Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12
ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil. Apellatsioonikaebus-1 astme kohtu otsuse edasikaebamine 2 astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutatakse. Kassatsioonikaebus-2 astme kohtu otsuse edasikaebamine riigikohtusse, et asi seal läbi vaadatakse.
põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süüdimõistetule?Vabariigi presidendile. 11. millega tegeleb rahvakohtunik? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. kes valib eestis rahvakohtuniku kandidaadid? omavalitsusüksuse volikogu 13. millise ministeeriumi valitsemisalas on politsei?siseministeeriumi 14
Maakond riiklik haldusüksus, millel oma otsustus õigus puudub, maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, mille ülesandeks on õigusemõistmine, avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid, kaasus kohtuasi, advokaat kohualuse ametlik esindaja ja kaitsja, apellatsioonikaebus I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, kus asi uuesti läbi arutatakse, kassatsioonikaebus II astme kohtu edasi kaebamine riigikohtusse, kus arutatakse asi uuesti läbi, põhiseadus e konstitutsioon riigi tähtsaim seadus, millega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused, Põhiseaduse Assamblee 1991 a Eesti uue põhiseaduse
Selleks tuleb allutada rahvas kontrolli alla. Seaduste eesmärk on teha inimeste suhted omavahel ja inimeste suhted riigiga lihtsamaks. Kui poleks seadusi keelamas, siis leidub kindlasti neid inimesi, kes oma isikliku heaolu nimel on suutelised ohustama teiste inimeste turvalisust. Seaduste abil pannakse paika inimeste käitumise normid. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Rousseau`le toetudes, on inimeste jaoks olulised erahuvid, kuid üks osa erahuvidest on sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule. Selles punktis ilmneb vastastikune austus. Riik või siis täpsemalt rahva poolt valitud võim peab teostama ühishuvide rakendamist ja rahvale pakkuma kaitset. Kui meie rikume seadusi, siis miks peaks riik meile kaitset pakkuma? Kui sa midagi saad, siis pead ka midagi vastu andma. Nii tekibki vastastikune poliitiline kohustus
Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu). Riigikohtu otsus on lõplik. Teostab põhiseaduslikku järlevalvet. ERAÕIGUS e TSIVIILÕIGUS AVALIK ÕIGUS Reguleerib erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vastu. Reguleerib avalikest huvidest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks pooleks on riik HALDUSÕIGUS KRIMINAALÕIGUS Kaevandamised, alkoholi Kuriteod, kriminaaltegude
otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil apellatsioonikaebus - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse , et asi uuesti läbi arutataks kassatsioonikaebus II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse , et asi seal läbi vaadataks kriminaalasi kohtualust süüdistatakse kuriteos , tema poolt ja tema vastu esitavad argumente advokaat ( kaitsja ) ja prokurör ( süüdistaja )
ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10. KELLEL ON EESTI VABARIIGIS ÕIGUS ARMU ANDA SÜÜDIMÕISTETULE? Kuigi õigust mõistab ainult kohus, on Vabariigi Presidendile antud põhiseadusega õigus süüdimõistetule armu anda. 11. MILLEGA TEGELEB RAHVAKOHTUNIK? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12
Õigus on kehtestatud riigi poolt. Moraal on kehtestatud inimeste poolt. Tava on pikema ajaline käitumine. Õiglus on defineerimata. Õigus jaguneb kaheks, sest eraõiguses on erinevad põhimõtted kui avalikus õiguses. Huviteooria puudus, too näide-asjaolu, et nii era- kui avalik-õiguslikud normid peavad enamasti arvestama nii era- kui ka avalike huvidega. Paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest (riik ostab auto). esimene lõige (lg)-üldine reegel teine, kolmas, neljas-täpsustus punktid (p)-loetelu lõige on iseseisev mõte, punkt on loetelu. Seaduse nimedel on lühendid, mis on kindlaks määratud. TsÜS-Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Põhiseadus on kõige tähtsam, sest põhiseaduse on vastu võtnud rahvas. Rahvas on kõrgeima võimu kandja demokraatlikus riigis. Kui seadused lähevad vastuollu siis nad ei kehti. Seaduse tõlgendamine:
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine
Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õigusvõime vs teovõime. Teovõime on võime võtta endale õigus ja kohustusi. Ainult inimene saab olla õiguse ja kohustuste kandja. Ainult inimene on õiguse subjekt. (Taska) Kanooniline õigus-ainult ristitutel õiguses. Keskaega Euroopa kontinente õigus-õigused seotud kommete ja usuga/nende läbi inimene seotud ühiskonnaga. Renessance-/reform- tõstab esile erahuvidest juhtiud üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud.
panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda, et õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevad üksikisikute erahuvidest. Praktikas õigustoiminguid tehes on era- ja avaliku õiguse normid üksteisest raskesti eristatavad. Nii võib näiteks eraõigusliku lepingu sõlmimisel seaduses toodud vorminõude eiramine kaasa tuua lepingu tühisuse .Üldiselt on eraõiguslike kohustuste täitmine ikkagi tagatud avalik-õiguslike sanktsioonidega. 2. Mis on riigiõiguse peamine allikas? Riigiõiguse peamine allikas on põhiseadus. Samuti on riigiõiguse aluseks
reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping). 2) Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. 3) Täiendatud subordinatsiooniteeoria-avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja. Tsiviilõiguses kehtib põhimõte: "kõik see, mis pole keelatud, on lubatud". Avalikus õiguses on põhimõte: “kõik, mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud.” See tähendab, et riigiametnike ja -asutuste pädevus on rangelt reguleeritud ning ülesandeid, mis selle pädevuse hulka ei kuulu, pole õigust täita.
Õiguspärasuse kontrollimine. Uurimisprintsiip). 4. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv-normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus) Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja. On oluline era- ja avaliku
kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks. 2) Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku õiguse alla
Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine. Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid: 1) Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks. 2) Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik
1 Kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx
Uurimisprintsiip). 2.1 Haldusõigus 2.2 Haldusõiguse mõiste 2.3. Era- ja avaliku õiguse piiritlemisteooriad Probleemiga tegeles Kliimann (töös `Õiguskord`liigutamine: dispositiiv-eraõigus (dispositiiv- normiadressaatid) ja pretsetiiv-avalik õigus).Tammelo kritiseerib seda. Kaasaja 3 teooriat: 1) huviteooria - avalik õigus teenib avalikke huvisid, eraõigus erahuvisid. Kuna ei ole nende vahel selgepiirilist eraldamist, siis paljud õigusnormid lähtuvad nii avalikest kui ka erahuvidest. St üldised hivid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest ja vastupidi. 2) subordinaarsusteooria avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- e alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Puudus-teatud juhtudel eraõ reguleerib subordinatsioonisuhteid ning vastupidi. 3) subjektiteooria - loeb avalikuks õiguseks nende õigusnormide kogumit, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on avaliku õiguse kandja
Eraõiguses võrdses õiguses. Lapsed alluvad vanematel, allumine riigile (täiendus huviteooriale). 3. TÄIENDATUD SUBORDINATSIOONI TEOORIA Allutakse avaliku võimu kandjale: riik, kohalikud omavalitsused. (Avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.) MIKS ON TEOORIAID KOLM? Esimesel kahel on puudused. Huviteooria puudus: paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. (Riik on omanik, aga võib olla ka pärija.) Näide: auto ostmine ministrile on lepinguõigus ehk eraõigus, kuid sellega luuakse alluvussuhe, mis on avalik õigus. (Ministeerium ostab auto, riik on omanik.) Subordinatsiooniteooria puudus: eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel). 1.3. Tsiviilõigus tsiviilõiguse üldosa kui eraõiguse põhilisemaid institute ja põhimõtteid sätestavate õigusnormide kogum.
teatud kindlal viisil, ähvardades töökoha või muude soodustuste äravõtmisega, kui juhtnööridest ei peeta kinni. Salajane hääletamine muudab sellised ähvardused tühjaks: keegi ei tea, kes millise kandidaadi poolt hääletas. Mill usub naiivselt, et see hädaoht on väiksem kui “alatu” või iseka hääletamise võimalus, mis moonutaks tulemust. Säärane seisukoht on kahtlemata äärmiselt küsitav. hoida ära klassi- ja erahuvidest tingitud moonutused see avaldab samuti neutraliseerivat toimet rumaluse ja võhikluse mõjule. Ta väidab, et teatud inimesed tuleks vähemalt ajutiselt hääletusõigusest ilma jätta. Siia rühma kuuluvad need, kes on võimetud lugema, kirjutama jne. Sest harimatud vaesed, keda on arvuline enamus teeksid asjatundmatuse ja klassihuvi tõttu kohutavaid vigu. Nad valiksid valitsuse, mis püüab parandada töötajate
Huviteooria Õigusnormi huvisuundumisest lähtuva huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm on ühepoolne ja kohustuslik (nt seadus), eraõigusele on omane leping. Ka see teooria ei ole rahuldav,
töötajaid, hääletama teatud kindlal viisil, ähvardades töökoha või muude soodustuste äravõtmisega, kui juhtnööridest ei peeta kinni. Salajane hääletamine muudab sellised ähvardused tühjaks: keegi ei tea, kes millise kandidaadi poolt hääletas. Mill usub naiivselt, et see hädaoht on väiksem kui "alatu" või iseka hääletamise võimalus, mis moonutaks tulemust. Säärane seisukoht on kahtlemata äärmiselt küsitav. Milli teine vahend hoida ära klassi- ja erahuvidest tingitud moonutused avaldab tema ootust mööda samuti neutraliseerivat toimet rumaluse ja võhikluse mõjule. Ta väidab, et teatud inimesed tuleks vähemalt ajutiselt hääletusõigusest ilma jätta. Siia rühma kuuluvad need, kes on võimetud "lugema, kirjutama, ja ma lisan siia veel, sooritama tavalisi aritmeetilisi tehteid". Ja ta jätkab: Ma leian, et lähteprintsiibid nõuavad, et vallaabiraha saamine tähendaks tingimusteta hääletusõiguse äravõtmist. See, kes ei
12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet. 4 Avalike teenistujate liigid Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; Ametnik on isik, kes on avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega. Ametnikud teenivad kogu rahvast (lähtudes avalikust huvist, mitte erahuvidest või konkreetse partei suunistest). Ametnike pädevuses on võimuvolituste kasutamine (teiste inimeste käskimine, keelamine, sunnivahendite rakendamine), mida eraõiguslikus suhtes töötavatel isikutel ei ole. 2) abiteenistujateks; On ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale TL alusel võetud tehniline töötaja. 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu
sünnib elusalt). o Teovõime tekib üldisel juhul täiskasvanuks saamisel. Haldusõiguses sätestatakse TSÜS vastavaid sätteid. Erisused tekivad juhul kui formaalne seadus sätestab teovõime erinevalt TSÜSist. Piiratud teovõime tsiviilõiguses tähendab seda ka haldusõiguses ning nad saavad tegutseda esindajate kaudu. Teovõime piiramine: tavaliselt lähtub erahuvidest - Teovõimetuks tunnistamine loeb helduses, kui tema vaimuhaigus on ohtlik ka avalikele huvidele. Tavaliselt on see siiski seotud erahuvidega. Teovõimetus seotud avalike huvidega lisaks erahuvidele 1 Haldusõigusvõime võima omada haldusõigusnormiga determineeritud õigusi ja kohustusi, väljendub nende
mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Ulpianuse (170228 eKr) 130 sõnade kohaselt: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Võib ka väita, et kogu õigus teenib ennekõike avalikke huvisid, mis samas omakorda koosnevat üksikute isikute erahuvidest. Subordinatsiooniteooria Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Avaliku õiguse tüüpiline reguleerimisvorm on ühepoolne ja kohustuslik (nt seadus), eraõigusele on omane leping
228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine
228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Nimetatud teooria aktsenteerib tähelepanu küll era- ja avaliku õiguse piiritlemise ühele olulisele aspektile, kuid ta ei võimalda siiski nende selgepiirilist eraldamist. Ja seda põhjusel, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest. Üldistatult võib öelda, et kogu õigus, s.h. ka eraõigus, teenib ühiskondlikku korda ja seega puudutab avalikke huvisid ning, vastupidi, üldised huvid koosnevad isikute eraõiguslikest huvidest; 2) subordinatsiooniteooria, mille järgi avalik õigus reguleerib subordinatsiooni- ehk alluvussuhteid, eraõigus aga suhteid, mis tekivad võrdsete subjektide vahel. Selle käsitluse alusel on avalikule õigusele iseloomulik ühepoolne kohustuslik reguleerimine
Üldine tahe on eksimatu, kuid mis on praktilises elus see õige ja üldine tahe? Rousseau nendib, et valitsuse surm leiab aset siis, kui üksikud tahted asendavad üldise tahte. (ka enamuse tahe pole üldine tahe!) 80 · "Üldine tahe ... on alati püsiv, muutumatu ja puhas," kuid kui riik on hävimas, kodanikud lähtuvad "mingitest salamotiividest", erahuvidest, siis on üldine tahe "allutatud teistele, temast tugevamaile tahteile." (ÜL 4.1) · Kodanik peaks huvituma üksnes avalikust hüvest, sõltumata selle tagajärjest temale endale. 81 Ettevalmistavad küsimused eksamiks (10. loeng): 1. Võrdle David Hume'i ja Thomas Paine'i põhiseisukohti Edmund Burke'i omadega. David Hume
annaabi.ee 
