Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika
Elva is a town of many lakes and pines Present Elva is a town of recreational activities, culture and sports. On May 1st, 1938 Elva became a town In 1913 a two grade school was opened Elva is named after the Elva river that has been mentioned in books already in XVII century.
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki
Eelmisel nädalal trükkis kaardifirma ,,Kaart" Eesti atlase ja oli sinna peale ühte kohta Elva lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad, mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad, kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega
3. Kuidas Sina tulevase lapsevanemana õpetaksid oma lastele kohustetunnet? 4. Kuidas tunned end, kui keegi on käitunud vastutustundetult? 5. Arutle lapsevanema õiguste ja kohustuste üle ning lapse õiguste ja kohustuste Sissejuhatavate tekstide koostamisel on tuginetud väärtuskasvatusprogrammi Living Values Education Program (LVEP) materjalidele. Programmi kodulehekülg asub veebiaadressil http://www.livingvalues.net Elva gümnaasiumi õpilastööde konkurss ,,Väärtused minu elus" üle. Sissejuhatavate tekstide koostamisel on tuginetud väärtuskasvatusprogrammi Living Values Education Program (LVEP) materjalidele. Programmi kodulehekülg asub veebiaadressil http://www.livingvalues.net
alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105 Asub Tartumaal, Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha. Tilleoru maastikukaitseala Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel. Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel
Tartu Forseliuse Gümnaasium Verevi järv Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad
Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud pinnaga kõrgendikuga, kohati väga järskude nõlvadega maastik. Vapramäe lael on sügav sulglohk. Millise loodusvaldkonna tundmaõppimisele on suunatud, eesmärk, mida tahetakse näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvustada põhiliselt paikkonna ajalugu, kuid ka loodust ja reljeefi.
AS MEREKARU AS Liilia Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878
marjade ja seente korjamine ning kalapüük. Siinsed vaatamisväärsed paigad on enamasti seotud looduslike objektidega. Hea vaade piirkonna maastikele avaneb Harimäe ning Kuutsemäe vaatetornidest. Samuti tasub tõusta Otepää linnamäele, kus asuvad Eesti vanima telliskivilinnuse varemed ning avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Loodusvaatamisväärsused Loodusobjektidest väärivad suuremat tähelepanu Pühajärv ning Pühajärve park, Elva jõgi ning selle org, Päidla järvestik, Arula Perajärv ning selle läänekaldal maapinnale avanev Emaläte. Loomastik Linnud Pooled Otepää looduspargis pesitsevatest linnuliikidest leiavad toidu ning eluaseme metsast. Kõige sagedamini võib siinsetes metsades kohata metsvinti, mets-lehelindu ning väike-lehelindu. Loodusliku ilmega vanades segametsades ja metsatukkades pesitsevad arvukalt paljud röövlinnud ja
Elva Gümnaasium Merkuur ATOR:Klaudia Mägi ELVA 201 Minu referaat koosneb 1.Merkuuri nimi 2.Merkuur 3.Planeedi pindala 4.Temperatuur 5.Tiirlemisperiood 6.Värvus 7.Huvitavat merkuurist 8.Merkuuri kaugus Päikesest ja Maast 9.Pildid Merkuur Pindala Planeedi pindala on 75 miljonit ruut kilomeetrit. Merkuuri suurus on võrreldav ka Jupiteri kaaslase Callisto ja Neptuuni kaaslase Tritoni omaga. Temperatur Merkuuri keskmine pinna temperatuur on 240°C .
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992.
Rühma põhitegevuseks oli vastupanusalkade võrgu loomine, et otsustaval hetkel olla valmis astuma võitlusse Eesti Vabariigi taastamise eest. Jägala sõjaväelaagrist põgenes metsa 40 eesti lennuväelast. On teada, et Põhja-Eesti metsades tegutses 1941.aasta suvel umbes 600-700 ohvitseri, allohvitseri ja sõdurit, kes panid aluse relvastatud metsavendlusele ja kellest hiljem moodustati Eesti Omakaitse üksused. Elva lähistel asunud nn. Eesti Laskurkorpusest põgenes koos ratsarügemendi ohvitseride ja ajateenijatega metsa major F. Kurg, kes juhtis hiljem Elva, Nõo ja Ropka metsavendi Nõo ja Ropka lahingutes. Nemad osalesid juhtiva jõuna Tartu lahingutes. Põhiliselt koondusid metsavennad väiksematesse üksustesse oma kodude lähedale, et kaitsta neid hävituspataljoni ja punaväelaste rüüstamiste eest. Siit ka nende hilisem nimetus - Omakaitse. Tuleb
OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Asukoht: Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel. Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed:
2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emajõe Veevärk, 1,463 /m3 koos käibemaksuga. 2. Reoveed juhitakse linna kanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Emajõe Veevärk. Reovesi puhastatakse Elva reoveekogumisalas. Reovee puhastamine ehk reoveekäitlus algab mehaanilise puhastusega (reovee viimine läbi võrede ja/või sõelte, mis korjavad kokku suurema tahke prügi, mis hiljem ladestatakse prügimäel). Jätkub bioloogiline puhastus (lagundatakse bakterite abil kuni 90% orgaanilisest reostusest, mis muutub gaasiks ja eraldub atmosfääri). Järgmisena algab desinfitseerimine (vähendab elevate mikroorganismide
06.1989 Iluisutamisega alustas 21. koht (30 Pikkus: 162 cm Jelena 5-aastaselt ning võistlejat) naiste Treener: Anna Levandi suureks eeskujuks oli tol üksiksõidus. hetkel tema vanem vend. Ta on mitmekordne Eesti meister. Laskesuusatamine Priit Viks Sünniaeg: 07.01.1982 Pikkus:180 cm Treener: Rein Pedaja Klubi: Elva Suusaklubi Priit Viks on osalenud olümpiamängudel ning neljadel maailmameistrivõistlustel. Laskesuusatamisega on tegelenud alates 1994. aastast. 20. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil. 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus. Indrek Tobreluts Sünniaeg: 05.04.1976 Pikkus: 184 cm Treener: Jüri Käen Klubi: Elva Suusaklubi Indrek Tobreluts on osalenud kahtedel olümpiamängudel. Lisaks sellele 6 korda maailma- meistrivõistlustel - parimaks kohaks seni 18. 31
4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis Saskia Alusalu. Foto: Kia Speed Skating Academy Kahevõistlus Kristjan Ilves Sünniaeg: 10.06.1996. Treenerid: Andrus Ilves, Anatoli Smigun. Klubi: Elva Suusaklubi M Normaalmägi+ 10 km 14.02.2018 (kokku osalejaid:48) 16.koht, hüpe: 104m. Punktid: 112,8. (9.koht). 10km ajaga 25.52,3 (38.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 28.koht, hüpe: 123.5. Punktid: 114. (16.koht). 10km ajaga 25:28.3 (40.koht) Saavutas enne OM-e Jaapanis MK etapil II koha Kristjan Ilves.
Oma kõrguse ja maastikulise ilme järgi kuulub viimane siiski Otepää kõrgustiku juurde. Rõngu ümbrusega analoogiliselt loetakse kõrgustiku juurde Vastse-Antsla--Vaabina ümbrus, mida kõrgustiku põhiosast eraldab Urvaste ürgorg. Kõrgustiku väiksema ulatusega «eelpostid» on Sirvaku ja Voorepalu ümbrus. Kõige suuremaks Otepää kõrgustiku «eelpostiks» on aga põhja-loode poole jääv ja kõrgustikust Elva ürgoruga eraldatud Vellavere ümbrus. Väiksemate kõrguste tõttu ei ole teda loetud Otepää kõrgustiku külge kuuluvaks. Tema ühendamine Otepää kõrgustikuga samasse suuremasse maastikulisse ühikusse oleks küllalt põhjendatud. Sama probleem kerkib ka Karula kuplistiku puhul. Otepää kõrgustiku kui reljeefi positiivse suurvormi piiri, mida väljendab tema jalam, täpsemal jälgimisel märkame kõrvalekaldumisi sellest piirist, mida kaardil üldjoontes edasi annab 100
Muuseumi külastuse eelülesanne Tartu Linnamuuseum Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum. Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959. aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks.
6. VETEVÕRK Otepää kõrgustikus on väga palju järvi – ligemale 150. Kuid enamik nendest on väikesed küngastevahelistes nõgudes olevad veesilmad, mis on kinni kasvamas. Suurem osa neist on väljavooluta umbjärved. Järved paiknevad sageli rühmiti, moodustades järvestikke (Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes,
AS Kirjapaber Tatari 45 29.09.2016 nr 1-3/45 12323 Tallinn Kirjapaberi tellimine Lugupeetud müügijuht Soovime Teilt tellida kirjapaberit. Lisasime tootekirjeldused piltidega lisadena. Parimate soovidega Allkiri Ingrid Mägi juhataja Lisa: 2 lehel Aune Toots 555 6654 Kelluka 2 Telefon 555 6789 Arvelduskonto EE22333443355 23453 Elva E-post: Hansapank info@büroomaailm.ee Registrikood 2333422232244 [email protected]
12.2012 VOLIKIRI AS Merekaru, asukohaga Veeriku 5, tegutsedes oma seadusliku esindaja juhatuse esimees Meeri Murakas isikus, volitab STELLA KADAKA (sünniaeg 19.06.1983) esindama Rõivas aktsiaseltsi kauba vastuvõtmisel Tallinna Sadamas. Volikiri kehtib üks aasta. Volitatud isiku allkirja näidis____________________________ ALLKIRI Meeri Murakas Juhatuse esimees PITSER Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee
case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja. IR = 20/5000 = 0,004 aastas Saadud vastus korrutatakse 1000-ga: 0,004 x 1000 = 4 Vastus: Haigestumuskordaja oli 4 juhtu 1000 mehe kohta aastas. Levimus (prevalence) on protsess, mis näitab kõigi (uute ja vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. See antakse kuupäeva täpsusega ja iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence rate):
Harjutamine 3. klassi tasemetööks Siin on töölehti, mis pakuvad kordavaid ülesandeid, et valmistuda 3. klassi tasemetööks kevadel. Töölehtede ülesanded: · korrata 3. klassis õpitut; · kinnistada ja harjutada; · kontrollida omandatud teadmisi. Töölehed hõlmavad: · arvutamist · tehete järjekorda · avaldise koostamist · puuduva arvu leidmist · kella tundmist ning aja ja kella peale ülesandeid · geomeetriaülesandeid · teisendamist · tekstülesandeid Töölehed on valmistatud nii, et neid saab kohe välja printida ning õpilastega koos teha või ka kontrollida õpilaste teadmisi. Õpetaja Inga Lokko Elva Gümnaasiumi õpetaja
Siffror - numbrid 1. En 2. Två 3. Tre 4. Fyra 5. Fem 6. Sex 7. Sju [shjü] 8. tta 9. Nio [nie] 10. Tio [tie] 11. Elva 12. Tolv 13. Tretton 14. Fjorton 15. Femton 16. Sexton 17. Sjutton 18. Arton 19. Nitton 20. Tjugo [shügu või shüge] 21. Tjugoen [shüguen või shüen] 30. Trettio [tretti] 40. Fyrtio [förti] 50. Femti [femti] 60. Sextio 70. Sjuttio 80. ttio 90. Nittio 100. Ett hundra 101. Hundraen 200. Tvåhundra 1000. Ett tusen [tüsen ]
· Algab Peipsi järvest · Suubub Narva lahte · Parempoolsed lisajõed: Vtroja jõgi, Tserjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Petäjoki, Rosona jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla peakraav, Gorodenka jõgi, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja. · Pikkus 75 km. Suur-Emajõgi · Algab Võrtsjärvest · Suubub Peipsi järve. · Parempoolsed lisajõed: Kavilda jõgi, Elva jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna jõgi, Ahja jõgi ja Agali jõgi, Mõra jõgi. · Vasakpoolsed lisajõed: Pedja jõgi, Laeva jõgi, Amme jõgi ja Koosa jõgi. · Pikkus 100 km.
AS KIRJAPABER Ingrid Mägi Teie 29.09.2016 nr 1-3/45 AS Büroomaailm Kelluka 2 Meie 05.10.2016 nr 2-3/25 23453 Elva Toodete pakkumine Lugupeetud juhataja Täname teid kirja eest. Saadame teie poolt soovitud info toote kohta koos piltidega lisadena. Parimate soovidega Allkiri Rein Saar Müügijuht Lisa: 3 lehel Aune Prillimäe 555 45444 [email protected] Tatari 45 Telefon 6716 1198 Arvelduskonto: EE11223334445 12323 Tallinn E-post: info@kirjapaber
Elva Gümnaasium Geenmuundatud organismid Referaat Sandra Lääts Klass: 12. klass (kaugõpe) Juhendaja: Tiia Kuresoo Elva 2017 Sissejuhatus Võtsin rakendusbioloogia referaadi teemaks enda jaoks huvitava teema, mis räägib geenmuundatud organismidest ehk GMO-dest. GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni teel loodud taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele ja niimoodi saadakse transgeensed organismid.
Maailm XX sajandi algul Ajalugu XII klass Kene Kõiv Elva Gümnaasium Tootmise ulatuslik kasv 1897-1913 maailma tööstustoodang kasvas 81,8 % Uued tööstusharud · Nafta · Kummi · Elektrienergia · Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0
maakondade aladel, mille pindalaks on 1247km 2, läbimõõduga ligikaudu 40km. Kõrgustikku piiritleb usna hästi 88meetri samakõrgusjoon. Loode- põhja ja ida poolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgusik ja Võru-Hargla nõgu. Samuti saab Otepää kõrgustikku hõlpsasti piiritleda ka sealt, kus ürgorud tähistavad kõrgustiku piiri või kulgevad sellega paralleelselt nagu Rõngu ja Elva org läänes, Voika-Tatra ürgorg põhjas, Reola ja osaliselt Ahja ürgorg idas. Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustik). 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused
Elva Gümnaasium 9.b klass Railika Tamm PÕLEVKIVI Referaat Elva 2015 Sisukord PÕLEVKIVI...............................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Tekkimine..............................................
Elva Gümnaasium Alkoholi mõju Referaat Ragnar Rinne Elva 2010 ALKOHOLI MÕJU Sisukord 1 lk...Sissejuhatus 2-3 lk...Alkohol ja tervis 3-4 lk...Alkoholist tulenevad haigused 5 lk...Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi mõju inimesele sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja sellest, kas kõht on tühi või täis
jaanuaril vabastati Öötla, Kärstna ja Taagepera mõisa; 7. asusid Eesti väed üldpealetungile Viru rindel - 9. vabastati Tapa ja Lõunasuunal vabastati Jõgeva ja Ruhja. 11. jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda, 12. jaanuaril Rakvere, 13. jaanuaril Lõuna- Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14. jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna. 15. jaanuaril, Eesti väed vallutasid Vasknarva ja Jõhvi, 16. jaanuaril peatus soomusrongide pealetung lõhutud Elva silla juures, kuid 17. jaanuaril jõudsid Eesti väed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes Lõuna-Eestis, Võru suunal vabastati Rõula mõis ja hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21. jaanuaril Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja
och pratar med mamma och pappa: ,,God morgon! Idag är det fint väder, vill ni gå och promeneda eller cykla?" Ibland går vi till parken. På morgonen äter jag en smörgås eller två och dricker juice. Mitt rum är musik rum. Jag älskar lyssna på jazz. Jag gör min hemläxa efter frukost. Då ringer jag till en väninna eller en vän och vi går ut. Ibland går vi på bio. På kvällen gör min familj bastu. Vi bjuder vänner också. Jag gå och somnar mellan klockan elva och ett. Ibland pratar Jag och min bror till klockan tre. Gustav Adolfi Gümnaasium Min dag Martin Laurik 10c Tallinn 2009
RAHVAARV 1. jaanuar 2002 . Rahvaarv Paldiski linn 4226 Abja-Paluoja linn 1403 Põltsamaa linn 4819 Antsla linn 1521 Põlva linn 6464 Elva linn 5974 Pärnu linn 45040 Haapsalu linn 11977 Püssi linn 1862 Jõgeva linn 6416 Rakvere linn 17010 Jõhvi linn 11882 Rapla linn 5742 Kallaste linn 1208 Räpina linn 2938 Karksi-Nuia linn 1997 Saue linn 4988 Keila linn 9400 Sillamäe linn 17011
nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt)
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik .............
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat Eliise Hendrikson 8.b klass 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ...............
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962)
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
aastal J. V. Jannseni ajalehes " Perno Posimees", 1871.aastal ilmus Reinvaldi esimene luulekogu "Viljandi laulik", mille II osa järgnes mõne aasta pärast (1875). Hiljem anti välja ka luulekogu III (1877) ja IV osa ( 1889) Koos vennaga avaldas Reinvald kogu "Nalja kannel ehk Laulurahe baltlase lilliaias " III (18811883 ) . 1904 ilmus valikkogu "Ado Reinvaldi laulud ". Reinvaldilt on ilmunud jahimehejutte ja näidend "Bagdadi kaliif ". Reinvald suri Elva lähedal Kulbilohul 8. veebr 1922, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.
· tootel/kaubal: assortii Must Roos, juust Atleet · üritusel: Valge Daami muusikapäevad, infomess Teeviit · sõidukil: laev Silja Europa, auto Opel Vectra · ansamblil: Kuldne Trio, Asutused, ettevõtted, organistasioonid, ühendused · läbiv suurtäht · väiketäht ametlikkuse rõhutamine mitteametlikus olukorras nt dokumentides nt ajaleheartiklis Rõngu Keskkool Elva gümnaasiumis Haridus- ja andmekaitse Teadusministeeriu inspektsioon NIMETUSED kirjutatakse väikese algustähega · õppeained: geograafia, kirjandus · kuud: detsember, august · nädalapäevad: kolmapäev, reede · pühad/ tähtpäevad: jõulud, mardipäev · aastanimetused: hobuse aasta · ametid/ auastmed: president, major · aunimetused: aasta ema, audoktor · teaduskraadid: füüsikamagister
Alguse koht: Algab Võrtsjärvest vasakkaldal Pedja, Laeva, Pühajärvest ojakesena ja Amme ja Koosa; paremkaldal suubub peale Pikasillat laia Kavilda, Elva, Ilmatsalu, veeväljana Võrtsjärve. Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna, Suubumise koht: Suubub AhjaSuubub ja Agali.Peipsi Jõkkejärve. voolab Võrtsjärve
Kerli Kõiv Minna Mari Lett 8.a T.R.G. 2009 Kerli Kõiv, kelle artisti nimeks on Kerli, on noor eesti lauljatar. Ta on 22 aastane ja ta sünnipäev on 7. veebruar 1987. Hetkel elab ta Los Angelesis, kuid Eestis elas ta Elvas. Elva Gümnaasiumis on ta lõpetanud 9 klassi. Ta on õppinud 5 aastat klaverit ning saavutanud palju häid tulemusi erinevatel muusika võistlustel. Ta on 155 cm pikk ning blondide pikkade juustega ning tal on sinikas-hallid silmad. Talle meeldib süüa aasia toite, lemmitud on tal Hiina ja Korea toit.Lemmiknäitleja on tal Whoopi Goldberg ja lemmikfilm "Moulin Rouge" . Kerli lemmikvärv on roosa ja sellepärast kannab ta seda päris palju. Ta vihkab sigarettide lõhna ja alkoholi. Kerli on
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Ragnar Klavan (sndinud 30. oktoobril 1985 Viljandis) on Eesti jalgpallur, kes mngib Saksa jalgpalliklubis FC Augsburg. Temast sai 2009. aasta septembris esimene ja seni ainus eestlane, kes on psenud Meistrite liigas vljakule. Klavani varasemad koduklubid on FC Elva, Viljandi JK Tulevik, Tallinna FC Flora, Vlerenga IF ja Almelo Heracles. AZ Klavanil oli 2009. aasta suveni laenuleping, mille jrel hakkab kehtima 13. veebruaril 2009 slmitud nelja-aastane tleping. Klavan tuli 19. aprillil 2009 esimese eestlasena Hollandi meistriks. Koduklubi AZ meistritiitel andis iguse mngudele Meistrite liigas, kus ta 29. septembril 2009 esimese ja seni ainsa eestlasena vljakule pses. Klavan vahetati alagrupikohtumises Liege'i Standardiga (1:1) 82. minutil
SUUR JA VÄIKEALGUSTÄHT Läbiv suurtäht: 1.isiku-ja olendinimed : Nt: Vanapagan,Peeter Esimene, Kalevipoeg. Sidekriipsuga kirjutatakse näiteks kirjanduslikud nimed, mille esimene pool iseloomustab teist: Sauna- Madis, Kupu-Kai, Kupja-Prits, Räpsi-Rein , Pläralära-Leenu, Kaval-Ants. 2.Koha ja ehitise nimed: nt: Virumaa, Kadriorg, Elva, Siver, Antarktis,Emajõgi, Teravmäed, Sõsarsaared,Metsakalmistu,Vabadussammas, Kolm Venda 3.Kohanimi täiendina , mis viitavad riigile,maale,territooriumile, mis märgivad kohakuuluvust: Eesti fosforiit,Eesti loodus, Saarema dolomiit,Siberi taiga,Leedu vapp, Aasia maad, Ungari saapad väikese algustähega kirjutakse: keeled,keelerühmad,rahvad,hõimud,kultuuri-jaühiskondlikud elu nähtusi märkivad ühendid : jaapani keel, läänemeresoome hõimud, eesti kirjanik, läti rahvalaul 4
KRABAT OTFRIED PREUSSLER Kermo Allik Elva gümnaasium 7c TEGELASED Krabat Meister Veskipoisid: * Tonda (vanemsell) (suri) * Michail (onupoeg) (suri) * Merten (onupoeg) * Juro (väljendas ennast täitsa tohmanina) * Lyschko * Andrusch * Hanzo * Petar * Staschko * Kito * Kubo * Lobosch KOKKUVÕTE
annaabi.ee 
