Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad Eesti Erakonnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskerakond, esindatud, noortekogu, kära, hooliv, ühendused, erakonnad, erakonnaks, publica, reformierakond, reklaame, savisaar, majanduspoliitika, arvult, liikmega, maiks, seitse, 9881, esinduses, karel, esindamine, teostamine, rahvastik, maakonnas, kristjan, jansen, osalusühiskond, riigivalitsemine, eneseteostus, elujõudÜlenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995
demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvaline elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Keskerakond on pigem vasakpoolne, kuid erakondise paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Toetajaskonnaks-sihtgrupiks on eelkõige pensionärid ja oluliseks sihtgrupiks on keskklass. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi,
vastutav siseminister; Tiit Tammsaar 2003 - 2004 põllumajandusminister; Ester Tuiksoo 2004 - 2007 põllumajandusminister; Aivar Sõerd 2005 - 2007 rahandusminister; Rein Randver 2006 - 2007 keskkonnaminister. Erakonda kuuluv skandaalseim isik: Villu Reiljan Ükskõiksus Eesti loodushoiu suhtes kui ka korruptiivsetes tehingutes. Reiljanit on seostatud maadevahetusafääri süüasjaga. Rahvaliidu ajaleht Hooliv Eesti on ühiskond, kus igal inimesel on võimalused ennast oma võimete alusel teostada valitud alal ning kus igaüht toetatakse tema isiklikes, hariduslikes, sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes ja ühiskondlikes püüdlustes ja pürgimustes Ajaleht on nende väärtushinnanguid selgitav ja süvendav Tekst on positiivne Kõige lõpus asub ristsõna Uudiseid saab internetis lugeda leheküljelt netiajakliri.ee MTÜ Rahvaliidu Noored
Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on: Eesti Iseseisvuspartei Eesti Keskerakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Eesti Reformierakond Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu Eesti Vabaerakond Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Erakond Eestimaa Rohelised Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Rahva Ühtsuse Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis
Eesti erakonnad Verner Silberk Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub koos Reformierakonnaga Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren damine. Liikmete arvult on Keskerakond 2008. aasta jaanuari seisuga suurim partei Eestis. Novembris 2006 ületas Keskerakonna liikmete arv 10 000. Alates 18. augustist 1999 ilmub erakonna kuukirja "Seitse Päeva" kõrval ka laiale lugejaskonnale mõeldud nädalaleht "Kesknädal". Keskerakond Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reformierakond Eesti Reformierakond on 13
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President......................................................................
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Stabiilsetes riikides on võimalik täheldada pidevat huvi langust poliitika vastu. Inimesi huvitab rohkem praktiline elu, kuna ei usuta, et midagi muutub, hoolimata sellest, kes on võimul. See väljendub kõige paremini valimiskäitumises – lääne demokraatiates on osalusprotsent madal (50% kandis). Eesti näide – iseseisvuse algul oli osalus suur, kuna oli oht, et iseseisvus kaob. 1992 67,8%, 1995 69,1%, 1999 57,4% (heaolu saavutatud), 2003 58,2% (Res Publica osaliselt tõstis see aasta, noored), 2007 61% (Tallinn 65,8%) esmakordselt e- hääletamine (eelhääletusel 19% võrrelduna 14% 2003!!!), 2011 63%, 2015 64%. Nüüd on iseseisvus kindlustatud ning inimesi huvitab rohkem enese heaolu. Küll aga on suurenenud huvi igasuguste organisatsioonide, ühenduste, parteide vastu, mille läbi siis ennast identifitseeritakse ja rahuldatakse oma ühiskondliku tegevuse vajadust. Nt Läänemeri puhtaks – ei vali mingit
Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte. Demokraatlikud otsustusmehhanismid.- need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. 2.7 Erakonnad •Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.(EKS §1) Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus. •Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine
praktiliselt puudus. Nii kasvas kiiresti see rahvastiku osa, kes soovis oma sotsiaalse olukorra parandamist. Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate kui tööandjate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu- arvati, et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühsikonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutakse töölisklassi internatsionaalse kosstöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!)
5 otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit. Kolmanda (ka mittetulundusliku, valitsusvälise) sektori moodustavad kodanike enese algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud organisatsioonid ja liikumised. Need ühendused peavad olema: legaalsed vabatahtlikud mittetulunduslikud Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit
võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud
tema tööle hinnangu; ,,valitsus rahva nõusolekul") Demokraatia eeldab, et valijal on õigus teha valik konkureerivate parteide ja inimeste vahel, kellel on konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil). Võib vastandada: - Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne) nt Sveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika) Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti)
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
koosseisus eristada otsustamisõigus. Liitriigi Liikmesriigid on iseseisvad. eristaatuse ja sisemise keskvõim vastutab tavaliselt Konföderatsioon eelneb omavalitsusega piirkondi. ühtse välis-, kaitse- ja tavaliselt föderatsiooni rahanduspoliitika eest. moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt.
millega ajakirjandus muutus kohe radikaalsemaks. Hakati moodustama ka poliitilisi ühinguid, erakondi (nende algeid). Eesti I erakond oli selleks ajaks küll loodud, Uudiste toimetuse baasil Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ). Novembris avaldati ka partei programm, mis koosnes 2 erinevast osast: 1) klassikaliselt marksistlik sotsiaaldemokraatlik programm isevalitsuse asendamine demokraatiaga. 2) väga jõuliselt olid esindatud rahvuslikud seisukohad sh Eesti ühiseks rahvuskubermanguks liitmine, maareform, eesti keel õppekeeleks jm. II rahvuslikest erakondadest sündis Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartus, asutamisskoosolek novembri lõpus, ERE selja taga seisid Postimehe ringkonnad. Lähtus Kadettide Partei programmist (Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei KDP). Eduerakonna peamised pooldajad olid Tartu linna haritlased ja Lõuna-Eesti jõukamad talupojad, nende liikmete arv kasvas aasta lõuks 1000ni
veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, kehtestatud kõik kodanikuõigused, 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda, likvideetiti senine politseiaparaat ja AV korralduse kohtadel hakkasid täitma kõikvõimalikud komisjoni, nt kubermangukomisjon.
vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Vabadusliikumise survel andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi ning seadusandliku riigiduuma kokkukutsumist. Sellega algasid kaheksa nädalat kestnud „vabaduspäevad”, mil Eestis asutati esimesed legaalsed erakonnad. Lisaks võideti sõna – ja trükivabadus, ühingute ja koosolekute vabadus. Poliitvangid said osalise amnestia. Valimisõigus riigiduumasse. Mõõdukamaid need lahendused rahuldasid. Mõõdukad liberaalid (J. Tõnisson, V. Reiman, H. Koppel, O. Kallas) asutasid 26. novembril Tartus Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE, 1905. aastal 1000 liiget), mis üldriiklikes küsimustes võttis omaks Vene liberaalide peapartei – konstitutsiooniliste demokraatide
territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi. Omavalitsuspoliitika raames tegeletakse põhiseaduse ja seaduse alusel omavalitsusautonoomia realiseerimisega: munitsipaalasustuspoliitika; munitsipaalpersonalipoliitika; munitsipaalsotsiaalpoliitika; munitsipaalkeskkonnapoliitika; munitsipaalõigus-poliitika jne. 2.6
Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel 3 mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, põllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, üliõpilaste ja naiste ühendusi jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole
1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap %C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus
1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinnas Raekoja külge kinnitatud sellekohase mälestustahvli. UNESCO maailmapärandi nimistu: http://et.wikipedia.org/wiki/UNESCO_maailmap%C3%A4randi_nimistu Esindamata Rahvaste Organisatsioon (ERO) on valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, 3 ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
