Jutt inimese päritolu kohta Inimese teke on keerukas protsess, mis ulatub 2,5-3 miljonit aastat tagasi. Inimese eellane kujunes välja Aafrikas. Australopiteekus e. lõunaahvlane osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimese vahel. Homo habilis e. osavinimene (kujunes umbes 2,5 miljonit a. tagasi) valmistas esimesi tööriistu. Homo erectus (umbes 1 milj a. tagasi) oskas ise tööriistu valmistada ja kasutada. Neandertallast pidas osa uurijatest Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, seega tark inimese otseseks eellaseks, kuid praeguseks on see teooria ümber lükatud. Neandertallased (umbes 150 000- 35 000 a tagasi) kohanesid väga raskete kliimaoludega ja elasid peaaegu kogu jääst vabas Euroopas. Nad olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad
200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis) 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest (tõenäoliselt Homo erectus) 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse ja Aasiasse 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk Aafrikas 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon Aafrikast teistele mandritele 12 000 a.t. Euroopas sureb välja inimese suurim jahiloom mammut Raul Vaiksoo "Aja lugu" http://static.guim.co.uk/sys images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith ecusafricanu006.jpg http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg
Eoliitide puhul arvati, et äkki polegi homo habilis kilde ära löönud, vaid hoopis oja vetes ära tulnud ja homo habilised otsisid sellised kivid välja. Arvatakse ikkagi, et seda tegi homo habilis ise. Homo habilis oli homo erectuste otsene eelkäija. Homo erectus on oluline lüli inimese kujunemisloos. Homo erectus tähendab tõlkides püstist inimest. Neid on väga palju leitud ja ühine nimi anti neile juba varakult. Kui see nimi neile anti, siis australopeedikust veel ei tuntud. Homo erectuse uurimise juures on palju vaieldud. Elasid 1,8 mln a tagasi ja elavad u 300 000 a tagasi. Homo erectuse esindajad elasid peale Aafrika ka teistel kontinentidel, Okeaanias, Aasias ja Euraasias, st rändasid Aafrikast välja. Nende juures on oluline leid Jaava inimese luud, leitud Jaava saarelt hollandi arheoloogi E Dubois`i poolt 1891. a. Dubois nimetas oma leidu püstiseks ahvinimeseks. Vanus oli umbes pool miljonit aastat. Leiti suur osa koljust.
Aju teatav ennakkasv võrreldes kehakaaluga on olnud iseloomulik evolutsioonile kümneid miljoneid aastaid. Esines ka karnivooride ja teiste kõrgemate taksonite evolutsioonis. Tõsine ennakkasv algas just selles liinis, mille ainsateks allesjäänud esindajateks oleme meie. Homo erectus ilmus ca 2 miljonit aastat tagasi. Püstise kehahoiakuga. Õigem on Aafrikas pärit isendi kohta öelda Homo ergaster ja Aasiast leitud kohta öelda Homo erectus. Homo erectuse varaseim leid on pärit Jaava saarelt Indoneesiast 19. sajandist. Leiu avastas hollandlane(Indoneesia oli hollandi koloonia)E. Dubois, kes läks sinna sihiteadlikkult otsima lüli inimese ja ahvi vahel. 1891 leidiski Dubois massiivse, võimsate kulmukaarte, madala otsmiku, ilma väljaulatuva lõuatsi ja alamõõdulise ajukoljumahugaa fossiilse kolju, mis ei kuulu ei orangutangile ega ka inimesele.ROBUSTNE KOLJU Tema leiu
· Võrdlev-ajalooline meetod ei võimalda ajas rohkem kui 8000 aastat tagasi vaadata · Arheoloogia ja geneetika avastused võimaldavad uurida seda, millal keel võis tekkida (järeldused leidude vanuse, inimese anatoomilise iseärasuse järgi geenid, mis on seotud keelevõimega) kuni 50 000 a vanad leiud Inimkeele tekkimisest 2 võistlevat hüpoteesi: polügenees monogenees Hüpoteesid · polügeneesi teooria Homo erectuse ja inimese eellased liikusid üle maakera laiali rohkem kui miljoni aasta eest. Keeled tekkisid hiljem eri paigus üksteisest sõltumatult (põhineb arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoloogia ja kunsti hüppelist arengut 40 000 - 50000 a tagasi. Arvatakse nii sai toimuda tänu keele tekkimisele. · monogeneesi teooria Inimkeele tekkimine kui ainukordne sündmus toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas Aafrikas. Keel pidi tekkima enne, kui inimesed
Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult. Monogneesi teooria- kohaselt on inimkeele tekkimine maailma ajaloos ainukordne sündmus, mis toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas aafrikas. Selle teooria järgi pidi inimkeel tekkima enne, kui inimesed hakkasid ülejäänud aafrikat ja teisi
Inimese kujunemisliin jätkus Homo erectuste ehk sirginimestena (2 mln aastat tagasi), kelle jäänuseid on leitud lisaks Aafrikale ka Euroopast ja Aasiast. Sirginimesed käisid juba enam-vähem sirgelt, neil oli osavinimesest suurem ajumaht, nad kasutasid pihukirvest ning arvatavasti võtsid just nemad kasutusele tule. Sirginimesed elasid koobastes ja okstest onnides. Umbes 700 000 600 000 aastat tagasi kujunes Euroopas Homo erectuse otsese järglasenaHeidelbergi inimene, kes polnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv jahimees, kes oskas valmistada ka keerukalt töödeldud tööriistu. Seejärel (u 250 000 a. tagasi) hakkasid Euroopas Heidelbergi inimestest välja kujunemaneandertalla- sed (Homo neanderthalensis), kelle jäänuseid on leitud Lähis-Idast ja Euroopast. Euroopa neandertalla- sed olid sunnitud hakkama saama jääajaga, tegelesid küttimisega
a. tagasi. Homo habilis oli lühike ning ebaproportsionaalselt pikkade kätega. Homo habilise koljumaht oli veidi vähem kui pool tänapäeva inimese omast. Arvatakse, et Homo habilis kasutas kivist tööriistu (eoliite). Teda peetakse hilisema liigi Homo ergasteri esivanemaks. Homo habilise esimesed luud leidsid Louis ja Mary Leaky 1964. a. Olduvai mäekurust (tänapäeva Tansaania). Homo ergaster (elas 1,9-1,4 milj. a. tagasi) Arvatakse, et Homo ergaster on vahelüli Homo habilise ja Homo erectuse arengu vahel. !Homo erectus georgicus - Gruusia inimene. Arvatakse, et tegemist on Homo habilise järeltulija ning Homo erectuse eellasega. Homo erectus (sirge inimene) on Homini, kes elas u. 1.8 milj - 140k a. tagasi. Liik oli pärit Aafrikast ning levis edasi tänapäeva Gruusia, India, Hiina aladele ning ka Jaava saarele. Homo erectused kasutasid tuld ja küpsetasid liha, mille tulemusel hakkas arvatavasti suurenema nende aju võimekus. Homo erectuse leide:
mitmelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafikast, nad elasid ajavahemikus ca 2,5...1,5 mln. a. tagasi. Praegu ei olda nende olendite inimesestaatuse suhtes veel sugugi üksmeelel. Osa uurijaid, vististi enamik, käsitab neid ühe australopiteekuseliigina (A. habilis), inimlaste fülogeneesi kõrvalharuna; teised peavad neid L. Leakey't järgides iseseisvaks ja tõenäoliselt vanimaks inimliigiks; kolmandad hindavad neid leide märksa hilisemaks ja käsitlevad seda olendit Homo erectuse alamliigina (G. A. Harrison et al., 1977). H. erectus, see varasemate paleoantropoloogide ahvinimene ehk Pithecanthropus on kahtlemata inimese liik, mille vanimad leiud Ida-Aafikast ja Jaavalt on vanusega 1,5...1,7 mln. aastat. Perekonna Homo edasise evolutsiooni käsitluses kaotab stadiaalsuse kontseptsioon üha enam populaarsust, vähemalt bioloogilise taksonoomia mõttes (staadiumi mõistet kasutatakse nüüd peamiselt kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis)
Seal oli hästi peen liiv, tuul puhub liiva ära ja jälgiti liiva pinda, kas seal luutükke paistab või ei. Ja siis kiirelt see luu konserveerida. Hakkasid hambaorkidega kaevama ja väga peenikeste pintslitega puhastama. · 1971 tulid välja esimesed leiud, millega võis hakata Homosid käsitlema. Homo habilise luukillud, tööriistad. Eoliidid varaseimad tööriistad, nn koidiku töötiistad. Homo habilis (2,6 -1,6 milj) mängis rolli Homo erectuse kujunemis loos? Teadlased arvavad rohkem, et Homo habilis suri lihtsalt välja ega olnud oluline erectuse kujunemisel. · Esimene Homo Erectus leiti Jaava saarelt. Pitekantroopus ehk Jaava inimene. Dubois leidja, pidi Amsterdamis professoriks saama, 1841 läks aga Jaavale, et leida puuduv lüli. Tegutses sõjaväe arstina ja sai sõduritelt abi, et kaevata. Dubois leidid ühe varaseima Homo Erectuse, kelle vanus oli 1,8 miljonit aastat.
Ajumaht oli neil 600900 cm³. Olid peamiselt taimetoidulised ning nagu näitavad hammaste uuringud, oli neil toit sarnane simpansidega. Neil oli uue tavana komme toit koguda ja viia laagrisse, mitte süüa leiukohas kohapeal. Arvatakse, et Homo habilisel olid kõnekeele alged. Olduvaist on leitud kivist koja või varikatuse jäänused. dateeringud: Koobi Fora kas 2 või 2,5 miljonit aastat, Olduvai 1,8 milj. Homo habilise noorimad dateeringud on 1,8 või 1,5 miljonit a eKr. Homo erectus Homo erectuse vanimad leiud pärinevad 1,8 ja 1,6 miljoni aasta tagusest ajast, vanimad leiud Keeniast. Hilised Homo erectused elasid veel vist 200 000 eKr. Miljonist aastast vanemad kindlad Homo erectuse luuleiud pärinevad kõik Aafrikast. Vanim dateering Euroopast on 700 000 a tagasi. Tööriistad olid algelised ent juba olid eriotstarbelised riistad. Kogunesid teadmised tule saamisest ja loomade käitumisest. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt: tema luid on leitud
Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad. Homo erectus e püstine inim kelle hulgas on sadakond liiki , see on homiidide üks suuremaid rühmi , neid on leitud väga erinevatelt mandritelt. I homo erectuse luud leiti juba 19 saj lõpus hollandlase Duboisi poolt , kes lidis Jaava inimese luud ( pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene) . Dubois läks jaava saarele , oli seal sõjaväearst ja hakkas seal otsima inimjäänuseid. Leidis sealt hamba. Kirjanduses nim seda ka Jaava inim. Esialgu Dubois ei osanud oma leidu täpselt dateerida, dateeris u poole milj a vanuseks , kuid kümmekond a tagasi
Küttimine, Vanimad jäänused leitud kalastamine, korilus. Elasid Heidelbergist (Heidelbergi koopas. Häälitsemine. Paremad inimene). elatustingimused. Tule kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi. Küttimine, algne kõne. Neandri org Saksamaal Euroopas, Aasias. Matmiskombed/rituaalid. DNA inimese omast erinev. JÄÄAEG Religiooni alged. Arenenud mõtlemisvõime.
Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et nad hoolitsesid haigete eest. Mingil määral oli neil kõneoskus
Homo perekonna liikmetel oli see kõige vähem 590cm³, harilikult siiski kõvasti üle 600cm³. Ainult Homole on iseloomulik ka kiviriistade valmistamine. Kõik Homo liigid tekkisid Aafrikas, kust nad kõik, va esimene liik (Homo habilis), aja jooksul välja rändasid. Kõik nüüdisinimesed kuuluvad ainsasse säilinud liiki ja alaliiki Homo sapiens sapiens. Inimene erineb inimahvidest paljude tunnuste poolest. Australopiteekuste ja neile järgnenud Homo habilise ja Homo erectuse luude võrdlemine näitab, et peamised 16 anatoomilistest muundumistest hominisatsiooni teel olid esmalt püstise liikumise muutumine peamiseks liikumisviisiks, esijäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumine ja hammastiku muutumine seoses üleminekuga pehmemale ja energiarikkamale loomtoidule. Hiljem järgnes ajukolju mahu kiire suurenemine ja näokolju taandareng.
kujunenud Aafrikas, vaid võis välja kujuneda homo erectuste paasil igal pool maailmas. Tänapäeval on loobutud sellest teooriast. Hiline Aafrikast väljarännu teooria Arvatakse ikka, et inimene on kujunenud Aafrikas ja rändas sealt välja. Pikad mehed: Ühiskondlikult edukamad, intelligentsemad. Kaitsmine, Nariokotome poiss Keenia territooriumilt. Palju säilinud luid. Avastati, et Nariokotome poiss võib olla homo habilise ja homo erectuse vahe vorm. Leiti, et tõenäoliselt võib see nariokotome poiss toituda lihast. Homo ergaster (tähendab töötavat inimest), (1,9-1,4 milj a) – arvatakse ka vahelüli homo habilise ja homo erectuste vahel. Homo erectus’te laialiasumine Aafrikast, üle Kaukasuse mäestiku. Teiselt poolt liiguti ida poole, Aasiasse jne. Erinevalt varasematest homo erectustest pidi olema küllaltki nutikas ja leidlik, et kohastuda kehvemate elutingimustega. Pidi olema ka kollektiiv.
Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija, lihtsalt kõrvalharu Homo sapiens e. tarkinimene 40 000 a.tagasi Aafrikas, Euraasias, Aasias, Austraalias, Ameerikas; arenenud aju, osavad käed, tegid täiuslikumaid tööriistu; neandertallased elasid nende kõrval; arvatakse, et võisid kujuneda juba 100 000 a.tagasi Aafrikas
Küttimine, Sirge inimene Aafrikas, Euroopas, Aasias. kalastamine, korilus. Elasid Vanimad jäänused leitud koopas. Häälitsemine. Paremad Heidelbergist (Heidelbergi elatustingimused. Tule inimene). kasutamine. Heidelbergi inimene 700 00 600 000 a tagasi. Küttiv jahimees. Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi. Küttimine, algne kõne. Neandri org Saksamaal Euroopas, Aasias. Matmiskombed/rituaalid. DNA inimese omast erinev. JÄÄAEG Religiooni alged. Arenenud mõtlemisvõime.
jaoks kasutama. Nende juurest pole leitud asju, mida nad oleks võinud valmistada, kuid on olnud asju, mida nad võisid kasutada. Palju on liike, kes kasutasid asju toidu kätte saamiseks, kuid ise neid ei valmistanud. 1960 leidsid Louis ja Mary Leakey Olduvai mäekurust esimesed homo habilise luud. Kaevamisel leiti ka raienugasid eoliidid. Need on kivid, millel on killud ära löödud, et nendega saaks raiuda ja lõigata. Homo habilis oli homo erectuse eelkäija. Homo erectus püstine inimene, ei olnud tegelikult esimene, kes käis kahel jalal. Varem seda ei teatud. Nad elasid 1,8m kuni 300k aastat tagasi. Homo erectused elasid ka Aafrikast väljaspool, Euroopas, Aasias ja Okeaanias. Nende uurimisel oli Jaava inimese luud väga tähtsad. Need leiti Jaava saarelt Eugene Dubois' poolt 1891 aastal. Nimeks anti neile pithecantrophus erectus ehk püstine ahvinimene. Jaava saarel jätkus uurimine 1980ndatel
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. ,,Osav inimene" ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. ,,Püstist inimest" nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli 14 sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid
nimetatakse Homo-deks. Näiteks Homo habilis ja tema lähisugulane Homo rudolfensis. „Osav inimene“ ehk Homo habilis oli esimeste inimeste seas esimene tööriistavalmistaja ja sõi ka osaliselt liha. Homo habilise luud olid üsna haprad, aju oli australopiteekidest palju suurem, kolju ja hambad sarnanesid üha enam tänapäeva inimese omaga. „Püstist inimest“ nimetatakse Homo erectuseks, kes oli siis vastupidiselt australopiteekidele pikka kasvu, pikajalgne ja kitsaste puusadega. Homo erectuse keha ehitus sarnanes veelgi enam tänapäevase inimese keha ehitusega. Homo erectus ilmus välja pärast Homo habilist. Homo erectus kohastus väga hästi just soojas kliimas elamiseks. Ta oli sihvakas, palja, sileda ja tumeda nahaga inimeselaadne elusolend, kes võis olla kuni 190 cm pikkune. Sellised olendid elasid Maal umbes 1,8 – 0,3 miljonit aastat tagasi. Homo erectused olid ühed esimesed rändurid ja maadevallutajad Aafrikas, Aasias ja Euroopas. Tänapäeva inimesele
annaabi.ee 
