Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Embrüogenees ja lootevälised elundid ning lootekestad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
embrüo, elund, gastrula, platsenta, gastrulatsioon, embrüogenees, blastotsüst, lootekest, organogenees, burnie, inimkeha, elundid, histousekott, vesikest, looteleht, lootekestadõldkestoorion, põis, lõigustumine, blastotsööl, rasedus, ektoderm, vereringe, organid, amnion, toitained, jääkained, vastassuunas, pildimaterjal, munarakk, rakudOntogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.
Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist
Blastotsüsti õõs ehk blastotsööl on täidetud vedelikuga. 3. Milles seisneb lõigustumise bioloogiline tähtsus? o hulkraksuse taastamine; o rakkude vaheliste kontaktide tekitamine; o tuuma / tsütoplasma suhte taastamine. 4. Blastotsüsti ehitus Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar – embrüoblast, millest areneb loode. 5. Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat.
1. Mis on embrüogenees? Looteline areng 2. Millega algab embrüogenees erinevatel organismidel? Viljastumise ja sügoodiga 3. Millega lõpeb embrüogenees imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Imetajatel sünniga, lingudel, roomajatel, kaladel ja kahepaiksetel koorumisega ning taimedel seemne küpsemisega. 4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula
Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Mentstruatsioon Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel). Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva. Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks. Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk) Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud Umbes 14
*Nädal pärast viljastumist rakukobar pesastub emaka limaskesta. Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid,
Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega
350 miljonit spermatosoidi, mis liiguvad läbi emakakaela munajuhade poole (kuhu nad jõuavad umbes 1,5 tunni pärast). Hinnanguliselt säilib seemnerakk emakas elu- ja viljastamisvõimelisena 2-3 päeva. Enamik spermatosoide hävib, munajuhasse jõuab keskmiselt 300-500 seemnerakku, millest üks viljastab munaraku. Pärast seda, kui seemnerakk on tunginud läbi munaraku seina, mõlema raku tuumad ühinevad ja rakkude jagunemisel hakkab arenema uus organism. Ligikaudu 3-6 päeva jooksul jõuab embrüo emakasse. Selle aja kestel koosneb embrüo tervest rakkude grupist, mis hiljem jagunevad kahte gruppi, nimelt: mõnedest moodustub loote keha ja teistest platsenta, loodet toitev elund. Olles jõudnud emakasse, ei ole embrüol ema kehaga mitu päeva püsivat sidet. Alles 8-10 päeva peale viljastumist kinnitub embrüo emaka limaskestale. Seda protsessi nimetatakse pesastumiseks. Enne pesastumist on embrüo vigastustele väga vastuvõtlik. Seetõttu mõjuvad
Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist. Minipillid toimivad emakaseinale. Hormoonsüstid, hormoonkapslid. Spiraal- takisab embrüo kinnitumist emakaseinale. Hormoonspiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale ning pidurdab ovulatsiooni. Suguühtejärgsed vahendid: hormoontabletid- pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist emakaseinale, spiraal- takistab embrüo kinnitumist emakaseinale. Steriliseerimine- mehe seemnejuhade sulgemine või läbilõikamine. Naise munajuhade sulgemine või läbilõikamine.
Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel). Lõigustumine Sügoodi kiire jagunemine naise organismis ~ 36 tundi peale viljastumist mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis
5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munarakk ühe spermatosoidiga 8. Vilhastatud munarakk hakkab jagunema mitoosi teel 9. 5 päeva pärast jõuab sügoot emakasse ja kinnistub emaka limaskestale algab loote aremg e. embrüogenees 6. Munarakk ei viljastu ja hukkub 7. Liigub 5 päeva jooksul munajuhast emakasse 8. Hukkunud munarakk jõuab emakasse 9. Hävib ka kollakeha ja emakasein taandub 10. Hukkunud munarakk ja emakaseinast irdunud osad väljuvad organismist seda nim. menstruatsiooniks EMBRÜOGENEES organismi looteline areng 1. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine 2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3
Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temp. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses hukuvad. Tsükliline küpsemine. 11) Millisteks etappideks jaotatakse ontogeneesi? 1) Viljastumine; 2) Embrüogenees looteline areng; 3) Postembrüogenees lootejärgne areng 12) Mida tähendab viljastumine ning kus see toimub inimesel? Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine inimesel toimub munajuha laienenud osas. 13) Kirjelda ovulatsiooni toimumist. Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral)
Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustub 36 tundi pärast viljastumist lõigustumise teel kui sügoot jaguneb. Lõigustumine algab juba munajuhas kuid jõuab lõpule emakas.Inimesel esineb täielik lõigustumine, loomariigis esineb ka mittetäielikku lõigustumist. Blastula e. Põisloote staadiumis paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar embrüoblast. Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka
Seejärel munarakkude areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas munaraku eellase meioos jätkub tsükliliselt (üldiselt korraga ainult 1 rakus) VARAJASE EMBRÜOGENEESI ETAPID: Blastotsüsti staadium 1. Lõigustumine- järgneb viljastumisele ja tähendab seda, et kõik loote rakud poolduvad samaaegselt. Tulemusena moodustub kobarloode e. moorula. Kobarloode e. moorula- sellest moodustub täieliku lõigustumise teel põisloode e. blastotsüst. Põisloote sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast, millest arenebki loode. Arenevad lootekestad. Arengu käigus kujunevad välja veel vesikest, mis on kõige lootepoolseim kest ja see koosneb 99% looteveest ning kusekott- millest kujuneb nabaväät mis ühendab loodet ja platsentat. Ja viimaks veel irdkest, mis koos emaka limaskestaga moodustavad platsenta ( ainevahetuslik, platsentaarbarjäär, loote
Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koorion). Veel kujunevad sisemised lootekestad: kusekott (allantois) ja vesikest (amnion). 6-
tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem (kalad, kahepaiksed). Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b
kõikumine). Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi ehk füsioloogilisi vahendeid (eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist). Efektiivseimateks on kondoom, pessaar, minipillid, hormoonsüstid, hormoonspiraal ning steriliseerimine. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jag unema ja selle tulemusena moodustub loode e. embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e. embrüogenees (emasorganismis või munas), lõpeb sünnimomendiga. Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed (idujuur, idupung, iduvars, iduleht/ed). Seemne kujul võib taim üle elada ka kasvuks ebasobivad keskkonnatingimused. Lõigustumiseks nimetatakse naise organismis 36 tundi pärast viljastumist algavat sügoodi jagunemist (mitoosi teel). Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas
vanema geneetilisi omadusi. 7.Meestel: Algrakkudeks on sperma-togoonid ;Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes ;Algab suguküpsuse saabudes ;Pidev protsess ;Saadakse 4 viburitega varustatud spermi ;Kestab kõrge vanaduseni Naistel: Algrakkudeks on ovogoonid ;Toimub munasarjades ;Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes ;Protsess on perioodiline;saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti ;Kestab umbes 50.elu-aastani 8. Embrüogenees · Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega · Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees · Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga 9. Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade ühinemist . Toimub munajuha laienenud osas. 10. Ovolatsioon-küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse,viljastumisvõime umbes 36h. Toimub 14 päeva enne menstruatsiooni. 11
Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus
· Interfaas on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks.
(seotud folliikuli ja kollakeha arenguga) Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid,hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Bioloogiline ehk füsioloogiline meetod eeldab menstruaaltüskli täpset tundmist. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm.Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode e embrüo. Sellega algab organismi looteline areng e embrüogenees. Lõigustumine- vahetult viljastumisele järgnev protsess. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Tulemusena moodustub kobarloode. Järgnevalt paigutavad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Selgroogsete põisloote staadiumile vastab. Blastotsüst koosneb 1rakukihist ja ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast (areneb loode). Hiljem moodustub väline lootekest- kõldkest(kõige välimine
Kondoom- Spermid ei satu naise organismi(2%) Ainus efektiivne kaitse suguhaiguste eest. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse(2%) Hormoonsüstid- (0,25%) süstitakse iga 3 kuu järel Bioloogiline- välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil. (9-25) Ebaefektiivne meetod, sobib siis, kui rasestumise korral ollakse valmis sünnitama. Embrüogeneesi 3 varast etappi: 1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks
Suguliselt paljunevadel organismidel – algab viljastumisega ja lõpeb surmaga, areng jaguneb kaheks etapiks (embrüogenes ja postembrüogenees) Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e
Lk 118-140 Vaata õpikust jooniseid! Organismide looteline areng - Sügoot(viljastatud munarakk) jaguneb kiirelt mitoosi teel moodustub loode e embrüo - Looteline areng = embrüogenees Katteseemnetaimede looteline areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. Selle ajal kujunevad välja taime vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars ja iduleht(lehed). Inimese looteline areng: Sügoot -> kobarloode e moorula -> rakud paiknevad ümber, tekib blastotsüst -> karikloode Lõigustumine sügoodi jagunemine mitoosi teel u 36 h peale viljastumist, lõigustumine algab munajuhas ja lõppeb emakas. Moodustub kobarloode
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng
Doping Kõhnus Kõhnus Ravimid, kemikaalid, alkohol, Alkoholism, suitsetamine suitsetamine Psüühika häired Stress 10. Milles seisneb embrüosiirdamise meetod? Kellel ja miks seda tehakse? Millal sündis esimene nn katseklaasilaps? Munarakk viljastatakse kehaväliselt (tavaliselt 2-3 tk) ja embrüo viiakse tagasi emakasse (loode max nädal vana). Munarakkude üheaegne valmimine kutsutakse esile kunstlike hormoonidega. Tehakse naistel ja neil paaridel, kes ise ei ole võimelised lapsi saama; kui teised ravimeetodid pole 1-2 aasta jooksul tulemusi andnud Esimene nn katseklaasilaps sündis 1978 (L. Brown) 11. Milleks on vaja viljastumist( 3 põhjust)?. Kus see toimub inimesel? Nimeta vähemalt 3 põhjust, mis takistab spermide jõudmist munarakuni.
INIMESE LOOTELINE ARENG (1.-12. NÄDAL) Inimese looteline areng (1.-12. nädal) Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut. (Sarapuu et al, 2003) Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi: 1) Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100-rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge. 2) Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema
selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib
Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel Pungumine ainuõõssetel, käsnadel, pärmseentel Õistaimedel sibula, mugula, risoomi, lehe jms abil Eoseline paljunemine Eos on üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Seentel, vetikatel, sammaldel,
sperme ei ole, hävib ta paari päeva jooksul. Munaraku liikumine emakasse kestab 4-5 päeva, sinna jõudes on ta kas viljastunud ja osaliselt juba jagunenud või hukkunud. Viljastumisjärgselt moodustunud sügoot pooldub mõned korrad mitoosi teel juba munajuhas ja emakasse jõudes kinnitub peagi selle limaskestale (6-7. päeval pärast viljastumist) 8. Inimese varane embrüogenees ligikaudu 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema, mille tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula (kogu see on täielik lõigustumine). Järgnevalt paigutuvad embrüo rakud ümber ja areneb blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta
a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat c) 50 nädalat d) 60 nädalat 14. Kalade areng on: a) otsene b) moondeline c) vaegmoondeline d) täismoondeline 15. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub: a) idu b) juur c) vars d) vili 16. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote: a) kõldkestaga b) kusekotiga c) vesikest d) nabanööriga Täitke lünk sobiva sõnaga! 17. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks 18. Viljastumine võib olla kas organismi ontogenees või partenogenees . 19. Ligikaudu nädal pärast ovulatsiooni kinnitub inimese embrüo emakaseinale. 20. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. 21
jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut. Luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni kiire suurenemine veres põhjustab Graafi põiekeses kokkutõmbeid ja põiekese lõhkemise, mille tagajärjel munarakk läbib ovaari kestad ja paisatakse munasarjast välja. östrogeen (kollakeha, folliikulid) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud
annaabi.ee 
