksamaa oli sisuliselt täiesti purustatud. Nii nagu ühel jalgpalli mängulgi võib juhtuda: üks meeskond võidab seisuga 2:0, kuid ometi on mõlemad võistkonnad kaotajad, sest turniirisarjas, milles nad mängivad on nad langenud kõige viimaseks ning lahing, mille nad just maha pidasid, käis viimaste kohtade peale. Ma arvan, et esimene maailmasõda oli inimkonnale ning maailmale nagu jalgpallimats, milles oligi võimalik saavutada vaid viimane koht, sest sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, kellest 3,5 miljonit inimest jäi sandiks.
Juba 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri ja ka majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu oli majandus suurel määral halvatud. Lisaks tabas Venemaad kodusõda, kus võitjateks võib pidada enamlasi, kuna nad said Venemaal võimule. Kuigi sõda lõppes paremini USA-le, Prantsusmaale, Inglismaale ja väikestele rahvusriikidele, olid nad kõik majanduse ja inimeste suhtes ka kaotajad. Veel suuremad kaotajad nagu kukutatud Saksamaa ja Venemaa leidsid aga, et nende suhtes on oldud ebaõiglased. See pani aluse aga uutele pingetele ning kokkuvõttes I maailmasõja tulemused ei rahuldanud kedagi.
kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksale. 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). Saksa (kindralstaabi ülem Erich von Falkenhayn) püüdis sõja saatust otsustada idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Saksa eesmärk oli sundida Venemaa sõjast välja astuma. Veebruaris andis Saksa vägi Augustowi metsades löögi Vene. armeele aga seda ümber piirata ei õnnestunud. Vene vägi vallutas Karpaatides 22. märtsil Przemysli. 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Keskriigid vallutasid peale Gorlice operatsiooni kogu Poola, Leedu ja Kuramaa
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Põhjused: · Võitlus mõjuvõimu laiendamise pärast · Võidurelvastumine · Rahvusküsimus · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Võitlus turgude ümberjaotamise pärast · Ülemvõimu jüsimus maailmamerel Ajend: · Franz Ferdinaldi mõrvamine (Austria-Ungari ja Serbia) · 23. Juuli 1914 esitas Austria-Ungari Sebiale ultimaatumi (süüdistused: mõrva korraldamine, nõuti: Austria- Ungari vastase poliitika lõpetamist) Sõdivad pooled: Antant Kolmikliit Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Austria- Ungari Venemaa Bulgaaria
väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole. Alguses läks plaani päraselt, kuid hiljem oli tunda järjekordseks positsioonisõjaks. Venemaa vasturünnak algas 1916. aastal, kus murti läbi Austria-Ungari kaitseliinist ning liiguti mitukümmend kilomeetrit edasi, tekitades vastasele suuri kahjustusi. Hiljem aitas rünnata Rumeenia. Peale seda sai kahjuks Saksamaa endale Rumeenia naftaväljad, sellega kaasnes Keskriikide varustamine toiduainetga. Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mujal. Antandi riigid vallutasid Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast lõigatud alad ja tugipunktid
3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia. 4)Itaalia - Austria-Ungari <---> Itaalia. 5)Kaukaasia - Türgi+Saksamaa <---> Venemaa. 6)Lähis-Ida - Türgi+Saksamaa <---> Inglismaa. 8. Võitjad ja kaotajad riigid esimeses maailmasõjas. 1)Kaotajariigid. 2)Võitjariigid. -Saksamaa -Venemaa. -Bulgaaria. -Inglismaa. -Türgi. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. -Itaalia. -USA. -Jaapan. -Rumeenia. 7. Iseloomusta läänerindel toimunud sündmusi 1914-1918 a. Aasta Läänerinne
(gaasimürgituse saab 15000 sõduri, nendest 5000 sureb). 2. mail alanud läbimurdega Gorlice lahingus ning sellele järgneva pealetungiga sunnib Saksa- Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma. Peale seda vallutatakse Poola, Leedu ja Kuramaa. Oktoobris tasakaalustub idarinne piir ning Vene väge ei suudeta siiski purustada. Türgi vägi tõrjutakse Kaukaasiast välja. · 23. mail 1915 kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja. · 14. mail astub sõtta Bulgaaria Keskriikide poolel. Sügisel vallutatakse Keskriikide ja nende liitlaste poolt Serbia 1916 Saksamaa olukord halveneb ning otsustatakse anda pealelöögi vastase läänerinne peatoele Verduni kindlusele (21. veebruar) Venemaa alustab 4. juunil Galiitsias Austria-Ungari-vastast pealetungi. Galiitsia vallutatakse kolme ja poole kuuga. Austria-Ungari säilitab oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Pealetungi Verdunis peatatakse ja sõda hakkab intensiivsemalt käima idas. 1
Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. Verduni lahing Verduni lahing oli sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid Saksamaa ja Prantsusmaa vägede vahel Verduni kindluse ümbruses Prantsusmaal. See oli kogu sõja üks suuremaid maismaalahinguid. Lahing kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Üle 714 000 surnud sõdurit mõlemalt poolelt. Lisagem haavatud ja teadmata kadunud - kokku rohkem kui 1,2 miljonit ohvrit. Saksa pool ei saavutanud mitte midagi, prantslased ei jooksnud verest tühjaks, Verdun jäi hõivamata. Kaudsete tagajärgedena võib "Verduni hakkmasina" kraesse kirjutada mässud Prantsuse armees 1917. aastal. Somme'i lahing Somme'i lahing toimus 1916
selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida.Inglased kandsid küll raskeid kaotusi,kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa.Mürkgaasid said tuntuks ka hiljem Esimese Maailmasõja lahingutes.Kaitseks selle vastu võeti kasutusele gaasimaskid,mistõttu mürkgaaside kasutamine jäi suurema sõjalise efektita. · Gorlice lahing(2.mai 1915.aastal) Saksamaa eesmärgiks oli Venemaa sõjast välja sundida.Ta proovis otsustada sõja saatust idarindel,kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest. Vene armee poolt saadi tagasilöök,kuid nende rinne suudeti murda 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. · Verduni lahing (21.veebruar 1916.aastal) Saksamaa majaduslik olukord oli küllaltki kehv.Saksamaa tahtis anda pealelööki läänerindel,aga Prantsuse ja Briti armee oli ajajooksul oluliselt kasvanud.Saksamaa sooviks oli anda aga löök vastaste Verduni peakindlusele
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupoliitikat, tihti ei tundnud v
3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia. 4)Itaalia - Austria-Ungari <---> Itaalia. 5)Kaukaasia - Türgi+Saksamaa <---> Venemaa. 6)Lähis-Ida - Türgi+Saksamaa <---> Inglismaa. 8. Võitjad ja kaotajad riigid esimeses maailmasõjas. 1)Kaotajariigid. 2)Võitjariigid. -Saksamaa -Venemaa. -Bulgaaria. -Inglismaa. -Türgi. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. -Itaalia. -USA. -Jaapan. -Rumeenia. 7. Iseloomusta läänerindel toimunud sündmusi 1914-1918 a. Aasta Läänerinne
Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a