Adamson-Eric 13.ndal märtsil käisime klassiga Adamson-Ericu kunstimuuseumis. Püsiekspositsioonid näitustesaalides andsid meile hea ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust läbi tema eluperioodi. Praegune juubelinäitus keskendus Adamson-Ericu kujunemisperioodile 1920. Ja 1930. aastatel. Näituse idee toetub ühele unikaalsele mälestusraamatu materjalile, mille kirjutas Adamson-Eric 1939. aasta suvel põhjarannikul Leetses. Huvitav käsikiri olevat näituse kuraatorit inspireerinud lisama väljapanekusse Adamson-Ericu poolt tekstis mainitud kolleegide töid, et teha nähtavaks elu-oluline loominguline keskkond, milles kogenud korüfeed ja noored kunstiõppurid Berliinis ning Pariisis toona kokku puutusid. Seega on väljapanek koostatud teadlikult väga mitmekesise valikuga, kaasates loomingut kunstnikelt
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal : ERICH KARL HUGO ADAMSON Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Erich Karl Hugo Adamson ehk Adamson-Eric, nagu ta ennast hiljem ise nimetas sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Ta oli pere kuuest lapsest neljas, tema isa töötas Tartus riidekaupmehena ning tema ema oli kunstnik. Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli. Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sünd kaotasid tsaarinimedega õppeasutused ja Aleksandri
Tegemist on Adamson-Ericu (sünninimega Erich Carl Hugo Adamson) maaliga "autoportree II (silmusega)". Adamson-Eric oli kahekümnenda sajandi eesti maali- ja tarbekunstnik, kes on tuntud peamiselt natüürmortide ja vabaõhumaalide maalimise poolest, kuid selle teose puhul on tegemist autori enda portreega ja seega on selle maali teema autoportree. Adamson-Eric on selle maali puhul kasutanud õli ja pilt on maalinud lõuendile. Autori nägu on maalitud palju selgemalt kui taust, mis on suhteliselt hajuv. Adamson-Eric on maalil "Autoportree II (silmusega)" kasutanud sellist sümbolit nagu silmusega nöör. Minu arvates sümboliseerib see surma, ülespoomist või ka vaimset ängistust, siinse eluga mitte rahulolu. Paljud inimesed arvavad, et autoril kõrvas olev kõrvarõngas võib
„Autoportree II (Autoportree silmusega)“ 3. Vasta küsimustele: ARUTLE JA LOO – Mis on autoportree kujutamisel oluline? Mis on selle juures keeruline? – Mille järgi tunda ära head kunsti? – Millised tegurid võivad mõjutada kunstniku stiili? – Kas kunstnik saab olla oma loomingus vaba? – Püüa leida üks omadussõna, mis iseloomustab vaadeldud teose stiili. – Milliseid lisatud detaile märkasid maalil? Mis mõtteid need Sinus tekitavad? – Milline inimene võis olla Adamson-Eric? – Leia digikogust üles või guugelda ja leia mõtteline paariline „Autoportree” (1929– teos nimega: „Autoportree II (Silmusega)” 1930). (1929) http://bit.ly/2HXCFgJ http://bit.ly/auroportree_silmusega Lisa siia pilt! Lisa siia pilt! - Uuri ja leia erinevusi kahel portreel, kirjuta!
Adamson-Ericu õpingud ta Pariisi vabaakadeemiatesse. 1925. aastal esines ta esmakordselt oma maalidega Tallinas II kunsti ülevaatenäitusel. 1926. aastal käis ta end täiendamas Itaalias ning aasta hiljem eksoneeris oma töid Pariisi salongides (Salon d'automne, Salond des Indépendants, Salon de Tuileries). 1928. aastal esines ta oma töödega Tallinnas koos Kristjan Tederi ja Eduard Wiiraltiga. Peale seda reisis ta Nõukogude Liitu ning samuti ka Poolasse, Austriasse ja Sveitsi. Ta Adamson-Eric veetis kokku aasta aega Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina. Aastatel 1032-35 oli ta Kujutava Kunsti Sihtkapitali esindaja, juhatuse liige ja abiesimees. 1935.-1940. aastal oli ta Rakenduskunstiühingu liige. Adamson-Ericu kunstinäitusi toimus Eestis, Soomes, Pariisis, Stockholmis ja ka Moskvas. Ta maalid olid hils-impressionistlikus stiilis. Järgnes nõukogude okupatsioon, kus ta oli ENSV
......................................................................................3 2. Adamson-Ericu muuseum....................................................................................5 3. Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920. aastate lõpul. Ta oli eesti kunstis üks silmapaistvamaid loomingulisi isiksusi. Kõige rohkem tegeles ta maalimisega, kuid ta oli ka väga mitmekülgne tarbekunstnik. Ta looming on isikupärane ja elegantne, sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga.
detsember 1968 Tallinn) oli eesti maali- ja tarbekunstnik.Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik.Adamson-Eric õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis.Aastal 1923 siirdus Adamson- Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes eraakadeemiates joonistust ja maali.1930. aastate teisel poolel asus Adamson-Eric elama Tallinna. evakueerus Adamson-Eric nõukogude tagalasse. Aastal 1942 sai ta Kuibõsevis (Samaras) asutatud Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite peakunstnikuks. Järgmisel, 1943. aastal, sai ta Eesti NSV Kunstnike Liidu esimeheks.Peale sõda pöördus Adamson-Eric tagasi Tallinna. Temast sai 1945. aastal asutatud Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor
sümboolsetele kujutistele (nt. Kristjan Raud, kuivnõel, 1939). 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. "Põrgu" "Tüdruk kaamliga" Adamson-Eric 1902-1968 Adamson-Eric sündis pere kuuest lapsest neljandana. Tema isa, Jaan Adamson, oli Tartus riidekaupmees ja ema, Anna (neiupõlvenimega Lachmann), oli kunstnik. Ta õppis Tartu Aleksandri gümnaasiumis, viiendast klassist alates Hugo Treffneri gümnaasiumis. Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berliin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane. Aastal 1924 siirdus Adamson-Eric Pariisi, kus õppis mitmetes
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle?) sulle enim meeldivad? V: Maire Morgen- Hääl(1939) rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Anu Ivask- kaelaketid- ,,Kuningas ja kuninganna" Aino Kapsta- Krae Õie Kütt Edda Kiugu Kõige rohkem meeldib mulle Aino Kapsta töö Krae, see on nii suur ja ilus rõngpõimega kaelakett. Samuti meeldib Maire rinnanõel ja sõrmus kuulidega. Leia Adamson-Ericu töid keraamika ja portselani hulgast. V: Adamson-Eric - kann, ,,Koopaelaniku serviis", kandlekast kandlega. Millega tegeles Eino Mäelt? Mis on teemantgraveering? säralõige? V: Eino Mäelt on Eesti klaasikunstnik. Näiteks ,,Lainemurdjad" ja "Suvised õhtud Meleskis". Teemantgraveering ja säralõige on klaasikunsti tehnikad. Teemantgraveerimine on illustreerimisviis, mil kujund kratsitakse teemantikujulise nõelaga. Arvamus muuseumi kohta. Muuseum meeldis mulle väga
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
Impressionismi mõju Eestile Impressionism on kunstistiil, mis saab alguse 19 sajandi lõpus Prantsusmaal ning see kajastab kunstniku muljet mingist hetkest. Eestisse jõudis impressionism 19 ja 20 sajandi vahetusel. Sellega seoses sagenes näitustegevus, muuseumielu, kunstiharidus, kunstnike organiseerumine ja kunstikriitika. Enim mõjutatud olid Ants Laikmaa, Aleksander Värdi, Adamson-Eric, Kristjan Raud ja Paul Burman. Ants Laikmaa maalis peamiselt pastelltehnikas. Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti erksate värvidega. Tuntumad on tema protreed Eesti haritlastest. Olen näinud tema pastellmaali ,,Lääne neiu". Aleksander Vardi koloriidi nüansirikkus ja elegants on köitnud nii kunstikriitikuid kui ka publikut. Kunstniku palett muutus hiljem hõbedasest rohekaks ja roosakaks tooniks.
Kontrolltöö Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud.Näiteks: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne maalikustnik). J.Arrak E-M.Kokamägi J. Köler 2) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta.Näiteks:Navitrolla,Toomas Vint (Mare Vint, Tõnis Vint graafika). Navitrolla Toomas Vint Mare Vint Tõnis Vint 3)Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. Näiteks: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga". 4)Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia.Näiteks: Aapo Pukki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing".
21. Oskar Kallis "Kalevipoeg laudu toomas" 22. Oskar Kallis "Kelluke" 23. Nikolai Triik "Lennuk" 24. Nikolai Triik "Ulguv koer" 25. Nikolai Triik "Konrad Mägi portree" 26. Nikolai Triik "Ilse Menningu portree" 27. Konrad Mägi "Merikapsad" 28. Konrad Mägi "Pühajärv" 29. Konrad Mägi "Viljandi motiiv" 30. Konrad Mägi "Capri maastik" 31. Ado Vabbe "Kohvikus" 32. Ado Vabbe "Arlekiin" 33. Märt Laarman "Oleviste ja Niguliste" 34. Jaan Vahtra "Autoportree" 35. Eduard Ole "Laud" 36. Adamson-Eric "Autoportree" 37. Aleksander Vardi "Pariisi vaade" 38. Karl Pärsimägi "Talutuba soemüüriga" 39. Andrus Johani "Saunaminejad" 40. Andrus Johani "Töörahva rongikäik ..." 41. Kaarel Liimand "Poiss punastes pükstes" 42. Eerik Haamer "Ruhnu kalurid" 43. Eerik Haamer "Evakueeritavad" 44. Eerik Haamer "Perekond vees" 45. Elmar Kits "Öine Habaneera" 46. Johannes Saal "Lumi kogub aia äärde, valu minu südame "(Juhan Liivi portree) 47. Johannes Greenberg "Pajats" 48. Eduard Viiralt "Põrgu" 49
Betti Alver luuletaja Jaan Koort skulptor Kersti Merilaas luuletaja Anton Starkopf skulptor August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik Freidebert Tuglas novelli Eduard Ole kunstnik August Gailit novelli, uusromantika Jaan Vahtra kunstnik Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik
ning pidasid 20. sajandi alguses ateljee-koole. Esimene eestlaste oma professionaalne kunstiõppeasutus "Pallas" avati 1919. aastal Tartus. Kooli üks esimesi õpilasi oli hilisem tuntud graafik Eduard Viiralt (1898-1954). Olles juba varem Pariisis end täiendanud, läks ta teise maailmasõja ajal sinna tagasi. Kuigi mitmed kunstnikud suundusid sõja lõpu poole välismaale tagasi, jäid paljud siiski koju. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes üritas kohapeal Eesti kunstielu edendada. Olles Eesti professionaalse tarbekunsti rajajaid, sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor ning ta osales hilisema kunstikombinaadi "Ars" asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen
Tuntud impressionismi viljeleja oli ka Paul Burman, kes viibis Prantsusmaal 1912-1913. Enne seda oli ta lühiajaliselt õppinud läti impressionisti juures Riia kunstikoolis. Ta oli suurepärane maastiku ja eriti loomade maalija. Tema kunst oli võrreldes prantsuse impressionismiga palju dekoratiivsem, raskepärasem ja vähem õhuline. Samuti tegid impressionistlikke maale Aleksander Vardi, kelle töödes olid õhu- ja valgusküllaseid impressionistlikke Pariisi vaateid, ja Adamson-Eric, kes oli üks kõigi aegade silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid eesti tarbekunstnikke. 1918. aasta algul oli loodud Tartus ühing ,,Pallas", et edendada esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike-pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas ka kirjanik F.Tuglas. Pallas hakkas korraldama näitusi ja rajas 1919. aasta lõpul samanimelise kunstikooli. Pallase õpetus toetus Pariisi
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii n...
1. Seleta mõisted ja too näited. Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. N: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga" Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" Repro (duktsioon)- trükipilt mõnest maalist ja väga erinevate mõõtmetega, tavalselt värvilised. N: kirjanduses (Raamatus ,,Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" sisaldab 45 reprot), postkaartidel, mapid muuseumides. Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud N: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kustnik) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta. N: Navitrolla, Toomas Vint. (Mare Vint, Tõnis Vint graafika) ...
Disain Alaliigid: - tootedisain - graafiline disain (nt logod) - moedisain - digitootedisain - ehtedisain Muuseumid Muuseum - kultuuri või loodusväärtusi koguv, säilitav, eksponeeriv ning uuriv asutus. Meelelahutus Kuraator - ametlik hooldaja, kunstinäituse koostaja Eestis: ↣ KUMU ↣ Kadrioru muuseum ↣ Fotografiska ↣ Mikkeli muuseum ↣ Adamson-Eric muuseum ↣ Tarbekunsti ja disainimuuseum Mujal: ↣ Louvre kunstimuuseum, Pariis ↣ Tate Modern, London ↣ Metropolitan, New York ↣ MOMA Queens ↣ Vatikani kunstimuuseum Kuulsad kunstnikud Vincent van Gogh “tahistaevas” jaan toomik Baasmõisted Kompositsioon - pildi ülesehitus, kuidas esemed pildil paiknevad koloriit- pildi värvikasutus stiil- iseloomulik väljendus, ühised tunnused profaankunst/arhitektuur- ilmalik kunst
) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne.(Stalinistlikus )koonduslaagris hukkus Eduard Taska- nahakunstnik ja suri graafik Paul Liivak.Poliitiline terror tabas mitmeid kunstnikke väga raskelt.Hukati Andrus Johani ja Arkadio Laigo.Nikolai Kummits suri vangistuses,Karl Pärsimägi hukkus koonduslaagris. Jätkati Kunstnike Liidu moodustamise tööd,kuid selle etteotsa pandi nüüd Nõmmiku ja Viiralti asemele Adamson-Eric.Vastutavaks sekretäriks sai Aino Bach.Kunstnike Liidu kaudu hakati selle liikmeid nõukoguliku ideoloogia vaimus töötlema-sotsrealismiga. Keskseks said sõjatemaatika ja plakatikunst.Enamik teoseid olid primitiivsed,lihtsustatud,ajalooteemalised lavastused(Jüriööle pühendatud kunstinäitusel)Evald Okase-Rahvatasujad..Graafikud Aino Bach ja Paul Luthein pakkusid huvitavat-sõjateemalisi või potreelisi joonistusi ja graafilisi töid.Vihaseid ja naljavaeseid karikatuure tegi Jaan Jensen.
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Fifth level Kujutavad kunstid Edendajateks: Tartus ühing Pallas Tallinnas Eesti Kunstimuuseum Kunstihoone Graafikuist suurim tuntus: E. Viiralt Skulptoritest suurim tuntus: J. Koort, A. Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis
· 1920ndatel tegeleb animalistikaga · ''Tanuga naine'' · ''Metskits'' (kujunenud Tallinna sümboliks) · F. Sannamees · noorema põlvkonna tuntud esindaja · Albu monument Tammsaarele · Tahkuranna monument K. Pätsile · tuntuim töö ''Haavatud sõdur'' (Tallinna Reaalkooli ees) · Athena kino seinareljeefid · esimest tüüpi kunstnikud silmarõõmu-maalijad · pakkuda nägemisnaudingut heledamad värvid · Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis
Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult Andrus Johani, Nikolai Kummits ja Kaarel Liimand Andrus Johani. Saunaminejad 1932. Kriit, sangviin, süsi
Eesti maalikunst 1918-1940 1920. ja 1930. aastal kuulus Eesti Vabariik Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka, mistõttu on siinne kultuurilugu teistele sama religiooni maadele sarnane. 1920. aastatel levis avangardism. Avangardism on kunstistiil, mida iseloomustavad piiride rikkumine, riskimine, tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud K...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
LK1 Koolitee, Töökoht LK1-4 Tööd ja saavutused LK4 Tunnustused LK4-5 Telesari ("Kelgukoerad") LK5 Kokkuvõte Kasutatud kirjandus: WWW.WikiPedia.ee WWW.Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L...
7. Auguste Renoir-maalid on loodud erilise maheduse ja pehmusega, nt."Tütarlaps lehvikuga". 8. Edgar Degas-maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. 9. Kokku korraldati 8 näitust. 11. Nende uuendusi ei mõistetud, teoste erilist võlu ei talutud. 12. Ei pea. Inimesed on niivõrd erinevad, tegelikkust võib ka läbi vihjete ja muljete aimata 13. Eest kunstnikud-Ants Laikmaa, Aleksander Vardi, Adamson-Eric. 14. Pallas-algselt kunstnike ja kirjanike,hiljem kujutavate kunstnike ühing Tartus1918-40 15. Pallas-mitme vanakreeka mütoloogia tegelase ning paljude objektide nimi. Skulptuurist 19.sajandi lõpus. Neoimpressionism 1. Auguste Rodin-tööd olid äärmiselt tõetruud, kujud näisid liikuvat, sügavad tunded, kirg, hingestatus. 2. Dante poeem ,,Jumalik komöödia" inspireeris Balzaci pealkirja valikul: ,,Inimlik komöödia". 3
noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. · Skulptoritest paistis silma Jaan Koort. Mõnevõrra hiljem lisandusid talle ,,Pallase'' kunstikooli lõpetanud Anton Starkopf ja Voldermar Mellik. · Kümnendite vahetusel eesti kunstielu rahunes. Lõppes otsingute periood. Peamiseks eeskujuks sai Prantsusmaal valitsema tõusnud uusrealism. Kunstiellu astusid Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist saavutas tuntuse Eduard Viiralt. · 1921. a. loodi Eesti Lauljate Liit, millel oli vähemalt 1000 kohalikku organisatsiooni. · Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant: 1923., 1928., 1933., ja 1938. a. Viimane, mis oli seostatud Eesti Vabariigi 20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga;
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneset...
sai Pariis. 1930. aastaiks oli avangard Pariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930
In 1996 the exhibition hall on the first floor of Rotermann Salt Storage was opened, this branch was closed in May 2005. In summer 2000 the restored Kadriorg Palace was opened, but not as the main building of the Art Museum of Estonia, but as a branch. Kadriorg Art Museum now exhibits the foreign art collection of the Art Museum of Estonia. At present there are five active branches of the Art Museum of Estonia: Kadriorg Art Museum (Kadriorg Palace and Mikkel Museum), Niguliste Museum, Adamson-Eric Museum, and Kumu Art Museum (the new main building of the Art Museum of Estonia) For the first time during its nearly 100-year-old history, the Art Museum of Estonia has a building that both meets the museum's requirements and is worthy of Estonian art in its collections. Kumu Art Museum is a multifunctional art museum that includes exhibition halls, an auditorium that offers diverse possibilities, and an education centre for children and art lovers of all ages. Collection
ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930. Aastail aga väheneb Eestis kunsti radikaalsus, samuti nagu Pariisis. Kõik liikus positiivses suunas, eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna arengurütmi. Eesti kunstielu oli arenemas ja kunstnikel sooviti jääda kodumaale ning edendada kunsti õppimist ja õppida hoopis ise kodumaal. Mõningad läksid peale õpinguid taas välismaale elama, aga paljud jäid ka siiski kodukamarale. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes võttis oma missiooniks kohapealset eesti kunstielu parandada. Tema jõupingutuste järel asutati kunstikombinaat ,,Ars", aga repressioonide tõttu pidi ta lahkuma juhtivalt positsioonilt 1949. Aastal. Teise maailmasõja ajal pagesid paljud kunstnikud läände ja nende asemel tekkisid kunstielu korraldajad sügavalt Venemaalt. Lubati küll oma stiile edasi arenada, aga paari aastaga oli kõik ,,staliniseeritud" ja kunsti ideoloogia piiritletud
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Richard Sagrits (1910–1968). Karistussalkade Adamson-Eric (1902–1968). Eesti naised Jüriöö ülestõusus. 1943. lahkudes. 1940. aastad. Õli. Eesti Kunstimuuseum Õli. Eesti Kunstimuuseum Tasujad: jüriöö 1343–1345. Ülesanded: Ajalugu 5 Kunst Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asu- vat põldu
hõbevara. 5)Adamson-Ericu Muuseum- Muuseum asub Tallinna vanalinnas romantilisel trepptänaval ajaloolises kodanikumajas. Muuseumile pani aluse kunstnik Adamson- Ericu lese Mari Adamsoni hinnaline, ligi tuhandest kunstiteosest koosnev kingitus. Ekspositsioon avati 2. detsembril 1983. aastal. Isikumuuseumina kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut. Adamson-Eric oli tuntud eelkõige virtuoosse maalijana, kuid tegeles peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume 1) Ants Laikmaa majamuuseum – Asub Läänemaal, Kadarpiku külas. Maalikunst. 2) Hal´ as kunn aga ka Kalju maja – Võrumaal, Obinitsa külas asuv 2004 aastal avatud kunstigalerii. Peamiselt kaasaegne seto kunst, kuid eksponeeritakse ka teiste
Pariisi uusrealism ja hilisimpressionism avaldasid mõju ka mitmete vanemate kunstnike 1930. aastate loomingule. Triik maalis rahulikke, üldistavaid maastikupilte. V. Ormisson rakendas dekoratiivseks stiliseeritud impressionistlikku tehnikat suuremõõtmelistes maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta
○ uue võimu esimestel aastatel ei sekkutud kunstnike tegemistesse, kuid jälgiti seda terasemalt; ○ konkursside ja riiklike tellimuste abil püüti meelitada kunstnikke looma uut võimu ülistavat kunsti. ○ ideekavandite võistlus üldkasutatavate hoonete kaunistamiseks; ■ E.Kits “Võim Internatsionaali”; ■ E.Haamer “Sepp”; ■ N.Kull “Ehitus”; ■ Adamson-Eric “Lõuna-Eesti”. ○ oktoobripühade-eelse Tallinna kaunistamiseks: ■ Võidu väljak-32500 kr; ■ Raekoda+plats (7950 kr); ■ Turu väljak (10 250 kr); ■ veel 10 hoonet (30 000 kr). ○ Konkursid: ■ konkurss klubiruumide ja teiste avalike paikade kaunistamiseks, samuti riigijuhtide portreede konkurss (15 900 kr);
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorem põlvkond: Adamson-Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra. Graafikuist oli tuntuim Eduard Viiralt, skulptoreist Jaan Koort ja Anton Starkopf. Suured muutused hariduselus. Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustai koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad. Võeti kasutusele uued õpikud, ehitati hulk moodsaid koolimaju. Kehtestati kuueklassiline koolikohustus, kõigil soovijatel oli võimalus gümnaasiumiõppeks. Gümnaasium oli 5-klassiline. Gümnaasiumiõpilaste arv kasvas, kuid puudusid erialaoskused. 1934
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Alates 1900 aastast tegutses Tallinnas ja Haapsalus. 1903.aastal asutas esimese kunstiõppeasutuse Tallinna.Ta oli ka esimene eesti kunsti üldnäituse organiseerijaid(Tartus 1906). Ja Eesti kunstiseltsi asutajaid.Pastellmaalitehnikas lõi Laikmaa maastikke ja portreid. Maire Underi portree. 1930.aastate keskel lõi Aleksander Vardi impressionistlikke Pariisi vaateid.Eesti üks kõige silmapaistvamaid ja mitmekülgsemaid kunstnikke sel ajal oli Adamson-Eric. 20.saj alguse kunst · Juugend e. Art nouveau. Stiil pärineb Inglismaalt. Selle stiili alusepanijaks oli mitmekülgne inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma erinevate stiilide kokkusobimatusest ja gootika elutust jäljendamisest. Morrisega ühinesid Dante Gabriel Rossetti, Edward Burne-Jones ja teised, keda hüüti prefaeliitideks. Uue stiili kaunistused koosnevad eelkõige looklevatest ja painduvatest joontest, mis meenutavad tihti ronitaimi
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
mälu vastu. · August Jakobson eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonna tegelane. · Hans Kruus eesti ajaloolane ja poliitik. 50ndatel ,,kodanlik natsionalist". Varem kõrged kohad, hiljem vangilaager. · Nigol Andresen eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. 1951 kohtu alla (25+5, kandis 4). · Adamson-Eric eesti maali- ja tarbekunstnik. 50 heideti välja Kunstnike Liidust, võeti ära ateljee ja võimalus kunstnikuna töötada. · Johannes Semper - eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses. 50.ndal hävitati maine, mis hiljem taastati. · Eduard Päll eesti kirjanik ja keeleteadlane, Eesti NSV riigitegelane.
Eesti kunst Kunst on muutunud omaette nähtuseks alles modernsel ajastul, seega viimastel sajanditel. Esemed, kujud ja pildid, mida tänapäeval tajutakse esmajoones või ainult esteetiliste objektidena või nn. nagu puhta kunstina, olid vanasti tihedalt seotud igapäevase olmega, aga ka inimeste mütoloogilise maailmapildi ja maagiliste toimingutega. Näiteks eesti talurahva ornament, mida kasutati vöökirjades ning muude kudumite kaunistuses või tikandites, aga ka õllekannudel ja paljudel teistel esemetel, ei olnud meie esivanematele ainult kaunistus, ainult dekoratsioon, vaid ka sümboolne side inimesele ja maailmale oluliseks peetud põhimõtetega. Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajan...
1947. aastal avatud "vabastajate monument", pronkssõdur (Enn Roos, Arnold Alas) ja Estonia teatri tohutu laemaal (Evald Okas, Richard Sagrits ja Elmar Kits). Kui uus kultuuripoliitika ka kunstis hambaid hakkas näitama, pandi paljud kunstnikud vangi ja saadeti asumisele või visati lihtsalt Kunstnike Liidust välja, süüdistatuna formalismis ja kosmopolitismis või "loomingulises passiivsuses". Näiteks tõttas iseseisvusaja tuntud ja auahne kunstnik Adamson-Eric, et kindlustada oma positsiooni uue korra ajal, maalima pilti Stalinist Läänemere kaldal, kuid visati kümnendi lõpus välja Kunstnike Liidust, mille esimeheks ta sõja-aastatel oli olnud. Et elatist teenida, läks ta lihttööliseks jalatsivabrikusse, kust ta hiljem naasis kunstiellu. Kui ta 1951. aastal parteist välja heideti, põhjendas Käbin: "Me ei heida Adamsoni parteist välja sellepärast, et ta oleks halb kunstnik. Asi on selles, et Adamson kui partei
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
Eestlastest klassikalise filoloogia üliõpilased Johannes Aavik 1905. a. Nezini ülikooli, Henrik Visnapuu 1917 Tartu Ülikool. 1918 TÜ klassikalise filoloogia osakond, umbes 50 eestlasest erialaspetsialisti 1918-40. Eestikeelsed õpikud 1920ndail: Tadeusz Zielinski 1. Wana-Greeka usk: üldkäsitlus, tõlkinud Ants Oras. 2. Antiik-kultuur : ajalugu. Tlk. G. Ränk. 3. Vana-kreeka kirjandus. tlk.Linda Metslang.. 3) Kultuurireisid antiikmaailma lätetele, reisikirjad: Ants Laikmaa, Adamson-Eric, Fr. Tuglas, Ed. Vilde jt. antiikmaailma tundmaõppimine aitab eestlasel tajuda oma kultuuri noorust. 30. Milliseid perioode võib eristada eestlaste suhestumisel antiikajaga? Too iga perioodi juurde 3-5 iseloomulikku joont, zanri, nähtust. Vastus: sama, mis ülemine suht 31. Kas, millal ja millistel keele tasanditel on ladina keel mõjutanud eesti keelt? Milline ja miks on seejuures otselaenude hulk, milline vahendajakeele kaudu ülevõetud keelematerjali hulk? Tuua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
