Töötlemine gaasidega Kõrge temperatuur kui mikroobe hävitav tegur: · Kuiv kuumus (leegis või steriliseerimiskappides kuumutamine) Põletab orgaanika, kuid ei sobi kõikidele materjalidele Kasutatakse pintsettide, tühjade kolvide vms puhul Kuiv kuumus toimib oksüdeerijana 170°C juures 1h ja 160°C juures 2h · Keetmine vees 30 min tapab kõik vegetatiivsed rakud, kuid mitte endospoorid Ka viirused võivad ellu jääda · Kuumutamine veeaurus rõhu all (autoklaavimine) Kasutatakse laboratoorsete söötmete jm vahendite puhul Niiske kuumus denatueerib valke ja DNA-d, kahjustab membraane Tapab bakterid ja endospoorid · Pastöriseerimine Ei taga steriilsust Vähendab oluliselt mikroobide arvu Kasutatakse õlu, piima jm hoidiste puhul
Bakteriraku lihtsust näitab see, et tal puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum ja tsentrioolid. 5. Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel? Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor. Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks. 6. Milliseid varuaineid koguvad bakterid? Bakterid koguvad varuaineteks tärklist, glükogeeni ja polüfosfaate ning mõned ka väävlit. 7. Miks ei ole endospoorid paljunemisvahendiks? Endospoorid ei ole paljunemisvahendiks, kuna neid katavad tugevad kestad ja veesisaldus on ainult 10-30% vegetatiivse raku veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele
Organismid selliste mutatsioonidega , mis osutavad kasulikuks antud keskkonnas, on võimelised adapteeruma, elus püsima ja paljunema – need mutatsioonid on aluseks populatsioonis toimuvatele muutustele Iga muutus,m is muudab organismi loodusliku selektsiooni survele vastupidavamaks, populatsioonis säilitatakse 10. Mõisted: sterilisatsioon, desinfitseerimine, aseptika Sterilisatsioon – protsess, kus hävitatakse kõik elusmikroobid, k.a. viirused ja endospoorid; mikrobitsiidne Desinfitseerimine – protsess, mis hävitab vegetatiivsed patogeenid, mitte endospoorid; eluta objektidel Aseptika – desinfektant, mida pannakse otse mikroodibele vastuvõtlikule/saastunud keha piirkonnale 11. Keemilised, füüsikalised ja mehhanilised mikroobide kontrollimeetodid – steriliseerivad vs desinfitseerivad meetodid Steriliseerivad meetodid Järkjärguline vee eemaldamine rakkudest, inhibeerides metaboolseid protsesse
Ladina ja kreeka keel. Sageli tuletatakse nimi avastaja või kuulsa bioloogi nimest.Nimes info tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse ja ainevahetuse kohta. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada kümme tunnust kummastki. Morfoloogilised: Kuju, suurus, koloonia morfoloogia, värvumine G järgi, piilid ja viburid, liikumine, pigmentatsioon, rakusisaldised, endospoorid. Mitttemorfoloogilised: C ja N allikate kasutamine, energiaallikad, temperatuurinõudlus, elupaik, soolataluvus, osmotolerantsus, RNA järjestused, genoomi iseloomustavad tunnused, varuainete loomus Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? Organismi kõik geebid kokku. Genoomseid andmeid saab kasutada, kuna geenide kodeeringu alusel saab määrata nt bakterite valkude järjestusi jms. Metagenoomi mõiste. Bakterite kujuvormid
Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992)
Pulkbakteritel on suur eripind, seega on neil kiire ainevahetus keskkonnaga ja see omakorda võimaldab kiiret kasvu ja paljunemist. Oma kuju tõttu on batsillidel ka suur eelis ujumises ning pinnale kleepumises. Paljud pulkbakterid (Gram-positiivsed) moodustavad endospoore ehk struktuure, mis suudavad ellu jääda keskkonnas, kus toiteained puuduvad või on muud ebasoodsad tingimused (nt. kõrge temperatuur, kuivus, desinfitseerivad ained). Spooride asetus bakterirakkudes varieerub. Endospoorid suudavad ennast muuta tagasi aktiivseks paljunemisvõimeliseks rakuks. Neid saab hävitada vaid steriliseerides. Tuntuimad batsillid: Escherichia coli (soolekepike), Bacillus subtilis (heinapisik), Mycobacterium tuberculosis (Kochi kepike e. tuberkuloositekitaja), Bacillus megaterium. Kasutatud kirjandus: Lutsar, I., Mikelsaar, M. Ja Karki, T. (2007). Meditsiiniline mikrobioloogia: bakterioloogia ja mükoloogia, II osa. Tartu: Tartu Ülikool. Volk, W. A. (1992)
6. Milliseid bakterise värvimise meetodeid kasutatakse ja mis on nende põhimõte? Lihtvärvimine värvub kogu rakk (fikseeritud preparaadile kantakse värv, lastakse toimida ja pestakse maha) Liitvärvimine jaguneb diferentsiaal- ja spetsiaalvärvimiseks. Diferentsiaalvärvimine võimaldab eristada bekteri eri tüüpe, kuna mikroobirakud ei värvu ühtemoodi. Spetsiaalvärvimine - võimaldab uurida raku spetsiifilisi koostisosi (nt kapslid, endospoorid, viburid jne) 7. Milliseid värve kasutatakse bakterite värvimiseks? Bakterite värvimiseks kasutatakse aniliinvärve, kuna bakterid on nende suhtes afiinsed. Aniliinvärvide soolad jagunevad aluselisteks ja happelisteks. Aluselised: metüülsinine, kristallviolett, safraniin Happelised: Kongo punane, eosiin, happeline fuksiin, nigrosiin. 8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised
kuivatatud toiduainetes, munades, piimas. bakterid paljunevadpeensooles ja lümfisõlmides.Peiteaeg on 8-48 tundi.tekib iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik.tavliselt paranetakse 2-3 päeva ilma ravita. CLOSTRILIUM PERFRINGENS Levib inimeste loomade väljaheidete, pinnase, tolmu, putukate ja toorliha kaudu. riskitooted on saastunud lihatooted, köögiviljad, vürtsid, reoveega saastunud kalad. peiteaeg 8-22 tundi, mürgituse kestvus 12-48 tundi. Endospoorid ei hävi toiduvalmistamisel. Bakter on tundlik madalale temperauurile.Clostridium perfringens on toidumürgitus. Nad on laialt levinud keskkonnas ning sageli esineb inimestel, kodu- ja metssigade soolestikus. STOPHYLOCOCCUS AURENS Stophylococcus aurens on bakteriliik koberakkude keskkonnast. seda esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel.baker põhjustab limastekstade põletiku ja mürgituse. peiteperiood 1-6 H, mürgituse kestvus 6-24H. Levib
vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist Streptokokk Tuberkuloositekitaja Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga vastupidavad keskkonna tingimustele . Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospoor Hingamine • Aeroobsed - vajavad …. ? - nt piimhappebakterid - äädikhappebakterid • rohkem liigiliselt ja arvuliselt • ümbritseb meid kõikajal • Anaeroobsed – ei talu …..? - nt etanoolkääritajad • -veekogude põhjamudas, looma soolestikus
Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ............................................................................................................................. 4 1.4 Germinatsioon Bacillus spp näitel ..........................
äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel o F. Cohn väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on just sarnased taimedega; bakterid paljunevad pooldumisega ja eksisteerivad kas üksikute rakkudena , agregaatidena või niitjate ahelatena, neil on plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid
VII. Töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu. Pani aluse: I. Füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale II. Tööstusmikrobioloogiale III. Meditsiinilisele mikrobioloogiale · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Tõestas siberi katku tekitaja näitel, et haiguse põhjustajaks on Bacillus anthracis. Kirjeldas ka B. Anthracise endospoorid. Temalt pärinevad Koch-Henle postulaadid. Leiutab bakterite värvimise. Erinevate söötmete väljatöötamine. Kochi-Henle postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides: 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema.
temperatuurist. Kahefaasilised kasvukõverad (diauksia): Kui söötmesse lisada korraga kaks süsinikuallikat, millest üks represseerib teise kasutamist, siis on mikroobi kas sellisel segul kahefaasilineehk diauksia. Sellise kasvukõvera saab näiteks siis , kui kasvatada E. Coli` t glükoosi ja laktoosi segul: esmalt toimub kasv glükoosil ja kui glükoos söötmest otsa lõppeb, siis indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. BAKETRITE ENDOSPOORID JA TSÜSTID (SPOROGENEES) Endospoorid on puhkevormid, mida teatud bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Esimesena kirjeldas: Ferdinand Cohn (Bacillus subtilis) Reeglina tekib ühes rakus üks endospoor, mis vabaneb emaraku lüüsudes ning mis võib idanemisvõimelisena väga pikka aega. Endospoore saab rakus tuvastada rakkude kuumutamisel malahhiitrohelisega. Järgneval
kolooniate jagunemise või trihhoomide fragmenteerumise teel. Kokkoidsete sinivetikate rakkude jagunemine toimub väga kiiresti ja sellepärast ei jõua tütarrakud emarakuga samasid mõõtmeid saavutada. Selle tulemusena tekib suur hulk väikeseid rakke (nanotsüütid). Teine rakkude jagunemise viis on siis, kui emarakk suureneb ning selle sees toimub paljukordne jagunemine siis vabanevad emaraku lõhkemisel väikesed tütarrakud (endospoorid). Niitja ehitustüübiga sinivetikatel toimub trihhoomide fragmenteerumine ning moodustuvad lühikesed, enamasti 5-15 rakust koosnevad jupid (hormogoonid), mille tekkeks on kaks viisi: vegetatiivsete rakkude kärbumise tulemusena ja trihhoomis oleva ühe raku pooldumise tagajärjel, millele järgneb fragmentide lahknemine. 15. Teostatakse kahel viisil: 1) Geneetilise informatsiooni transformatsioonil, kus lühikesed DNA lõigud (plasmiidid)
3) Tsütoplasma ja ribosoomid Läbi paistev, poolvedel ja sisaldab vett, valge ja rasvu Ribosoomid: Sisaldavad RND-d ja proteine; valgusünteesi toimumispaik; Asenduvad mitokondreid 4) Nukleoid ja plasmiidid Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal . Bakterrakk on hoploidne. Bakterirakul puudub tuumamemrbaan. Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngas molekulid, mis määravad mitmesuguseid raku omadusi. (Diplodine 46, hoplodine 23) 5) Eosed ehk endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskkonnas eksisteerimiseks. Taluvad keetmist 30-40 minutit. 6) Bakterite suurus Eri bakteri liikide rakud on eri suurusega 0,5-3 mikromeetrit Bakterite kasv ja paljunemine Raku mõõtmed muutuvad väga vähe. Kasv = bakterikoloonia kasv, rakkude hulga suurenemine. 1. Bakteri rakk suureneb 2. Toimub rõnguskromosoomi replikatsioon 3. Toimub plasmiidide arvu suurenemine 4. Rakukest ja membraan sopistuvad 5. Moodustub rakuvahele sein 6
ARHEDE ERILISED OMADUSED ........ 16 Prokarüootide ja eukarüootide võrdluse koondtabel ............................................................ 19 Arhede iseärasused ............................................................................................................... 20 BAKTERIRAKU MEMBRAAN, KAPSEL JA KEST ........................................................... 23 BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED ................................... 28 SPOROGENEES JA ENDOSPOORID ................................................................................... 31 VIBURID JA LIIKUMINE ...................................................................................................... 35 TEMPERATUURI TOIME MIKROORGANISMIDELE ...................................................... 41 pH JA HAPNIKU TOIME MIKROORGANISMIDELE ........................................................ 44 RÕHU JA KIIRGUSE MÕJU MIKROORGANISMIDELE ...............................................
· Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd · Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid- hapupiim, juust, hapukurgid, hapukapsas) · Biotehnoloogia- rakenduslik bioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse vajalike ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks
nimetamisel, süstematiseerimisel. Raku kuju Agregatsioon Jätkete olemasoli Kapsli olemasolu Raku suurus Gram järgi värvumine Klooniate morfoloogia Piilide ja viburite olemasolu Endospooride esinemine ja paiknemine 8.AJALUGU Cohn - julgustas R.Kochi oma uuringutega jätkama. Ta väitis, et bakterid kuuluvad taimeriiki ja on lähedased vetikatele (tsüanobakterid). 20 aasta jooksul kirjeldas ta paljusid erinevaid baktereid. Esimesena kirjeldas bakteriaalsed endospoorid (Bacillus subtilis'el). Gram - bakterite värvumine erinevati. Tänu erinevustele rakukesta ehituses värvuvad eritüüpi bakterid (grampositiivsed ja gramnegatiivsed) selle metoodika järgi erinevalt. Vinogradski - ökoloogilise bioloogia rajaja Selektiivsöötmed - valikulised söötmed,; vedelad ja tahked, lisatakse toiteaineid, mis valikuliselt soodustavad ühe või teise mikroobirühma arengut Söötmed kus pole lämmastikku, lisati mulda, anaeroobne bakter.
produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid A. Fleming avastas antibiootikumid; avastas ja puhastas penitsilliini Delfti koolkonna mikrobioloogid
Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Näide endospooride paiknemisest Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Bacillus anthracise (siberi katku tekitaja) aheldunud rakkudes on näha värvumata endospoorid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Sporogeense pulkbakteri Clostridium tetani (põhjustab kangestuskramptõbe) rakus paikneb endospoor raku otsas ja paisutab rakku. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Pulkbakterite rakuotsad võivad olla teritunud nagu tselluloosi lagundaval bakteril Cytophaga
Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Endospoori omadused, koostis, omadused. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Endospoori teke ja idanemine. Tea vähemalt kahte sporogeenset bakteriperekonda. Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Botulismitoksiin, selle toime, ohtlikkus ja kasutamine. Kuidas on võimalik hävitada endospoore?
Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened. Sobivaks elukeskkonnaks muld. Hüüfid tungivad kasvades mullaosakeste vahele, kus on lagundatavat orgaanikat, näiteks taimejäänuseid jne. Aktinomütseetide koniidid (spooritaolised säilumis- ja paljunemisvahendid) ja batsillide endospoorid taluvad hästi muutlikke tingimusi mullas (perioodilist kuivust, temperatuurimuutusi). Nad on suurimad antibiootikumide produtsendid mikroobimaailmas. Võimalik, et antibiootikumid on neile relvaks tihedas konkurentsis mullas oma kolleegidega seentega ja teiste bakteritega. Näiteks seentel ja aktinomütseetidel on üsna sarnane toidulaud. Aktinomüsteetide hulgas ona ka patogeenseid liike, näiteks Streptomyces scabies. Hõimkonda
-toorianed-filtrid, metallidetekroti. Kahjurid- kahjuritõrje, aknavõrgud. seadmed-masinate korrashoid, keskkond, inimene- ehete jm kandmine tööl keelata. Mikroorganismide toidus paljunemise tingimused Bacillus ja Clostridium moodustavad poore! 1) algne kogus toormes 2) toidu keemiline koostis 3) temperatuur 4) aeg 5) niiskus 6) õhk 7) pH Temperatuuri mõju mikroorganismidele, sh toitlustusettevõtetele kehtestatud nõuded 1) Sügavkülmutamine (-25°-40°)-ellu jäävad bakterite endospoorid ja mõned vegetatiivsed vormid. Võivad ellu jääda ka haigustekitajad. 2) Külmutatud toidu säilitamine (-18°)- Mikroobid ei paljune, osad hävivad. 3) Jahutatud toidu lühiajaline säilitamine (1°-4°)- Mikroobide areng aeglustub 4) Ohtlik temperatuuri vahemik (10-60)- Kiire paljunemine 5) Soojas hoidmine (63)- mikroobide juurdekasv pidurub, osa jäävad ellu 6) Keetmine (100), küpsetamine (75)- hävivad vegetatiivsed vormid, endospoorid ei hävi. Nõuded:
19. Missugused raku surma esilekutsuvad tegurid mõjuvad raku seinale, plasmamembraanile, valkudele ja nukleiinhapetele? fenool (rakukest, tsütoplasmamembraan, denatureerib valke), alkohol (tsütoplasmamembraan, denatureerib valke, ei hävita endospoore). 20. Missugune termiline steriilimisviis on kõige efektiivsem? Miks? Märgkuumus on efektiivsem kui kuivkuumus. Kõige efektiivsem on autoklaavimine, kuna ei ole nii aeganõudev ja on lihtsasti kasutatav. Bakteritsiidne toime ja ta hävitab endospoorid. 21. Kas toiduainete pastöriseerimine tagab steriilsuse ja miks toiduaineid pastöriseeritakse? Ei taga, hävitab vegetatiivsed rakud, endospoorid jäävad alles. Vedeliku kuumutamine alla 100 kraadi, on denatureeriv toime. Vabastatakse toiduaineid patogeenidest; kõrgem temperatuur rikub toidu maitseomadused. 22. Mis mõjutab termilise surmapunkti väärtust? temperatuur ja surmatavad mikroobid. 23. Mis on bakteritsiidseks teguriks autoklaavimisel? veeauru kõrge temperatuur 24
Kromosoom on valkudega seotud, see stabiliseerib DNAd. Spooris on ka AMPd ja ADPd (need on stabiilsemad kui ATP) ja rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks nende arvel sünteesitakse spoori idanedes ATPd. 50. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Kas endospoore võiks pidada paljunemisvahendiks? Spooride säilumist võib ilmselt mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka ega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane. Kui aga spoorid paiknevad kiirguse eest kaitstult (setetes jne), siis võivad nad vist väga kaua säiluda. Jah, kui rakus moodustub mitu endospoori.
muutusi toiduainetes. Kuumutamine temperatuuril 72...76o C 1520 sek hävitab mikroorganismide vegetatiivsed vormid ning moodustavad eoseid, mis toksiine ei tooda. Soodsates tingimustes (nt. kui mahla temperatuur langeb enne pudelissepanekut alla 63o C) algab eoste arenemine vegetatiivseks rakkudeks, toksiinide tootmine ja sellega seoses ka toiduainete riknemine. Ensüümid hävivad pastöriseerimisel osaliselt. Purkide kuumutamisel temp 120oC 35 sek hävivad ka mikroorganismide endospoorid ja ensüümid. - keetmine: marjade, puu- ja köögiviljade kuumtöötlemine vees või vett sisaldavas vedelikus (suhkrulahuses) temperatuuril 96...100oC. Keetmisel hävivad mikroorganismide vegetatiivsed rakud, moodustuvad eosed. Ensüümid hävivad osaliselt. Keetmisel toimuvad muutused värvis, maitses, aroomis. Mida pikaajalisem ja intensiivsem on keetmine, seda suuremad on muutused. Põhilised tooted
Termiline surmapunkt madalaim temp.kus bakterid surmavad 10min jooksul. Aeg konstantne Termiline surmaaeg minimaalne aeg, mis kulub kõikide bakterite surmamiseks. Temp,konstantne Vees keetmine vegetatiivsed mikroobirakud 15-30min 100kraadi juures hävinevad Pastöriseerimine vedeliku kuumutamine alla 100kraadi Hävitada haigustekitajad Piim (72kraadi -15kuni20sek) UHT kõrgpastoriseerimine, kus lühiajaline temp 1-2sek, 135- 140kraadi,hävinevad ka bakterite endospoorid Fraksioneeriv materjali etapiviisiline steriliseerimine voolavad aurus 100kraadi juures Autoklaavimine auruga ülerõhu all 120kraadi 20min Kuivkuumutamine vastavates ahjudes 170kraadi 1.5-2h petritasse,Kolbe Leegis kuumutamine levinuim Külmsteriliseerimine Keemiline aparaatide, plastikasjade valkude denatureerimine Mehhaaniline lahuste ja gaaside steriilimine läbi filtrate Ioniseeriva kiirgusega lainepikkus alla 100nm-gammakiired Mitteioniseeriva kiirgusega 265nm
3. Prokarüootide koht eluslooduse süsteemis. Prokarüootide nimetamine ja prokarüootide suurus. 4. Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused. Kaasaegne prokarüootide süsteem. 5. Mikroorganismide rühmad (kujurühmad). 6. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus. Arhede eripära. Arhed kui ekstremofiilid. Mikrobioloogia I 2017 7. Bakteriraku membraan, kest (sein) ja kapsel. 8. Organellid ja sisaldised, varuained, nende süntees. 9. Endospoorid, sporogenees. 10. Bakterite viburid, bakterite liikumine ja selle viisid, piilid, bakterite kleepumine pindadele 11. Bakterid ja keskkond. 12. Temperatuuri toime mikroobidele. 13. Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele. Hapniku ja pH toime mikroobidele. 14. Bakterite kasv ja paljunemine. 15. Keemiliste ainete toime mikroobidele. Mikrobioloogia I 2017 Steriliseerimine ja desinfitseerimine. Mida uurib mikrobioloogia? • Mikroobe (mikroorganisme). Bakterid, arhed,
Võib taluda külmutamist alla –200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Tuum pikeneb ühte tuuma ossa; 1) Sellele järgneb raku sisemise membraani kokkuvoltimine, mis ümbritseb osa DNA-d.
§ Enamiku bakterite suurus jääb vahemikku 0,1...25 mikromeetrit. Bakteri ehitus on eeltuumne; tuuma pole, selle asemel on nukleoid ( DNA-st koosnev rõngaskromosoom); plasmiidid- sisaldavad geene eriolukordadeks ( näiteks kodeerivad antibiootikume kahjutustavaid ensüüme); rakumembraan; rakukest; osadel bakteritel limakapsel-ärakuivamise vastu; karvakesed ehk piilid; 2 viburi(d); ribosoomid; endospoorid- kest ebasoodsate elutingimuste üleelamiseks; bakterirakul puuduvad: mitokondrid, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, tsentrioolid. § Väliskuju on bakteritel erinev. Väliskuju järgi eristatakse 6 rühma baktereid. Olulisemad nendest on järgmised: 1. Kerabakterid ehk kokid. Need on kerakujulised. Ahelkokid ehk streptokokid on ahelana seosesse jäänud kokid. Kobarkokid ehk stafülokokid paiknevad kobarakujuliselt. 2. Pulkbakterid ehk batsillid
Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht
Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid. Spoore moodustavad ka kokikujulised ( ümarad ) bakterid. Struktuurid on erakordselt vastupidavad: huumuse, UV kiirgusele, puhastusainetele. Võivad elada kuni 500 aastat. Endospoore on võimalik uurida valgusmikroskoobiga, elektronmikroskoobiga. Kuna endospoorid ei lase läbi värve, on nad bakterites esindatud värvitute piirkondadena. Võimalik värvida, vahel läbipaistvad. Kuumtöödeldes on neid võimalik nähtavaks värvida. Spooride asetus bakteri rakus on liikide piirides erines. Osad spoorid asetsevad bakteri ühelpool otsas vaheseina lähedal. Teistel võib areneda spoori keskel. Elektronmikroskoobiga on võimalik näha endospoori struktuuri. Spoori ümbritseb nõrk/habras eksospoorikiht
kasvatamisega termofiile. Kui söötmest jätta välja lämmastik, saavad paljuneda vaid õhulämmastiku sidujad. Veest spirillide isoleerimiseks piisab, kui võtta tiigi- või jõevett, sellele lisada aminohappeid või orgaanilisi happeid (võib lisada peptooni) ja hoida soojas kohas, et spirillid hakkaks paljunema. Kui materjal nt enne rikastamist läbi kuumutada või kuivatada, siis hakkavad kasvama sporogeensed bakterid (endospoorid jäävad kuumutamisel ellu ja idanevad). Sporogeenide hulgas saab omakorda selekteerida nt aeroobe (batsillid) ja anaeroobe (klostriidid). Fototroofsete bakterite rikastuskultuure kasvatatakse valguse käes. Lisades kk-da väävliühendeid saab soodustada fotosünteesivate väävlibakterite kasvu. Kuivatamine aitab rikastada ka aktinobaktereid (koniidid säiluvad ka kuivas mullas). Teatud inhibiitorite
annaabi.ee 
