LGA puhul asuvad pinid emaplaadi protsessori pesas. PGA puhul asuvad pinid protsessori enda küljes. Protsessori pesa, mis emaplaadil on määrab ära millist protsessori on võimalik paigaldada. Näiteks Socket G1 ühildub paljude Intel Core i7, i5 ja mõndade i3 protsessoritega. RAM paigaldatakse DIMM pesadesse (Dual In-line memory module). Kuna DIMM RAM-e on kasutusel erinevaid ja erinevate pinide arvudega tuleb jälgida ka siin, milliseid komponente valida et tagada ühildavus emaplaadiga. Kasutusel on aga ka UniDIMM, 260 pini, mis toetab nii DDR3 kui ka DDR4-ja. Emaplaadil asub ROM (Read Only Memory), mille peal on tavaliselt BIOS või Firmware(Püsivara). Tänapäeval ei ole enam kasutusel ROM vaid tihtipeale Flash ROM. ROM puhul ei olnud võimalust mälusse enam midagi kirjutada, tähendab, kui BIOS läks rikki, tuli välja vahetada juba terve kiip, kui mitte terve plaat. Flash ROM puhul on kasutusel hävimälu ning
vedrujuhe? V:Metallist arvutikorpusega või mõne muu suure metallist kehaga 10)Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/oesasse tuleks ühendada emaplaadi täiendav +12V toitejuhe? V: G 12.test ARVUTI koostamine II 1)Millise joonisel kujutatud kruviga oleks kõige otstarbekam kinnitada arvuti CD- lugeja? V:G 2)Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kuma pidi(polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? V: JAH 3)Millist joonisel kujutatud kinnitusdetaili oleks kõige otstarbekam kasutada välistamaks arvuti ja emaplaadi korpuse elektrilist kontakti? V: I VAATA KRUVIDE PILTI 4)Milliste kontaktidega tuleks ühendada joonise parempoolses alumises nurgas kujutatud pistik? V:Punane juhe kontaktiga 11, valge juhe kontaktiga 12 5)Millise joonisel kujutatud kruvi kutsutakse pöidlakruviks? V: C vaata kruvide pilti
andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. Kasutatakse lauaarvutites. PS/2 See on kõige tavalisem hiire ja klaviatuuri liides. Lilla on klaviatuuri oma ja roheline hiire oma. Muidugi paljud tänapäeva hiire ja klaviatuuri otsikud on USB poeale üle läinud. Kasutatakse lauaarvutites enamjaolt kuid ka sülearvutites IDE (PATA) See liides on lauaarvutite emaplaadid, millega saab ühendada kõvaketaid, dvd/cd seadmeid jpm. emaplaadiga. (see IDE on ka muidugi ka kõvakettal endal ja ka DVD/DV seadmel) Kasutatakse rohkem lauaarvutites. FLOPPY Sarnaneb täielikult IDE-ga kuid on natukene väiksem pikkuselt. Nagu nimi ka ütleb kasutatakse seda Floppy ühendamiseks emaplaadiga. Kasutatakse lauaarvutites. MOLEX Need pesad on enamjaolt toiteks. Toiteplokist antakse toitev vool edasi nende liideste kaudu ( on nii isased kui ka emased liidesed) Kasutatakse laua kui ka sülearvutites.
elektrisignaalid liiguvad ühest arvutisüsteemi osast teise PCI-e - PCI express #7# on arvutisiin, mis kasutab tarkvaralise siini mudeli PCI ja suurejõulise füüsilise protokolli, mis põhineb kooskõlastatud andmeedastusel AGP Kiirendatud graafikaport #8# Nagu PCI ainult mõeldud graafikakaardi jaoks ja kiirem kui PCI ATA #9#riistvara liides mis ühendab arvuti eri osasi SATA - #9#Serial Advanced Technology Attachment ühendab kõvaketast emaplaadiga Toiteplokk #10# Jagab elektrit arvuti osadesse
BABY AT oli PC tööstuses standard aastatel 1993-1997 ja seda kasutatakse tänapäevani, peamiselt Pent ium klassi arvutites. Mõned sarnasusesd AT ja BABY AT emaplaatide ehituses on elementide paigutus plaadil. Protsessori pesa on nii paigutatud, et see võib pikematele kaartidele ette jääda. Mõnede variantide puhul on mälu pesad sarnaselt paigutatud. See võib piirata lisatavate lisaseadme kaartide hulka ja valikut. I/O pordid on eraldi ja kinnitatud kasti külge. Emaplaadiga on nad ühenduses väikeste kontaktide abil. Need on tavaliselt floppy ja IDE kontaktide läheduses ja võib tulemuseks anda ühe kaablite sasipuntra. ATX ja mini-ATX ATX emaplaadi tüüp loodi baby-AT baasil aastal 1995 Inteli poolt. Sellel tüübil on mitmeid eeliseid vanemate emaplaadi tüüpide ees. ATX tüüp määrab ära muudatused nii emaplaatides kui ka korpustes. Muutused on siis alljärgnevad: Joonis 1 ATX tüüpi emaplaadi paigutus korpuses
on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides.
Seda seadet saab muuta 0.800 v kuni 1.7 v ja 0.005 v astme kaupa. Muuta saab vajutades klaviatuuril kas või + märki. 2. Protsessori taktsageduse seadmine Antud emaplaadil saab muuta protsessori taktsagedust kahel moel. Kasutades emaplaadiga kaasas olevalt draiverite plaadilt programmi Turbo V EVO või kasutades BIOSi. Kasutades programmi Turbo V EVO saab manuaalses seadistuses muuta kõiki protsessoriga seotud volte, kordajaid ja taktsagedust. Samuti saab protsessori taktsagedust muuta BIOSi kaudu muutes seal olevaid seadeid.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul. Protsessor töötleb programmi poolt etteantud andmeid
CD-de puhul on selleks 56x ja DVD-de puhul umbes 18x. Suurematel kiirustel võib plaat puruneda kuid seda võib juhtuda ka madalamatel kiirustel, kui kasutada vigast plaati. Kiirused on määratud baasandmete süsteemi järgi. Baasandmeteks CD puhul on 200RPM – 500 RPM ning ka 150KB/s. Seega näiteks 4x kiirus tähendab 800RPM-2000RPM ning 600KiB/s.DVD puhul X1 kiiruseks on 1.35 MB/s ja Blu Ray puhul 4.5MB/s ODD-d kasutavad tavaliselt ATA kaablit, et ühenduses olla emaplaadiga, kuid kasutusel on ka nendepuhul SATA. Väliste ODD seadmete puhul on kasutusel nii USB kui ka FireWire. Parameetrid: Pöörlemiskiirus – See määrab ära andmete lugemise/kirjutamise maksimaalse kiiruse kasutades baasandmeid. Kirjutamise ja lugemis kiiruse maksimumid tavaliselt varieeruvad. Tüüp – Kõik uuemad optilised meediaseadmed toetavad eelmise generatsiooni plaate. Seega Blu- Ray seadmega saab teha kõiki operatsiooni DVD ja CD plaatidega. Tuleb tähele panna, kas ODD
Õige vastus on: F. Küsimus 13 Millise seadme toiteks kasutatakse pildil kujutatud pistikut? Õige vastus on: DVD-kirjutaja (IDE). Küsimus 14 Milles seisneb fotol kujutatud koti peamine eelis, et teda kasutatakse elektroonikakomponentide transportimisel? Õige vastus on: Juhtivast materjalist sisepind hajutab staatilise laengu. Arvuti koostamine (2. osa) Küsimus 1 Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? Õige vastus on: Jah.. Küsimus 2 Milline joonisel kujutatud kaabli pistikutest tuleks ühendada esmase (master) kettaseadmega? Õige vastus on: A. Küsimus 3 Millise joonisel kujutatud kruviga oleks kõige otstarbekam kinnitada arvuti CD-kirjutaja? Õige vastus on: G. Küsimus 4 Milline joonisel kujutatud andmekaablitest sobib arvuti pehme ketta lugeja ühendamiseks emaplaadiga? Õige vastus on: B. Küsimus 5
Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi. Bait on kõige levinum infohulga mõõtühik
emaplaati). Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel
Faili algseisu pole võimalik taastada,kui valikud on salvestatud ja programm suletud Save as-uue nimega salvestada olemasolev fail Save-olemasoleva nimega salvestada tehtud muudatused Laua-,pihu-,suur-,võrgu-,sülearvuti Tavalisel arvutil:keskseade,hiir,monituor,klaviatuur Keskseade: · Kõvaketas,disketiseade,ID-kaardi lugeja,CD/DVD Emaplaat-tavaliselt neljakihilne trükkplaat,kõik muud seadmed ühendatud emaplaadiga(juhtemga,otse)oluline protsessorisiini kiirus ja aiendus pesade arv Protsessor- juhib kogu arvuti tööd,teostab enamiku programmide jaoks vajalikud arvutused.Headuse määrab kiirus ehk taktsagedus:kui mtu elektrilist lülitust suudab teha sekundis(MHz,GHz)Hetkel kuni 4GHz;32 ja 62-bitised · Mälu-töötavate programmide ja nendega seaotud andmete hoidmiseks.Operatiiv-,sisemälu,kiireim seade andmete hoidmiseks ja salvestamiseks.tühjeneb arvuti väljalülitamisel
Kataloogid on tekitatud seal sees olevate failide sisu alusel. Arvutite liigid : lauaarvuti, sülearvuti, pihuarvuti, suurarvuti, võrguarvuti. Tüüpilisel arvutil on : keskseade, monitor, hiir, klaviatuur. Emaplaadile kuulub : protsessor, mälu, helikaart, videokaart. Keskseadmele kuulub : kõvaketas, disketiseade, CD/DVD, ID-kaardi lugeja. Emaplaat on tavaliselt neljakihiline trükkplaat, oluline on protsessorisiini kiirus ning laienduspesade arv. Kõik muud seadmed on ühendatud emaplaadiga niimoodi : paigutatud otse emaplaadile, ühendatud juhtmete abil. Protsessor juhib kogu arvuti tööd, teostab enamiku programmide tööks vajaliku arvutustest. Protsessori headuse määrab kiirus ehk taktsagedus( mõõdetakse MHz ja GHz). Mälu ( operatiivmälu, sisemälu). Töötavate programmide ja nendega seotud ainete andmete hoidmiseks. Tühjeneb arvuti väljalülitamisel. Maksimaalne maht sõltub emaplaadi tüübist, mõõdetakse megabaitides või gigabaitides
Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise iseloomuga, see tähendab, et kui seadmel vool välja lülitada läheb kogu info kaotsi.
Nooleklahvid kursori juhtimisklahvid Num Lock lülitab täiendava klaviatuuri ümber kursori juhtklahvide reziimist numbrite ja tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 5 Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiblokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse amaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Protsessor Kuna protsessor (CPU) sooritab suurema osa arvuti tööks vajalikest arvutustest, siis sõltub
Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed riistvara komponendid, näiteks: protsessor, RAM-mälu, emaplaat, toiteplokk. Arvutisisesed riistvara komponendid: Emaplaat andmetöötlussüsteemi keskseade, mis on ühenduses sisend ja väljundseadmetega. Emaplaadil asub protsessor ja muutmälu RAM ja püsimälu ROM. Samuti on emaplaadiga ühendatud vastavalt vajadusele võrgukaart, videokaart, helikaart, raadiokaart, TVkaart. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat ei töötle andmeid. Protsessor tähtsaim seade emaplaadil, mis määrab arvutitöökiiruse. Sagedus näitab, mitu elementaarkäsku / lülitust/võnget tehakse ühe sekundi jooksul. Protsessor töötleb programmi poolt
· Ära kunagi ürita midagi sunniviisil sobitada. Kui ei sobi, võta komponent välja, vaata juhised veel kord üle ning proovi võimalusel teistmoodi. 2. KOMPONENTIDE JA KAABLITE FIKSEERIMINE Kui emaplaat on paigaldatud, ent kogu protsess pole sellega siiski veel lõppenud. Ühendama peab veel juhtmed toiteplokist ning ka esipaneeli lülitite ja tulukeste juhtmed. Praegu on selle väikese asjaga tegelemiseks väga õige aeg, sest emaplaadiga on praegu lihtne töötada. Sul on kõigile emaplaadi kontaktidele ja laienduspiludele piiramatu juurdepääs, sest ühtegi laiendusplaati pole veel ees tööd taksitamas ja juhtmed ei kõlgu edasi-tagasi. Kõigile arvuti komponentide juhtmed tuleb ilust ära ühendada ja muidugi tuleks seda teha kõike järjekorras, et saaksid kõik komponendid ilusti oma kohale näiteks kruvidega kinnitada ja siis juhtmed ära ühendada. Järgmisena tuleb
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Protsessor Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid. Operatsioonide täitmist juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga takti ajal täidab protsessor instruktsioone. Arvuti spetsifikatsioonis on tavaliselt protsessori taktsagedus, kuid see ei näita tegelikku arvutuskiirust, sest erinevad protsessorid täidavad ühe takti ajal erineva
programmid , käsud, andmed, testid, mis kontrollivad riistvara valmisolekut ja töökorda jm. Kuid arvutis olev püsimälus olev info säilib. Välismäluseadmeid kasutatakse pikaajalisteks säilitamisteks. Välismäluseadmeteks on: kõvaketas (Hard disc), flopiketas (Floppy disc), CD-ketas (Compact disc), DVD- ketas (Digital Versatile), lintsalvestid, fläsh mälu seadmed. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. 2 Videokaart Selle ülesandeks on juhtida monitori (kuvari) pilti. Monitori juhe ongi just videokaardi külge ühendatud. Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu
protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info
? kirjeldamiseks kasutatakse palju suuremaid ühikuid 5. Mitu bitti on 1 megabait? 1MB =8388608B 5 Marcella Jatsinjak Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat, mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt motaaziplaati paljude väikeste eletroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnikatest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadi asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. 6 Marcella Jatsinjak Protsessor Arvuti ''südameks'' on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit)
koostöös Lamborghiniga. 2006: Asus kuulutab, et on üks esimestest Microsoft Origami tootjatest. 2007: Eee PC sülearvuti seeria lastakse turule. Suurbritannia turule lastakse PDA- nutitelefoni seeria. 2007: Asus muutub ühilduvaks uusima Blu-ray tehnoloogiaga, ja laseb turule BD- ROM/DVD-kirjutaja. 2008: Asus jagatakse kolmeks eraldiseisvaks firmaks ASUSTeK, Unihan, Pegatron. 2008: Windows XP Service Pack 3 on kokkusobimatu Asuse emaplaadiga (A8N32- SLI Deluxe). 2008: Asus ei võta kokkusobimatuse osas vastutust ja ei paku tuge. 2008: Asus väljastab uue emaplaadi (ZT23). 2010: Asus loob tütarettevõtte Pegatron Corp. 2010: Asusel on kõige õhem sülearvuti ASUS U36 koos Inteli protsessoriga i3 või i5, mille paksus kõigest 19mm. 2011: Asus disainis UX/21E/31E ZENBOOKTM-i. Need sülearvutid on toodetud suure
kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info
(enamasti kõvakettale). Kuna aga andmevahetus välismäluga on oluliselt aeglasem kui sisemäluga, siis kannatab tugevalt arvuti töökiirus. · Programmide ja andmete pikemaajaliseks säilitamiseks kasutatakse arvuti välismälu. Välis- ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel. Iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks - kettaseade. Kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud. Välismälu hoiab in fot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6
ülal kuus väljundit 1.5.1 Emaplaat ja tugikiibistik 7 4 6 5 5 1 2 3 5 Joonis 20. Tüüpilised emaplaadiga ühendatud pistikupesad korpuse tagapaneelil: 1 PS/2-port (hiir), 2 PS/2-port (klaviatuur), 3 monitori VGA-pistikupesa, 4 paralleelport, 5 USB-pordid, 6 võrgukaardi keerupaari pistikupesa, 7 helikaardi sisendid ja väljundid 8 Integrated Drive Electronics 9 Uninterruptible power supply 11 9 9 9 13
3. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? Andmete maht sõltub nende tüübist ja arvutis esitamise viisist. Siin on mõned näited: 4. Millised arvuti riistvara osad asuvad põhiplokis (korpuses)? Emaplaat Arvuti võimalused määrab peamiselt emaplaat (motherboard), mis asub põhiplokis. See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta
suurust saab muuta mälumoodulite lisamisega ja vahetamisega. Uuematel arvutikomplektidel reeglina põhimälu suuruseks üle 2(4)-8GB. VÄLISMÄLU Kõvaketas – asub reeglina arvuti korpuses. Sisemuses pakineb mitu magnetpinnaga ketast, mille kohal või all liiguvad lugemis- kirjutamispead. Tänapäeval kõvaketsate math enamasti üle 100GB. Normaalseks arvuti tööks peaks olema kõvakettal vähemalt 100-300 MB vaba ruumi, vaba ressurssi võiks olla kõvakettal. Pordid ehk väratid on emaplaadiga seostatud liidesed välisseadmete ühendamiseks. Tänapäeval levinud pordid: 1. Jadaport – hire või modemi ühendamiseks. 2. Paralleelport – printer ühendamiseks. 3. Kalviatuur- ja hiireport 4. USB-port – hiired, skännerid.
Millise otsaga kruvikeerajat läheb lauaarvuti kokkuladumisel kõige sagedamini vaja? Ristotsaga (Phillips 2) Kui suur pinge (suurusjärgu täpsusega) peab olema meie ja meist ca 1 mm kaugusel oleva elektroonikakomponendi vahel, et tekiks säde? Mõned kilovoldid 27 28 29 30 Arvuti koostamine 2 Kas arvuti HDD ja POWER valgusdioodi töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? Jah Kas arvuti POWER ja RESTART lüliti töötamise seisukohast on vahet, kumba pidi (polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga POWER ja RESTART lüliti juhtmed? Ei 31 32 33 34 35 36 37 38 39
asukohaga: protsessori sees ja emaplaadil; virtuaalmälu (virtual memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud: kõvaketas (hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis-kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides; Põhimõtteliselt näeb
Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite kaudu ühendatud, hoiab infot ka sel ajal kui arvuti on välja lülitatud, Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteksvoolukatkestus), siis kaob programmi võiarvuti sulgemisel kogu töö,mis on tehtud pärast viimast salvestamist. ROMist võimalik aint lugeda,
vahemälu asub protsessori sees ja emaplaadil; Virtuaalmälu (Virtual Memory) - töömälu laiendus kõvakettale, maht sõltub töömälu suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud 5: Kõvaketas (ingl. hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides. Pehmeketas ehk diskett (ingl
ATX emaplaadi: mõõtmetega 284 x 208 mm (11,2 x 8,2 tolli). See peaks aitama vähendada trükiplaadi omahinda. Lisaks nendele nii-öelda geomeetrilistele tingimustele hõlmab ATX ka toitepingeid ja toitepistikut. Erinevalt AT standardiga emaplaatidest, millel oli kaks kuue klemmilist (vägagi sarnast) toitepistikut, on ATX-i 20 klemmiga toitepistik ühes tükis- see asjaolu teeb võimatuks ühendada juhtmed emaplaadiga valesti ning seega vältida emaplaadi hävimist. Lisaks senistele pingetele (5V), on lisatud 3.3 V ja toiteploki sisse-väljalülitamise signaal (küll vaid soovituslikult, kuid praktikas paistavad mõlemad siiski levinud olevat). Viimatinimetatud signaali olemasolul lülitub arvuti näit. Windows 95 väljundmenüüst valiku "Shut down the computer?" tegemisel ka tõepoolest välja. Toitepistiku pesa soovitab standard panna plaadi paremasse serva, et see jääks toiteploki lähedusse
annaabi.ee 
