läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist
Eesti rahvuspargid Jenina Ksenija 9a Rahvuspargid ja kaitsealad Eestis Eestis on 5 eriilmelist rahvusparki ja hulgaliselt põnevaid kaitsealasid. Loodus, kultuur ning ajalugu on kõigis Eesti rahvusparkides väga tihedalt põimunud. Lahemaa Rahvuspark asub Eesti põhjarannikul ja annab hea ülevaate Eestile iseloomulikest loodus ja kultuurmaastikest. Sealt leiab piki poolsaari looklevaid kiviseid ja liivaseid rannaalasid, maalilisi rabasid, loopealseid, kärestikulisi jõgesid, geoloogia, ajaloo ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on ka Euroopa üks olulisemaid metsakaitsealasid
ettenähtule, säilitada. Säärane haldus tagab asutuse tegevusprotsesside korrektse kajastatuse ning selle läbipaistvuse, kaitseb teaberessursse ning maandab ka tegevusega seotud riske. Kindlasti on vajalik arusaam, millised dokumendid on aktiivsed ning millised mitteaktiivsed ja tuleks suunata arhiveerimisele. Korrektsest haldusest tulenevalt kujutavad dokumendid endast taasesitatavat infoallikat, mida on võimalik igal ajahetkel välja võtta, et teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena. Ilma säärase korraldatuseta on äärmiselt keeruline ettevõtte äritegevust analüüsida eelarvete tegemisel või igapäevaste komplikatsioonide lahendamisel, rääkimata arengusuundade planeerimisest. Samuti on ka kaadri vahetusel võimalik teostada korrektne ülevaade hetkeolukorrast, poolikutest tegevustest või vastava ametikoha palgatasemest, värbamaks uusi inimesi. Eriti eluline on korrektse halduse
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp
katkestuspinda. Kõnealune piir tähistab olulist muutust kivististe koosluses. (1) Lademe paksus kõigub Põhja-Eestis 0.1- 4,2 m piires, Lõuna-Eestis aga 1,5 5,6 m piires. (1) Kivimiliselt koosneb Malla kihistik ooidlubjakivist ja merglist, Ojaküla kihistik ooidlubjakivist, Rokiskise kihistu kirjuvärvilisest ooidlubjakivist, Segerstadi kihistu punavärvilisest muguljast lubjakivist. (1) Aseri lademes võib eristada kahte litoloogiliselt eriilmelist kivimkompleksi. Ülemise moodustab Aseri lademe Ojaküla kihistik, mis koosneb hallikast, beezika tooniga pisikristallilisest raudooididega lubjakivist. Tihedamalt on ooide kihistiku ülemises 1015 cm paksuses osas, vahetult Lasnamäe lademe all ja alumises, ca 40 cm paksuses osas. Ojaküla kihistikule on iseloomulikud ka lainjad dekoratiivsed katkestuspinnad, millele on tihedamalt kontsentreerunud raudooide. Kihistiku paksus uuringualal on stabiilne - 0,91,16 m
vuse ja demokraatia tagamiseks ja tugevdamiseks, näi- teks NATO-ga liitumine ja Euroopa Liitu astumine, kuid me ei tohi siiski hetkekski unustada Eesti geograa- filist ja poliitilist asendit maailmas. Eesti luuleema Lydia Koidula on öelnud: ,,Ei hõbedat, kulda leidu me maal...". Kuid ometi võime Eestit rikkaks maaks nimetada, sest rikkus ei seisne ju ainult materiaalsetes väärtustes. Meil on rikas kultuuri- pärand ja meie loodus on väga mitmekesine. Meil on 4 eriilmelist aastaaega ja paljud välismaalased tulevad just Eestisse, et nautida meie loodust: metsi, rabasid, niite. Meil leidub nii kõrgustikke, orge kui ka tasandik- ke. Bioloogiline mitmekesisus on samuti kõrge näi- teks leidub Eestis 2 taimeliiki, mida mitte kuskil mujal maailmas ei ole: soojumikas ja Saaremaa robirohi. Ees- tis elab palju erinevaid rahvaid ja see ainult rikastab rii- ki: eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased jpt
Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada Õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N.Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos,
maastiku vaheldusrikkaks ja pakuvad erinevaid elupaiku ning huvitavaid rekreatiivseid võimalusi. Piirkonnas asub hulgaliselt õppe- ja matkaradu, mida kasutades saab keskkonnahariduslikku infot ning ala ilu loodust rikkumata nautida. Karula kõrgustiku üks suurimaid väärtuseid on selle korrapärane kupliline maastik. Kuigi kõrgustiku pindala on väike, võib kõrgustikul eristada mitut eriilmelist piirkonda. Ala kõige suuremad ja reljeefsemad kuplid asuvad kõrgustiku kirdeosas, kus olev Kaika kuplistik on kuppelmaastiku esindusalaks Eestis. Kõrgustiku kirdeosa kuplid paiknevad tihedalt ning on liitkõrgendikud, kus 2–3 kuplit on üksteisega “kokku kasvanud”. Tavaliselt on need kuplid jalamilt mõõdetuna 10–25 m kõrged. Kõige kõrgem Karula tipp on Lüllemäe kuplistikus asuv Tornimägi(137 meetrit üle merepinna), mille tornist saab selgema ülevaate ümbritsevast
petajateks said neis peamiselt vljaspool Eestit ppinud eri rahvusest muusikud. Sel ajal naasid keeruliste olude tttu Venemaalt ka mitmed seal tuntud ja hinnatud muusikategelased (Artur Kapp, Artur Lemba) ning asusid tle Eestis, nende teadmised ja oskused andsid noorele eesti kultuurile vga palju. Eesti heliloojate uuel plvkonnal oli muusikalise hariduse omandamine tunduvalt lihtsam kui eelmistel, sest nemad said ppida kodumaal. 1920.-1930. aastatel kujunes vlja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures ppinud Tuudur Vettik, Riho Pts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eesktt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Tartus petanud Heino Elleri klassist, mille "firmamrkideks" olid krge professionaalsus ja uuenduslikkus, kasvasid vlja Eduard Oja ja Eduard Tubin, neist viimane eesti ja ka maailma muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste.
6. Vaba aja veetmise võimalused (restoranid, teatrid, kasiinod, kaubamajad, tervisekeskused, ilusalongid) 9. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? - suur vaheldusrikkus pinnavormides, taimestikus, ilmastikus. - hõre asustustihedus - geograafiline asend - pikk rannarajoon - palju erinevaid looduslikke kooslusi (metsad, sood, roostikud) - üle 1000 järve - palju erinevaid looma- ja linnuliike - loodus huvilistele kergesti ligipääsetav - neli eriilmelist aastaaega - maailma rikkaima kooslusega puisniidud Eesti looduses leidub palju haruldusi- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36 liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa turistile). Eesti on üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks, loodus on huvilisele kergesti ligipääsetav, loodust nautida privaatselt. Eestis on 4 eriilmelist aastaaega. Eestis on 2222+ saart ja laidu
protsessiks. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. Luuletus kogu "Tuulemaa" sisaldab ka meile hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu, oli Suits andnud kaks eriilmelist luulekogu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal" ning 1938. aastal "Kogutud luuletused". 1950. aastal ilmus Suitsul veel ka luulekogu "Tuli ja tuul". Suits suri 23. mail 1956, ta on maetud Stokholmi Metsakalmistule. Gustav Suits
....................................................................................................................9 Jägala jõgi. Üldandmed. Jägala jõgi on Narva jõe järel suurima valgalaga ja veerikkaim Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Algab Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Jõe pikkuseks on 97 km, valgala 1570 km². Tähtsamad lisajõed: Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja, Soodla jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe voolutee läbib Eesti mitut eriilmelist maastikuregiooni. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem- ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 82,0 m, suudmes 0 m ja kesmine lang 0,84 m/km
6.6 Fisher Price Fisher-Price on tuntud beebidele ja lastele suunatud asjade tootja. Tootevalikus leidub nii lamamistoole, laulvaid ja rääkivaid lelusid kui ka hambumist leevendavaid närimismänguasju ning palju muud põnevat. 6.7 Cars CARS on üks kuumim Disney/Pixar animafilme, mille litsent kuulub Ameerika firmale Mattel. Mattel on loonud erinevaid mänguasju, mis on inspireeritud selle animafilmi eriskummalise maailma autodest. Cars hõlmab kokku 16 eriilmelist multikategelast, kellega koos on lastel lõbus taasesitada filmist tuttavaid episoode. Sortimenti kuulub: Pikne McQueen, Sally, Mater the Tow Truck, Doc Hudson, Dinoco McQueen, Filmore, Sheriff, Chick Hicks, Ramone, Wingo, The King, Lizzie, Sarge, Leakless, Nitroade jne. 6.8 Hot Wheels Maailma enimmüüdud mänguautode bränd Hot Wheels® saavutas poiste seas populaarsuse oma pilkupüüdvate hot-rod¹ide ja ülivõimsate autode mudelitega.
toitainetvaene rabaturbakiht sedavõrd ohuke, et seal kasvavad veel sügavalt juurduvaid taimi. Männikute kuivendamisel võib siirderabas saada samasuguseid tulemusi kui siirdesoodes. Kõrgrabas on turba pindmine kiht alumisest viljakam; siirderabas ja nõmmrabas vastupidi. *rabasid liigitatakse ka puude arvu ja kasvu põhjal. Lähtudes sellest jagunevad rabad kolme rühma: rabamännikud, puisrabad ja lagerabad *alumiste rinnete taimkatte, älveste ja laugaste rohkuse järgi eraldatakse neli eriilmelist rabatüüpi: puhma-, rohu-,älve-, ja laukaraba. *taimegeograafilisest seisukohast jagunevad Eesti rabad kahte tüüpi: Lääne-Esti ja Ida-Eesti rabad. Läänetüüpi rabade nõlv on lühike ja suhteliselt järsu tõusuga. Ülejäänud rabast on enam-vähem tasane. Idatüüpi rabad on kumertad ja neil puudub selgesti väljakujunenud järsk nõlv. Idatüüpi rabadel kasvab hanevits, mis on meie aladele tulnud idast, läänetüüpi rabades puudub
· Ei meeldi ootamatused · Kohaneb hästi muutustega 5. Mis on taju, millest taju sõltub? Taju põhiomadused organisatsioonikäitumise vaatenurgast. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Taju sõltub motivatsioonist, isiksusest, õpitust, eelnevatest kogemustest, eesmärkidest, vajadustest, ootustest, treeningust, oskustest ja intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust
ehk bastionid ja saarekese keskel linnusehoone ise. Linnusehoones asub muuseum. Lisaks tegutsevad Sepikoda, Kivikoda, Keraamikakoda ja klaasikoda, kus turist saab ka ise käsitööd teha proovida. 18. Bastionide käigud (muuseum) Tallinna paljudest kaitsetornidest tuleb valida Kiek in de Kök muuseumtorn ja sealt algabki giidiga jalutuskäik maa-alust elu avastama. Tallinna kindluse kaitseehitised ehk bastionid on näinud väga eriilmelist ajalugu peale seda, kui kindlusel enam kaitsefunktsiooni polnud. Näiteks kasutasid linnaelanikud bastione pelgupaigana, kui Tallinna 1944. aastal pommitati. 19. Rakvere linnus Rakvere linnus on vaieldamatult kõige atraktiivsem linnus, kus on võimalus reisida tagasi keskaega. Linnus ei ole vaid vaatamiseks. Turist saab osaleda igasuguste keskajaga seotud tegemistes või ammutada teadmisi
Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule. Eesti Raadio estraadiorkestriga ja Tõnis Kõrvitsa ansambliga on Silvi Vrait tutvustanud peamiselt eesti heliloojate uusi laule, kuid mida ta ka ei laulaks- kõik jõuab publikunisisemise sära ja hingestatusega. Suure ulatusega varjundirikas ja tundeküllane hääl, intonantsioonitäpsus, stiilitaju ja loomupärane musikaalsus lubavad tal interpreteerida väga eriilmelist muusikat. Ta on võitnud mitmeid lauluvõistlusi, parimaks lauljaks tunnistatud mitmeid kordi Tartu muusikapäevadel ning ka kuulajate lemmikuks on teda mitmeid kordi küsitluste käigus hääletatud. Kaheksakümnendate lõpul tegutses ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia solistina, laulis varietees Olümpia ning jagas laulupedagoogina kogemusi Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri üliõpilastele. (ibid: 91) 3.2
tegevust. Teatrid jagunevad kaheks, lähtuvalt sellest, kes teatrit haldab ja rahastab: 1) riigi- ja munitsipaalteatrid (riik); 2) erateatrid (üksikisikud, grupid, korporatsioonid). See institutsiooniline jaotus puudutab eelkõige teatrite majandamist ning ütleb vähe kunstiliste eesmärkide kohta. Siiski on võimalik teha mõningaid tähelepanekuid. Riigi- ja munitsipaalteatrid on pisut sõltumatumad, kuna tavaliselt on oluline vaid see, et nad pakuksid võimalikult eriilmelist repertuaari. Eestis on riigiteatrid peaaegu kõik suuremad professionaalsed teatrid: Vanemuine, Ugala, Endla, Draamateater, Rakvere Teater jt. Erateatrid sõltuvad rohkem konkreetselt rahastaja maitsest. Need võivad olla loodud mängimaks mingit kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale).
2. Mis on taju, millest taju sõltub? Kirjelda taju põhiomadusi organisatsioonikäitumise vaatenurgast. - 15p Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Taju sõltub motivatsioonist, isiksusest, õpitust, eelnevatest kogemustest, eesmärkidest, vajadustest, ootustest, treeningust, oskustest ja intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust
taime. Sammalde siseehitus on lihtne. Samblad on õrnad ja madala kasvuga, sest neil pole puitunud rakukesti ega juhtsooni, mis aineid edasi edasi juhiks. Näited: helvik (maksasammal), harilik karusammal, palusammal. 0 3. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad), kl. pärisraikad (kollad ja lahnarohud), kl. keerdlehikud (sõnajalad ja võtmeheinad) – välisehitus, näited liikidest. Sõnajalgtaimede hulka kuulub kolm eriilmelist taimerühma: kollad, osjad ja sõnajalad. kollad KOLLAD - mitmeaastased üsna madalad taimed. Nende pikkadelt roomavatelt vartelt tõusevad arvukad püstised harud. Vart ümbritsevad lehed, mis meenutavad okkaid. Kollad on igihaljad. Enamikul koldadel arenevad eosed varre tipus eospeades. Mõnel algelisemal kollaliigil eospead ei ole, nende eoseid kandvad lehed ei erine eriti tavalistest lehtedest.
ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi. Kaunis vaade vaatetornist. Jussi looduse õpperada - õpperaja pikkus on 8 km. Rada läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme ja Jussi järvemaastiku. Lagendikud on tekkinud N. Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada - looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu Liiapeksi - matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva.
tööülesannete täitmisel tajutakse ja tõlgendatakse olukordi erinevalt. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Inimesed näevad, kuulevad, tunnevad maitset ja lõhna ning kombivad samu nähtusi erinevalt. Organisatsioonikäitumises on taju omaduste arvestamine oluline, sest see võimaldab mõista, kui eriilmelist informatsiooni inimesed koguvad ja oma käitumise aluseks võtavad. Vahel loovad psühholoogiaõpikud illusiooni, et inimesed tajuvad maailma sarnaselt. Tegelikult on taju väga keeruline ja individuaalne. Eriti ilmekalt avaldub see taju valivuses. Tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Seda nimetatakse taju valivuseks ning see aitab inimesel tähelepanu koondada tema jaoks kõige olulisemale nähtusele. Ta on nagu filter, mis laseb läbi
Sellised piirkonnad on näiteks Islandi saar ja Vahemere piirkond. Eesti asub laamade piiridest kaugel ja need loodusnähtused seda piirkonda ei ähvarda. Euroopa on pinnamoelt ehk reljeefilt madalam ja tasasem kui teised maailmajaod. Siin valdavad madalikud ja keskmäestikud, mõned rannikualad Kaspia mere ümbruses ja Põhjamere rannikul, näiteks Hollandis, asuvad merepinnast madalamal. Geoloogilise ehituse ja pinnamoe alusel saab Euroopas eristada nelja eriilmelist piirkonda. Tasandikud. Üle poole Euroopa pindalast hõlmab Ida-Euroopa lauskmaa (ka Euroopa lauskmaa), mis piirneb idas Uurali mäestikuga, Uurali jõe ja Kaspia merega. Lõunapiiriks on Kaukasus ning Must meri, põhjas ulatub lauskmaa Valge ja Barentsi mereni ning lääneosas Karpaatide ning Läänemereni. Kvaternaaris katsid suurema osa sellest alast mandriliustikud, mis saidki pinnamoe kujundamisel määravaiks. Loodeosas on lauskmaa liigestatud mandrijäätekkeliste moreenkõrgustikega.
kardinaalne (st lineaarsete transformatsioonideni üheselt määratletud) kasulikkusefunktsioon. Selline kasulikkusefunktsioon annaks eelistatumale alternatiivile alati kõrgema kasulikkusehinnangu. Selline käsitlusviis on rakendatav otsustamise standardülesannete (väike arv vaatlusaluseid valikuvariante ja väliskeskkonna seisundeid) lahendamisel. - Näide: Lavastusse otsitakse näitlejat. Vaatluse alla on jäänud kolm äärmiselt eriilmelist kandidaati, kelle hulgast peaks parima valima. A ja B võrdluses antakse eelistus A-le, B ja C võrdluses B-le ning A ja C võrdluses C-le. Eelistuste kogum on vastuoluline, mistõttu ei ole võimalik välja tuua parimat valikut. Selline olukord tekib paljukomponendilise eesmärksüsteemi korral, kui erinevate paaride võrdluses said eelise andmisel otsustavaks erinevad eesmärksüsteemi komponendid. Tuleb kõik
annaabi.ee 
