Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes. Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905. aasta näitusele järgnevatel aastatel kiiresti maailmakuulsaks. Oma elu lõpuni paistis ta silma viljakuse ja huvi poolest hilisemagi avangardi vastu. Looming Henri Matisse tuntumad teosed: · ,,Lugev naine" · ,,Õhtusöögilaud" · ,,Elurõõm" (1905-1906) · ,,Tants" (1910) · ,,Lidija Delektorskaja" (kunstniku sekretäri portree 1947) · ,,Lõunalaud" (1897) · ,,Proua Matisse'i portree" (1907) · ,,Muusika" (1939) · ,,Tüdrukud kollases ja punases interjööris" (1947) · ,,Meri Collioure'i lähedal" (1906) · ,,Autoportree" (1918) Henri Matisse. Elurõõm. 1905-1906 Henri Matisse.
Derain Da Vlaminck Fovismi lõpp · Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Henri Matisse Elurõõm Kunstniku sekretäri portree Raoul Dufy Still life with violin Kummardus Mozartile Albert Marquet PontNeuf River scene Maurice De Vlaminck Pargas sein'i jõel Restoran MarlyleRoi's André Derain Londoni sadam Charing Cross Bridge
sellest politseile rääkima. Ta tegi seda ka siis, kui klassikaaslased sellele vastu olid ning olles teadlik, et ka tema ise on kaasosaline. Armastus Kerli vanaema oli talle alati toeks ning mõistis Kerlit. Abivalmidus Klassijuhtaja Laine elas toimunut väga raskelt üle, aga hoolimata sellest oli kõigile vanematele valmis tuge ning abi pakkuma. Ausus Kerli läks ja rääkis kõik rannas juhtunu politseile. Elurõõm Kuigi Toomas pidi edaspidi liikumiseks kasutama ratastooli, ei langenud ta masendusse vaid oli valmis kõigiga suhtlema ning oli tihti rõõmus.
looduslüürikaga Lüüriline eneseväljendus: * muretult aval Jätkas Noor-Eesti traditsioone (liikudes sümbolismi suunas) * paiguti tahtlikult õrritav * vormilt mõnevõrra lõdvem Tähtsustasid armastusluulet, viisid selle uuele stiilitasandile. Luule: * joovastunult indiviidikeskne * vallandus elurõõm * subjektiivne elamusküllus leidis soodsat vastukaja sõjaaja painetest ja argimuredest vaevatud lugejas * uusromantismiline stilisatsioon
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism
Loomamaalid ,,Hobused aasal" REMBRANDT Hingeelu peen analüüs, sisemaailm Tuntud ka graafikuna Omapärane valgusekäsitlus koondub sõlmpunkti Pruuni ja hallikad värvitoonid Piibli ja mütoloogia teemad o Grupiportree ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" o ,,Püha perekond" Portreed - elurõõm, soojad kuldsed toonid o Sadakond autoportreed, milles jälgib oma vananemisprotsessi. o ,,Danae" (akt), ,,Autoportree Saksiaga", ,,Saskia van Uylenburgh", ,,Vana mees punases" o Grupiportee ,,Öine vahtkond" suuremõõtmeline, ebatavaline, seltskonda kujutatakse liikumises. Viimane töö ,,Kadunud poja tagasitulek"
U. Vadi novell ,,Auhind". NÜÜDISNOVELLI ANALÜÜS Tänavu Tuglase-preemiaga pärjatud U. Vadi novell ,,Auhind" on küllaltki kõnekas, iseloomustamaks meie kaasaegset eluolu. Ta on toonud välja mitmesuguseid meie ühiskonna puudujääke iroonilise, kohati isegi absurdse tooniga. Esimesena jäi silma peategelase suutmatus olla üksi ning see tekitas temas ükskõiksust ning kadus elurõõm. "Kallis, ma nii igatsesin sinu järele. Alati kui me oleme lahus, tekib minu sisse tühimik, mida ma ei suuda mitte millegagi täita," on autor kirjutanud. Sellest enesehävituslikust "armastusest" saab järeldada, et peategelase heaolu sõltub suuresti tema partnerist. Meie ühiskonnas tuleb tihti ette, et inimene on pole piisavalt iseseisev ning sõltub suuresti kellestki teisest ning antud sõltuvus pole alati rahaline - ta otsib alati tuge ja vajab igapäevast poputamist.
Kuid Vidrik ei märganud midagi. Kui viimane suutäis söödud oli, pistis ta uue ussi konksu otsa ja heitis selle jällegi vette, rahulikult ning külmavereliselt. Leeni kattis näo kätega, tähelepanemata hakkasid pisarad ta sõrmede vahelt voolama. ,,Vidrik... sa ei... armasta mind!" Samal hetkel hüüdis Vidrik: ,,Tasa! Võtab" Leeni süda oli murtud, ta tõusis püsti ja astus aeglaselt rada mööda kodu poole, nii aeglaselt nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm igaveseks ta südamest kadunud. Sümbolid. 1) Toomehelbed igatsus, unistused, kurbus, lootuste purunemine. 2) Leeni lapsemeelsus, siirus, hingepuhtus.
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena
· Koht: Louvre'i muuseum · Kunstiliik: maalikunst · Zanr: -See portree; poeetiline, unistav Pierrot. -Maalitud õlilõuendil 1718-1719.a -Seda teati varasemalt pealkirjaga ,,Gilles", kuid tänapäeva pealkiri ,,Pierrot" eelistus on pigem seotud töö teemaga. See maal kujutab Pierrot, üks kuulsamaid tegelasi Commedia dell'arte . -Maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. - Esiteks, lihtne voolavus pintsli tõmmetes ja erksad värvid teevad selle töö tõeliseks meistriteoks. - · Pierrot asetseb maali keskmes ja teda ümbritsevad tumedamad toonid, mis teeb ta taustast lihtsamini eristuvaks ning mis rõhutavad tema kostüümi. · Maali meeleolu on melanhoolne. · Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Pierrot.
Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi. Olles olukorras kus kunagi varem oldud pole, ei tea kuidas käituda ja mida oodata ning kaotab pea. Ühtlasi toob lugu välja paratamatust meie eludes. Vidrik ei soovinud tulla enda mugavustsoonist välja ega näind selleks vajadustki. Nii saigi Leeni haiget
veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906) Raoul Dufy Kummardus Mozartile(1910) Ekspressionism Tekkis 20. sajandi esimesel poolel, enamasti oli levinud Saksamaal. Selle eelkäijaks oli fovism. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. Kasutati tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Maalid olid sünged, kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist “Mulje. Päike tõuseb”. Muljekunst. Maalide temaatika – esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust...
· Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Romaanid keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. · Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.
Hilisromantism. 20. sajandi alguse muusika on tugevalt seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega. Sellepärast nimetatakse sajandi alguskümnete muusikat hilisromantiliseks. See on romantismi järellainetus, mis oli eriti mõjuvõimas Saksamaal ja Austrias. Eristatakse kahte suunda: 1. klassikalistel traditsioonidel tuginev (Johannes Brahms, Anton Bruckner) 2. kõla- ja vormiuuendustel põhinev suund (Richard Strauss, Gustav Mahler) Harmoonia on uudne ja suured orkestri koosseisud. Impressionism. Muusikas tekkis sajandivahetusel. Impressionismis elas uuel kujul edasi rõõmsameelne kirjeldav romantism. Termin impressionism tuleneb 1874. aastal Pariisis eksponeeritud noorte kunstnike maalinäitusel Claude Monet maalist "Mulje. Päike tõuseb". Muljekunst. Maalide temaatika esiplaanil loodus, ka olustikupildid, puuduvad selged piirjooned, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse paatost ja avalat tundeväljendust...
neoimpressionismist Kujundas isikupärase, puhastel värvidel põhineva stiilini Loobus ruumilisuse illusioonist ja figuuride modelleerimisest, kujutades keha pinnaliselt lihtsustades Henri Matisse (1869-1954) "...kunstiteos peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele nagu pehme tugitool mõjub füüsiliselt väsinud inimesele..." Henri Matisse, "Collioure`i maastik" (1905) Henri Matisse, "Toredus, vaikus ja iharus" (1905) Henri Matisse, "Elurõõm" (1905-1906) Henri Matisse, "Madam Matisse", 1905 Henri Matisse, "Tants" (1910) Maurice de Vlaminck (1876- 1958) Van Gogh loomingu austaja. Kuni 1907 maalis ta laiade pintslilöökidega värviküllaseid maastikke, mis oma "metsikuse" poolest ületasid Matisse´i töid. Pigistas puhtaid värve lõuendile otse tuubist. Tegutses ka graafiku ja kirjanikuna. Maurice Vlaminck, "Pargased" (1905) Maurice de Vlaminck, "Restoran Marli-le-Roy`s" (1907)
päeva ja igal päeval räägivad seitse meest ja kolm naist ühe loo, kus leidub nii koomikat, moraali, filosoofiat kui ka inimsuhete üpris iroonilisi kirjeldusi. Lugusid jutustavad inimesed, kes on katku eest põgenenud Firenzest ning varjavad end ühes lossis. Novelle seob läbiva teemana salapärane armastus ning erootikat leiab igaüks sellest raamatust täpselt nii palju, kui ta sealt välja loeb. Teos näitab, et elurõõm ja armastus käivad kokku ja teisiti ei saakski see ju olla. Lood armukadedatest meestest, kergemeelsetest abikaasadest ja naiivsetest armukestest on alati rahvale huvi pakkunud. Minu arvates on Dekameron siiski üpriski tänapäevane, mis siis, et see kirjutati mitu sajandit tagasi. Selle raamatu ja kaasaegse eluga võib tõmmata suuri paralleele. Mainiksin siinkohal ära, et praegusel ajastulgi rikutakse eeskirju ja käitutakse reeglitele mitte vastavalt
· Ärevus piltides, traagika · Loodusvormide täpne kujutamine romantiliste meeleoludega · Heletumeduse efektid · ,,Metsavaade" REMBRANDT: · Sügava sisuga stseenid ja portreed · Maalis piibli ja mütoloogia ainetel · Maalidel ei olnud tähtis kujutada välist ilu , vaid inimese inimhinge · Maalis palju portreesid ( eriti oma naisest Saskiast), mütoloogilisi või piibliainelisi kompositsioone · Teoseid iseloomustavad soojad kuldsed toonid, elurõõm, toredusküllus · Pärast naise Saskia surma tekkisid majandusraskused · ,,Öine vahtkond" sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Selles loobus ta traditsioonilisest grupiportree kompositsioonist, mis andis kõiki tegelasi edasi võimalikult esinduslikult ja täpselt · Viimaste eluaastate teosed said tema loomingu tipuks · Hilisemad teosed on vabad, näiliselt juhusliku kompositsiooniga, lihtsad, monumentaalsed. Valgus mahedam ja hajuv, käsitluslaad maalilisem.
1. Kunstirühm 2. Teadusrühm 3. Ärielu rühm Suhte iseloom ja murranguaastad Eesmärk Kohtumine Ohuaasta Murrangud Langev number Eesnime number Mõju avaldub elu teises pooles Õnnelikkus Kella meetod Paariliste Oma Mina number Pulma kuupäev = suhte Oma Mina Pulma kuupäev soodsaim, kui suhte Oma Mina on nr. 6 Õnne suurendamiseks abielu kellaaeg 12 ja 3 paiku Eluteega seotud tegurid 1 Isikupära ja selle treenimine 2 koostöö ja selle treenimine 3 elurõõm ja loomine 4 kõva töö ja kannatus 5 seks ja naudingud 6 armastus ja vastutus 7 eneseuurimine ja üksindus 8 raha ja materiaalsus 9 dramatism ja inimlikkus 11 selgitamine ja kõrge vaimne areng 22 - ehitamine Hingesugulus Sugulased eelmisest elust Füüsiline suhe Vaimne suhe Töösuhe Arvutused sünniaegadest Elujooned Elujoone kokkusobivus Isikliku aasta number väljendab mingi aasta sündmusi Arvutus = sünniaeg (ilma aastata) + mingi aasta arv NT: 4.7
Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust
Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis.
Madalmaade kunst 15.sajandil Su Mutt v Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma v Puudusid eeskujud antiikkunstist ning itaalialik elurõõm ja elegantne joon v Madalmaade kunst tugines linnaelanike kujutamisele v Eesmärgiks oli avada lihtinimeste hingeelu v Maalitehnikat valdas peensus ja realism v Tarvitati vaid õlivärve, mis lubasid lõputult värvidega mängida ning luua imepeeneid detaile v Looduse kujutamisel ei üritatud luua rangeid reegleid ja matemaatilisi skeeme v Maalid arenesid vastavalt kunstniku kogemustele, mitte tänu ettekirjutatud reeglistikule Kuulsaimad kunstnikud Madalmaades
lõuendil. Ta tahtis kujutada liikumist, aga see ei tulnud tal hästi välja. - 1901.aastal läks Pariisi kunsti õppima. - Peale maalikunstniku oli ka skulptor, graafik ja disainer. - Tema teosed on harmoonilised ja dekoratiivsed. Tema esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve. Tegi palju natüürmorte. - "Harmony in Red (Room)" ; "Mees modell" ; "Naine kübaraga" ; "Elurõõm" ;"Gypsy" André Derain (1880-1954) - Prantsuse kunstnik - Tema teoseid iseloomustab lai pintslitehnika. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone. - "Londoni sadam"; "Tantsija ehk naine voodiserval"; "Arlekiin ja Pierrot" (realistlik töö). Maurice de Valminck (1871-1958) - Prantsuse kunstnik. - Kasutas aastail 1904-1907 eriti intensiivseid, isegi tooreid toone
5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks
Suured geomeetrilised pinnad, selged kontuurid, erksad ja puhtamad värvitoonid ,,Kitarr noodilehega" , ,,Picasso portree" Robert Delaunay 1885-1941 Erksad ja puhtad spektrivärvid, lähenes värviprobleemidele teaduslikult Maalideseeria ,,Eiffeli torn" - ekspressiivsed jõujooned, murtud kontuurid ja vikerkaart meenutavad värvid- dünaamilisuse illusioon. ,,Ringid", ,,Elektrilised prismad" , ,,Hommaaz Blériot'le", ,,Elurõõm" Fernand Léger 1881-1955 Tumedat värvi silindrid ja torud. Püüd väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust ,,Linn" , ,,Kettad" SKULPTUUR Kujud on kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Seos kujutatava motiiviga on pealiskaudne ja tihti üksnes aimatav. Constantin Brancusi 1876-1957 Rumeenia ei huvitanud nähtuste pealispind ja objektide väljanägemine, püüdis leida iga objekti
Lossid koosnesid paljudest väikestest ja eriilmselistest ruumidest. Eri tasapindadel olevaid ruume ühendasid trepid. Sambad olid punased, mustad ja kollased. Kujutatavas kunstis püüti jäädvustada hetkelisi muljeid. Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Populaarseks motiiviks oli viljakust ja elujõudu kehastav metsik sõnn. Hiilgav osa oli keraamika. Ornameetika oli looduslähedane. Kreeka kunsti põhiliseks sisuks on elurõõm, muretu kergus ja kiidulaul ilule ja loodusele. Kreeta saare kunsti on nimetatud ka minoiliseks kunstiks. VANAKREEKA KUNST Mütoloogiast eraldusid kirjandus ja teatrikunst. Teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Teatrietendusi korraldati kõigis suuremates linnades, vabas õhus. Visuaalne kunst oli religiooniga seotud, kuid aja jooksul kujunes omaette väärtuseks. Kreeka kunst arenes välja umb aastaks 600 e
Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822 Eesti keelde tõlgitud luuletused tema repertuaarist on"Luuletusi" ja "Valik lüürikat". John Keats Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus. John Keats suri 23. veebruar 1821 Walter Scott Eluaeg: 1771 - 1932 Hariduselt oli ta jurist ning töötas advokaadikontoris ja kohtuametis. W. Scott pani aluse ajaloolisele romaanile, ning algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopas. Kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel.
SISEMAAILM. Looming kõige äärmuslikum vastand antiik-kunstile. Rembrandti on peetud protestantliku kristluse kõige äärmuslikumaks kehastajaks.Ta maalis palju PIIBLI ja MÜTOLOOGIA AINETEL.INIMHINGE AVAMINE on lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Peale tunnustuse võitmist grupiportree "DR.TULPI ANATOOMIALOENG"u eest maalis ta 10a peamiselt PORTREID(eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainelisi KOMPOSITSIOONE. Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus,soojad kuldsed toonid ("DANAE","AUTOPORTREE SASKIAGA")Mitmetes töödes on tunda itaalia baroki mõjusid. Pärast Saskia surma algasid Rembrandti maj.raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma.Tema looming aga ARENES TÕUSUJOONES. Ta ei saavutanud oma töödes emotsionaalset väljendusrikkust mitte enam efektsete pooside ja silmatorkava miimika abil, vaid ta teoste poeemiline hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega
Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett. -Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas Vidrikul kala. Ta sai kala kätte, ning parastas kalaga. Kuid Leeni nuttis endiselt. Aeglaselt sammus ta kodu poole ja elurõõm oli kadunud. -Nukkude uni- kuningapojad jõuavad lossini. Väravad avanevad. Nad kõnetavad kuningatütreid, kuid poisid pilkavad neid. Päike on põletanud kuningatütarde näod, ning poisid soovitavad neil peeglisse vaadata. -Leeni langes nuttes nukkude ette.
· ''Avatud aken'' · ''Suplejad'' · ''Harmoonia punasega'' · Giacomo Balla · skulptuur ''La Serpentine'' · ''Viiuldaja käed'' · Raoul Dufy · ''Koer keti otsas'' · armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive · ''Abstraktne kiirus, auto on möödunud'' elurõõm, imetlus · Gino Severini · värviilu õrnem (lapsemeelne, värvikirev), · ''Tulistav kahur'' pintslitehnika visandlikum ja närvilisem · ''Sinised tantsijannad'' · ''Trouville'i afisid'' · ''Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf'' · ''Lipuehtes tänav, Le Havre'' · liikuvuse edasiandmiseks 2 teed:
õpetamisel, aga ka juhtimisel. Vanemlik eneseusk laseb muuta hulga suhtlemise reageerimisviisi automaatseks, säästes ühest küljest energiat ja aega igakordsel kaalutlusel, kuid tehes samas käitumise etteaimatavaks ja rutiinseks. LAPSELIK TASAND Sisemine laps meie sees, kes januneb avastusete ja elamuste järele. Tung tundma õppida, katsuda, kogeda, seigelda,mängida. Tunnete paljusus: elurõõm, õnn, erutus, hirm, kurbus, viha. Solvumine, mossitamine, tujutsemine, virisemine (,,Miks mina pean seda tegema?) Soov ja võime end maailmale avada, olla spontaanne, nautida lõbu ja nalja Kuidas kujuneb lapselik tasand? Lapse ,,Mina" on säilinud meis kõige varasemast elueast: see on välja kujunenud suhtlemisel ema, isa ja teiste vanemate inimestega, kui inimest koheldi sõna otseses mõttes lapsena.
Skulptuur ● Siin näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. ● Kuulus meister oli Edme Bouchardon (1698- 1762), kelle teos väljendab rokokoolikku vaimulaadi. ● Levib pisiplastika, mis on koketeeriva maiguga nagu kogu rokokookunst. ● Clodion (1738-1814) kujutas lõbutsevaid nümfe ja faune. Maalikunst ● Antoine Watteau (1684-1721). Watteu teostes on tihti elurõõm segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga. ● Francis Boucher (1703-1770). Rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. ● Jean Baptiste Simeon Chardin (1699-1779). Tähtsaim 18. sajandi prantsuse maalikunstnik Watteau kõrval oli Chardin, keda võib nimetada rokokoolikuks realistiks. Maalikunst Antoine Watteau Francis Boucher Jean Baptiste (1684-1721) (1703-1770) Simeon Chardin (1699-1779)
aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fanny Brawne'i, oma naabritüdrukusse ning ei saanud temast üle oma eluajal Tema looming Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus Poeet ülistab loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte Täht, selge täht, kui võiksin olla sama erk, liikumatu ent öö mustal siidil, kui valvur jäetud üksi valgustama vett, mis viib une vanal eremiidil ja aina pöörleb, voolab taevast üle ning lihvib puhtaks unelevaid hingi. Tekk katab pehmelt mäe ja orusüle ja valgeid helbeid pöörleb ümberringi..
Raamatukogu. Juhtivaks seltsiks kujunes rahvaraamatukogu selts ,,Edu". ,,Edu" liikmed soovisid, et kes raamatuid laenutab, see ka seltsi liige oleks. Oli ka väike liikmemaks, aga see oli vähem kui kroon aastas. Raamatuid sai raamatukogu riigi poolt, ent peo rahade eest osteti neid ka ise juurde. Kaua aega oli ,,Edu" seltsi esimeheks helilooja Mihkel Lüdigi poolvend Oskar Lüdig. Ühingud ja seltsid. Seltsid Tahkuranna vallas: Eakate klubi ,,Elurõõm" Võistes ,,Kuldne Iga" Uulus Ühingud Tahkuranna vallas: Tantsuselts ,,Ülejala" Tahkuranna Naisselts Tahkuranna Kultuuriselts Valitsemine. Tahkuranna valla omavalitsuse esinduskoguks on Tahkuranna Vallavolikogu. Tahkuranna valla omavalitsuse täitevorganiks on Tahkuranna Vallavalitsus, mis moodustatakse volikogu poolt. Tahkuranna Vallavolikogus on 13, vallavalitsuses 5 liiget. Volikogu esimees on Kalmer Metsaoru. Kilbi kuldne värvus viitab Pärnumaa vapile
JUUGENDSTIIL: EESKUJU RENESSANSIST, RIKASTE INIMESTE STIIL, TEKKIS DISAIN, AU SEES OLI KÄSITÖÖ, KUNSTNIKE TÜDIMUS MASSTOODANGUST. ARHITEKTUURIS ERINEVAD ASJAD KOOS, EBAKORRAPÄRASUS, MAJAD POLNUD KANDILISED, SEEST-VÄLJAPOOLE EHITAMINE. MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EE...
· Keats suri 1821. aastal noorelt tuberkuloosi. Viktoriaanidele oli Keats romantiline kangelane, 1890ndate kirjanikele nooruse kannatuste ja traagiliselt intensiivse loomisvõime sümbol ja hinnatud geenius mitmetele selle sajandi alguse kriitikutele. 3 Keatsi looming Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Poeet ülistab ilu ja loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Loomingut iseloomustab eriline iluihalus, elujaatavad motiivid ja üleskutse nautida looduse ilu ning olemisrõõmu sügavalt progressiivse tähendusega. Keatsi kuulsamad teosed on: · ,,Ood kreka vaasile" · ,,Ood ööbikule" · ,,Püha Agnese õhtu" · ,,Sügisele" 1817. aastal ilmus Keatsi esimene raamat ,,Poeemid".
keskaeg 5.saj 14. saj taevalik õndsus. Jumal on harmoonia ja laul" jt; rüütlikirjandus inimese eesmärk on hinge täiustamine Antiigi taassünd, humanism, harmooniline Dante Alighieri, Boccaccio, renessanss 14.saj.- 16. saj inimene, elurõõm ja vabameelsus Petrarca, Cervantes, Shakespeare kontrastne, keeruline, kujundlik, segane, vastuoluline, vastandlik, korrapäratu, mitmekülgne, piiritu/raamideta, salapärane, Cervantes "Don Quijote" Barokk 17.saj
See poiss pole tõesti just mitte puust. Ja naine rühib ja pühib ja küürib, Käed saastast tööd, ehk Toas väikeses nurgas kõik välja üürib, Et igas sopis on ise lehk. Kogus ,, Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) on esil inimese sisemaailma teine pool- elujaatavad tungid ning loomulik elurõõm. Underi kogus väljendub see ennekõike ühtekuuluvustundes loodusega. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel.
Ta abiellus Georgiga arvates, et ta on hästi kasvatatud ning heal järjel. Siiski tuli välja, et isegi ülikond, millega Georg pulmas käis, oli laenatud. Kui Myrtle oli selle omanikule tagastanud, nuttis ta lakkamatult, sest ta tundis nagu talle oleks valetatud. Myrtle kohtas Tomi esmakordselt rongis. Naisele jäid koheselt silma tema lakk- kingad ning frakk. Rongist väljudes mees justkui suunas Myrtle’i taksosse, ilma, et ta sellest aru oleks saanud. Meest köitis naise elurõõm ning naist mehe välimus ning see, et keegi teda ihaldab. Taksos mõistis ta, et elab vaid korra, ning et see elu on mõeldud elamiseks. Kõik olid teadlikud Myrtle’i ja Tomi suhtest, kuid keegi ei pidanud seda eriliseks. Minu arvates püüdis autor teoses edasi anda sõjajärgset situatsiooni ühiskonnas, milline oli suhtumine ellu ning kuidas suhtuti enda kaaslastesse. Lisaks sellele kirjeldas ta, kui olulisel kohal oli autoriteedi tähtsus ning raha olemasolu
seelikuosaga.(5) Skulptuur Võrreldes barokiga muutusid vormid pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks. Levis pisiplastika, mis oli enamasti koketeeriva maiguga(6) Rokokoolikku vaimulaadi iseloomustab skulptuur "Amor endale Heraklese nuiast vibu tegemas" E. BOUCHARDON(6) Maalikunst ANTOINE WATTEAU maalid muudab eriti võluvaks tema meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks nüansirohkelt maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks.(7) Tema teostes on elurõõm tihti segunenud õrna lüürilisuse ja melanhooliaga.(7) Kuigi Watteau maalide süzeeks on peamiselt lõbutsev seltskond, ei samastu kunstnik oma piltide tegelastega, vaid vaatleb neid justnagu nukralt või peene irooniaga kõrvalt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Watteau maal Teine tase "Peorõõmud" Kolmas tase Neljas tase
samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed üle hüppavad. Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika, millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumiga. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. Peloponnesose poolsaarel arenes mõnevõrra teistsugune kunst, kui Kreetal. Kogu kunsti mõjutasid sissetungid võõraste suguharude poolt, mis muutis nii elu, kui ka kunsti karmimaks ja sõjakamaks. Arhitektuuris on kõige silmapaistvamateks saavutusteks kindlustatud lossid ja linnamüürid. Kuulsaim säilinud linnus on Tirynsi, mille varemed avastati alles 19. ja 20.saj vahetusel
Leonardo da Vinci trükipress väärtustati erootikat ja meelelist armastust riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid Itaalia üks juhtivamaid maid moe alal taskurätt uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur ilmalike ehitiste osatähtsus losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid kujundatud linnakeskused ja väljakud domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti üldinimlikud tunded ja elurõõm signeerimine kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks
kandma ka Krõõda nelja lapsukese eest ning nende kõrvalt tegelema veel vajalike majapidamistöödega. Koormaks Marile oli ka süütunne oma laste isa ja abikaasa Jussi surmas, mida ta tahtis heastada, taludes vaikselt kannatusi. Teenija ja saunanaisena oli Mari elurõõmus noor neiu, kelle huulilt kostis alatasa lauluviis. Aga pärast seda, kui Andres temast Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu all- kui Madis keelas lõplikult ära Marist ja Andresest tagarääkimise, kuuletus naine oma abikaasale. Samuti kuuletus Oru perenaine Pearule nagu truu koer ning kannatas välja kõik
kolleegi edutatakse või kui ülemus pöörab tööl olles rohkem tähelepanu kellelegi teisele. Kadeduse tundmisel suruvad inimesed selle tunde tihtipeale alla ning selle tulemusena muutuvad nad närviliseks ning ka õhkkond muutub talumatuks. Et kadedusest lahti saada, peaksid inimesed võtma aega ning mõtlema, kas neile meeldiks, kui neid ümbritseksid inimesed, kes neile midagi ei luba ning koguaeg kadedust tunnevad. See inimene, kes teadvustab, et elurõõm ning nauding ei ole võimalik teise inimesteta, saavutab positiivse suhtumise nii oma ellu kui ka teiste inimeste ellu. Egoism - paratamatu inimlik omadus, mille korral inimene tähtsustab iseennast ja käitub enda huvides. Henrik Ibseni teoses võime näha peategelasena talupojast Peer Gynti, kes oli luiskaja ning ennastrahuldav egoist. Ta oli oma eesmärgiks seadnud taastada oma elu, aga ei saavutanud midagi, kuna mõtles ainult enda vajadustele ning raiskas kogu aja enda kiitmisele
Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25. märtsil 1994 Rootsis. Looming Loomingu tunnused Kangro kirjutas 17 luulekogu, 17 romaani, rida memuaarteoseid ja esseekogumikke, olles üks nobedaima sulega eesti kirjanikke
Kuppelhaua puhul kaevati esmalt veidi kaldus käik, dromos. Dromos lõppes ukseavaga, mis viis hiiglaslikku ümmargusse kividest laotud võlvitud hauakambrisse. Sellise plaaniga hauakabreid kutsutakse tholosteks. Haudadesse kaevati kaasa ehteid, relivi, peekreid ja muid tarbeesemeid. Kunst Siseruume kaunistati värviküllate maalide ja ornamentidega. Kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Põhijooneks on elurõõm ja muretu kergus. Hoiduti sümmeetriataotlusest. Domineerib elav, mänglev ja maaliline laad.Keraamikal kujutati peamiselt loodust ja loomi, kusjuures kõik pildid on vaasidele joonistatud suurepärase ruumilise tajumisega. Jumalanna madudega Kamarese vaas 6 Kasutatud kirjandus http://www.kunstiharidus.ee/opik.pdf www.vikipeedia.ee http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mkeene-kultuur-vi-klassile
Tundubki, et ta ei oska või kardab näidata oma kiindumust inimestesse. Teised tegelased suhtuvad temasse pigem heasoovlikult. Koolis ei tunne klassikaaslased tema tegemiste vastu eriti huvi. Tundub, et Triibiku kõige suurem poolehoidja on tema vanaisa, kes teda väga armastab, hoiab ja imetleb. Kirjanik hoiab väga peategelast, kuna kõik, mida Triibik ette võtab ka õnnestub. Häirima jäi raamatu peategelase pessimistlik suhtumine. Triibikul oli ainult üks huvi, loomad. Puudus lapselik elurõõm. Onu Andres: Onu Andres on näitleja, kes on väga tuntud ja kuulus. Paraku see kuulsus aga tema perekonnale väga ei meeldi, kuna nad ei saa rahulikult oma igapäevatoimetusi teha. Pidevalt segavad neid aia taga luuravad fotograafid või lauatelefonile helistavad noored tüdrukud. Andres on muidu rahuliku loomuga ja heatahtlik, kes hoidis väga oma õetütart. Andres armastab ka nalja teha ning on kohati natuke lapsik. Andres oli väga edev ja nautis tähelepanu
[bus`ee] 1703-1770). Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohaldatud rokokoointerjöörile. Tema maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad tiivulised putod ja väikesed Erosed. Stephanie Theobald Brown Odalisque Birth of Venus ANTOINE [antuann] WATTEAU (1684-1721) maalides võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on Watteau töödes tihti segunenud lüürilisuse ja melanhooliaga. Kuigi ka tema piltide peateglased on peamiselt pidutsejad, ei samastu ta nendega, vaid vaatleb neid nagu nukralt kõrvalt. ("Palverännak Kythera saarele") Jean-Antoine Watteau Pilgrimage to Cythera Graafikas viljeleti eriti innukalt pehmelakki ja metsotintot. Need tehnikad võimaldasid kõige õrnemaid varjundeid. Samuti tehti edasi ka oforti, vasegravüüri ja muid tehnikaid
end laotand üle minu väikse aia on rohelised õndsad lootused ja igas väikses põõsas suured ootused (Under 2007: 18) ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin (Under 2007: 18) ta esimesed annid on hüatsindid ja astrid viimased, kui kirjud lindid (Under 2007: 28) piimpehme õhk, kui mahedad kõik varjud! Mu veres elurõõm, kui hõiskavalt sa karjud: su mõrsja, kevade, ma naine, anduv noor! (Under 2007: 28) kui liigutav ta häbeline algus, kui uimastav ta õitsev küpsuspuna (Under 2007: 27) pääst lõhnalained võtavad mu meele, nii joovastetu tuigun jälle teele. (Under 2007: 28) Mu kevad elab ka veel suveöös: siis sammun aeda vaikselt, arg mu aste (Under 2007: 28) nüüd jälle tulevad need valged ööd,
-väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism" ,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega
annaabi.ee 
