Õlid Kristjan Juks Naftast on võimalik saada 6. erinevat õli : Destillaatõli Gaasiõli Jääkõli Kütteõli Naftaõli Rafineeritud õli Kütteõli Kütteõlid ehk õlikütused on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist (põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused. Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja laevadel. Rasked kütteõlid jagunevad tootmisviisi järgi kahte gruppi - Destillaatkütused Jääkõlidest toodetud kütused. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) suure viskoossusega vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline
Microsoft Excel 14.0 : [KutusteSegamineALGUS.xls]Model : 26.03.2014 12:55:29 . $B$16 Toornafta 1 Bensiin 3000 0 25 $C$16 Toornafta 1 Kütteõli 2000 0 20 $B$17 Toornafta 2 Bensiin 2000 0 25 $C$17 Toornafta 2 Kütteõli 8000 0 20 $D$16 Toornafta 1 Barrelit kasutatud 5000 30 5000 $D$17 Toornafta 2 Barrelit kasutatud 10000 17,5 10000 $B$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Bensiin 40000 -2,5 0 $C$22 Saavutatud kvaliteedipunkte Kütteõli 60000 -2,5 0
Heating 3 3 Hot tap water and other constant load 1 1 Total 4 4 soojusenergia 0 240 Kateldeks vali 2MW+2MW katlad Baaskoormuse katel Biomass 2 Tipukoormuse katel Kerge kütteõli 2 16 MW ristumine kollase joonega Tipukoormus Baaskoormus Aastane soojusvajadus kokku Baaskoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Biomassi kütteväärtus on 0,75 MWh/m3 loose, seega Kütuse kogus Biomassi maksumus on 11 /m3 loose, seega Kütuse maksumus Tipukoormus Kütuse energiasisaldus Qf peab olema Kerge kütteõli kütteväärtus on 0,90 MJ/dm3, seega Kütuse kogus Kerge Kütteõli on 570 /m3, seega Kütuse maksumus Muutuvkulu komponendi: Muutuv kulud kokku
KÜTUSEAKTS IIS Kadi Hinrikus KM12PE MIS ON KÜTUS? Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva
Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus
1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012 Aastad Energiabilanss Kerge kütteõli ja diiselkütuse ja bensiini omavaheline import protsent 100 Kogus, teradzauli Imporditud kütteõli ja diislikütus 50 Imporditud bensiin
6 Kivisöe kasutamise eelised ja puudused: Eelised · Odav · Kõrge energiatihedusega Puudused · Ebamugav · Määriv · Raskesti automatiseeriv Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 383,50 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 7 VEDELKÜTUSED KERGE KÜTTEÕLI Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja ka laevadel. Kerge kütteõli on ahjukütus ja küttepetrool. On nii suvine kui ka talvine kergkütteõli, mis erinevad üksteisest viskoossuselt. Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on -35°C, üldine väävlisisaldus kuni 0,3-1,0% veesisaldus aga kuni 0,03%. RASKE KÜTTEÕLI Raske kütteõli ehk masuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus
saadakse mitme nafta segamisel teatud vahekorraga. Diislikütused koosnevad põhiliselt küllastunud süsivesinikest(alkaanid ja tsükloalkaanid), vähesel määral on ka aromaatsed ja küllastumata süsivesinikke. Tema tihedus on 15C juures 800...845kg/m3. 2)Nafta ja maailm Naftaga kaasnevad looduslikud materjalid on bituumen ja asfalt. Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s. Eekõige toodeti lambiõli (petrooliumi), kütteõli, määrdeõli ja tõrva. XX sajandi algul tekitas autode arvukuse kasv suure nõudluse bensiinile. See tõi kaasa krakkimisprotsessi leiutamise, mis võimaldas tõsta bensiini saagist toor naftast . Naftavarud paiknevad maailmas ebaühtlaselt, samuti ebaühtlaselt ja naftariikidest väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftat ööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks.
Väävli sisaldus kütuses 0,03 Kütuse alumine kütteväärtus 22 MJ/kg Võimsus 12 kW Töös oleku aeg 4500 h SO2 heitmed Katla aastased väävliheitmed Ülesanne 5 Kütus Kütteväärtus Hind Põlevkiviõli 10,8 MWh/t 534 /t Kerge kütteõli 11,9 MWh/t 1 /l Kivisüsi 7,4 MWh/t 198 /t Maagaas 9,4 kWh/m3 0,53695 /m3 (looduslik gaas) Turbabrikett 4,6 MWh/t 146 /t Tükkturvas 3,15 MWh/t 80 /t Puitgraanul 4,8 MWh/t 207 /t Küttepuud 1,6 MWh/rm 40 /rm Katla kasutegurid Vedelkütus 93 Turbabrikett 80
vastutama riik ning tegema pidevaid investeeringuid teedeehitusse. Neid probleeme autodega Tallinna keskklinnas on veel palju, kuid leian, et need on kindlasti märkimist väärt. Selleks, et piirata saastatust igal pool, on valitsus seadnud üle Eesti kütusele aktsiisimäärad (näiteks nii pliivaba kui ka pliibensiini korral on aktsiisimääraks 422,77 eurot 1000 liitri kohta, diislikütusel 392.92 eurot 1000 liitri kohta) . Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli (pliivaba bensiin, pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas), tahkekütuseid (kivisüsi, pruunsüsi ja koks), kütusesarnast toodet ja biokütust. Tänavu aasta alguses tõstis riik Tallinna kesklinna paklates hindu pea kolmandiku võrra. Sellega püüab riik inimesi mõistma panna, et on kulukas oma autoga keskklinnas liigelda
KÜTUSED orgaaniline keemia gümnaasiumile I osa lk. 42 - 52 1. Looduslikud kütused on: kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turvas, puit. 2. Tehiskütused on: turbabrikett, koks, bensiin, diisel, kütteõli, genraatorigaas, masuut, petrooleum. 3. Taastuvad kütused on: puit, roog, biogaas, sõnnik, põhk ja muud biokütused. 4. Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7
Varu 6miljr. tonni. Kukersiit on parim põlevkiviliik , sest sisaldab 35% orgaanilist ainet, millest töödeldakse õli. Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita. Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma.
· Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval. Kütteõli Odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud. Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on kergesti täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele. Tahkekütus Odav ehitada, odavad küttekulud. Peab ise kütma. Erijuhtudel automatiseeritav, kuid sellegipoolest saab kütta nii, et tubades temperatuur ei kõigu. Vajalik küttehoidla ja kord päevas mugavuse ohverdamist kütmisele
etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Kütuse- ja elektriaktsiis- Energiatoodete maksustamist ELis reguleerib energiamaksustamise direktiiv 2003/96/EÜ, mis laiendas ELis kehtivat aktsiisi alammäärade süsteemi- Kütus aktsiisiseaduse mõistes on pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Tubakaaktsiis- Tubakaaktsiisiga maksustatakse sigaretid, suitsetamistubakas, sigarid ja sigarillod ning närimis-tubakas. Pakendiaktsiis- Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest ELi liikmesriigist soetatud ja Eestisse imporditud pakend. Maksustatav pakend on pakend pakendiseaduse mõistes.
4) Tulu prognoos 2330 mln. b. Tubakaaktsiis 1) Tubaka müüja 2) Tubaka müümise tulu pealt 3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni; sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt
glükoosi kontsentratsiooniga (0, 20 ja 40%) vedelsöötmesse · Inkubeerisime külve toatemperatuuril · Iga 48 tundi järel vaatasime toimunud muutusi katseklaasides · Viimasel vaatlusel nädala pärast mõõtsime optilised tihedused lainepikkusel 540 nm. 4. Keskkonnavõõrastest ainetest · Võtsime tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · Tegime iga kultuuri väljakülvid joonkülvi meetodil ühele fenooli ja ühele kütteõli sisaldavale petri tassile järgmise skeemi järgi: Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp 105 Bacillus sp Ps 42 iga 48 järel märkisime üles tassidel toimunud muutused ja hindasime neid 5-palli süsteemis KATSE TULEMUSED Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Uuritav Pseudomonas sp Bacillus sp Ps 42 Saccharomyces faktor 105 cerevisiae
NAFTA 1. Kütused Kütused Looduslik kütus Tehiskütus Kivisüsi, põlevkivi, nafta, Turbabrikett, koks, bensiin, maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena.
Regionaalpoliitika maha jäänumate maakondade edasi aitamine riigi poolt. Energiamajandus Energiamajandus on tööstusharu mille eesmärgiks on elanikkonna varustamine kütuste, elektri ja soojusenergiaga. Seega energiamajandus toodab neid ja transpordib tarbijale. Meie kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi, seejärel on tähtsuselt teine küttepuit ning siis turvas. Põlevkivi kasutatakse lisaks elektrienergia saamiseks ka keemitööstuses, kus seal saadakse sellest kütteõli, vaike ja veel teisigi tooteid. Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine a. metsa istutamine b. väetamine c. kuivendamine d
hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Kütuseaktsiis 1. Kes maksab maksu - Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. 2. Mille pealt maksu makstakse- pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena. 3. Maksumäär Energiatoo EL aktsiisi alammäärad
töötava elektrit ja soojust koos tootva jaama puhul umbes 12 miljonit krooni, tuulejaamal 12-14 miljonit, biomassi põletaval koostootmisjaamal 25 miljonit, veejõujaamal 25-30 miljonit ning tuumajaamal 60 miljonit krooni. Põlevkivielektri tootmisseadmete uuendamine Narva elektrijaamades maksab ligi üheksa miljonit krooni megavati kohta. Energiatootmiseks kasutatav kütus on tuule ja veejõu puhul tasuta, põlevkivi maksab 53,5; tükkturvas 99,7; hakkpuit 100,8; maagaas 144,3; raske kütteõli 172,2; põlevkiviõli 168,9 ja kerge kütteõli 400,9 krooni (keskmised hinnad ettevõtetele 1 MWh kohta, käibemaksuta, Eesti Energia 2004. a andmetel).
erineva suhkru kontsentratsiooniga (soola kontsentratsiooniga) söötmesse · külve inkubeeritakse toatemperatuuril · iga 48 tundi järel vaadetakse toimunud muutusi katsekklaasides · viimasel vaatlusel 3 nädala pärast mõõtsime optilised tihedused lainepikkusel 540 nm. 4. keskkonnavõõrastest ainetest · söötmed lisanditega: Pärmile: Malt agar + fenool ning Malt agar + kütteõli Bakteritele: PCA + fenool ja PCA + kütteõli · võetakse tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · tehakse väljakülvid joonkülvi meetodil järgmise skeemi järgi: Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp ,,pruun ,, Staphylococcus sp · iga 48 järel märgitakse üles tassidel toimunud muutused · hinnasime neid 5-palli süsteemis, kusjuures
Kütuseakstiis AnnaBugajova Kütuseks loetakse mootorikütust ja kütteõli Tahkekütuseid kütusesarnast toodet ja biokütust. Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus kütuste tarbimisse lubamisel teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel Aktsiisimaksukohustuse tekkimise hetk sõltub: tarbimisse luba aktsiisikaupade käitleja staatust kütuse kasutusele võtmise või üleandmise hetk kütuse otstarbe Kütuse liik Maksustamisperiood ja deklareerimine Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud
dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ja vanaõlide) Ohtlike saasteainete sattumise vähendemanine keskkonnas • Esmatähtis tagada põletusseadmetes sellised põletamistingimused, mis välistavad või minimeerivad nende kemikaalide heidete tekkimise. • Täielikult tuleks vältida kontrollimatute olukordade teket,
Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises. Eesti küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte, mis moodustab kogu küttest ligi 70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme
majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate
Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojendab suvel tarbevett ja hoiab talvel ruumi temperatuuri miinimumtasemel. Tahkekütuse katel on põhiliseks kütteelemendiks. Selline kombinatsioon on küll mugavam, kui sellega kaasneb ka kütteõli tarbimise kasv ja selle hinnast tulenev kulude tõus.
NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja
sisaldusega jooki v.a õlu, mis algab juba 0,5 % -st. Tubaka aktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaksringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid, sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Kütuse aktssisiga maksustatakse Eestis toodetud ning Eestisse imporditud autobensiin, diislikütus, lennuki petroolbensiin, mootorikütusena kasutatav vedel-ja surugaas,mootoriõli, kerge kütteõli,nende sarnased tooted ning nende komponendid ja lisandid. Pakendi aktsiisiga maksustatakse Eestis täidetud, Eestisse imporditud ja taas sisseveetud täietud alkoholi- ja karastusjookide pakend. Eestis täidetud pakendilt ja taas sisseveetud pakendilt maksad aktsiisi pakendikasutaja ehk täitja või pakendi taassissevedaja pakendi müümisel, vahetamisel või oma otsatarbeks kasutamisele võtmiseks. Tulude deklareerimine Elektrooniline deklareerimine algab 15.veb
sees. Nafta värvus on peaaegu värvitust kuni mustani, kuid enamasti pruunikas. Kasutus Naftat kasutatakse kütuse- ja keemiatööstuses toorainena. Nafta on tänapäeva majanduses oluline määraja. Temast sõltuvad paljude teiste toodete hinnad. Nafta mõõtühik on barrel. 1 barrel=42gallonit ehk 159 liitrit Naftasaadusi kasutatakse autokütusena. Peamised saadused Toornafta,Naftagaas,Petrooleum,Gaasiõ li,Raske kütteõli,Määre,Baasõli,Setteõli Toorparafiin,Vaseliin,Bensiin Tänan tähelepanu eest!
palju aromaatseid ühendeid sisaldav kamberahjutõrv ja gaasbensiin. Põlevkivi termilisel töötlemisel tekkivast utteveest eraldatakse väärtuslike keemiatooraineid, kahealuselisi fenoole. PÕLEVKIVITOOTED Põlevkivitooted on põlevkivi töötlemise, eeskätt utmise saadused ning nendest keemilise sünteesi teel toodetud ained ja preparaadid. Eesti põlevkivitööstuse tähtsaimad tooted on kütteõli, puiduimmutusõli, mullaerosioonivastane preparaat, õlikoks, kleepe- ja tihendusmastiksid, parkained, fenoolid, liimid, lakid, kummi modifikaatorid, nafta puuraukude tihendusmaterjalid, teedeehituses kasutatav õli ning bituumen. Viimast kasutatakse laialdaselt katusekatte rullmaterjalide tootmisel. Põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka kasutatakse ehitusmaterjalide (tsemendi) tootmiseks ja happeliste muldade
Energeetika Kert Randla IPK 9.Klass 2011 Mis on energeetika? · Energeetika on tööstusharu mis tegeleb kütuse, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. · Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5%
ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku ringi puhuma. Sobib väikesele elamule, kui tahetakse rahaliselt kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Hea valik
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütus sõnnik, põhk jm jäätmed. Praegu kaustatakse rohkem mittetaastuvaid kütused. Kõige rohkem kaustatakse naftat ja maagaasi
Kokkuvõte Naftast 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav ilma kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi,põlevkivi jm turbabrikett,koks Vedelkütus nafta bensiin,kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike
Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2
Transport Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudtee), vee (meri, siseveekogu), õhu ja torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad
( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. KASUTUS Kütusena Bensiin Diislikütus Kütteõli Masuut Keemiatööstuse toorainena LEIUKOHAD Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; Libra naftamaardla Brasiilias, Rosebanki naftamaardla NAFTAVARUD TABELINA 2004 AASTA SEISUGA RIIK TÕESTATUD JÄTKUB VARUD MILJARDIT AASTAKS BARRELIT Saudi-Araabia 261,9 69 Iraan 125,8 84 Iraak 115,0 155
Nafta saadusteks on: toornafta, naftagaas,madala keemispunktiga nafta, madala keemispunktiga modifitseeritud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt krakitud toorbensiin, madala keemispunktiga katalüütiliselt muudetud toorbensiin, madala keemispunktiga termokrakitud nafta, madala keemispunktiga vesinikuga töödeldud toornafta, madala keemispunktiga nafta, otsedestilleeritud petrooleum, petrooleum, krakituid gaasiõli, gaasiõli, raske kütteõli, määre, rafineerimata või väherafineeritud baasõli, baasõli, destillaadi aromaatne ekstrakt, destillaadi aromaatne ekstrakt (töödeldud), setteõli, toorparafiin, vaseliin.
NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk.
Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse üün'iga. 5) Millised ained on alkadieenid, nende üldvalem + nimetused Alkadieenid on küllastamata süsivesinikud, mille molekulis süsiniku aatomite vahel on kaks kaksikseost. Üldvalem: CnH2n2 Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse dieen'iga. 6) Nafta saadused Gaas C1C5 bensiin C5C10 ligroiin C8C12 petrooleum C9 C16 gaasiõli C15C25 kütteõli C20C30 masuut C30C... 7) Alkoholide mõiste ja üldvalem, nimetuse andmine Alkoholid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsivesiniku radikaalist ja hüdroksüül rühmast (OH) Nimetused tuletatakse vastavast alkaanist, kus lõpp aan asendatakse ool'iga. Alkoholid võivad sisaldada ka mitut hüdroksüülrühma 8) Metanool (valem, füüsikalised omadused, kasutamine) Valem: CH3OH Füüsik. om.: kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik
- Eemaldab veest mehhaanilised lisandid. · Keetmine. - Eemaldab veest lahustunud soolasid ja bioloogilist mustust. · Destilleerimine. - Eemaldab veest kõik lisaained. · Kloorimine. - Hävitab haigusetekitajad (mikroobid, bakterid) Vee saastamine · Vesi on saastamise suhtes väga tundlik. · Ühe kuupmeetri vett muudab kasutuskõlbmatuks: - 50 grammi lämmastikväetist. - 0,1 grammi autokütust või kütteõli. - 0,001 grammi põlevkiviõli. - 0,000001 grammi mürkkemikaali. Puhta vee säästmine · Kraanid, segistid, torustikud korda. · Veemõõtja. · Säästuprogrammiga sanitaartehnika. · Vihmavee kogumine ja kasutamine. · Pinnavee kasutamine. Puhastustöödeks sobiv vesi · Pehme. · Puhas. · Madala pindepigevusega. · Käesoe. - Klooriühendeid kasutades kuni +20C. - Toidunõusid loputades võimalikult kuum.
Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2. Turba tootmine Eestis · Taastuv/taastumatu · Kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades · Brikett Sanglast · 50 % ekspordist Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse http://canadianpeatmoss.com/images/520_peat4harvester.jpg
12. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel alkaanide isomeerimist? oktaaniarvu tõstmine 21
1777. Kaevandamine algas Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Esialgu kasutati põlevkivi vaid tahke kütusena tsemenditööstuses, vedurite ja majapidamiste kütteks. Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt.
ALKAANIDE ESINDAJAD JA HALOGEENIÜHENDID Metaan – maagaas, soogaas, kaevandusgaas CH4 Tekib loom- ja taimejäänustest veekogu põhjas; samuti loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. Värvuseta, lõhnata, vees ei lahustu, õhust kergem gaas On üks kasvuhoonegaasidest Kasutatakse kütusena, metanooli tootmiseks, biogaasi tootmiseks (biogaas sisaldab 70% metaani) Propaan C3H8 Leidub nii looduslikus gaasis kui na nafta koostises Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. ...
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma. Naftasaadused võivad sattuda pinnasesse ja vette transportimisel, hoidmisel, tankimisel, masinate kasutamisel ning tehnilisel hooldamisel.
hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 5.3 Kütuseaktsiis 1)Kes maksab maksu - Eestis toodetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud aktsiisikaubalt üldjuhul aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja ning Eestisse imporditud aktsiisikaubalt importija. 2)Mille pealt maksu makstakse pliivaba-, plii- ja lennukibensiin, petrooleum, diislikütus (sh eriotstarbeline diislikütus), kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli, vedelgaas, kivisüsi, pruunsüsi ja koks ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse aktsiisiseaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena. 3)Milline on maksumäär 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 4870,0
ning alamate organismide sadestunud jäänustest miljonite aastate jooksul Suurimad naftavarud on Saudi Araabias, Iraagis, Iraanis, Kuveitis, Araabia Ühendemiraatides, Venezuelas,Venemaal, Mehhikos jt Toornafta on kõigi naftasaaduste lähtematerjaliks Töötlemissuunad: vedelate kütuste tootmine ning toore kemikaalide saamiseks Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse mitmeid vedelaid kütuseid: bensiin, diiselkütus, kerge kütteõli, raske kütteõli (masuut) Peamised naftat moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid, aromaatsed ühendid MAAGAAS (LOODUSLIK GAAS) Päritolu on üsna lähedane nafta päritolule: maagaas on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana Koosneb põhiliselt metaanist CH4 Suurimad maagaasivarud on Venemaal, Iraanis,
SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb
annaabi.ee 
