Iga inimene kuulub mitmesse rühma. Juhtimine Juhtimine- protsess mille käigus grupijuht mõjutab grupiliikmeid tõhusamalt tegutsema ühise eesmärgi nimel. On olemas ametlikud ja mitteametlikud rühmajuhid. Juhtimine Iga juht tegutseb omal kombel. On olemas kolme liiki juhte: Autoritaarne juht; Demokraatlik juht; Minnalaskev juht. Autoriteet Autoriteet- mõjujõud, mis inimesel või mõniel muul elusolendil on teiste samasuguste üle. (lad. k- võim, mõjujõud) Autoriteet omab võimu, kuid see on pigem mõjuvõim. Võim Võim- kahe või enama inimese suhe. Juhi võim on nii suur kui suur on rühma liikmete sõltuvus temast . Kasutatud lingid 1)http://et.wikipedia.org/wiki/Autoriteet 2)http://lemill.net/community/people/salmik/col 3)http://www.slideboom.com/presentations/1112 4)http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF Tänan kuulamast!
kõik elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomade ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust evolutsioonist.
aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimis Aristotelese filosoofia ristiusuga. Thomas suunas oma energia tõestamaks seda, et usk ja mõistus ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi- mõistus toetab ja täiendab usku
Inimene kui soojusmasin Soojusmasin- mis see on? · ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Inimese puhul on kütuseks toit. · Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks pidada. · Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust. · Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist vaid lihasvalkude potensiaalset energiat. · Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida. · Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur =
Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, see põhjustab müristamise. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 km võrdub 3 sekundit). Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Äikesenoolest tabatud elusolendil on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda. Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng, vaid surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda
(A. H. Tammsaare) Kes meist ei oleks kuulnud ütlust "Suurim takistus edu saavutamise ees on hirm läbi kukkuda". Inimesed juba on sellised, et nähes kaugel raskusi, otsustavad nad alla anda. Kuid oma suurima soovi saavutamist ei takista ainult hirm läbikukkumise ees. Leitakse veel mitmeid põhjuseid, miks mitte oma tahtmise poole pürgida. Aga kõigi nende takistuste väljamõtlejaks on siiski inimene ise. Üks peamisi põhjuseid on hirm. Igal elusolendil on loomuses karta tundmatut asja ning teekond oma soovi juurde võib olla väga võõras. Kujutatakse ette, kuidas kõik kkku variseb ning kogu töö ja vaev läbi kukub. Keegi pole inimesele seda öelnud, isegi mitte vihjanud, et selline võimalus on, aga ikka kujutatakse seda endale ette. Hirmuga käsikäes käib ka enesekindlus. Kui pole piisavalt enesekindlust, ei julgeta ka ette võtta uusi või harjumuspäratuid samme.
viga tegema. Tegelikult on usk alati olnud absurdne põhjus sõdimiseks, sest arvatakse, et üks on teisest parem. Lõpuks ei tea ikka keegi, mis on tõsi ja mis mitte. Võib-olla ei olegi kusagil mingit kõrgemat võimu ja kõik see hävitustöö usu nimel on olnud ilmaasjata. Kuid ka Hamlet tegi selle vea, et uue kuninga, tema isa venna, tapmise asemel hukkus palju rohkem inimesi. Lõppude lõpuks on kättemaks kahe otsaga asi: see lõpeb kas halvasti või hästi. Selle põhjused on igal elusolendil erinevad ja need on omakorda täiesti ajuvabad või hea põhjendusega. Kuna keegi ei tea, mis tulevikus kindlalt juhtub, nii ei ole võimalik ka selle teo tagajärgi ette teada. See jääb saatuse kätte.
nuusutada erinevaid asju enda koostatud nimekirjast, aega on kolm sekundit, et ära tuvastada millega on tegu. Minu paariliseks oli minu ema Reet. Katsealune teab mis on nimekirjas kuid paariline võib nimekirjast läbisegi võtta asju. Asju mida nuusama peab pidi olema 25. Katsealune ei tohi ka katsuda seda mida ta nuustab. 3 Haistmismeel MIS ON HAISTMISMEEL? Haistmismeel on olemas peaaegu igal elusolendil. Haistmine on organismide võime spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskonnas levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Lõhnataju on inimesele tähtis, sest haistes saame hinnata toidu kõlbulikust. MIS MÕJUTAB HAISTMIST? Kui lõhnaainet on vähe, tajutakse lõhna, kuid ei suudeta määrata ära millega tegu on. Haistmine on nõrk tugeva nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu
elusolendid aja jooksul arenevad ehk muutuvad. Kõik elusolendid erinevad üksteisest näiteks suuruse, kuju, värvuse tugevuse ja eluea poolest. Pole kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Mõni tunnus tagab suurema võimaluse ellu jääda Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus, kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Evolutsioonist annavad tunnistust fossiilid loomad ja taimede kivistunud jäänused. Ka tänapäeval elavate loomade ja taimede muutumine annab tunnistust TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Viited https://et.wikipedia.org/wiki/Evolut siooni%C3%B5petus https://et.wikipedia.org/wiki/Charles _Darwin#Elulugu www.ebu.ee/esitlus/ evolutsiooniteooriad.ppt
Alates II sajandist hakkas Rooma riik Itaalias oma võimu järk-järgult ida poole laiendama, 146 eKr. langes Kreeka Rooma võimu alla. Suur ja tugev Rooma oli kultuuriliselt Kreekast väga mõjutatud, kreeka alfabeedi põhjal kujundati oma tähestik, nad old tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest, kirjandusest, filosoofiast ning üldisest elulaadist. Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomapärasteks. Näiteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka tähtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas
Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva vägi ilmnes eriti selgelt äikese ajal. Väge oli ka sõnades, nende abil sai loitsida, haigusi ravida ja nõiduda. Ainukesed, kes seda oskasid olid nõiad ja targad. Loomadel ja inimestel oli kõige rohkem väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Väge püüti omastada loomade siseelundite kui ka vere söömise ja
kunagi läbi saavad ja asenduvad heade aegadega, mil probleeme on vähem ja elu on ilus. Elu toimimine on samuti ime. Kuna me ei tea elust väljaspool Maad erilist midagi, siis tulekski rääkida vaid elust Maal. Üks elu sõltub teisest, teine kolmandast ja nii edasi. Kogu elu Maal on kuidagi omavahel seotud, tuues näiteks toiduahelad või parasitismi, milles ühtede olendite elud sõltuvad teiste omadest. Ilma ühtedeta ei saa olla teisi ega vastupidi. Igal elusolendil on maailmas mingi kindel ülesanne mida täita ja koht kus olla. Igale inimesele antakse elu vaid ühe korra. Ta saab võimaluse elada ja end proovile panna. Iga inimene on erinev ja elab oma elu tervikuna teistest erinevat moodi. Igal inimesel on oma elumõte, kuigi paljud pole seda veel avastanud või leidnud. Sageli on inimeste elumõtteks just armastus kallima või perekonna vastu, mõnikord on inimestele tähtsad hoopis töö või karjäär. Elu on erinevatel inimestel erineva pikkusega
Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel jäävadki ellu enamkohastunud organismid. Teooria kolmas osa käsitleb pärilikkust. Need tunnused, mis aitavad elusolendil olelusvõitluses ellu jääda (värvus,kuju), võivad kanduda edasi järglastele. Järkjärgult, paljude põlvkondade jooksul, arenevad paremini kohastunud taimed ja loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja. Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida
Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamatel aga leidus võimalus õppida koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti, et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas
vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001). Aristoteles on välja toonud, et elu mõtte loob meie vaimne tegevus, kuna hästi elada tähendab elada oma loomusele vastavalt, millega ma olen igati nõus. See, milline just mina olen ja millised kategoorilised soovid mind juhivad loob mu elu mõtte, olgu see siis õnnelik elu või mõttetu. Aristoteles ütleb, sarnaselt Platoniga, et igal asjal ja elusolendil on oma ergon (teostamine). ( Sutrop, 2000). Kuigi õnn seisneb Aristotelese järgi kontemplatsioonis, vajab inimene heaks eluks veel mitmesuguseid hüvesid. ( Sutrop, 2000). Kuna Aristoteles samastas teostamise eesmärgiga nagu ma eelpool ka juba mainisin, siis tekibki küsimus, mis on üldse inimese eesmärk? Mõne jaoks võib olla eesmärgiks olla õnnelik, teise jaoks töö, kolmandale teiste aitamine. Mis iganes see ka pole, eesmärgi tunnetamine annabki elule mõtte ja väärtuse.
Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon kõigi jumalate tempel Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud Laar tähtsamaid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi Geenius igal perel olev maokujuline kaitsevaim, edendas soojätkamist Pontifekside kolleegium tähtsaim 16-liikmeline preestrite kolleegium Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna
osutub võimalikuks tänu tajudele ja aistungutele. Et objekt või mingi füüsiline nähtus oleks organismile tähenduslik ja äratuntav, läheb tarvis objekti ja subjekti vahelist suhet. Eluilm on äratuntav ja teadvustatav maailm igapäevaelus, samal ajal kui omailm seda pole. Omailma elemendid ja suhtevõrgustik ning märgiline süsteem selles ei pruugi olla teadvustatud, kuid ometigi toimib. Eluilm viitab isikukeskusele, milles ilmaruum saab tähenduslikuks. Nagu igal elusolendil on oma spetsiifiline ja ainulaadne omailm, nii on igal inimesel individuaalne ja ainulaadne eluilm. Omailmad võivad osaliselt kattuda ning samamoodi võivad kattuda eluilmad. Tõenäoliselt on kõige sarnasemad eluilmad abikaasadel, kes jagavad samu kultuuritavasid, samu eetikanorme ja väärtushinnanguid. Kõige erinevamad eluilmad on aga eri kultuuridest pärit inimestel. Omailmas on kõik objektid ja suhted just nüüd ja praegu. Eluilm
Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Tähtsad ka inimesekujulised jumalad, peajumal-jupiter, merejumal-neptunus, ilujumal-venus. Riik ja religioon-jumalate austamine, pühamud riigi kontrolli all, preestrid olid ka riigiametnikud, preestrid jagunesid ül järgi kolleegiumidesse. Augustuse ajal hakati keistrit jumalana austama,
Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lobbytöö konsultandi poolt kui: "IGA TEGEVUS, MIS ON SUUNATUD VALITSUSINSTITUTSIOONIDE TEGEVUSE MÕJUTAMISELE" Ühendatakse tihtipeale laiema mõistega ,,valitsuse suhted" ning tuntakse ka kui ,,avalikud suhted" mõiste all. "Lobbytöötaja" (ingl.k lobbyist) on inimene, kes üritab mõjutada seadusandluses osalejaid. Autoriteet Autoriteet on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. Ladina keeles on auctoritas väärikus, mõjuvõim. Autoriteet võib olla ka mõiste või nähtus, mis asetseb paljude inimeste arvates teistest samalaadsetest kõrgemal tasemel ning seeläbi mõjutab ka teisi nähtusi või mõisteid. Isikukultus tähendab põhjendamatut inimese jumaldamist.
tõlgendatav. · Muinasusundi põhimõisted: · VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga (samas, kellel on palju väge, see võib ka tugev olla). Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). · Elusolendil leidus väge kõige rohkem: - veres (joodi selliste loomade verd, kelle elujõudu taheti või on teada ka vere tarbimise keelud - mõningatel andmetel ei tarvitanud saarlased toidus loomaverd, kuna selles veres olevat looma hing). - juustes (abiellumisel naiste juuste pügamine; orjade pügamine). - suguelundis (mida suurem selle omanik oli, seda suurem vägi tal oli).
Peam. legendid. Augustuse e. kuldsele järg. hõbedane ajajärk. Epigrammid, satiirid. Hakkas kuj. romaanizanr, tähtsaim Apuleius (2.saj pKr) - "Muundumised". Samas jätkus ka hellenistlik suund idaprovintsides. Kuulsaim Lukianos (2. saj pKr) - pilkas ühe esimesena kristlust. Teaduse alal palju paremad. Ptolemaios - geotsentrilisus. Kuulus arst Galenos. 6. Usk Rooma riigis Usundit mõj etruskid, kreeklased, eriti jumalaid. Varasel ajal vaimud, loodusjõud. Igal lood. asjal, elusolendil hing - nuumen. Majadel kaitsevaimud - laar - esivanemate hinged. Geenius - maokujuline abielu kaitsja, soojätku edendaja. Antropomorfsed jumalad. Janus - alguse, lõpu, uste, piiride lõpu, sõja jumal - jaanuar. · Jupiter - Zeus · Juno - Hera · Minerva - Athena · Neptunus - Poisedon · Vulcanus - Hephaistos · Venus - Aphrodite · Vesta - Hestia · Mercurius - Hermes · Diana - Artemis · Apollo - Apollon · Mars - Ares
rndasid allilma Hadese riiki, maailma mbritsevat Okeanose jge mda. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmajrgset saatust mjutada. Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi mne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose vi Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusjude ja vaime. Igal asjal vi elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap rasteks. Niteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sjajumal Aresest aga Mars. Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka thtsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate
Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest,
Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised. Hakati rajama veejuhtmeid akvedukte, mis varustasid linnu joogiveega. Küttesüsteemid. Ületati kreeklasi ja saavutati kõrge tase ehituskunstis. Peatükk 25 Jumalad Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest,
Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4. kast SUUDRAD teenijad & töölised kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri
Räägidakse ,,püramiid-,, ,,liivakella" ja ,,sibulamudelist". Väljendatakse nt. nn. Gini indeksiga. 8. hegemoonia- võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne jamoraalne juhtpositsioo # selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid # esitas, et kapitalistliku ühiskonna arenedes kasvab hegemoonia osatähtsus võimu kindlustamisel 9. autoriteet- on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle; seda sõna kasutatakse ka isikute puhul, kes tekitavad lugupidamist, aukartust või keda jumaldatakse. 10. stratifikatsioon- (kihistumine): ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiz, vanus, rahvus jne). 11. endogaamia- Kokkulepeabielud samasse kasti kuuluvate vahel, eraldi reeglid verepilastuse vastu. 12. klass- Klasside moodustamise aluseks ei ole juriidilised või religioossed tingimused
pimedad tõstavad üles oma käed. Lausungid kujunevad samamoodi, kui sõnavara on 100 sõna hakatakse kasutama telegraafkeelt. · Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima. · loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid. Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält. · seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,.
samuti kool ja igasugu kodanikeühiskonna institutsioonid, mille piires tegutsedes inimesed võtavad omaks valitsejate poolt pakutava ideoloogia (samal seisukohal ka Poulantzas). Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30. Habitus- Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust” “Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.” 31. Moraalne paanika: 32. Uus-hõimud 33
tulemusi siiski polnud. Samal ajal muutusid eestlased ise aktiivsemaks sõja jarüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale. 17. Keha, hing ja vägi Eesti rahvausundis on inimese olemusega seotud kolm väga tähtsat mõistet vägi, vaim ja hing. VÄGI- elujõud, karisma; pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus- inimestes, elusolendites, teatud piirkondades, ja objektides, taevas jne. Kõigil pole väge ühepalju (täiskasvanul rohkem kui lapsel; mehel rohkem kui naisel). Elusolendil leidus väge kõige rohkem: veres, juustes, suguelundis, küüntes, hammastes, süljes, südames. Väge leidus ka osades looduslikes objektides. Näiteks osad kivid (ohvrikivid); puud (hiiepuud); järved ja allikad (pühad järved ja ohvriallikad). Väge leidus ka sõnades, millega eriti osavad olid ümber käima- TARGAD / MANATARGAD / NÕIAD- omandatud teadmisi andsid nad edasi põlvest põlve suguvõsa sees. HING: oli inimese isikupära kandja ja oluline keha elus hoidmiseks
Psühholoogiline romaan, sest raamatus oli väga palju kirjeldatud tegelaste emotsioone ja hingeelu. Seda raamatut lugedes, sa teadsid, mida mingi tegelane tunneb või mõtleb. Fr. Tuglase marginaalid Tuglas hindab inimeste mõtteid ja tegusi. Inimeste elu võib olla väga ilus kui nad oskavad seda oma elus näha. Tähtis on see, et inimene saaks aru kui ilus on teda ümbritsev loodus ja kui palju head võib tähendada näiteks teise inimese abistamine. Nii nagu igal elusolendil on ka inimesel omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Tuglase arvates võibki vahel inimene käituda nagu metslane- tapab, lõhub ja ei mõtle oma tegude üle. Sellegi poolest aga loodab Tuglas, et inimene on võimeline õppima oma vigadest ning edaspidi areneb ainult paremuse suunas. A. H. Tammsaare miniatuur Miniatuuri idee oli see, et ei tasu liiga ahneks minna, sest muidu jääd üldse kõigest ilma. V Henrik Ibseni „Nukumaja“ 1
kultuuride vahelised võrdlevad uurimused. (keel mõjutab mälu ja taju ning konkreetne keel lihtsustab teatud viisil mõtlemist ja muudab keerukamaks teistel viisidel mõtlemise) Originaalartikkel kaasaegsest uurimistööst Kuivõrd arvestavad kõnelejad kuulaja teadmistega? Millest see sõltub? Kas kõnelejate arvamused kuulajate teadmistest on adekvaatsed ning aitavad mõistmisele kaasa? Mõtlemine Probleemide defineerimine Mis on probleem? - See kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada - Otsing mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega - Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmsiseks. Millised meetodeid saab kasutada probleemilahenduse uurimiseks? Protokollide analüüs mis aitab tuvastada kuidas infot kasutatakse ja probleemi etappide uurimine. Teadmiste
protsess olla alateadlik - Suunatus – enamasti on mõtlemine suunatud mingile eesmärgile. Ülesanne omakorda võib olla hästi defineeritud või halvasti defineeritud - Kasutatavate teadmiste hulk – mõtlemises võib kasutada väga erineval hulgal infot. Erstatakse teadmiste vaeseid ja teadmiste rikkaid mõtlemisülesandeid Probleemide lahendamine - Duncker ütles et probleem on see kui elusolendil on eesmärk aga ta ei tea kuidas seda saavutada - James määratles probleemi kui otsingu mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega - Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmiseks; lisaks võivad oskuste puudumine või teadmised takistada lahenduse leidmist Protokollide analüüs aitab avastada kuidas informatsiooni kasutatakse. Tööd geštaltpsühholoogias
on sellelt autorilt uudne · Barlow (1988) väidab, et aktivatsiooni tõustes muutub tähelepanu enne kitsamaks ja alles seejärel kujuneb ümber. Seejuures on algul aktivatsioon ja tähelepanu kitsenemine teineteist vastastikku toetavad, hiljem teevad sedasama teineteise heaks aktivatsioon ja tähelepanu ümberkujunemine · Paljude uurijate arvates on meil kaks aktivatsioonisüsteemi - negatiivne (NA) ja positiivne (PA) · NA ülesandeks on vältida elusolendil hätta sattumast. See eesmärk saavutatakse võimalike negatiivsete tagajärgedega käitumiste pidurdamisega · PA süsteem on lähenemisele orienteeritud süsteem, mis suunab elusolendeid naudingut ja hüvitust pakkuvate situatsioonide poole. PA süsteem tagab nende ressursside saamise, mis on olulised nii indiviidi kui liigi elu seisukohast · Kuigi need kaks süsteemi arenesid ilmselt enam- vähem sõltumatult, võivad nad üheskoos töötada. Igapäevaseid toiminguid juhib
annaabi.ee 
