on kõige suurem ressursiühiku kohta. Ressursside maksimum määratakse kindlaks enamsaagi väärtuse ja sisendi piirkulu suhtega ehk hinnatasemega. 3 Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE). Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Näiteks muutuv (sisend2-muutuv sisend1)/(hektarisaak2-hektarisaak1)
kõige suurem ressursiühiku kohta Ressursside maksimum- määratav hinnatasemega enamtoodang- kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusel o summaarne enamsaak (SE)- enamsaak arvutatakse lähte saagi suhtes, katsetes aga kontrolli variandi suhtes o astmeline enamsaak (AE)- arvutatakse iga eelmise taseme suhtes, näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki o keskmine enamsaak (KE)- saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi ressursside kohta Efektiivsuse väljundid • tehnoloogiaefekt- muudetakse üht või mitut tootmistegurit, toimub tootlikkuse kas samaväärne, kasvav, kahanev muutus o tööjõudu säästev tehnoloogiaefekt- kogu samatoote kõver nihkub üles ja vasakule ehk tööjõu tootlikkus kasvab enam kui kapitali tootlikkus
söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta minimaalsed. (sisendid jäätakse samaks, muudetakse vahendeid) 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasavavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaagi esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes. Sellisel juhul on meil tegemist summaarse enamsaagiga. Ressursside kasutamise efetiivsuse uurimiseks läheb vaja ka enamsaagi väljendamise teisi vorme. Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Peale selle võib veel välja tuua veel
tootmistegurite optimaalse suhte korral ( nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim ) , mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9: Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10:Sumaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak)-saagi juurdekasv esialgse ehk lähtesaagi suhtes. KE(keskmine enamsaak)-leitakse summaarse enamsaagi jagatisena taiendressursside kogumi kohta KE = SE/KR AE (astmeline enamsaak)-kujuneb sisendite jarjestikulisel lisamisel
tootmistegurite optimaalse suhte korral (nt lüpsikarja arvu ja söödaressursside koguse vahel) saavutatakse maksimaalne toodang (piim), mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. 9. Enamtoodang (piirtoodang) efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui tegemist on mitme rakendava võrreldava variandiga , siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki esialgse ehk lähtesaagi suhtes, katses aga kontrollvariandi (nt väetuskatsetes) saagi suhtes. 10. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. SE (summaarne enamsaak) KE(keskmine enamsaak) AE (astmeline enamsaak) Tegemist on ühesisendilise tootmisfunktsiooniga y = f(x) saak sõltub vaid N väetisest KE = SE/KR KR- summaarse enamsaagi jagatis kõigi (kogu -)ressursside kohta. 11
väetiskogustest, millest jooksvalt kasutavad taimed ära 10%. Mineraalsete lämmastikväetiste järelmõju on tühine. ·Eelvilja mõju tuleb eriti arvestada liblikõieliste kultuuride järgselt. Ristikupõllul mulda jääva tüü ja juurte kogus on ligikaudu võrdne saagiga, sellest laguneb järgmisel aastal ära umbes 30%. Seega on ristiku järelmõjuks esimesel aastal 0,7 kg N 0,1 t heinasaagi kohta. 4-tonnise heinasaagi korral on 28 kg N, mis tagab teravilja puhul 1 tonn enamsaaki. Rühvelkultuuride järelmõju neile järgneva teravilja enamsaagi kaudu oleks 0,5-1 t/ha teri või täienevalt vabaneva lämmastiku järgi 12-24 kg N/ha.
Väetisenormi (X) ja saagi (Y) vahelist seost on otstarbekas väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx= Yo+ bx- cx2, Kus Yx- saak väetisenormi (X) kasutamisel; Yo- saak väetamata põllult, b ja c- kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonianalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. Piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt järgmiselt: Yx'= b- 2cx Kui Yx= 0 ja seega b= 2cx, siis täiendava väetiskoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks (Xmax) ja selle leidmiseks tuleb võrrand b= 2cx lahendada X suhtes: Xmax= b/2c
Väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendatakse ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx = Y0 + bx cx2 Yx saak väetisnormi (x) kasutamisel; Y0 saak väetamata põllult; b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvutingimustest. Väetise efektiivsuse teada saamiseks tuleb seda väljendada piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetiseühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsuse arvutamiseks kasutatakse valemit: Yx' = b 2cx Kui Yx' = 0 ja seega b = 2cx, siis täiendava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Agronoomiliselt maksimaalse väetisenormi leidmiseks tulen võrrand b=2cx lahendada suhtes: b x max =
efektiivsusest Agronoomiliselt maksimaalne väetusnorm(xmax)- väetusnorm millega saame kõige suurema saagi ( ka enamsaagi ) seeon väetisnorm kus juurde antud väetis enam saaki ei suurenda vaid iga täiendavalt antud kg hakkab saaki vähendama. Xmax= b/2c- selline väetamine pole majanduslikult tasuv Majanduslikult optimaalne väetusnorm(xmaj)- sellised väetisnormid mulle juures täiendavalt antud 1kg väetist annab veel nii palju enamsaaki , et see katab täiendava väetamisega tehtud kulud. Xmaj= b(P1-ce)-cv/ 2c(P1-ce)
Hoidla suurus - peab mahutama vähemalt 8kuu sõnniku (sea ja linnu puhul 10 kuu oma). Nõue sõnnikuhoidla peab olema kõikidel lautadel, kus on vähemalt 10 loomühikut looma=5000kg vist siis. Sõnnik peabolema 2m virnas -> et tagada piisav käärimine. Ilma hoidlata võib hoida ka põllu peal, maapind peab olema tasane. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid Väetiste efektiivsus tähendab väetiste kasutamisel saadud enamsaaki. Näitab kui palju saak suureneb. Väetise norm ja saak ei ole lineaarses sõltuvuses, seda seost kujutab ruutfunktsioon.Saagifunkts. ruutvõrrand on: Yx=Yo+bx-cx2. Kus x on väetisnorm; Yx saak väetusnormi juures; Yo saak väetamata alal; b ja c saagi funktsiooni kordajad. Väetisnormide efektiivsust väljendatakse kg-des. 1) üldine enamsaak kg/ha kohta 2) keskmine enamsaak ei anna meile vastust küsimusele, kus lõpeb tegelik saak ja kus algab näiline enamsaak. 3)
Teatavasti on otstarbekas väetisnormi (x) ja saagi (y) vahelist seost väljendada ruutvõrrandi abil järgmiselt: Yx = Yo + bx cx2 Yx saak väetisnorm (x) kasutamisel Yo saak väetamata põllul b ja c kordajad, mis leitakse katseandmete regressioonanalüüsi teel ning nende suurus sõltub kultuurist ja taimekasvatustingimustest. Kõige tõepärasema pildi väetiste efektiivsusest saame, kui väljendame seda nn. piirefektiivsusena, mis näitab saagi juurdekasvu (enamsaaki) täiendava väetisühiku kohta (kg) teatud väetustasemel. Piirefektiivsust on võimalik väljendada matemaatiliselt ruutvõrrandi tuletise abil : Yx' = b 2cx Kui Yx = 0 ja seega b = 2cx, siis täindava väetisekoguse lisamine enam saaki ei suurenda. Seda väetisnormi, mille korral saadakse agronoomiliselt maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks väetisnormiks xmax ja selle leidmiseks tuleb võrrand b = 2cx lahendada x suhtes: xmax = b 2c
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: *Tahe sõnnik, kuivainet üle 17%. *Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14%. *Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8%. 36. taheda sõnniku tootmine, säilitamine, kasutamine. saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel
perioodiline väetamine pole otstarbekas kerge lõimise puhul anda suurem kogus väetist, kui tegelikult tarvilik on - kaalium võib minema leostuda. Väetisnormide planeerimise võimalused: Bilansiline meetod põhineb J.v.Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale; Soovituslik meetod; Funktsionaalne meetod kõige täpsem, taime arvestav meetod. Kasvukõvera loogika. Väetise efektiivsus: Väetise efektiivuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori vahel nimetatakse saagifunktsiooniks ehk saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon (üldkuju vaata põhikonspektist!). Väetiste efektiivsuse väljendamise võimalused: kogu enamsaak (ühik kg/ha, t/ha), keskmine enamsaak (1 kg toiteelemendi kohta);
Väetistarbekarte on vaja selleks, et väetisi agronoomiliselt ,
majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt õigesti kasutada.
Eksamil: Kui ei väeta, tuleb saak mullavarude arvel. Näiteks o kg väetise korral saan natuke üle 1
tonni saaki hektarilt. Saagikujunemise kõver: y=a0+a1x-a2xruudus a0 on väetamata mulla saagi
tase. Seda väetiskogust, mille juures saadakse maksimaalne saak, nimetatakse agronoomiliselt
efektiivseks väetiskoguseks xagr. Xagr=a1/2a2. Väetise efektiivsus näitab seda enamsaaki, mida
väetise arvel saadakse, tähtsaim näitaja on diferentsiaalefektivsus, mis näitab iga täiendavalt mulda
viivdava väetiskilogrammi arvel saadavat enamsaaki. Seda
või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus
põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika vegperiood tõttu väetisi hästi ja annavad nende mõjul suurt enamsaaki, vaid toitaineterikastel muldadel.Kasut käärinud sõnnikut, kus umbrohuseemned on idanemisvõime kaotanud, laotatakse vahetult enne kündmist. Põllukünd peaks olema sügavam kui teraviljadel 25 cm.Kevadise külvieelse töö eesmärk on vee säilitamine mullas, peamise kihi peenestamine. Väetis peaks paigutama 4-5 cm seemnetest sügavamale. Vajavad lämmastikku, külvieelselt. Peeti peab naatriumiga väetama, vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus
Väetisnormide planeerimise võimalused: 1. Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. 2. Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. 3. Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 32 Väetiste efektiivsus Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetisannus (kg/ha) ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisannuse suurendamisel saagi juurdekasv väheneb pidevalt ja hakkab mingi koguse juures isegi langema. Matemaatilist seost saagi ja seda mõjutava faktori (näit. väetiskogus) vahel nimetatakse saagifunktsiooniks e. saagivõrrandiks. Saagi seost kasutatava väetiskogusega iseloomustab hästi ruutfunktsioon, mille üldkuju on järgmine: Y=a0+a1x-a2x2
-tugevalt äestada Väetamine -tähtsaim element on lämmastik -suuresaagiline karjamaa omastab aastas kokku umbes 200 kg/ha lämmastikku (mullavarudest 30-60 kg/ha) -karjamaadel, kus liblikõielisi on üle 30% - N-väetist reeglina vaja ei ole; kui liblikõielisi on 15-30%, võiks N norm olla 70-90 kg/ha juunis-juulis -kõrrelisterohketel rohumaadel arvestatakse iga kg N kohta 15-30 sü enamsaaki, vähese N korral jääb kõrreliste saagivõime kasutamata -max N norm võiks olla kuni 200 kg/ha , antuna mitmes osas -ühekordne norm ei tohiks ületada 70 kg/ha -esimest korda võiks väetada kevadel rohukasvu alguses, teine kord peale II või III karjatamisringi 4-5 päeva jooksul (loomad võivad peale tulla 2 nädala möödumisel) -viimane väetamine võiks olla augusti I pooles
tootlikkuse planeerimine tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine. 28. Enamtoodang efektiivsuse hindamise kriteeriumina. Summaarse, keskmise ja astmelise enamsaagi leidmine. Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisesse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. 50 40 30 SE 20 10 KE 0 AE 0 20 40 60 80 100 120 140 N-väetisi toimeaines (kg/ha) Joonisel (odra enamsaak (kasvav tootlikkus) ressursside muutuva koguse puhul) on suhe tegur-toodang.
pealtväetamisel antud väetised mulda. Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. Oraste äestamiseks sobivad kõige paremini nn piiäkked, põllumehed tunnevad neid ka maheäkete nime all. Muidugi sobivad ka võrkäkked, juhul, kui neid veel kasutusel on. Vähesobivad on siksak pulkäkked, kuna need vigastavad teistest enam taliviljataimi. Taliviljaoraste äestamine on katsetes andnud 400...700 kg/ha enamsaaki. Talinisupõldude äestamine on olnud talirukkipõldude äestamisest efektiivsem. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine. Sobivaimaks riistaks pean kolmesahalist atra. Selle tööga saab alustada küllalt vara. Tuleks ära kasutada neid väheseid hetki, mil muld öökülmade mõjul pindmiselt külmub ja tekkinud koorik kannab harimisriistu. Ader tuleks reguleerida nii, et
annaabi.ee 
