Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ...
Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- Egiptus.................................................................................
Esiaeg ehk muinasaeg inimühiskonna kõige kaugem minevik. See on ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajajärku alates esimeste inimeste jõudmisest pärast jääaja lõppu. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaeg jaguneb kolmeks osaks: Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg, mis jagunevad veelgi omakorda mitmeteks osadeks. Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu parema tehnika puudumisel enamasti kivist. Kivi, mida
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond
Muinasaeg Eestis Sisuko rd 1.Muinasaeg Eestis 2.Jääaeg 3.Kiviaeg 4.Pronksiaeg 5.Rauaaeg 6.Kasutatud materjal Muinasaeg Eestis Muinasaeg koosneb: jääajast,kiviajast,pronksi-ajast ja rauaajast. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate põhjal. Neid uurib esiajaloo arheoloog. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Jääaeg lõppes Eestis U 9500a eKr Jääajal oli eesti umbes kahe km paksuse mandri jääga. Jääaeg on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste, mis tähendab tänasest tunduvalt jahedamat kliimat, millega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste osas ei ole selgust. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. Kiviaeg kestis Eestis
Kontrolltöö küsimused 17.09 1. Esita Eesti muinasaja ehk esiajaloo periodiseering lk10 Muinasaeg jaguneb kolmeks: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb kolmeks a) vanem kiviaeg, ehk paleoliidikum. Ajamääratlus (kuni 9000 eKr) b) Keskmine kiviaeg, ehk Mesoliitikum. Ajamääratlus (9000-5000 eKr) c) Noorem kiviaeg, ehk neoliidukum. Ajamääratlus (5000-1800 eKr) Pronksiaeg jaguneb kaheks a) Vanem pronskiaeg (1800-1100 eKr) b) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) Rauaaeg (500 eKr kuni 1200 pKr) jaguneb kolmeks
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu.
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.)
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud
nihkunud veekogudest eemale põllumajandusele sobiva viljaka mulla piirkonda. Tallgren järeldas seda kivikalmete asumisest mandril põldude läheduses. Selline arvamus maastikuarheoloogias jäi püsima pikkadeks aastakümneteks. 1970. aastate algul hakati Eestis läbi viima kolmandat kinnismuististe registreerimist, mille viisid läbi erialase ettevalmistusega arheoloogid. Nende töö lisas palju uusi andmeid juba teada asustuspaikadele. 1980. aastatest alates Eesti esiajaloo senisele uurimisele perioodide kaupa lisanduma ka teistsuguseid käsitlusviise. Üheks selliseks uudseks teemaasetuseks kujunes mikrorajoonide asustusarheoloogiline uurimine läbi pikkade esiajalooliste perioodide. Mikrorajoonide süvendatud tundmaõppimise kaudu püüti jõuda lähemale üldiste arengute mõistmisele muinasajal. Siiski ei väljunud uurimised kuigivõrd senise metodoloogia raamidest. Muistset
Tegelikult ei kandnud viikingid kunagi sarvedega kiivreid, nende meeste keskmiseks pikkuseks oli 165 cm, naistel 154 cm. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Skandinaavia viikingiaeg ja sellele vastav periood Baltimaades noorem rauaaeg on olnud laiemale üldsusele küllaltki vähetuntud eeskätt Nõukogude ajal esiajaloo käsitlemisel kehtinud piirangute tõttu. ". Eestist, eriti Saaremaalt leitud võõrapärased esemed, sealsed sadamakohad ning linnused annavad tunnistust ühiskonnast, ms oli organiseeritud naabermaadega samal tasemel ning milles meresõit ja kaubandus paraku ilmselt ka piraatlus omasid tähtsat rolli. Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele
Kahtlust äratas ka see, et maalid olid väga hästi säilinud.Enamik juhtivaid arheolooge pidas maale võltsinguks. 20. saj algul leiti aga samasuguseid koopamaale ka mujalt. Alles 1902. aastal tunnistati nende esiajaloolisust. Koopast on leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutre ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. 2.4. Koopamaalid Koopakunsti avastamine oli üks arheoloogia suuri veelahkmeid 19. sajandi lõpus. Senimaani olid esiajaloo uurijad koondanud oma tähelepanu inimese füüsilisele arengule, eeldades, et tänapäeva inimesed erinevad oma ,,primitiivsetest" eellastest nagu öö ja päev. Koopamaalid näitasid kiviaja inimesi teises valguses ja tõestasid, et omal moel olid nad niisama elutargad kui kaasaja kunstnikud. Lugu sai alguse 1878. aastal, kui hispaania aadlik don Marcelino de Sautuola avastas juhuslikult Hispaania põhjaosas Altamira maa-alustes koobastes seinamaalid. 1895
käepärasem ja kompaktsem). Sellest lähtuvalt püütakse alljärgnevalt arvustada nii M. Remmeli raamatu vormilisi kui sisulisi puudusi ning tugevusi, andes kokkuvõttes raamatule siinkirjutaja omapoolse lõpliku hinnangu. Esmapilgul näib M. Remmeli raamat ,,Mõistatuslik Muinas-Eesti" üks äärmiselt huvitav lugemisvara, mida kätte võtma innustavad nii välimus kui pealkiri. On ju sõnapaaris üks jagu põnevat, mis väljendub ühest küljest müstika, teisest küljest Eesti esiajaloo sidumises. Vähem ei jahuta huvi raamatu kujundus ning juba esimesel, süvenemata sirvimisel silma torkav rohke pildimaterjal. Kuid... Kuid juba esimeste lausete lugemisel haaras vähemasti siinkirjutajat suhteliselt suur segadus. ,,Mõnes mõttes on selle raamatu sisu ja sihid nagu piltmudelis peidus naaberleheküljel. Seadsin selle piltkirja kokku kahest rõivamoeraamatust [...]. See ei tähenda hoopiski, et tegu on ühe järjekordse moeraamatuga; pigem on eesmärgiks moe kummutamine
lõpetamisel Kvantitatiivne riskianalüüs Kvantitatiivse riskianalüüsi korral hinnatakse ohtude suhtelisi sagedusi ja rahalisi suurusi, mis on taviklik, et need ohud kasutaksid ära teatud nõrkusi. Krüptograafia lätted Krüptograafias pärineb arvatavasti antiikajast,kui hakati pruukima teadete ülesmärkimist ja tekkis kiri vahel oli vaj amärkida üles teavet nii, et kõik sellest aru ei saaks. (veel vanema ajaloo-esiajaloo-kohta pärinevad autentsed allikad) Kui vana siis ikkagi? · Tähestik on mitu tuhat aastat vana (foiniiklased),hieroglüüfkiri veel palju vanem (vähemalt 5000 aastat) · Sama vana on arvatavasti ka krüptograafia Krüptograafia vanim teadaolve kasutsfakt Egiptuse vaarao khnumhotep'i kaljuhaua hieroglüüfkirjad,mis erinesid tunduvalt teistest hieroglüüfidest Vanus: ligi 4000z (~1900 e.K.r) Ajaloolise (arvutieelse) krüptograafia põhivõtted. Kaks põhivõtet:
Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse
inimeste elusid. Nad uurivad pinnaseid, koopaid, surnute matmispaiku. Arheoloogid peavad saadud andmeid hakkama uurima, analüüsima, korrastama ja tõlgendama. Aja möödudes leitakse aga uusi asju ning tulevad uued mõtted ja teadmised täienevad. See teooria, mis on paika pandud varem ning arvatakse, et on tõsi, võib aga aja möödudes muutuda valeks ning uued teooriad võtavad nende koha. Üks asi on aga kindel Eesti esiajaloo teadmisi kindlasti täiendatakse, isegi muudetakse aja möödudes. Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud. Esimesed inimtegevuse jäljed leiti Pullist ning esemed on pärit 9at eKr ning sellest saame
vangistatud riigimeest TSIVILISATSIOONID VANAL AJAL Vanaaeg - on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega. esiaeg - ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. tsivilisatsioon nim. Kõrgkultuuriks, mis on kõrgetasemeline põllumaj. Käsitööga hästi korraldatud ühiskond (kõrgelt arenenud kultuuritase) vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg), vaarao oli sõjaväe ülemjuhataja, preester ja seadusandja püramiid - on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes
6. MUINASUSUND Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Loodusobjektide ja -nähtuste, paikade, esemete, teatud tegevuste, kommete jms tajumine pühana tulenes põlvest põlve edasi antud pärimustest ja vahel ka isiklikest kogemustest. Kahjuks pole võimalik rääkida ühtsest kogu esiaega läbivast ja täpselt reglementeeritud kommete-ga muinasusundist. Pika esiajaloo jooksul muutusid siinsed usulised vaated tugevalt. Osalt tingis selle tegevusalade teisenemine. Kiviaja küttide ja kalastajate usund erines. rauaaja põlluharijate ja karjakasvatajate omast. Samuti tõi muutusi usulistes vaadetes kaasa tihe suhtlemine naaberhõimude ja -rahvastega. Kahjuks tunneme eestlaste muinasusundit suhteliselt halvasti, sest muistseid uskumusi nagu ka üldse kaugema mineviku inimeste vaimumaailma kajastavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud
Oluline silmas pidada seda, et kogu kultuurmaastik, mida meie tajume jam is on seotud lugematute legendide, narratiividega, pärimustega, sakraalse ajalooga, pärinebki esimesest aastatuhandest pKr. Vanimad põllud, mis saavad eestlaste kui talupoja rahva kujunemiseks pärinevad ka esimesest aastatuhandest. Rebala maastikukaitseala kujutab endast nende arhailiste põldude piirkonda. Pandivere kõrgustik! Kogu tänaseni vaadeldav kultuurmaastik kujuneb välja 11.-13. Sajandini. Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele. Tipneb ristiusu levikuga. Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on
Eriti rohket merevaigu kontsentratsiooni on täheldatud Lubana nõos Lätis, kus seda aga looduslikult ei leidu. Ilmselt on tegemist merevaigukaubanduse sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult leitud mõnes matuses merevaigutükikesed silmakoobastes. Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole see väga tõenäoline
Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid „neoliitilise revolutsiooniga”, mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad).
kõrgametnikkonnas. Enamik valitsejaid teotas baltisakslasi kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed ning sellist pühendamist hinnati kõrgelt. 19 sajandi teiselpoolel hakkas baltisakslaste positsioon vene ühiskonnas nõrgenema sest neid hakati riigi sisevaenlasteks pidama. Pilet nr5 *muinasusund inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Pika esiajaloo jooksul muutusid usulised vaated tugevalt. Muutusi tõi kaasa suhtlemine naaberhõimuda ja -rahvastega. Muitse usundi kohta oleme teada saanud- kalmed, hiikohad, ohvrikivid, rahvasuust kuuldud pärimused ja rahvaluule. Üheks munasusundi põhimõisteks ja -elemendiks oli VÄGI. Vägi oli teatud objektides, paikades ja taevas(seal oli seda eriti näha äikese ajal) ent väge võis leida ka sõnades-nende abil sa nõiduda ja haigusi ravida
taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal.
• Populaarne kirjutaja, arheoloogia-alane tähtsaim töö “Muinasaja teadus Eestlaste maalt” (1. 1899, 2. 1898, 3. 1910) – sisuliselt esimene Eesti muististe süstemaatiline register Esimesed Eesti kutselised arheoloogid • Aarne Michaël Tallgren (1885–1945) Tartu Ülikooli esimene arheoloogia-professor (1920–23) Esimene kinnismuististe registree-rimine (kihelkonnakirjeldused) Teos: “Zur Archäologie Eestis” (I – 1922, II – 1925) – sisuliselt Eesti esiajaloo tervikülevaade • Harri Moora (1900–1968) TÜ kolmas arheoloogiaprofessor ja esimene eestlane sel kohal (pro-fessori kt a-st 1930, korraline professor 1938) Hominiidid ehk esimesed inimlased Hominiidide kohta liikide kaupa vt http://humanorigins.si.edu/evidence/human- fossils/species. Internetis on saadaval mitmesugust materjali, kõik ei pruugi olla ühevõrra usaldusväärne. Allpool on põhiliste liikide loend tähestikulises järjestuses ja
Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat, Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari Saat, Rein Saluri. Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines). Lennart Meri (peateos ,,Hõbevalge" (1976), siis ,,Hõbevalgem" (1984). Ajaloolise esseistika ja ilukirjandusliku proosa ühendamine. Aajalugu ümbervormiv sisendusjõud proosakirjanduses, annab eestlastele nende suure esiajaloo. Laseb poeetilisel fantaasial lennata). Kaksikvennad Ülo Tuulik ja Jüri Tuulik (ajalooline proosa. Ülo dokumentaalromaan ,,Sõja jalus" (1974). Jüri ka reisikirju 1960-70ndatest ja lühiproosa kogu ,,Meretagune asi" (1976) uus värvikas rannakirjandus. Juhan Peegel (rannaaineline proosa ,,Kolm tahedat lugemist" (1973) Saaremaa miljöö realistlik jutustamine. Vetemaa algatas följetonistlik proosa, kuid Peegel teeb sama. Stiilimäng
· R. L. Morgan: metslus barbaarsus tsivilisatsioon: kaks esimest kuuluvad riigieelsesse perioodi. · Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed-territoriaalne ühiskond ja hõimuriigi areng; tööjaotusel põhinev majandusliku korra areng ja sellega seoses moodsa territoriaalriigi teke. · Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. · M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid ,,neoliitilise revolutsiooniga", mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused. Eristusid jäätmekuhilate kultuur, korvipunujate kultuur, kaljulinnade elanike e puebloindiaanlaste
likvideerida, loovutada ja pärandada maad, kapitali ja muid omandivorme (nt tööriistad, toiduvarud jne). ESIAEG - Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud.Esimesed kirjalikud ajalooallikad ilmusid muinasaja lõpus. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. Muinasaja lõpp langeb enam-vähem kokku esimeste kirjalike
annaabi.ee 
