vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab, et ei saa nendega hakkama. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. 4. Ekstravert Pöördunud välismaailma poole,suhtleja,seltsiv,palju sõpru,teda ei saa alati usaldada,sest võib kogemata välja rääkida. Introvert tagasihoidlik,kinnine, sisemaailma pöördunud, Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased.Korrelatsioon
● Värisemine ● Higistamine ● Hingamisraskused ● iiveldus Ärevushäire ravi ● Antidepressandid (viimane valik) Kelly Talimaa 12S ● Kognitiivne käitumisteraapia (lähtub sellest, et inimest häiriv enesetunne ja käitumine tuleneb elusituatsioonides tekkivatest negatiivsetest mõtetest ja tähendustest) ● Elustiili muutmine (toitumine, liikumine, mõtlemine) ● Lõdvestustehnikad ● Teraapiad Näide https://www.youtube.com/watch?v=58o7ht88k_I Kogemuslugu Paanikahäire Paanikahäire on see, kui tekib häiriv hirmuhoog ehk paanikahoog. Ühekorde paanikahoo esinemine ei tähenda veel psüühikahäiret, kuid see on märk sellest, et tuleks tähelepanu suunata oma tervisele ja heaolule
Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Toome näite : Kui sangviinik jääb teatrisse hiljaks mõistab ta kohe, et saali ei lasta, kuid ülemisele rõdule on võimalik pääseda ning ta jookseb kohe trepist ülesse. Flegmaatilise temperamendiga inimene on on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega
Õppimise olemus. Sageli on õpetajate ja üliõpilaste arusaamine õppimisest ülelihtsustatud. Õppimine on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine, kuid õppematerjaliga õpivad õpilased veel palju muudki, samuti kujunevad neil hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugi seostuda otseselt õppeainega. Et mõista õppimise tegelikke resultaate, peab õpetaja tajuma õpilase isiksusele toimivat mõjuvälja tervikuna. See tähendab nõustumist tõsiasjaga, et kõikjal õppetunnis või teistes elusituatsioonides toimub üheaegselt nii tahtlik kui tahtmatu õppimine. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdava osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just viimati mainitud viisil. Psühholoogid mõistavad õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel
suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Flegmaatik (kr. k phlegma tähendab lima, tuim, loid) on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Melanhoolik (kr. k melas+chol‘ - must+sapp kurvameelne) tüüpi inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust.
mitmekesisus, tolerantsus ja privaatsus; - intellektuaalsete oskuste kujundamist: oskus koguda teavet, õppida, langetada otsuseid, vaadelda probleeme ja olukordi erinevatelt positsioonidelt; - osalusoskuste kujundamist: omandatud teadmisi, tõekspidamisi ja mõtlemisoskust kasutatakse selleks, et olla kootöövõimeline, määratleda enda kuuluvus mingisse rühma, olla kompromissivõimeline ja salliv, tulla toime erinevates elusituatsioonides; - kodanikuosaluseks valmisoleku kujundamist: informeeritus ümbritsevas elus toimuvast, oma seisukoha kujundamine, oskus ja tahe olukorrale vastavalt käituda. Ühiskonnaõpetuse protsess ja resultaat ongi see, et iga õpilane jõuab kodanikuosaluseni, toetudes teadmistel ja isiklikel tõekspidamistel rajanevatele intellektuaalsetele ja osalusoskustele. Õpetaja ülesanne on õppetöö vastav metoodiline ja didaktiline korraldamine.
on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu, on kirjutatud täna ja ilmselt kirjutatakse ka tulevikus. Küll läbib neid kirjutisi ühine joon, et sport on oma põhiolemuses muutumata ja samas alati uus. Siit ka järgmised mõtted: sport on igavene...; sport on reaalne...; spordis pole tagauksi...; spordis ei maksa minevik..
on omane spordielu kõigile tasanditele. Eneseteostuse väline tunnus on spordis konkreetne tulemus, rekord, võit jms., seesmine aga individuaalne edasiminek, tervise-ja enesetunde paranemine, endast (laiskusest) jagusaamine. Isiksuse eneseteostus on üldjuhul positiivse suunaga - eesmärk on areneda, luua. Sportlikke võimeid ja oskusi omaval inimesel on kergem elada, sest saavutatu loob teatud enesekindluse, see omakorda aitab suhelda. Väga paljudes elusituatsioonides, mis nõuavad kehalist tublidust, ei pruugi pealtvaatajaks jääda, kaasalöömine aga annab eneseteostusliku rahulduse. Spordist on ikka ja jälle midagi kirjutatud. On kirjutatud varem st. väga ammu, on kirjutatud täna ja ilmselt kirjutatakse ka tulevikus. Küll läbib neid kirjutisi ühine joon, et sport on oma põhiolemuses muutumata ja samas alati uus. Siit ka järgmised mõtted: sport on igavene...; sport on reaalne..
tegevusest loobuma. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Flegmaatikut iseloomustavad rahulikkus, tasakaalukus, visadus ja püüdlikkus. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev
Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Flegmaatiline temperament. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Melanhoolne temperament.
Tõendusmaterjalina toovad nad koju linnalund ning uurivad siis sulanud lund koos. LAPS: Laps kasvab äärmiselt teadmishimuliseks. Ta lahendab meelsasti oma probleemid ning püüab appi tõtata nõrkadele ning oma pereliikmetele. Tema tunded on kooskõlas mõistusega. Ta on praktiline, taibukas ning suhtub mõistvalt kaaslaste valesse käitumisse. Konfliktivaba. Tema tuleviku valikute pärast pole tarvidust muretseda. Ta tunneb end väga kindlalt igasugustes elusituatsioonides. See laps jääb alati austama ema arvamust, kuid ei muuda seda prevaleerivaks. PEAAEGU EMA: Armastab oma last ning võtab teda sellisena, nagu too on. Kuid sellise ema käitumine on süsteemitu ja kaootiline. Ta laseb lapse arengul isevooluteed minna ujub mööda voolu ise ning laseb lapselgi areneda otsekui Mowglil. Ema võib last jumaldada, laulda talle unelaule, kanda teda kätel, midagi temalt nõudmata. Selline ema käitumine tuleb lapsele kasuks vaid pisikese esimesel eluaastal.
Nende vastupanuvõime füüsilise harjutuse tegemisel on väga nõrk. Neil esinevad koordinatsiooni-, tasakaaluhäired, peenmotoorikahäired. (Nõmme, 2009) 3.1. Ravi Lõpliku diagnoosi panek on pikaajaline ning keeruline aastatepikkune protsess, kuna sümptomite ilmnemine on ebamäärane ning võib muutuda päevast päeva. Seetõttu ei saa hüperaktiivsete laste ravimisega alustada varakult. Toimetulek lastega sõltub suuresti nõudmistest, mis lapsele esitatakse erinevates elusituatsioonides. (Nõmme, 2009) Häire õigeaegne ja adekvaatne ravi võib olla lapse edasise elukäigu oluline, tema iseloomu kujunemisele suure tähtsusega. Ravi on pikaaegne ning sageli kestabki see terve elu. Kogu protsess oleneb suuresti lapsevanema-õpetaja-arsti omavahelisest koostööst. (Nõmme, 2009) 3.1.1.Medikamentoosne ravi Eestis kasutatakse kõige rohkem ritaliini, mis teatud aja möödudes ei mõju enam nii nagu ravi alguses
haigusele raske panna, sest haigus ilmneb sama erinevalt nagu seda on iga inimene. Esimesi tunnuseid võib täheldada juba imikueas. Kuid imikueale omased sündroomidnagu rahutus, unehäired, pidevad nutuhood võivad lapse kasvades muutuda või sootuka kaduda. ATH võib jääda ka märkamatuks ajani, mil lapsel ei teki probleeme nõudmiste täitmistega. Toimetulek häirega sõltub suuresti nõudmistest mida lapsele esitatakse erinevates elusituatsioonides. Sellest tulenevalt ilmnevadki tõelised sümptomid alles koolieas, mil laps peab hakkama enam ja enam pingutama toimetulekuks uute oskuste ja teadmistega. Diagnoosimine on oluline, sest kui raskused on määratletud, on lapse eest kergem hoolitseda ja alustada õiget ravi. Tekib arusaam, et tegemist ei ole mitte viletsa kasvatusega vaid abivajaja lapsega (Rääk, 2002). 7 1.3 Ravimid 1955a
meeleolude vaheldumine ja sotsiaalne elu võib olla häiritud (Kalbri, 2007). Söömishäired algavad tavaliselt nooruses, kõige tihedamini vanuses 14-18 (Kalbri, 2007). Teismeliste seas on see kolmas kõige levinum krooniline haigus (Nordqvist, 2014). See avaldub just neil, kelle hobid või elukutse nõuab saledust, näiteks modellid ja võimlejad. Anoreksia vaheldub sageli buliimiaga. Anoreksia tõukeks on sageli märkused kehakaalu ja kuju kohta teistelt inimestelt või siis muutused elusituatsioonides (Kalbri, 2007). 1.2 Haigustunnused Süüakse vähem (600-1000 kcal päevas) kehakaal normaalsest madalam; pidev enda kaalumine; süüakse aeglaselt ning hoolikalt loetakse kaloreid; toitu peidetaks või visatakse ära - välditakse teiste ees söömist; uinumisraskused ja väsimus; naistel menstruatsiooni ärajäämine, poistel hormonaalsed muutused; liigne füüsiline aktiivsus, mis ei ole kooskõlas toitumisega;
nähtuse selle välisjoonte kujul. Eetos on aga loomusest lähtuv käitumistava või harjumus; see on suhteliselt püsiv psüühikaomaduste kogum, mis ilmneb inimese hoiakutes, tegudes ja suhtlemises. Eetos määrab ära, kuidas avalduvad vaimuomadused. Eetose avaldusviise saab kujundada kasvatuse ja harjutamise tulemusena. Karakterit võib mõista kui eetose stiliseeritud raamistikku, selle pealispinnalist, esmapilgul silmatorkavat osa. Tegelikes elusituatsioonides saab aga just karakterist see, mille alusel inimese üle otsustatakse. Karakter ja kirjanduslikud tegelased Karakteri loomise eelduseks on lihtsustamine, mille puhul suunatakse tähelepanu mingile omaduste grupile, jättes varju teised. Tüüpide määratlemisel on arvestatud mitmete tingimustega: vanus, tegevusala-elukutse, rahvus, paikkondlik päritolu.Kreeka kirjanduses kujutati kangelaste karaktereid küllaltki jämedajooneliselt. Seetõttu tundub, et antiikautor
mõõnaperiood, mil koleerik on tülpinud ja väsinud. Energilise loomuse tõttu võtab ta rohkem ülesandeid kui täita suudab, töötab üle ja langeb masendusmeeleollu. Flegmaatik (kreeka keeles phlegma tähendab 'lima') on üks neljast temperamenditüübist: rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. Ta omandab kõike aegamööda. Tähelepanu ümberlülitumine ja uuele tööviisile üleminek on tal vaevaline. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajada, vihastada või kurvastada. Vaheldust ta ei armasta, uues olukorras kohaneb väga aeglaselt. Kaaslastega kontakti leidmine ja tutvumine käib tal pikkamööda, kuid sõbrana on truu ja ustav. Miimika on napp, tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev
1990.a. sündinud õpilasi. Valimis oli nii väikesi maakoole, suuri linnakoole kui kutsekoole. Samuti osalesid testis venekeelsete koolide õpilased. Tulemused avaldati 2007. aastal. PISA tulemused: Õpilaste sooritusi hinnatakse PISA-s: keskmiste tulemuste järgi saavutustasemete järgi. PISA loodusteaduslik kirjaoskus 2006. OECD Saavutustase 6 Õpilane oskab identifitseerida, selgitada ja kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi erinevates elusituatsioonides Allpool 1.taset - Õpilasel puuduvad loodusteaduslikud baasteadmised. Loodusteaduste alased teadmised piiratud, õpilane oskab neid kasutada ainult üksikutes väga tuttavates olukordades. Mida õppisime PISA-st? Müüt nr 1 "Eesti poisid on tüdrukutest oluliselt vähemvõimekad", olulised erinevused vähemalt vaadatuna õpitulemuste aspektist. Puuduvad statistiliselt olulised erinevused tütarlaste ja poiste teadmistes ning oskustes, v.a funktsionaalses lugemises.
Taavi suhtus oma kaaslastesse lugupidamisega. Ta sai kõigiga hästi läbi ja aitas alati teisi kui vaja oli. Ta oli alati rahulik olenemata, mis olukord oli. Ta kuulas alati sõbra muret ja kui oskas siis andis ka nõu. Samuti suhtusid kaaslased temasse hästi. Keegi ei norinud temaga eriti tüli. Taavi oli temperamendilt flegmaatiline ja melanhoolne. Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Melanhoolne inimene on tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas. Tegelase kunstiline teostus 4 Seoses autori minevikuga, on teos sünge ja väljendab sõjaajal valitsevat meeleolu
ja inimese – terve või haige- optimaalset funktsioneerimist. Näiteks, probleemid seadustega, mis tagavad tervist, teadmised reparatiivsest (parandavast) protsessist ja preventsioonist (ennetamisest) oli manifest 19.saj. lõpus ja 20.saj. alguses Nightingale kirjutistes ja Rogersi tõstatatud probleemid eluseaduste kohta kahel viimasel dekaadil 20.saj. 2. Probleemid/küsimused, mis on seotud rõhuasetustega inimese käitumisele ja kesk- konna vahelistele suhetele kriitilistes elusituatsioonides. Seda teemat käsitlevad Rogersi tööd, mis kirjeldavad probleeme elu rütmidega ja nende seoseid keskkonna rütmidega. Sarnaselt kirjeldavad Johnsoni tööd 1960-ndatel keskendumist käitumissüsteemidele, rollide hoidmisele ja rollide muutumisele. Kontseptuaalsed raamid enamuses õenduse õppekavades sisaldavad käesoleval ajal kopingu (toimetuleku) protsessi, adaptatsiooni ja toetavaid või mittetoetavaid keskkonnategureid. 3
* Inimene tajub, et on energilisem, elusam, paremas kontaktis oma sisemise väega nn. on oma kehas kodus. * Inimene tajub, et tal on järsku rohkem energiat ja jõudu. * Inimene tunneb, et tal on rohkem julgust ja tundeid muutuvad eredamaks ja sügavamaks. * Inimese suhe hirmsatesse ja valusatesse minevikusündmustesse muutub ta vaatab neid täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks
saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub? Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste pakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad. Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja
kahes sisus üksnes siis, kui tal on varasemad teadmised ja –oskused, mis aitavad tal neid ära tunda. Lisaks sisu ülekandele toimub üldistamine ka protseduuride identsuse ja sarnasuse tajumise alusel – protseduuride ja mustrite ülekanne. Nii aitavad varem õpitud üldised harjumused, hoiakud, reeglid, käitumismustrid ja protseduurid meil sageli toimida reeglipäraselt. Mitmesuguste reeglite ja üldistuste rakendamine kõige erinevamates elusituatsioonides aitab meil toimida paljudel juhtudel sarnasel viisil, st reageerida maailma tohutule mitmekesisusele valmis käitumismudelitega. Et olla võimeline rakendama ühte või teist käitumismalli sobivates situatsioonides, peab inimene eelkõige suutma klassifitseerida oma taju- või kokkupuuteobjektid ühe või teise kategooria (mõiste) alla, st tajutu üldistama, et seejärel otsustada, millist juba olemasolevat reageerimis- või tegevusviisi kasutada. 2. Positiivne ja negatiivne ülekanne.
suurenemine. Seega on tulemuseks, et tehnilise asendamise piirnorm võrdub kummagi sisendi piirtoodangute suhtega. 55 9. Konkurents 9.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata küsimusele, et mis tekitab konkurentsi ja kuidas konkurents turul väljendub? Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüviste pakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad. Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaup maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi.
) avalduvad pigem ülesannetele lähenemise viisis kui nende lahendamise tõhususes. Sarnasused intelligentsusega. Kognitiivset stiili iseloomustatakse omadusena, mis jääb vaimsete võimete ja isiksusjoonte vahele. Kuigi kognitiivse stiili ja efektiivse õppimise vahel otsene seos puudub, siis mõjutab see siiski meie tegevuse kvaliteeti konkreetsetes oludes. Erinevused intelligentsusest. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste käitumist mitmesugustes elusituatsioonides ja ülesannete lahendamisel mõneti teise nurga alt kui traditsiooniline intelligentsus – kognit stiil iseloomustab inimesi nende eripära põhjal, mitte aga tegevuse efektiivsuse põhjal. Kognitiivne stiil ja loovus iseloomustavad inimeste individuaalset eripära aspektides, mis ei kajastu otseselt üldise intelligentsusena ega isiksusjoontena. Loomingulisuse seos praktilise intelligentsusega on veelgi keerulisem, sest
annaabi.ee 
