Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja ku...
Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Ta kandis ümararaamilisi prille. Otsaees oli tal välgunoole kujuline arm. RON WEASLY: on Harry parim sõber. Ron on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina. KÕRVALTEGELASED HERMIONE GRANGER: tal oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Ta oli sigatüüka kooli kõige usinam õppija. RUBEUS HAGRID: heasüdamlik hiiglane, kes töötas Sigatüüka kooli juures metsavahina. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisaks olid tal sügavad mustad silmad. TEGEVUSKOHAD SIGATÜÜGAS: Sigatüügas on nõiduse ja võlukunsti kool. See on tohutult suur loss, mis on mugude eest kaitstud. Kooli kõrval on Keelatud Mets, kuhu nagu nimeski on öeldud, on keelatud minna
soovib Cosette hoida kõige halva eest. Fantine Cosette ema. Noor naine, kes vaesuse tõttu oli sunnitud lapse ära andma. Heauskne ja alandlik. Naise täpsem päritolu ja vanemad on teadmata. Peale Cosette äraandmist kaotab kadedate naiskolleegide tõttu töö, kuna need uurivad välja, et tal on vallaslaps. Peale seda hakkab Fantine õmblejaks, kuid kuna pidevalt suurenevad tema võlad Thenardieride ees, müüb hinge tagant kõik: juuksed, medaljoni, esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Sureb kurnatusest. Javert sündis 1780 aastal vanglas. Tema ema oli ennustaja. Javert töötas esialgu assistendina piirivalves Bagne Toulon'is, kus Jean Valjean oli sunnitööl. Sealt jäi Jean Valjean talle kui ülitugeva mehena hästi meelde. Javert oli väga täpselt seadusi järgiv ka iseenda suhtes karm. Peale sunnitöölaagris töötamist töötas Montreuil-sur-mer'is politseiülemana samas linnas, kus Jean Valjean oli linnapeaks
2. Päranduv variant: vägi liigub mööda kindlat suguvõsa; alati suguvõsa vahel 3. Taotuslik, nt P-Ameerika 4. Spontaanne – vaimud ühel hetkel hakkavad kiusama inimest - Kehalised märgid, mis viitavad šamaanile: 1. Õnnesärgis sündimine – sündimise ajal lootekotiga kaetud 2. Sünnimärgid – nn tulemärgid, pruunid, ajutised, sarved 3. Karvad, juuksed 4. Hambad – eriti esihambad, suured 5. Silmad – värv, nõiaring, suurus 6. Kehalised defektid – 6 varvast, hundimokk 7. Albiinod 8. Kaksikud – osades kultuurides tapetakse üks, araabias mõlemad 9. Kahesoolisus - Šamaanihaiguse sümptomid ja nende tõlgendamine: Minevik – arktiline hullus; Wikito psühhoos – vähene liikumine, toitu pole, kõik tahavad teda ära müüa.
Thenardier`de hoolde ning ise suunduma teise linna vabrikutööliseks. Kadedad naiskolleegid uurivad välja Fantine´i vallaslapse olemasolu ning naine kaotab päevapealt töö ja teenistuse. Fantine hakkab õmblejaks, kuid kasvavad võlad Thenardier'de ees ning süvenev vaesus sunnivad tal müüma hinge tagant kõik: esmalt pikad heledad juuksed, mida vabrikunaised alati kadestasid, ja medaljoni. Raha pole aga ikka piisavalt ning noor naine laseb välja tõmmata ja müüb oma kaunid valged esihambad. Viimaks saab temast prostituut. Tänavaelu viib Fantine'i kaklusse kliendiga, keda naine teenindama ei soostu, ning ta arreteeritakse. Linnapea Jean Valjean aga päästab Fantine'i trellide tagant ja viib ta haiglasse, kus Fantine meeleheites ja igatsuses Cosette'i järele sureb tuberkuloosi. Enne surma jõuab linnapea naisele tõotada võtta tema tütar enda juurde ning kasvatada ta suureks. Fantine`ile antud tõotusest ja seeläbi oma tegelikust päritolust
veel pikk nina. Ron abistab ning toetab Harryt läbi viimase seikluste Sigatüüka koolis. Hermione Granger on Sigatüüka kõige suurem õppija, vähemalt oli kuni vahejuhtumini trolliga hingedepäeval. Granger sai Potter ja Weasly heaks sõbraks just peale hingedepäeva, kui viimased olid Hermione tigeda metstrolli käest päästnud. Hermionel oli kamandav hääl, tihedad kohevad satäänid juuksed ning üpris suured esihambad. Rubeus Hagrid oli südamlik hiiglane, kes omal ajal oli Sigatüükast välja visatud kuid kooli direktor oli lubanud tal kooli metsas metsavahina töötada. Hagrid oli Harry esimene tõeline sõber ja giid võlu- ja nõidusemaailma. Ta oli hiiglasliku kehaehitusega, suured paksud mustad juuksed ning suur habe mis kattis poolt tema nägu. Lisaks olid tal sügavad mustad silmad. Albus Dumbeldore ehk Sigatüüka direktor mängis raamatus olulist
ning see liitub hästi kaelaga. Nende koon on jõuline, lai ja sügav. Pea ja koon on suures plaanis enamvähem sama pikkused. Nina on neil must ja otsaesine selgepiiriline. Silmad on kuldstele tumepruunid, asetsevad lahus ja silmaääred on tumedad. Kõrvad on keskmise suurusega ja nad asetsevad silmade kõrgusel. Kuldste retriiverite suu on täisulik, neil on korrapärane hambumus see tähendab, et alalõua esihambad puudutavad kergesti ülalõua esihammaste tagapinda. Kael on neil kuiv, lihaseline ja pikk. Keha Kuldsed omavad jõulist luustikku, pikka ja hästi tahapoole hoiduvat õlga, pikka õlavart ja sirgeid esijalgu. Neil on tugev nimmeosa, hea nurga all lihaseliste reitega tagajalad. Madalal astesevad kannad, tagant vaadetes on paralleelesed, mitte sisse ega väljapoole kaardus. Käpad on ümarad, tugevad ja sarnased kassikäppadele. Turjakõrgus isastel koertel on 56-61 cm ja
Minu põhieesmärgid on: 1. Teada kes on mutt? 2. Uurida tema elupaiku. 3. Milline on tema eluviis? KES ON MUTT? Euroopa mullamutt (Talpa europaea L.) - väike loomake, kelle keha on 12-15 cm pikk, saba pikkus 2,5- 4,5 cm ja kaal umbes 70-120 gr., veninud peaosaga, mis läheb sujuvalt üle kehaks, armsa väikese näokesega ja üleni kaetud kena siidja karvkattega. Mutt on varustatud 44 terava hambaga, mis on nagu ikka kiskjalistel - päris teravad. Esihambad on väga pikkad. Käemoodi jalakesed omavad peopesi, mis on pidevalt väljapoole suunatud, mitte sissepoole, nagu enamus loomadel. Väikesed silmakesed on täielikult kaetud karvkattega, varustatud silmalaugudega, mis võivad täielikult sissepoole tõmbuda. Väikesed kõrvad ilma kõrvalestata, ümbritsetud väljaulatuva nahaosaga, mis on samamoodi täielikult kaetud karvadega. Need väljaulatuvad eendid (nahaosad) avavad ja sulgevad kuulmisteid.
Põsesarnad on ülespoole kerkinud, moodustades nina ja suunurkade väliskülje vahelisele alale naeratuseks koondunud kaare. Inglismaa uurijate grupi poolt katalogiseeritud 80 pea- ja näoliigutuse seas on kirjeldatud üheksat erinevat naeratust, millest levinumad on muie, ülahuule- ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeretab inimene siis, kui ta on end välismõjudest välja lülitanud ja keskendub iseendale. Ülahuulenaeratus paljastab ülemised esihambad. Nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub sageli naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised esihambad. Tihti naeratatakse nii mitmesuguste sportmängude ajal. Dr.Granti poolt kirjeldatud naeratusliikide seas on ka tehtud viisakusnaeratus, mis on pigem grimass, millel puudub igasugune soojus. Selle näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu hakkab meenutama ristkülikut.
sagedamini teineteise pilku otsima see kompenseerib nende vähenenud telepaatilist ühendust. 6 Naeratus Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Peahoiak Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et :
uue. Nad said sellest mänguasjast huvi lendamise vastu. Mõlemad vennad käisid keskkoolis kuid kumbki neist ei lõpetanud. Pere äkiline kolimine 1884. aastal Richmond, Indianast Daytonisse takistas Wilburil oma diplomit saamast pärast nelja aastat keskkooli. Orville sattus algkoolis pahandustesse ja visati sellepärast koolist välja. 1885 või 1886 aastal löödi Wilburit kogemata hokikepiga näkku, mille tagajärjel ta kaotas oma esihambad. Ta oli seni ajani väga sportlik olnud ja kuigi ta vigastused ei olnud sugugi tõsised siis ta tõmbus kõigest tagasi ja ei läinud Yale'i ülikooli, nagu algselt plaanis. Selle asemel, veetis ta järgmised aastad suuresti kodus, hoolitsedes ema eest, kes oli surmavalt haige (tuberkuloos), ja lugedes isa suures raamatukogus. Orville kukkus keskkooli algusaastatel välja, et oma trükiäri 1889. aastal alustada, ta disainis ja ehitas oma enda trükipressi koos Wilburi abiga
Marilyn Monroe on seksikas ja see on kenasti voolujooneline ning ta saab siis topelt initsiaalid. Esimestel kuudel ei olnud Marilynil ühtegi rolli, kus ta oleks saanud rääkida, aga ta käis tantsu ja laulmistundides. Ta osales lõpututel fotosessioonidel mistahes vaatajaskonnale. Kuna tal oli teatud aegadel raske tööd leida, nõustus ta alasti poseerima. Tema välimust on ka veidi parandatud: tal oli valehambumus, seega ta esihambad seati korda ning talle on tehtud nii nina kui ka lõuaoperatsioon, kuid see on ka seatud kahtluse alla. Läbimurre karjääris 1948. aastal saab ta lõpuks oma esimesed kõrvalosatäitja rollid filmides ,,Pea kinni! Las käia!" ja ,,Ohtlikud aastad". Järgnesid pisirollid ning tema karjäär näis seiskuvat, kuni 1950. aastal linastus filmiklassika ,,Asfaldidzungel" ja Monroe pälvis esmakordselt avalikkuse tähelepanu
milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, siis kipume huuli kriipsuks pigistama. (Jaskolka, 2004) Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad. Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub igasugune soojus
Esimene elujärk- imikuiga Imik- inimlaps esimesel eluaastal Vastsündinu- imik esimesel kümnel sünnijärgsel päeval (suur pea, lühikesed jäsemed) Imikuiga 1)kiire kasvamine, arenemine 2)kehakaal suureneb ligi 2-3 korda, vajab korrapärast energiarikast toitu, parim rinnapiim, ainevahetus kiire 3)paraneb liigutuste kooskõlastus, täpsus 4)õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud 5)kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused 6)ilmuvad esihambad 7)oskab öelda üksikuid, lihtsamaid sõnu Esimestel elukuudel imik ei haigestu väga kergelt, emalt saadud antikehad kaitsevad teda veel jõudsalt nakkushaiguste eest. Aja möödudes imiku immuunsus nõrgeneb, imiku enda kaitsesüsteem aga tõhusalt veel ei toimi, siis on imik haigustele vastuvõtlik. Kergemini haigestuvad need imikud, kes ei saa rinnapiima. Teine elujärk- lapseiga Lapseiga- teise eluaasta algusest kuni sugulise küpsemise alguseni
Mõned inimesed käisid isegi vaatamas, kuidas koerad võitlevad.Kuid nende seas oli üks mees, keda see sport eriti rõõmustas.Kui ta juba esimest auriku vile kuulis tormas ta kohale ja kui Valgekihv oma kambaga teised koerad maha murtsid, see mees lausa hüppas õhku ja rõõmustas selle üle.Seda meest kutsuti Beauty Smithiks.Ta oli kasvult väike mees ja tema kõhna keha kohal oli veelgi kõhnem pea.Ta silmad on suured ja nende vahel on ruumi veel kahele silmale.Tal on pikad kollased esihambad mis ulatuvad suust välja.Ta nägi küll inetu välja, kuid see polnud tema süü.Ta ihaldas Valgekihva endale, kuigi Hall Kobras teda ei müünud, kasutas Beauty oma kavalust.Ta pakkus mehele koera eest viina ja Hall Kobras ei suutnud vastu panna ja oli nõus. Beauty sai koera endale ja kasvates teda karmilt, peksdes, surkides, mõnitades.Ta sai ka teada, et koer vihkab, kui tema üle naertakse ja ,et see paneb ta märatsema.Valgekihv vihkas Beautyt.
Järgneb pikk pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku. 6.1 NAERATUS Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad. Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi,
Järgneb pikk pilk, mida tuntakse ka ülalt alla vaatamisena. Kuid te peate arvestame, et olete ise kutsunud esile tõrjuva hoiaku (1.Lk: 105). 6. NAERATUS Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (2.Lk: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut. Seda naeratuse liiki iseloomustatakse pigem kui grimassi, milles puudub
SupO Euarchotoglires O tupaialised scandentia O karustiivalised dermoptera O esikloomalised primates O jäneselised lagomorpha · 2 paari ülemisi esihambaid · Pikad kõrvad · Hästi arenenud tagajalad O närilised rodentia · Väikesed · Teravad esihambad · Paljunevad kiiresti SubO kopralised castorimorpha F kobraslased SubO okassealised - hystricomorpha F merisigalased F villakhiirlased F okassigalased
Seal püüdis Jakob otse asja kallale asuda ning otse küsida , kuid ennem jõudis Timo ja alustas oma vangipõlve lugudega. Ta rääkis, et tal hakkasid unepuuduse ja ägeduse hood ägenema ja tihenema,, ta karjus erinevais hulluseid algul nagu mõtteis pärast kõvahäälega, nii et ta kinni võeti ja hullusärgis veega ülekallatult ärkas. Hiljem ta püüdis võõrkeeltes mõtlema hakkata aga see ei tulnud välja ja tal peksti esihambad välja. Reedel, 24-ndal veeb. 1828 Üks õhtu kutsus Timo jälle Jakobi enda juurde, et rääkida oma vaevusest ja kahtlusest, et pole ikka päris terve. Kuna peab oma hullusehooge ja oma käitumist idevalt allasuruma , kuid ta ei tea kui kaua ta seda veel suudab, ning peab selle ka oma naisele ütlema, kes arvab, et ta päris terve on. Timo tahab selles Jakobi abi, et too naist ettevalmistaks. Jakob palub endale veidi aega seda seedida kuna ta isegi ei tea kas ta on hull või normaalne.
Tunneb, et õpetaja on teda ebaõiglaselt hinnanud või temaga käitunud ebaõiglaselt. Olgu, räägime sellest pärast tunde. Mõjuvõim ka õpilaste üle. 3) Kättemaks- need õpilased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang. !saagu või hullem! Tal on ükskõik. 4) Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki, keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst. 5) Igavus. Ebakohase käitumisega toimetulek: 1) Mitteverbaalsed võimalused 2) Verbaalsed võimalused 3) Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58). 1) Kurja pilgu saatmine, mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan
Vana Maailma ahvid – ninavahesein õhuke, ninasõõrmed lähestikku ning suunatud allapoole nagu inimesel nt. paavianid, makaagid ja koolobused n mandrill, paavian, koolobus, inimahvid Vana Maailm Euroopa, Aasia, Aafrika Uus Maailm Ameerika, Okeaania S. JÄNESELISEDTeine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud taga- jalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik S. NÄRILISEDVäikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased – liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras
Nende loomade koljustruktuur meenutas imetajate oma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp - terapsiidid. Nende jalad olid keha suhtes rohkem vertikaalse asetusega ning nende lõuaaparaat oli eriti keeruka ehitusega ning omas eristunud suuruste ja funktsioonidega hambaid, mis meenutavad kõige rohkem koera omi; suuremad kihvad saagi läbi torkamiseks ja rebimiseks, tagumised purihambad toidu peenestamiseks, väiksemad esihambad näksimiseks. Paljud eksperdid usuvad, et terapsiidid olid endotermsed ehk kuumaverelised - st. et tänu nende ainevahetuse töö kiirusele oli neil võimalik säilitada oma kehatemperatuuri enam-vähem samal tasemel, mis tavaliselt ületas väliskeskkonna temperatuuri. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvastik. Vaatamata sellele, et terapsiidid olid endotermilised loomad, ei püsinud nende kehatemperatuur nii ühetaolisena kui kaasaegsetel imetajatel
(Pease 1994: 105). Naeratus Christopher Branningan ja David Humphries kirjeldasid üheksat naeratuse liiki, millest levinumad on muie, ülahuulenaeratus ja lai naeratus. Muie kerkib üksnes huultele, suu jääb suletuks. Niimoodi naeratab end välisoludest välja lülitanud inimene, kes keskendub hetkel iseendale. Ülahuulenaeratuse puhul paljastatakse ülemised esihambad nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul. Lai naeratus vaheldub tihtipeale naeruga ning selle puhul paljastuvad nii ülemised kui alumised hambad (Nierenberg 1997: 22). Ei naeratata aga ainult õnnetundest, vaid mitmetel eesmärkidel ka oma tegelike tunnete peitmiseks või varjamiseks. Viisakusnaeratuse näole manamiseks paljastatakse hambad maksimaalselt, kuni suu viimaks hakkab meenutama ristkülikut
Inimahvid seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja simpansid). 16.3.9.2.2.11. Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Teine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud tagajalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik 16.3.9.2.2.12. Selts: Närilised (Rodentia) Väikesed loomad, teravad peitlitaolised esihambad. Enamik pikasabalised, varbad varustatud küünistega, koonul on pikad kompekarvad ja hambad ning lõuad on spetsialiseerunud närimisele. Paljunevad kiiresti. Alamseltsid eristuvad mälumislihaste ehituse poolest. Alamselts oravalaadsed: sgk oravlased liigirikkaim sugukond. N. orav, vöötorav, suslikud, ümisejad. kolakõht-ümiseja. Sgk lendoravlased on karvase lennusega. N. lendorav Sgk kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud. tagajalgadel varvaste vahel ujulestad. N. kobras
kaldu, kuid mitte järsu otsmikuvalliga, minnes üle kiilukujuliseks, pikaks ja kuivaks koonuosaks. Üla- ja alalug on tugevalt arenenud. Koonuselg on sirge, lohud vi kumerused ei ole soovitavad. Mokad on pingul, hästi liibuvad ja tumedad. Nina peab olema must. Hammastik peab olema terve, tugev ja täielik (42 hammast vastavalt tavapärasele hambaskeemile). Saksa lambakoeral on käärhambumus, s.t. likehambad peavad kääritaoliselt vastastikku haakuma, kusjuures alalua esihambad likuvad ülalua esihammastega. Tang-, üle- ja alahambumus on vead nagu ka suured vahed hammaste vahel. Veaks loetakse ka otsehambumus, kus likehambad sulguvad sirgjoonel. Lualuud peavad olema tugevalt arenenud, et hambad saaksid sügavale hambaliistule kinnituda. Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi kaldu asetusega ja mitte esiletungivad. Silmade värv peaks olema vimalikult tume. Silmatorkavalt heledad silmad ei ole soovitavad, kuna nad rikuvad koera välisilmet.
annaabi.ee 
