Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt.
jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides). Naised kandsid pikki kleite, mehed niuderiiet ja mokassiine. Jaotatud soorollid. Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad.
.................................................................................................8 Sissejuhatus: Kalandus on üks olulisemaid kauplemise, impordi-ekspordi sektoreid Eesti majanduses. Suurema osa kauplemisest moodustavad jahutatud koha-, ahvenafilee Euroopa liikmesriikidesse ja ekspordist sortimendirikkalikud kalakonservid, preservid ning suitsutatud kalandustooted Venemaale ja Ukrainasse. Kalatoodete all mõistetakse kõiki merevee- või mageveeloomi (välja arvatud elusad kahepoolmelised karploomad, elusad okasnahksed, elusad mantelloomad ja elusad meriteod ning kõik imetajad, roomajad ja konnad), mida peetakse kas looduslikes või tehistingimustes, k.a selliste loomade kõik söödavad vormid, osad ja tooted. Kõik kalakäitlemisettevõtted, mis töötlevad, pakendavad, ladustavad kalatooteid, peavad olema enne käitlemise alustamist Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud. Kalakäitlemisettevõtetel tuleb käitlemisel juhinduda Toiduseaduses, Euroopa
Mina räägin teile täna rästikust. Saadame ka pildi klassis ringi käima. Rästik on roomaja, pruunikas- hallikas ja seljal sik- sakiline triip. Elukohaks on metsad, sood, raiesmikud… armastavad jõe kallastel kividel päikest võtta. Magavad talveund väikeloomaurgudes maa all. Toitub väiksematest loomadest, linnupoegadest rohukonnadest… neist, kellest jõud käib üle. Rästik on elussünnitaja, sünnitab elusad pojad. Pesakonnas on umbes 10 poega ja nad sünnivad suvel. Hammustab vaid kaitseks või jahti pidades. Rästikut ei pea kartma, inimese lähenedes ta varjub. Ta on Eestis ainus mürgine roomaja, torkima minna ei tohi, kaitseks hammustab. Rästik on looduskaitse all, sest talle sobivaid elupaiku jääb järjest vähemaks
omadused Kadaveriin / Puteskriin Molaarmass: 102,18 g mol 1 / 88,15 g mol 1 Välimus: värvitu vedelik / värvusetud kristallid Tihedus: 0,873 g / ml / 0,877 g / ml Sulamispunkt: 9 ° C, 282 K / 27.5 ° C, 301 K Keemispunkt: 179 ° C, 452,2 K / 159 ° C, 431,7 K Murdumisnäitaja (n D): 1,458 / 1,457 Tekkeprotsessid Kadaveriin ja putreskiin on loomse koe mädanemisel tekkivad ained. Neid toodavad vähesel määral ka elusad organismid näiteks sisaldub kadaveriini uriinis ja spermas. Putreskiini toodetakse ka tehislikult sünteesides, saaduseks nailon materjal nimega Stanyl. LISAKS puteskriini tehniline tootmine toimub butaandinitriili hüdrogeenimisel kui uriinis on liiga palju kadaveriini, siis näitab see ainevahetuse haigusi. Koos esinevad need ained laipade mädanemisel. Tänan tähelepanu eest !
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad
Infektsioonid Toiduinfektsioon ehk nakkus on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peen- ja jämesoolde, kus nende paljunemine vallandab haiguse. Düsenteeria- ehk sigelloos on verine kõhutõbi mis on nakkushaigus. Enamasti esineb väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Raviks kasutatakse sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsiini, oflokatsiini. Kampüloos Hiljem võivad haigestunut kimbutada liigesevaevused. Listerioos
.. 4.omab ainevahetust: toitumine - * heterotroof sööb org. ainet. *autotroof ehitab ise org.ainet. hingamine O2 kasutamine energia saamiseks. eritamine jääkainete väljaviimine. 5.reageerib keskkonnale 6.paljuneb suguliselt või mittesuguliselt 7.kasvab ja areneb 8.vananeb .. sureb küsimused: 1.Miks uuritakse bioloogias molekule, kuigi nad pole elusad? 2.Too 3 näidet organismi reageerimisest keskkonnale. 3.Too 3näidet eluavaldsute seoste kohta. vastused: 1.Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase.Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel. 2. 1) Inimese silmapupillid eredas valguses ahenevad. 2) Kingloom ujub vette sattunud soolakristallist eemale. 3) Taim pöörab oma lehed valguse suunas. 3. 1) Tänu sellele, et elusolend omab ainevahetust, saab ta kasvada ja areneda.
Spoonipakk – tooraine treispooni valmistamiseks Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele Küttepuu Tehnoloogiline laast. Saepalk saadakse langetatud puu tüve tükeldamisel kindla pikkusega lõikudeks Saepalk on tooraine saematerjali valmistamiseks Okste paiknemine puutüves Kasvavas puus paiknevad oksad ebaühtlaselt : Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdvad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. Saepalgi tüübid sõltuvalt kohast tüves Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa kasutatakse nn. Puusepasaematerjali saamiseks (mööbel, uksed, aknad) Vahepalk – tüve kesmine osa ehituslik saematerjal Ladvapalk – tüve ladvaosa liimkilbi valm tooraine, voodrilaua valm.
Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.) Emergentsid on epidermi väljakasved. Roosi okkad, kastani viljade ogad. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust, nende vahele jäävast õhupilust ning enamasti ka õhulõhe kaasrakkudest (neid on max.7). Õhupilu välimist, laienenud osa nim. esiõueks, sisemist tagaõueks. Õhulõhe
.....................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................8 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad
Sigimine · Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 34 eluaastal · Sigimine toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 kraadi ringis · Koorumine sõltub tugevasti kliimast ja ka veetemperatuurist, soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve · Emaste viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis, millest koorub ainult 70% marjateri Kulinaaria · Jõevähk, eriti tema liha on hinnatud kulinaariatoode · Elusad vähid keedetakse, lakad ja sõrad puhastatakse koortest, pannakse klaaspurki ning peale kallatakse külm keedetud soolvesi, selliselt et soolvesi ulatuks kuni kaaneni · Kõige peale kallatakse kiht oliiviõli või mõnda muud taimeõli · Purk seotakse pealt seapõiega või pärgamentpaberiga ja asetatakse jahedasse ruumi · Enne söömist leotatakse nii hoiustatud vähilakkasid mõni tund külmas vees Vähi püük · Eestis on jõevähi püük lubatud augustikuus
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades.
Kirjand Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid,
Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on minestanud lahkub hing ajutiselt kehast, kui hing enam tagasi ei tule siis inimene sureb. Hingedeaeg Aeg mihkli- ja mardipäeva vahel mil usuti, et surnute hinged tulevad kojukäima. Animism uskumus, mille kohaselt kõik eluta ja elusad asjad meie ümber omavad hinge. Tõnn Koduhaldjas Viljandi ja Pärnumaal. Peko Setude koduhaldjas, kellest tehti kujusid, mida hoiti aidas. Tarapita Eestlaste jumal, peetud ka Läti Henriku valetõlgenduseks Eestlaste sõjahüüust "Taara avita". Uku arvatavasti vanem kui Tarapita, peajumal. Ennustamine maagiline toiming, mille käigus püüti ette näha saatust ja seda mõjutada . Nõidumine Maagiline toiming, mille abil loodeti saavutada mingite soovide täitumist
b) Juhtiv osa I peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt
+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. Viiruste eluta tunnused: pole rakulist ehitust, puudub tuum ja tsüstoplasma jt., pole iseseivsat ainevahetust ega paljunemist, väga väike. 3. Viiruse ehitus: vt. Vihikut. 4. Paljunemine-ei suuda iseseivsalt, vajab peremeesrakku, rakusisene parasiit N: bakter-, taime-, looma-, seeneviirused. 5.Loomulikud kaitsetõkked ei suuda kõiki viiruseid takistada.Tuleb peiteaeg.Antikehad
(hajus meristeem), varre ja juure juhtkimpudes (külgmine meristeem e kambium), vigastatud kohtades (haavakambium). Püsikoed. Kattekude. Jaguneb epidermiks ja peridermiks. Epiderm: noorte/üheaastaste taimede kattekude, puitumata, ühekihiline, rakuvaheruumideta, rakkude vahel on õhulõhed. Periderm e korkkude: puitunud taimedel epidermi asemel. Surnud, puitunud, korgistunud, mitmekihiline. Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud.
Meriroosahven Erksavärvilised riffkalalised merisooahvenad on korallriffide elusad ,,pärlid". Nad elavad merirooside kõrvetavate kombitsate vahel, mille mürk neid ei ohusta. Meriroosahvenad, kes veedavad suurema osa oma elust merirooside kombitsate vahel paaridena, ajavad teisi kalu, merirooside toitu nende kombitsate haardesse. Merisooahvenad aitavad meriroose ka meriliblika ära ajamisega, kes on suureks ohuks meriroosile, sest ta sööb viimase kombitsate otsi. Nad on sümbioosis meriroosidega. Meriroosahvenad kasutavad oma rinnauimi aerudena mitte
väliskeskkonnast. Eriti tundlikud on sõrmeotsad, jalatallad ja huuled. Tunduvalt vähem tundlikud on näiteks selja- ja kõhupiirkonnad. *Milline on naha ehitus? Nahk koosneb kahest osast: marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk moodustab naha välimise kihi. Selle pealmine osa on sarvkiht, mille moodustavad tihedalt kokku surutud surnud rakud. Marrasnaha alumise osa moodustavad elusad rakud, mis pidevalt paljunevad. Marrasnaha all asub paks ja elastne pärinahk, mis on samuti elus rakkudest ja sisaldab rohkesti elastseid valgulisi kiude ja on seetõttu veniv, painduv ning sitke. Pärisnaha all on nahaaluskude ehk rasvakude. *Kes elavad inimese nahal? Kasulikud bakterid Kahjulikud bakterid *Mis nahka ohustab? Liigne päevitamine (UV-kiirgus) Liigsed kahjulikud bakterid
Säästab energiat, vähem ja kahjutud jäätmed, odav tooraine. 4. Kirjuta aineid, mida saab biotehnoloogiliselt toota. Ained, mida saab biotehnoloogiliselt toota: piimatooteid, pärmitaigent, õllesid, veine, seentest saadud ensüümid kalgendavad piima, pintselhalliku abil hallitusjuustu ja salaamit, bakterite ja hallitusseente amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel, tärklisest sahharoosi. 5. Milles seisneb probiootikumide ja prebiootikumide erinevus? Probiootikumid on head elusad mikroorganismid, mille tarvitades on tervist parandav toime, aga prebiootikumid on toidu koostisosad, mis loovad headele bakteritele meeldivat keskkonda ning halbadele halva. 6. Kirjelda 6. magusamaitselist proteiini. Taumatiin, monelliin, mabinliin, pentadiin, brazzeiin, curculiin. 7. Mis on funktsionaalne toit?Saadakse loomorganismi füsioloogilise seisundi mõjutamisel või bioaktiivse mõjuga toiduaine. 8. Kuidas saadakse funktsionaalset toitu
Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet. Neidsamu "häid" piimhappebaktereid leidub ka hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt), kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet.
eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia • Siseehitus lihtne, rakukestas puitainet ega juhtsooni pole – soonteta taimed. • See ongi põhjuseks, miks nad üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei kasva. • Lehtedel enamasti üks rakukiht. SAMBLALEHE SISEEHITUS Leherakud RAKUKESTA PAKSENDID ELUSAD, KLOROFÜLLI SISALDAVAD FOTOSÜNTEESIV AD RAKUD SURNUD RAKUD SÄILITAVAD VETT 4. Paljunemine ja arenemine • Samblad on eostaimed. • Nii suguline kui mittesuguline paljunemine. • Eosest areneb eelniit. • Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub autotroofselt. • Varsti tekivad eelniidil pungad, millest arenevad uued taimed. • Isassugurakud arenevad anteriidis.
Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Steriliseerimine- toimub toiduainetes leiduvate mikroorganismide hävitamiseks · Seda tehakse hetmeetiliselt suletud taarasse pakitud toiduainete kuumutamisel üle 100°C 30 min kuni 2 tunni vältel · Selliselt töödeldakse plekk või klaaspurkides puu- ja köögivilja-, liha-, kalakonserve. Pastöriseerimine · On toiduainete kuumutamine 60-100°C juures 5-30 minutit. · Kõik elusad mikroorganismid hävitavad, kuid toiduainete keemiline koostis jääb enam-vähem muutumatuks. · Pastöriseeritakse piima, puu- ja köögiviljamahlu, keediseid, dzemme jne. Konserveerimine madalal temperatuuril · Jahutamine- toiduained jahutatakse külmkapi temperatuurini 0°C- 5°C põhjustab mikroobide arenemise järsu aeglustumise. Külmutamine · Et m.o tegevust täiesti katkestada, külmutatakse osasid toiduaineid - 35°C juures ja
> nrow(ELUS) #Vaatan ridade ehk puude arvu ELUS tabeli andmestikus [1] 95 VASTUS: 95 elusat puud on proovitükil Tee hajuvusdiagramm enda proovitüki puu kõrguse ja diameetri kohta. #Tee hajuvusdiagramm enda proovitüki puu kõrguste ja diameetri kohta. plot(H~D,data=MUDEL) #Vaatan kõrguse diameetri üldist pilti mudel puude andmestiku põhjal DH332=subset(puud2015,PRT==332&RIN%in%c("1","2","J","A","E","Y")&H>0) #Teen Kõrguse ja diameetri suhte põhjal andmestiku kaasates elusad rinded prt-lt 332 plot(H~D,data=DH332) #Vaatan üldpilti uuesti uue andmestiku põhjal max(DH332$H) #Vaatan max kõrgust max(DH332$D) #Vaatan max diameetrit, et parameetrid paika panna plot(NULL,xlim=c(0,50),ylim=c(0,40),xlab="Diameeter (cm)",ylab="Kõrgus (m)",main="Proovitükk 332") #Panen paika parameetrit ja annan telje nimed ja tiitli abline(h=seq(0,40,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan horisontaalse abijooned abline(v=seq(0,50,2.5),lty=3,col="gray") #Lisan vertikaalse abijooned
piiblitest ka igapäevastest ajalehtesest ja kollasest ajakirjandusest. Selleks, et mood mõjuks kõigile, on vaja, et tooted oleks kõikile kättesaadava hinnaga. Seega kopeerivad või jäljenduvad masstoodangupoed moeloojate tooteid ja saavutavad sellega hiigelkasumeid ja tuntust. Eriti tugevaks saavad brändid, mis oma toodete peale trükivad suurelt firma nime. Inimesed ostavad neid tooteid, et teised näeksid nende jõukust ja maitsekust, samal ajal olles ise elusad reklaamplakatid ja kaasates sellese usulisse liikumisse enese teadmata uusi ohvreid. Mood on tugev usk, sest see paneb inimesed enda isiklikku arvamust ignoreerima ja mõtlematult käituma. Alati kuulen halba vastukaja, kui näidatakse järgmisel hooajal moes olevaid riideid, kuid pärast lühikest aega, mil meie eeskujud-preestrid neid kandnud on ja meile piiblis neid ilusalt taldrikult serveerinud on, siis jooksevad inimesed, kes alguses toodet kirusid poodi, et ka endale see lubada.
Toidu käitlemise kaudu levivad haigustekitajad Sisukord 1. Haiguste jagunemine 2. Tuntumatest haigustest Botulism Salmonelloos Rotaviirusenteriit Kampülobakter 5. Kokkuvõte Toidu kaudu levivad haigused jagunevad: Toiduinfektsioon on haigus, mille põhjustavad toiduga organismi sattunud elusad tõvestavad mikroobid, mis on vastu pidanud maohappe toimele ja jõudnud peensoolde, kus nad paljunevad ja põhjustavad haiguse. Toidumürgitus, mille puhul paljunevad mikroorganismid toidus ja produtseerivad seal toksiini, mis eraldub toitu juba mikroorganismi eluajal. Omakorda jagunevad mikrobioloogilisteks (bakteriaalsed, seenelised) ja mittemikrobioloogilisteks. Helmintoosid ehk usstõved on haigused, mille tekitavad kehas, enamasti soolestikus elavad ussid
· Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem
Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. Need rakud on kui väiksed elusad vabrikud. Fotosüntees kujutab endast tervet rida keemilisi reaktsioone, mis muudavad anorgaanilise süsiniku ja vee orgaaniliseks aineks - süsivesikuteks. Kõigi nende reaktsioonide toimumiseks on vaja energiat. Fotosünteesis kasutatakse energiaallikana päikesevalgust. Ainult teatud ained suudavad siduda päikeseenergiat. Neid erilisi aineid nimetatakse fotosünteetilisteks pigmentideks ja klorofüll on nendest kõige sagedamini esinev ning kõige paremini tuntud
- kui on eelnenud põhjalik puhastus, siis 3 min 72'C või 1 min 82'C juures (nõudepesumasina loputusprogramm) 3. Keemiline puhastamine - puhastusainetega Puhastusmeetodi valiku määrab otstarbekus Bakteritsiidid- surmavad bakterid Detergendid (pesuained)- lahustavad rasva ja mustuse ning kergendavad desinfitseerimisvahendite tööd Desinfektsiooni ained- vähendavad mikroorganismid arvu ohutule tasemele, kuid ei hävita endospoore Steliliseerimine hävitab kõik elusad organismid. Puhastamine liigid on: * Kuivpuhastus * Märgpuhastus Põrandaid, tööpindu ja kraanikausse peab pesema ehk märgpuhastama sooja vee ja detergentidega, kuid pidev desinfitseerimine pole vajalik. Põhjalik puhastamine ja kuivatamine eemaldab pinnalt enamuse mikroobe ja peab alati eelnema desinfektsioonile. Mehhaanilisel puhastamisel on oluline aeg, temperatuur ja surve. Mehhaanilisel puhastamisel hävib 80% mikroobe, põhjalikul puhastamisel 90% ja desinfitseerimisel 99%
Rõõmus inimene soovib (iseenesestmõistetavalt) oma rõõmu teistega jagada, õnnelik inimene aga jätkab oma tegevusi, mida tal on oma õnnelik olemise tõttu lihtsam teha. Ma ei tea, kas maailmas on mõni kunstnik, kes suudaks maalida varjatud päikese õnneliku inimese silmadesse. Ehk ei olegi vaja võltse, plötserdatud värvidega tegelikkust jäljendada püüdvaid pilte, ka õnnelikest inimestest. Õues, tänaval ja majade vahel jalutavad ju elusad portreed, nende seas ka mõni õnneliku inimese portree. Sobiva hetke kokkulangemisel võib tabada õnneliku inimese näol ka naeratuse - siira naeratuse, mis järgmine hetk jälle kaob ning jätab silmadesse selle, mis meenutab väikest päikest, aga milleks tegelikult pole sõnu.
(cuticula). Kui vaha koguneb kutiikula pinnale (epikutikulaarne vaha), räägitakse vahakihist. Enamasti on see sinakashall kirme, nagu näiteks aednelgi (Dianthus caryophyllus) ja kapsa (Brassica oleracea) lehtedel. Mõnel taimel võib vahakiht olla õige paks, näiteks andi vahapalmil (Ceroxylon andicola) tüsedusega kuni 5 mm. *Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad, väljakujunenud karvad aga enamasti surnud. *Kui väljakasved jäävad madalateks väikesteks kühmudeks, nimetatakse neid papillideks ehk näsadeks. Papillid esinevad sagedasti õite kroonlehtedel, andes neile sametja välimuse. Kattekarvad kaitsevad lehte intensiivse päikesekiirguse ja liigse transpiratsiooni eest. Täiskasvanult on need surnud, õhuga täitunud ja paistavad seetõttu valgete või hallidena.
Ma pole siiani leidnud vastust sellele, kas Universumil on olnud algus ja samuti ei tea ma ka seda, kas Universumil on lõpp. Mina usun, et Universum ei saa olla lõpmatu, sest kuskil peab see ju ikka otsa saama. Kuid samas, kui Universumil on lõpp, siis mis jääb selle taha? Lihtsalt tühjus? Või algab sealt mingi uus maailm? Jälle tekivad oletused ja küsimused. Olen tihti mõtisklenud ka selle üle, kas me oleme siin Universumis ainsad elusad olendid ning olen jõudnud arvamusele, et peale meie on kindlasti veel kuskil elu. Võibolla eksisteerib kuskil samasugune planeet nagu Maa ning ka seal elavad inimesed. Ka neil eksisteerib aeg ja ruum. See ei oleks ju loogiline, kui me oleks sellel suurel maakeral ainsad elusolendid. Võib-olla mõnesaja aasta pärast on tehnoloogia juba nii palju arenenud, et saab kindlaks teha maailma arengu ning ka selle, kas Universumis eksisteerib veel elu.
8.klass Otepää,2008 MUDATIGU ehk MUDAKUKK Liivasel veekogu põhjal lebab sageli tühje teo ja karbikodasid. Aga mõned neist on rasked ja tihedasti suletud. Nende sees on elusad teod ja karbid. Nad hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudatigulaste sugukonda kuulub ligi100 liiki. Mudateol, on keermeline ja terava tipuga koda(koja kõrgus kuni 6cm). Peas asuvad tal kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Mudatigu armastab taimestikurikkaid veekogusid. Ta roomab lihaselise talla abil taimedel.
aineid ja mikroobe. need kooruvad rakud tekitavad tolmu, mis koguneb nii pesule kui ka voodiriietele. sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel. Marrasknaha alumine osa- koosneb elusatest rakkudest. Need jagunevad pidevalt ning uued moodustuvad rakud nihkuvad nahapinnale ja asendavad eraldunud surnud rakke. Ülemistesse kihtidesse jõudes nad lamenevad ja lõpuks surevad. Pärisnahk- moodustavad samuti elusad rakud. Siin on rohkesti veresooni, mis varustavad nahka hapniku ja toitainetega. Selles nahaosas on lümfisooni, väliskk ärritusi vastuvõtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi ja rasunäärmed ning karvade juured. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride. Nahaaluskude- paikneb pärisnaha all. See on rasvkoerikas ja kaitseb nahaaluseid elundeid
et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude See koosneb puidukiust, niinekiust ja kivisrakkudest. Tugikude annab erinevatele taimeosadele tugevuse ja aitab toestada juhtkimpe. 3. juhtkude Juhtkude koosneb niineosast ja puiduosast. Juhtkoe ülesandeks on transportida erinevaid aineid. Juhtkude on koondunud juhtkimpudesse. 4. kattekude Kattekude koosneb epidermist, korkkoest ja korbist. Need on ühe rakulised ja elusad. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Kattekoe tähtsaim ülesanne on kaitsta taime kuivamise , mikroobide ja väliskonna kahjulike mõjude eest. Kattekoe kaudu toimub ka vee aurumine, mida nimetatakse ka transpiratsiooniks ja toimub ka gaasivahetus. Koed moodustavad organeid: Kudedest moodustavad taimedel igasuguseid organeid. Need jaotuvad kasvuorganiteks ehk vegetatiivseteks organiteks ja paljunemisorganiteks ehk generatiivseteks organiteks.
paikneb mürgiastel, mis on ette nähtud ründamiseks ja enesekaitseks. SUURUS Pikkus: Kuni 4 cm. Kehakuju ja värvus: Liivakarva, sõrad toimivad meelelunditena, astlaga tagakeha kasutab skorpion jahipidamisel ja enesekaitseks, tema salvamine pole inimesele ohtlik. Suuava: Hästi väike, skorpion peab oma saagi kõigepealt väikesteks tükkideks murdma, et see siis nahka panna. PALJUNEMINE Suguküpsus: 7.-8. elukuul. Innaaeg: Soojematel kuudel. Tiinuse kestus: Kuni 1 aasta. Emane sünnitab elusad pojad, kes enne taiskasvanuks saamist vahetavad 7-8 korda kesta. Poegade arv: Kuni 30. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Erak. Toitumine: Ämblikud, kärbsed, ööliblikad ja teised putukad. Eluea pikkus: Kuni 5 aastat. ESINEMINE Elutseb Vahemere lääneranniku ligiduses, Hispaanias, Lõuna-Prantsusmaa, Korsikal, Itaalias ja Alzeerias. Tema levila ulatub Alpides kuni 2000 meetri kõrgusele. KAITSE Ta on kõigil oma levila aladel arvukas ning ohus ei ole, kuigi inimesed tapavad skorpione
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik.
Hatšepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Uskumus • Hing elab pärast surma edasi – Surnukeha balsameeriti ja maeti kindlasse haudehitisse – Kaasas: tarbe- ja luksesemed – Kaasas: vahel ka ohvrid (elusad inimesed) Pühad loomad, jumalad • Amon-Re • Horos • Osiris • Kass • Skarabeus • Apis Heal tasemel olid: • Arstiteadus • Geomeetria • Aritmeetika • Sinuhe jutustused Balsameerimine on: • menetlus koolnute kaitseks roiskumise vastu. Selleks immutatakse koolnu keha roiskumisvastaste • a. antiseptiliste vahenditega. • Täielik b. nõuab koolnu kudede kuivamist ning sellest moonutub keha ilme.
Dirigendi osas ei oska ma midagi öelda, sest ma ei näinud üthki tema liigutust. Seda sellepärast, et minu istekohalt ei olnud teda üldsegi näha. Mulle meeldis kõige rohkem esimene vaatus, seda sellepärast, et seal oli rohkem tantse kui teises ja kolmandas vaatuses. Teine vaatus oli samuti huvitav, kuid see, kuidas Coppelius Swanildat taga ajas, kippus pikaks venima. Tagaajamist oleks võinud vähem olla. Üks asi mis pani mind imestama oli see, et need nukud olid tegelikult elusad. See kuidas tantsijad peaaegu terve vaatuse tardunult seisid oli väga imeline. See pani mind koheselt mõtlema, sest ma olen selline inimene kes ei suuda kahte minutitki paigal püsida. Kolmas vaatus oli ettearvatav, kuna olin juba sisukokkuvõtte raamatust läbi lugenud. Aga viimane tants oli see- eest kõige parem, sest selles tantsus oli palju keerukaid liigutusi ja neid oli lausa lust vaadata. Minu arvates oli see etendus täielikult õnnestunud. Mulle väga meeldis.
osmoosist.Selle tulemusna kujuneb taimede turgor.Viljakeha-osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ,milles valmivad eosed. 1.Rakukesta ül:1)Tugifunkts.Tugikoe rakud juhtkimpudes.Puidukiud,puiduosas ja niinekiud niineosas toestavad kogu taime.2)Juhtfun.Juhtkimpudes olevad juhtkoe rakud.Sooned e trahheed puiduosas ja sõeltorud niineosas.Mööda neid rakke liiguvad ained.3)Kaitsef.Rakud mis paiknevad taime varte välispinnal ja tüvedel.*Epiderm-elusad rakud,mis katavat rohttaimi ja puitumata võsusid.*korkkude-asub puitunud varte välispinnal*korp-esineb puude tüvedel ja koosn surnud rakkudest.2.Turgori teke ja tähtsus-tekib sellest et vakuoolides on lahust ainete konsentratsioon kõrgem,kui ümbritsevas kk-s.Vesi tungib rakku.Osmootne rõhk mis avaldab survet tsütoplasmale,membraanile ja kestale.Veepuudusel kasut taim ära vakuoolides oleva vee,turgor langeb ja taim närtsib.Turgor kindlustab vee liikumise ja taime toitumise.4
8. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. 9. Evolutsioon on elu püsimise tuum Darwin 1859 (piiratud ressursid!). Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. 10. Elu omab üldiseid seaduspärasusi, kuid neil on reeglipäraselt erandid. Erand annavad väga suure osa elu mitmekesisusest. ELU ORGANISEERUMISE TASEMED Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 2 Üldbioloogia. 1.-2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS KEEMILISED ELEMENDID: (tabel: inimene) Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid): Mono- ja oligosahhariidid 1. * Glükoos: a) energia
Saepalk tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn.
Saepalk – tooraine saematerjalivalmistamiseks Spoonipakk – tooraine spooni valmistamiseks .Paberipuu – tooraine tselluloosi ja paberitööstusele, Küttepuu, Tehnoloogiline laast. Langetatud puu laasitakse okstest ja tükeldatakse kindla pikkusega ja kvaliteediga järkudeks ehk sortimentideks Igal sortimendil on oma kindel kasutusotstarve/kvaliteedi järgi. 2. Kuidas jagunevad oksad puutüves? Millest see tingitud on? Puu ladvaosas on elusad oksad, mille okkad või lehed toodavad päikesevalguse abil orgaanilist ainet. Tüve alumised oksad, mis ei saa piisavalt valgust kuivavad ja pudenevad maha. Suurem osa oksi paikneb tüve ülemises osas ehk ladvas, seal on valdavad elusad oksad Tüve alumine ehk tüükaosa on suhteliselt oksavaba. 3.Selgita mille poolest on erinevad oma kvaliteedilt tüükapalk, keskpalk ja ladvapalk (joonis)? Tüükapalk – tüve oksavaba tüükaosa, kasutatakse nn.
Ksüleemis - tõusev vool Floeemis - laskuv vool 25.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, bikollateraalne, kontsentriline, radialen 26.Kuidas rakuseinte iseärasuste alusel kollenhüümi liigitatakse? Nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 27.Korp: a) kus tekib? b) miks tekib? Tekib puudel ja põõsastel korgi asemel. Sest välimised koed deformeeruvad ja surevad 28.Mis on piimasooned ja kus nad paiknevad? Elusad rakud, mis sisaldavad tsütoplasmat, mitut tuuma ja piimmahlaga täidetud vakuooli. Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime. 29.Mis on idioplastid ja kus nad paiknevad? Mürgise aine kogunemisel ladestub suberiin, paiknevad hajusalt teiste rakkude vahel.
23. Organismi elundkondade talituse kooskõlastamisel on suur osa humoraalsete ja neuraalsel regulatsioonil. 24. Oletavat vastust püstitatud teaduslikult probleemile nimetatakse hüpoteesiks. Küsimused. 25. Miks bioloogid uurivad elu selle erinevatel organiseerituse tasemetel? - Kuna elu on keeruline ja mitmekesine. 26. Kuidas on elu omadused omavahel seotud? - Toitumine => kasv => paljunemine => arenemine => jne. 27. Miks bioloogia tegeleb biomolekulide uurimisega, ehkki molekulid pole elusad? - Biomolekulid on elu aluseks, tekivad ainult elusates organismides. 31. Mille poolest erineb teaduslik hüpotees igapäevaelus tehtavatest oletustest? - Teaduslik hüpotees põhineb alati teaduslikel faktidel. Mõisted. 1. Anatoomia uurib organismi ehitust. 2. Biosfäär kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase. 3. Etoloogia teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Füsioloogia teadusharu, mis käsitleb organismi talitusi ja nende regulatsiooni. 5
Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud. Lihtsad dekoratsioonid, kostüümid, rekvisiidid.
ümbritseva looduse elust. Ja kui me hästi tunneme looduse elu, siis võime veelgi paremini kasutada loodusvarasid, võita loodust ja teda oma teenistusse panna. Kui läheneb talv jäävad taimed talve ootele. Taim ei saa põgened küla eest. Ta eel lendab põhjatuul- toob häda ja surma. Niisuguseid taimi, mis alles teisel suvel õitsevad ja seemneid kannavad, pole sugugi vähe. Neid nimetataksegi kaheaastateks. Tulid esimesed külmad, kuid võilille lehed on elusad, rohelised.Tema lehed on kevadel valmis tööks juba siis, kui teised taimed ajavad alles esimesi lehti ja puudel puhkevad pungad. Metsas ei seisa männike üksinda, ta kõrval sirguvad teised puuksesed, nooremad ja vanemad seltsiks, tihedalt üksteise kõrval. Kõik tahavad elada ja kasvada. Muidugi tüvi ,,võtab juurde" iga aasta ka paksuses. Sellest võib jutustada huviatavaid lugusid iga värske männi- ja kuusekänd, isegi puuhalu ots. Vahtra ladvast pääseb lahti üks leht.
annaabi.ee 
