Tuled Bi-Xenon- Hella ksenoonlahendus (gaasilahendus) süsteem, kus nii kaug- kui ka lähitule valgus saadakse samast ksenoonlambist. Lähitulelt kaugtulele ümberlülitus toimub elektromagneetilise "katiku" abil. DynaWiew kurvituli- Tuli koosneb kahest reflektorist. Ülaosas on tavaline kaugtuli, alaosas kurvituli. Külgkalde andur lülitab vastavalt vajadusele tööle õige poole kurvitule. FF reflektor- FF (free form) tähendab vaba vormi reflektorit, millele on antud kuju tule iseloomu arvestades. Tulemuseks on eriti hea ja homogeenne, peegeldustevaba valgus. Erinevalt teistest valgustehnoloogiatest ei toimu valguse suunamist klaasi abil. Seetõttu saabki kasutada moodsat siledat klaasi. Halogeen valgus- Tänapäeval kõige sagedamini kasutatav valgustehnoloogia. Halogeenlamp on oma nimetuse saanud klaaskolvis paikneva ja halogeengaasi (enamasti joodi- või broomühendite) järgi. Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ks...
TULEDE PAIKNEMINE UDUTULED PÄEVASÕIDUTULED KAUGTULI JA LÄHITULI KAUGTULEDE ÜMBERLÜLITUS LÄHITULEDEKS KAUGTULE TAGASILÜLITUS MÖÖDASÕIDUL KAUGTULE TAGASILÜLITUS KOHTUMISEL VASTUSÕITJAGA HOIATUSVAHENDID
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eespool
J59 Süütelukust juhitav relee Mootor ja kere T1 Käiviti juures asuv pistik Aku ja kere E2 Suunatulelüliti E3 Ohutulede lüliti Sõidutulede juhtmed E4 Tulede lüliti Pistmiku pool E19 Seisutulede lüliti Tagatulede juures J2 Suunatulede relee Esiosa juhtmestik L1 Vasak kaugtuli Tagatulede juures L2 Vasak Lähituli L3 Parem lähituli Tagaosa juhtmestik L4 Parem kaugtuli Muud tähised: M1 Vasak külgtuli 91 M2 Parem tagatuli Teise lehekülje aadress M3 Parem külgtuli A2/3 Pistiku ja klemmi tähis M4 Vasak tagatuli Juhtmete tähised
15a toide käiviti solenoidilt (lülitub käivitamise ajal) 50 käiviti rakendamine 30 pidev toide akult, aku pluss 31 kereühendus, aku miinus 49 suunatulede vilgutusrelee sisend 49a vilgutusrelee väljund, ühtlasi suunatulede märgutule sisend 61 laadimise märgutuli B+ generaatori pluss (akule) B- generaatori miinus (akule) D+ generaatori väljadioodi väljund (laadimise märgutulele) DF pingeregulaatori tüürsignaal 53 klaasipuhastimootor 54 pidurituli 55 udutuled 56 põhilaternad 56a kaugtuli 56b lähituli 57 parktuli 58 ääretuled, numbrituli, näidikuvalgustus 58d seatav näidikuvalgustus 71 helisignaal 75 tarvitite toide süütelukult (X-klemm, X-relee tüürvool) 75x tarvitirelee (süüteluku klemmikoormuse vähendaja, nn X-relee) 85 relee tüürahela kereühendus 86 relee tüürahela toide 86s toide süütelukult (S-klemm) 87 relee väljund (SEES, kui releed rakendatakse) 87a relee väljund (SEES, kui releed ei rakendata)
sõiduk (tänapäeval on päevatuled). Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka elektrimootor! (elektri auto on üle 100a vana!!) Siiski sel ajal ei levinud väga elektrilised laternad, kuna polnud tehnoloogiat tegemaks lampe piisavalt vastupidavaks ja ei suudetud nii hästi generaatori pinget kontrollida. 1915 aastatel tekkisid eraldi lähituli ja kaugtuli. 1938 tekkisid udutuled. Laternate peal olevad tähised Salong Auto sisustus ja salong on igal autol suhteliselt erinev. Odavamatel autodel on enamus sisedetaile ja polsterdust tehtud plastikust, kallimatel aga juba riidest ja nahast. Samuti kasutatakse luksusautode puhul mitmes kohas puitu ja muid väärismaterjale. Auto sisustus ja viimistlus kvaliteet võivad olla küll väga erinevad, aga nad on kõik ehitatud samasid põhimõtteid kasutades
lülituma põlema ja kustuma korraga. Lähituled võivad jääda põlema koos kaugtuledega. Kaugtulede värvus peab olema valge või valikkollane Kaugtulede sisselülituse märgulamp(sinine) on kohustuslik. Üheaegselt sisselülitatud kaugtulede kontrollarvude summa ei tohi ületada arvu "75", mis vastab valgustugevusele 225 000 cd. Kaugtule valgusvihk suundub kaugele ette ( u. 130...150 m) ja nendega sõidetakse valgustamata teedel. Kohtades, kus kaugtuli võib teisi liiklejaid pimestada, lülitatakse sisse lähituli. Lähitule valgusvihk on suunatud alla, see vähendab vastuliikujate pimestumisohtu. Euroopa valgusjaotusega laternatel on toodud lähitule hõõgniit kaugtule hõõgniidi ette ja paigutatud süvendiga sirmi. Peegeldi pind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi peegeldab valgust 84...88 %. Peegeldi tagaosas asub pesa, millesse paigutatakse lamp.
Vee ärajuhtimiskanal 22. Hammer crusher 22. Haamerpurusti 23. Hand levelling 23. Käsitsitasandamine 24. Hardstanding 24. Parkimiskoht 25. Haul, Haulage 25. Transportimine, vedu 26. Hazardous shoulder 26. Ohtlik teepeenar 27. Headligghts 27. Pooltuled, esituled 28. Helmet 28. Kiiver 29. High bank 29. Kõrge mulle, kõrge kaldapealne 30. High beam 30. Kaugtuli 31. High voltage 31. Kõrgepinge 32. Highway engineering 32. Teetehnika 33. Highway grading 33. Pinnasetööd, mullatööd 34. Highway landscaping 34. Maastikuprojektteerimine 35. Highway location 35. Tee trasseerimine 36. Highway marking 36. Teemärgistus 37. Highway material 37. Teedeehitusmaterjal 38. Highway planting 38. Teeäärne haljastus 39. Highway relocation 39
paigutatakse masin õues rõhtsale platsile 7,5 ..... 10 m kau- gusele ekraanist (selleks võib olla plank, majasein jms»). Ekraanile tõmmatakse masina pikitelje lõikumiskohas püstjoon. Seejärel mõõdetakse esilaterna keskme kõrgus maapinnast ja tõmmatakse ekraanile sel kõrgusel rõhtjoon. Viimasest 7,5 . . . 10 cm (vastavalt masina kaugusele ekraa- nist) allapoole tõmmatakse teine rõhtjoon (joon. 118, a). Nüüd lõdvendatakse esilaterna kinnitusmutrid, lülita- takse sisse kaugtuli ja viiakse laterna kallutamisega val- guslaigu kese kontroll joonte alumise ristumiskohaga kokku. Kui esilaterna kere on ühitatud esihargi ülaosaga, siis reguleeritakse valgusvihku peegeldi kallutamisega laterna kerel asuva reguleerkruvi abil. Euroopa süsteemi optilise elemendiga (ebasümmeetrilise lähitulega) esilaterna valgusvihku reguleeritakse lähitule järgi (M2K-II «Sport»). Valguslaik ekraanil ei tohi ulatuda kõrgemale alumisest rõhtjoonest (joon. 118, b).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
