tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element suuteline tarbijale andma. Sisetakistus suureneb elemendi säilitamisel, kasutamisel, samuti temperatuuri alanemisel. o Mahutavus ehk nimilaeng on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah). o Energiatihedus ehk erienergia väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Wh/kg) või mahuühiku kohta (ühik nt Wh/dm2). o Säilimiskestus ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud primaarelemendil on alles veel 90% esialgsest mahutavusest. Säilimisaja lõpu kuu ja aasta on märgitud elemendile. Kuigi primaarelemente võib ka pikemat aega hoida toatemperatuuril, säilivad nad jahedas mõnevõrra kauem; temperatuuril üle 25 ºC kiireneb
Tarbijates võib tekitada segadust ka see, et kauplustes võib leida ka "light" oliivõli. Ekslik on arvata, et selle õli rasvasisaldus on väiksem kui 100%. Light tähistab siin erilise töötlemisega saavutatud heledat värvust ja maitse neutraalsust, eriti võrreldes külmpressitud oliiviõli sügavkollase või roheka värvuse ja eripärase maitsega. Sama lugu on ka sojakastmetega. Sellistel juhtudel oleks tegelikult õigem kasutada tõlkevasteks ,,hele". Toiduainete energiasisaldust vähendatakse tavaliselt suhkru- ja rasvasisalduse vähendamise arvel. Toidu märgistuses tulebki näidata omadused, millest tulenevalt on toode "light". ,,Light" joogid Eestis on "light" jooke tunduvalt vähem kui näiteks USA-s, kus peaaegu kõikidel karastusjookidel on "light" variandid. Jookide suhkru- ja energiasisalduse alandamiseks kasutatakse magusaineid, mille magusus ületab suhkru oma sadu kordi ja energia on tühine või puudub üldse. Enamike magusainete
kasvav mari. Kultuurmari on tunduvalt suurem ja mõnevõrra vähem hapu. Üldiselt on aga väga suure happesisaldusega (3%), mistõttu toorelt üksinda üldiselt ei sööda, küll aga suhkruga. Ta sobib suurepäraselt mahlade, siirupite ja kissellide valmistamiseks. Säilub hästi jahedas keldris vees või külmutatult. Energiasisaldus on väike (28 kJ/31 kcal), kuid suure happesuse tõttu tuleb lisada tublisti suhkrut, mis energiasisaldust tõstab. Vitamiini C sisaldab 14 mg%. Tegemist on .jõhvikaga 3. On umbes 1 - 2 cm läbimõõduga punased marjad. Vili koosneb paljudest kokku liitunud osaviljadest. Säiluvad väga halvasti. Valmistatakse eelkõige hoidiseid, kuid neid võib süüa toorelt ja sügavkülmutada. Tuntud on marja tervistavad omadused. Teed soovitatakse külmetushaiguste puhul. Toimib ka diureetikuna, mistõttu soovitatakse teda neeruhaigetele. Sisaldab 7-8% suhkruid, energiasisaldus on 100 g kohta 40 kcal
poole menüüst moodustavad köögi- ja puuviljad, veerandi täisteraviljad, peotäie pähklid ja seemned, ülejäänu kaunviljad. Vegani toidusedeli moodustavad viis toidugruppi: täisteraviljad, köögiviljad (sh seened ja merevetikad), puuviljad (ja marjad), kaunviljad, pähklid-seemned. TALDRIKUREEGEL Täida pool taldrikust madala energiasisaldusega köögiviljade ja salatiga; nii vähendad toiduportsu energiasisaldust ise seda märkamata. Üks neljandik taldrikust jäägu süsivesikuid sisaldavate, eluks vajalikku energiat andvate kartulite, pasta ja riisi jaoks. Kui valid täisterapasta või riisi, sisaldab sinu toit lisaks rohkesti vitamiine, mineraale ja kiudaineid. Heaks valikuks on kiudaineterikkad riisi- ja mitmevilja segud, täisteratooted, täisteranuudlid või kuskus. Neljas taldrikuveerandis kasutavad taimetoitlased ube, läätsi, tofut või muid sojatooteid
valkudest 10-15% vajalikust energiast. Toitumise valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Lasteaedades võiks igas rühmas olla suurelt toidupüramiid seinal, et lastel pidevalt tähtsaim silme ees oleks. Vaid rääkimine ainuti ei aita. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa.
seda vähem tema pinge koormamisel langeb, ja seda tugevamat voolu on element suuteline tarbijale andma. Sisetakistus suureneb elemendi säilitamisel, kasutamisel, samuti temperatuuri alanemisel. [1] Mahutavus Mahutavus ehk nimilaeng on elektrihulk, mida värske primaarelement (galvaanielement) või laetud aku on võimeline andma teatud kindlatel tühjendustingimustel; seda väljendatakse ampertundides (Ah). [1] Energiatihedus Energiatihedus ehk erienergia väljendab vooluallika energiasisaldust vatt-tundides (Wh) allika massiühiku kohta (ühik enamasti Wh/kg) või mahuühiku kohta (ühik nt Wh/dm2).[1] Säilimiskestus Säilimiskestus ehk säilivus on ajavahemik, mille lõppedes toatemperatuuril säilitatud primaarelemendil on alles veel 90% esialgsest mahutavusest. Säilimisaja lõpu kuu ja aasta on märgitud elemendile. Kuigi primaarelemente võib ka pikemat aega hoida toatemperatuuril, säilivad nad jahedas mõnevõrra kauem; temperatuuril üle 25 ºC kiireneb isetühjenemine
Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (sh kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatoodete grupist on soovitatav süüa 8-13 portsjonit, kusjuures rukkileiba peaks olema pool - 4 portsjonit, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eestlase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on
happelisust või aluselisust; 16) happed - ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad - ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained - ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse; 19) mahuained - ained (välja arvatud õhk ja vesi), mis suurendavad toidu mahtu tema energiasisaldust oluliselt suurendamata; Lisaainete rühmad (järg) · 20) vahustusained - ained, mis võimaldavad gaasilise faasi homogeenset jaotumist toidus; 21) niiskusesäilitajad - ained, mis takistavad toidu kuivamist õhu toimel või soodustavad pulbrite lahustumist vesikeskkonnas; 22) propellandid - gaasid (välja arvatud õhk), mis suruvad toidu pakendist välja; 23) pakendamisgaasid - gaasid (välja arvatud õhk), mis surutakse pakendisse
(rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100 Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. seeduv energia = koguenergia – rooja energia
Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja kartul; köögiviljad (kaunviljad ja seened); puuviljad ja marjad; liha, kala ja kanamuna; piimasaadused; lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned; suhkur, maiustused ja karastusjoogid. Mitmekülgseks toitumiseks on vajalik igasse gruppi kuuluvate toiduainete tarbimine, kusjuures jälgida tuleks kogust ning iga konkreetse toidu või joogi energiasisaldust. Teraviljatooted Teraviljatoodete grupist on soovitav süüa 8-13 portsjonid, kusjuures rukkileiba peaks olema pool 4 portsjonid, veerand kartulit ja veerand teisi teraviljatooteid. Rukkileib on eeslase igapäevatoit. Selles on vajalikud makrotoitained (valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi) ja mikrotoitained (mineraalained ja vitamiinid). Parim on rukki täistera- ja lihtjahust leib, mis sisaldab terakesti ja idude osasid ning milles on rohkesti B-rühma vitamiine,
toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse mõõtühikuid (kalor (cal), kilokalor (kcal), megakalor (Mcal)). Kalor (cal) on väga väike
toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam
16) happed ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse; 17) emulgeerivad soolad ained, mis dispergeerivad juustuvalke ja soodustavad sellega rasvade ja teiste koostisosade homogeenset jaotumist; 18) magusained ained (välja arvatud suhkrud), mis annavad toidule magusa maitse; 19) mahuained ained (välja arvatud õhk ja vesi), mis suurendavad toidu mahtu tema energiasisaldust oluliselt suurendamata; 20) vahustusained ained, mis võimaldavad gaasilise faasi homogeenset jaotumist toidus; 21) niiskusesäilitajad ained, mis takistavad toidu kuivamist õhu toimel või soodustavad pulbrite lahustumist vesikeskkonnas; 22) propellandid gaasid (välja arvatud õhk), mis suruvad toidu pakendist välja; 23) pakendamisgaasid gaasid (välja arvatud õhk), mis surutakse pakendisse enne toidu pakendamist, pakendamise jooksul või pärast pakendamist;
ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat. Netoenergia – energia, mida loom kasutab siseelundite ja lihaste mõningaks tööks magavas olekus ja mis eritub organismist toodangu energiana
kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites. • Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga • MEHED 66,5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas • NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas • Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. • Mis on kalor? See on energiahulk, mis kulub 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. • 1 cal = 4,2 J. • Toiduvajaduse hindamiseks leiame, milline on energiakulu ja võtame selle võrdseks kalorsusega. Sellega eeldame, et kogu toidus olev energia kulub antud tegevusele. Kalorsuse põhjal saab leida toiduaine(t)e koguse, mis katab meie energiakulu. • Toiduaine Kalorsus
· kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik; · komfortne temperatuur; · emotsionaalsest pingest vaba seisund. 5.2 Kalorimeetria Grammkalor on soojushulk, mis kulub 1g vee soojendamiseks 15°C 16°C - ni. kJ - kilodzaul, kCal - kilokalor Uuritava aine energiasisaldust saab mõõta kalorimeetrilises pommis. Kaloriekvivalent e soojusväärtus energiaekvivalent on energia, mis vabaneb toitainete oksüdatsioonil 1liitri hapniku kasutamisel. Hingamiskoefitsient (HK) arvutatakse moodustunud CO2 ja kasutatud O2 suhte alusel. HK oleneb sellest, missugused toitained oksüdeeruvad: Süsivesikutel on HK=1, sest C6H12O6 + 6O2 ? 6CO2 + 6H2O, kuna 6/6=1. Rasvadel HJ=0,7 ja valkudel HK=0,85. 6. Peatükk. TOITUMISE TEOORIAID
kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites. · Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict'i valemiga · MEHED 66,5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas · NAISED 655,1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas · Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. · Mis on kalor? See on energiahulk, mis kulub 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. · 1 cal = 4,2 J. · Toiduvajaduse hindamiseks leiame, milline on energiakulu ja võtame selle võrdseks kalorsusega. Sellega eeldame, et kogu toidus olev energia kulub antud tegevusele. Kalorsuse põhjal saab leida toiduaine(t)e koguse, mis katab meie energiakulu. · Toiduaine Kalorsus · 100 g piima .....................
Näiteks valmistatakse soojusisolatsioonmatte, samuti punutakse vaipu, kotte jmt. Mitmel maal kasutatakse teda kergemate ehituste katusteks ja ehitatakse paate. See aitab kinnistada meresetteid ja soodustab mullateket. Pilliroog kaitseb ka kaldaid erosiooni eest. Kariloomadele kasutatakse teda ka söödaks ja allapanuks. Pilliroost saadakse ka värvaine toorainet ja ta on pärmi, C-vitamiini, piirituse, furfurooli (putukatõrjevahend) tooraineks. Oluline on arvestada ka pilliroo energiasisaldust märgalade lähedal. Viimaste aastatel on hakatud kasutama pilliroogu veepuhastusaladel, kus olmeveed läbivad pilliroo vööndi. Seejuures ei ole soovitav lasta heitvett otse looduslikule pillirooväljale. Pilliroo niitmist ei saa soovitada enne õitsemist. Sel juhul ei saavuta toitesoolade varud sügiseks sellist kogust, mis tagaks juurdekasvu järgmisel veg. perioodil. Kõige parem pilliroo niitmise aeg on talvel jää pealt. 15.Põllumajanduse mõju hindamine veekogudele.
toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia100%: Rooja energia35% Seeduv energia65%: Uriini energia4% Seedegaaside energia8% Metaboliseeruv energia53%: soojusejuurdekasv12% Netoenergia41%: Elatuse energia22% Toodangu energia19%: Piim15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus
energiakulu mingi tegevuse korral kui korrutame erienergiakulu tegevuse kestusega sekundites ja oma kehapinna suurusega ruutmeetrites. Organismi põhiainevahetuse energiakulu on hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict'i valemiga MEHED 66 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)= kcal/ööpäevas Energiakulu tuleb katta toiduga. Selleks peame teadma toitainete energiasisaldust ehk kalorsust. Mis see on? Mis on kalor? See on energiahulk, mis kulub 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 K võrra. 1 cal = 4,2 J. Toiduaine Kalorsus 100 g piima ............................................280 kJ 100 g kodujuustu.......................................400 kJ 1 muna..................................................300 kJ . 100 g leiba.............................................800 kJ
Madalam toiteväärtus on ühekülgsetel, rafineeritud toiduainetel suhkur, tärklis, toidurasvad. Nn. asendatavad toitained on mittetäisväärtuslikud valgud, loomsed rasvad ja süsivesikud. Kõik ülejäänud toitained aitavad kujundada toidu teatud omadusi maitset, aroomi, värvust, samuti avaldavad teatud toimet ergutavat, uimastavat, ravivat, aga ka kahjulikku. Toiteväärtust mõjutavad veel toidu energiasisaldus, maitseomadused ja omastatavus. Energiasisaldust mõõdetakse kilokalorites (kcal) ja kilodzaulides (kJ). 1 kilokalor vastab 4,184 kilodzaulile. Toitained annavad energiat järgmiselt: 3 süsivesikud, välja arvatud polüoolid 4 kcal/g või 17 kJ/g polüoolid 2,4 kcal/g või 10 kJ/g valgud 4 kcal/g või 17 kJ/g rasvad 9 kcal/g või 37 kJ/g orgaanilised happed 3 kcal/g või 13 kJ/g etanool 7 kcal/g või 29 kJ/g.
tekib isutus, depressioon, mälu nõrgenemine. Sisaldab organismi jaoks head rasvhappelist ja aminohappelist koostist. Kreeka pähkel väärib samuti oma kohta meie toidulaual sisaldades C vitamiini, rikkalikult mineraalaineid rauda, koobaltit ja joodi ning vitamiine C, A, B1, E ja pantoteenhapet (väsimusevastane, juuste hallinemisevastane stressivastane). Kreeka pähklil on väga hea rasvhappeline ja aminohappeline koostis. Teda kasutatakse üldtugevdava vahendina. Kes pelgab pähklite suurt energiasisaldust, sellel ei tasuks pähklitest päris loobuda, vaid süüa kuivatatud puuvilja- pähklisegusid. Puuviljad pähklisegus on oma väikese rasva- ja valgusisaldusega ning mineraalelementide ja vitamiinide rohkusega suurepäraseks täienduseks. 1.4 Sibulad Sibulate säilitamine Kui sibul on hästi kuivatatud, on säilitamine lihtne ja suurt vaeva ei tohiks olla. Sobiv on toatemperatuurist veidi madalam temperatuur, koht peaks olema piisavalt ruumikas, sest iga sibula
Kadu kujutab endast keemiliselt mittetäielikust põlemisest saamatajäänud soojust; · soojuskadu tuha ja lendtuhaga, mis koosneb kahest osast tuha füüsikalisest soojusest ja tuhas sisalduva põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojusest; · kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu. Tavaliselt esineb veeaur suitsugaasides ülekuumendatud auru kujul, seega kujutab see kadude komponent endast veeauru energiasisaldust (täpsemalt, aurustumissoojust ja veeauru ülekuumenduse soojust) ning seda võetakse arvesse siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse lähtuda kütuse ülemisest (bruto) kütteväärtusest. Põlemise kasuteguri määramisel rakendatakse nn kaudse soojusbilansi meetodit: kasutegur = 100 summaarsed kaod (5.0) kus summaarsed kaod ja kasutegur on väljendatud protsentides. 56(113)
maasikahooajal, köögiviljatoitude pakkumine suvel, ulukilihatoodete pakkumine aga jahihooajal jne. Tervislikkuse põhimõte. Toiduained peavad olema värsked. Pakkuma peab ka kiudainerikkaid toite (toorsalatid, teraviljadest tooted). Toitude valmistamisel kasutatakse tervislikke kuumtöötlusvõtteid: auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistamine, grillimine. Arvestatakse toitainete energiasisaldust. Arvestatakse portsjonis olevate komponentide suhet (taldrikureeglit): pool kogusest köögivilja, veerand kogusest liha või kala, veerand kogusest kartuli-, riisi- või pastalisandit. Vaheldusrikkuse põhimõte. Vaheldusrikkad peavad olema: kasutatavad toorained, valmistusviisid, maitsed, väljapanekud ehk serveeringud. Sündmusega arvestamise põhimõte. Menüü kujundamisel arvestatakse:
annaabi.ee 
