Leiti, et osakeste kogumite puhul on võimalik arvutada tõenäosus sinna kuuluva osakese leidmiseks teatud energeetilisest olekust. Tavaelus võib oodata, et enamikel juhtudel on need madalaimas tavaolekus, vaid üksikud osakesed on kõrgemas energeetilises olekus. Teoreetiliselt on võimalik tekitada aga ka vastupidine olukord. Selleks tuleb ainult aatomite maksimaalsele võimalikule energiale kindlad piirid seada. Lõpmatusele läheneva temperatuuri ja seega ka maksimaalse entroopiaga süsteemile edasise energia andmisel juhtuks säärasel juhul midagi kummalist. Absoluutne temperatuur muutuks negatiivseks ning entroopia hakkaks lisaenergia saamisel hoopis vähenema, mis tooks kaasa näiliselt veidraid tagajärgi. Tüüpiliselt kandub soojus alati soojemalt kehalt külmemale. Ent samas kanduks energia negatiivse temperatuuriga kehalt alati positiivse temperatuuriga kehale. "Negatiivse temperatuuriga süsteemid on alati kuumemad kui positiivse
liigi esinemine juhuslikus väljavõttes Kas jää sulamisega klaasis muutub süsteem ühtlasemaks ja süsteemi entroopia hoopis kahaneb, kuna süsteem ühtlustub ning konstandi entroopia on 0 ? Süsteemi mikrooleku määramiseks on aga vaja teada kõigi süsteemi kuuluvate osakeste koordinaate ja Jää sulamine klaasis tüüpiline näide kasvava impulsse. Kõigi osakeste koordinaatide ja impulsside entroopiaga süsteemist ruumi nimetatakse faasiruumiks. Faasiruum on 6- mõõtmeline ruum, mille koordinaatideks on lisaks tavalistele ruumikoordinaatidele osakeste kiiruste või impulsside komponendid. Me ei vaata kontsentratsiooni vaid faasiruumi s.o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed
Iga protsess isoleeritud süsteemis (S>0) toimub iseeneslikult Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiireEntroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse
Elu = töö · Elusorganismid on keskkonnaga dünaamilises püsiseisundis, aga mitte tasakaalus · Elusorganismis esinevad molekulid ja ioonid erinevad koosseisult ja koguselt keskkonnas esinevatest St. organism erineb keskkonnast ja peab pidevatl tegema tööd (hankima ja muundama aineid, kasutama energiat jmt), et see ka nii püsiks St elusorganism on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab "korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustes (võitleb entroopiaga) · St elusorganism muutub elu jooksul suhteliselt vähe · Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale vajalikku vormi Entroopia · Lõputu hulk võimalusi versus piiratud võimalused · Ennustamatus versus ennustatavus · Lõputu hulk informatsiooni versus vähe informatsiooni Nb. Info hulk ei tähenda kasuliku info hulka vaid sisaldab kõiki võimalusi sh kasutuid, imelikke jne ehk kajastab juhuslikkuse määra
o Iseeneslik protsess ei pruugi olla kiire o Iseeneslikult kulgeb protsess vabaenergia vähenemise suunas () · Entroopia - Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. · Entroopia kasvab: o Sulamisel o Aurustumisel o Temperatuuri tõstmisel o Gaasi paisumisel o Tahke aine lahustumisel jne. · Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia · Termodünaamika II seadus o Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. o Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. o Tööd kulutamata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale o Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas.
Soojuse liikumine soojemalt kehalt külmemale on termodünaamiliselt soodustatud protsess. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S < 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Vastus: kaldutakse arvama, et entroopia peab alati kasvama. Avatud süsteemi entroopia võib ka langeda. Kui me asetame klaasi veega sügavkülma (-20ºC) siis vesi jäätub vaatamata sellele, et entroopia hoopis väheneb (jää on palju korrapärasem olek kui vesi ja seega madalama entroopiaga), külmkapis olev veeklaas on avatud süsteem. (Entroopia on korrapäratus ja vee jäätumisel entroopia väheneb. Vee molekulid hüplesid enne rohkem ringi kui olid vedelal kujul. Kui vesi jäätub, siis molekulid kaotavad energiat ja tulevad üksteisele lähemale, muutes selle organiseeritumaks.) 4. Elusorganismides toimub pidev korrapärase molekulaarse struktuuri loomine (S < 0). Kuidas see võimalik on? Vastus: Entroopia vähenemine toimub ka organismides, kes ammutades toidust (tihti
Sarnaste osakeste korral saame tõenäosuse, et vasakus pooles asub osakest, arvutada binoomjaotuse abil (nagu "kulli-kirja" probleemi puhul). Tõenäosus, et mõlemas pooles on ühepalju osakesi, on alati suurim ja mida rohkem on osakesi, seda väiksemaks jääb ebavõrdsete jaotuste tõenäosus. L. Boltzmann seostas selle entroopia väärtusega, tõestades valemi kus on vastava oleku tõenäosus. Seega vastab maksimaalse entroopiaga olekule alati suurima tõenäosusega olek. Tulemus on universaalne: ta kehtib nii erinevate gaaside segunemisel kui ka erineva kiiruste jaotusega (temperatuuridega) süsteemide ühinemisel. Nimelt selle tõttu toimub temperatuuride ühtlustumine ja soojuse üleminek kuumemalt kehalt külmemale. Ka vastupidised protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega.
- H0=Hf0(sideme lagunemine)+(- Hf0(sidemte tekkimine) 20. Arvutage reaktsioonientalpia erinevatel temperatuuridel. - Hr,20=Hr,10+Cp(T2-T1) C-soojusmahtuvus Cp=nCP,m(produktid)-nCP,m(lähteained) 21. Mis on entroopia ja milles seisneb selle tähtsus termodünaamikas? Millised tegurid mõjutavad süsteemi entroopiat? Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv entroopia. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab iga iseenesliku muutuse tulemusena. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Süsteemi entroopiat mõjutavad: 1)Temp tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt,
energia ning süsteemi energia ei muutunud. Iseeneslikud protsessid on mittepöörduvad (nt. rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine, keemiline reaktsioon). Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. 40. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne Pöörduv deltaS=q/T Mittepöörduv deltaS>q/T 41. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel 42. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. 43
saame tõenäosuse, et vasakus pooles asub osakest, arvutada binoomjaotuse abil (nagu "kulli-kirja" probleemi puhul. Arvutame näiteks tõenäosused mõnede väikeste -ide puhul: Tõenäosus, et mõlemas pooles on ühepalju osakesi, on alati suurim ja mida rohkem on osakesi, seda väiksemaks jääb ebavõrdsete jaotuste tõenäosus. L. Boltzmann seostas selle entroopia väärtusega, tõestades valemi kus on vastava oleku tõenäosus. Seega vastab maksimaalse entroopiaga olekule alati suurima tõenäosusega olek. Tulemus on universaalne: ta kehtib nii erinevate gaaside segunemisel kui ka erineva kiiruste jaotusega (temperatuuridega) süsteemide ühinemisel. Nimelt selle tõttu toimub temperatuuride ühtlustumine ja soojuse üleminek kuumemalt kehalt külmemale. Ka vastupidised protsessid on statistiliselt võimalikud, kuid molekulide väga suure arvu tõttu ülimalt väikese tõenäosusega. Entroopia kasvu seadus tähendab süsteemide üleminekut
1000/18=55.6 M Ideaalgaasil puudub potentsiaalne energia Miks? Ideaalgaasi postulaadiks on, et puuduvad molekulide vahelised inetraktsioonid seega ka positsioonienergia. Miks on (paljud) taevakehad kerakujulised? Pindpinevuson pinna omaduskokku tõmbudaja väikseimat võimalikku pinda (st energiat) omandada. Eks ole olnud paljud taevakehad algselt vedelas olekus. TERMODÜNAAMIKA Jää on korrastatum kui vesi. Miks jää üldse eksisteerib? Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus? Valemi vahena üleskirjutus iseenesest vihjab sellele, et mingi osa süsteemi energiast ei ole tööna kättesaadav. Miks? Sest see energia on akumuleeritud molekulide soojusliku (kaootilise) liikumise näol. Soojusenergiat aga pole võimalik100%-lt tööks muuta (Carnot). Niipea kui süsteemile energiat juurde lisatakse või ära võetakse ilmneb see vastavalt kas temperatuuri tõusuna või langusena.
siis tekib valu, mis käseb töö tegemise lõpetada kuna muidu ei jätku ajule ja kesknärvisüsteemile piisavalt süsivesikuid. Selgita kuidas on eluslooduse tunnustest energia kasutamine seotud Termodünaamiku 2 seadusega? Eluslooduse tunnused rakuline ehitus ; aine-ja energiavahetus ; paljunemisvõime ; pärilikkus ; reageerimine ärritustele ; arenemine ; stabiilne sisekeskkond Elusorganism muundab keskkonnast hangitud energiat ja aineid endale vajalikku vormi. Elusorganism võitleb entroopiaga- st on teistmoodi korrastatud kui keskkond ja peab ,,korda hoidma" keskkonna muutuvatest tingimustest. Kasutame Päikese energiat läbi fotosünteesi loodud keemiliste ühendite valminud toidust korrapärasuse loomiseks ehk elutöö tegemiseks. Kasutades vähemalt ühte eluslooduse tunnust koos valgusünteesiga, selgita treenituse kujunemise protsessi Treenitus on kohanemine uute tingimustega. Valgusünteesi käigus parandatakse lihasrakkude suutlikkust
üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata.Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. 31. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. ∆S > 0 Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. 32. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. 33. Entroopia III seadus, absoluutse entroopia arvutamine standardtingimustes. Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga
entroopia ehk taandatud soojushulk. S=Q/T Termodünaamika III seadus: Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu.! ! Elu Maakeral, kogu fossiilkütuste põletamisel põhinev energeetika on võimalik vaid fotosünteesi poolt genereeritud hapendajate (O2) ja taandajate (CH2O) omavahelise redokspotentsiaalide erinevuse tõttu, sinna salvestatud vabaenergia tõttu – viimane ongi vaadeldav negentroopiana (korrastatusega – negatiivse entroopiaga) ja on toimunud ning toimub päikeseenergia salvestamise ja selle kasutamise arvel.! Fotosüntees on suurim redoksreaktsioon mis Maal tema ajaloo jooksul on toimunud. Alates evolutsiooni poolt fotosünteesi „leiutamisest“ on taandavate omadustega keskkonnast litosfääri ülemises osas, hüdrosfääris ja atmosfääris on nendes ümber kujunenud elementide jaotus ja teiseks saanud nende ühendid. Fotosünteesi nimetatakse geokeemilises plaanis ka „fotosünteetiliseks oksüdeerimiseks“
termodünaamikat, kus tasakaaluoleku asemel on statsionaarne olek. Gibbsi energia kompenseeritakse (Gibbsi energia väheneb, sest elutegevuse käigus organism teeb tööd) väljast tuleva Gibbsi energiaga, toidu G on kõrge. Entroopia kasvab pidevalt, kuid see kompenseeritakse nii, et väljast sisse tulevad keerulise struktuuriga ained, mille entroopia on madal organism sünteesib ise selliseid madala entroopiaga aineid kõrge entroopiaga elutegevuse produktid eemaldatakse organismist Organismi madal entroopia tuleb keskkonna entroopia kasvu arvelt. Summaarselt toimub Gibbsi energia vähenemine. (sest iga reaktsiooniga, kus G on positiivne, on seostatud mõni teine reaktsioon, kus G on negatiivne) Üldine Gibbsi energia ja entroopia tase organismis on püsiv. Tasakaal soojuse tekke ja äraandmise vahel- termoregulatsioon. Suurem inimene toodab rohkem soojust. Keha pindalast oleneb soojuse äraandmine. Kui
• Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Spontaanne muutus: • Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. • Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne • Entroopia kahaneb: veeldumisel, tahkestumisel, gaasiliste ainete mahu vähenemisel: entroopia ja korrapäratus: Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. • Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. • Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. – Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma.
toidu G on kõrgem (eriti kaloririkas toit) ja sellega täieneb organismi G varu. Toiduained oksüdeeritakse rakusiseselt ja vabaneb G. Seal vabanenud energiast sünteesitakse ATP. Organism aga kasutab ATP hüdrolüüsil vabanevat energiat. S kasvab elutegevuse käigus, sest keemilised ained lagundatakse. See kompenseeritakse: 1. väljast sisenev vegentroopia (?) voog — keerulise struktuuriga ained. 2. organism ise sünteesib keerulisi aineid, mille entroopia on madal 3. kõrge entroopiaga elutegevuse produktid kõrvaldatakse organismist Statsionaarses olekus oleva süsteemi ∆S (juurdekasv) on minimaalne püsivate välistingimuste korral. (See ei kehti embrüonaalse arengu korral). Termodünaamika II seadus on statistilise iseloomuga. Arvati, et elusorganismides see ei kehti, aga see pole õige. Protsessid, kus ∆G>0, saavad kulgeda ainult siis, kui nad on seotud mõne teise protsessi reaktsioonidega, kus ∆G<0 ning sealt eralduva energia arvel viiakse läbi need teised
· Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia · Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. S > 0 · Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. · Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne · Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Termodünaamika II seadus Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: S= q rev/T -pöörduv
· Kui isoleeritud süsteem on tasakaalus, omab entroopia maksimaalset väärtust. Entroopia · Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. S > 0 · Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. · Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne · Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Termodünaamika II seadus Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: S= qrev/T -pöörduv
kasvu seadus Mittepöörduva (spontaanse) protsessi summaarne entroopia muut isoleeritud süsteemis on positiivne. Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. Entroopia kasvab sulamisel, aurustumisel, temperatuuri tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära või korrapäratus ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. 32. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma. 33
Coulombi seadus: kaks seisvat kus on vaadeldavale punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad süsteemile juurde antav soojushulk ja teineteist jõuga F, mis on võrdne nende T on süsteemi temperatuur. Järeldus: laengute absoluutväärtuste korrutisega adabaat on isoentroop, st konstantse ja pöördvõrdeline nendevaheise entroopiaga protsess. kauguse r ruuduga. (Jõud on alati vektor, millel on oma suurus ja suund!) IV ELEKTER elektrivälja jõujooned-on mõttelised jooned, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Tal on ka
Leitakse informatsioon, mis sümbolist saadakse – allika entroopia (juhuslikkuse määr). Mida suurem on esinemise tõenäosus, seda väiksem on informatsioon. Entroopia – minimaalne informatsiooni hulk, mis on vala üle kanda, et info kaduteda kohale jõuaks. Koodsõna peab olema suurem kui entroopia. Liiasus – koodi keskmine pikkus – entroopia. ( ASCII kood nt. Saaks kirja panna 3 bitiga, aga pannakse 7ga.) Kadudeta kodeerimine – kui üle kantava info hulk on suurem või võrdne entroopiaga. Teoreetiliselt on võimalik teises kanali otsas kogu infot kätte saada. (programmikoodid, tekstifailid). Kompresseerimistegur 2-5x kokku surutud. Kadudega kodeerimine – kui üle kantava info hulk on väiksem kui entroopia. 7 Kompressiooni ja moonutuse suhe – ükski moonutuse ja kompressiooni suhe ei saa joone alla minna. 9
keerukuse poolest. Mida detailsem mudel, seda paremini ta reaalset allikat kirjeldab ja seda täpsemad on saadud hinnangud sidesüsteemi nõuetele. Samas on detailsem mudel ka keerukam kirjeldada ja analüüsida. NT: tõenäosustabel, Markovi mudel, erinevad graafid jne 29. Entroopia mõiste ja arvutamine, allika sümbolikiirus ja informatsiooni tekkekiirus Kui allika sümbolite esinemise tõenäosused on erinevad, siis saab seda allikat iseloomustada Shannoni entroopiaga ehk antud informatsiooniallika poolt toodetava informatsiooni (üllatuse) keskmise hulgaga Nagu näeme, on kasutatava logaritmi aluseks kaks, seega on ka entroopia mõõtühikuks bitt. Sümboli kestus D määrab sümbolikiiruse r = 1/D (ühik sümbolit sekundis ehk boodi Bd). Binaarsignaali korral (0 või 1) edastatakse iga sümboliga vaid üks bitt (D = Tb) ning sümbolikiirus võrdub bitikiirusega ehk infoedastuskiirusega: r = rb Informatsiooni tekkekiirus –
Kõik reaalsed protsessid on rangelt võttes mittepööratavad, kuid sageli kulgevad nad nii aeglases tempos, et neid võib esimeses lähenduses pidada pööratavaiks. N: rõhu ühtlustumine, segunemine, temperatuuri ühtlustumine. 35. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus Entroopia - vt ka küsimus 29. Termodünaamikas mõõdetakse korrapäratust entroopiaga S. Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, T-i tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel jne • Pöörduv protsess: ΔS=q/T • Mittepöörduv ΔS>q/T 36. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Vt ka küsimus 29. Gibbsi energia on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida
Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3. AGA maa kiirgusbilanss nullis, lahkuva kiirguse kvaliteet on langenud, (tarbime energia kvaliteeti, mitte energiat). FS kasut 0,025%. ülejäänd neeldub nt ookeanis ja muutub soojuseks, st suure entroopiaga energiaks. FS CO2+H2O+valgus- >CH2O+O2. 154. Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev. 155. Raku en allikad: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 156. En salv: lühi: ATP, NADPH. Pikk: süsivesikud, rasvad, valgud. Pool toidust kulub ATP sünteesiks. Raku energiseerimine seisneb ioonide ja molekulide pumpamises läbi rakumemb vastu ennde konts gradienti suure kontsi suunas
Positiivse G korral on pöörduvad reaktsioonid suunatud lähteainete poole või produkt ei teki spontaanselt ning vajab tekkimiseks lisaenergiat. Kui Gibbsi energia on 0, siis reaktsioon on jõudnud tasakaaluolekusse ning reageerimine lõppeb. Eelistatud on need reaktsioonid, kus vabaneb palju vaba energiat ehk siis negatiivne G on väga suur ehk entroopia suurenemise suunas. Seega Gibbsi energia väljendab seda energiat, mis vabaneb või on vaja teha produkti saamiseks. (Seos entroopiaga: G = H TS; H on entalpia, süsteemis sisalduv energia, T on temperatuur Kevinites, S on entroopia muutus). 50 Rakkude eesmärk on kinni püüda substraadis paiknev energia ning talletada see molekulidesse, mille energiat saab hiljem kasutada makromolekulide biosünteesiks ehk korra loomiseks. Teisisõnu talletada glükoosi lagundamisest CO2 ja H2O-ks vabanev energia (-G) ATP-na ning kasutada seda
annaabi.ee 
