Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eluks olulised süsinikuühendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasvad, sahhariid, sahhariidid, valgud, glükoos, aatom, fruktoos, polümeer, süsinikuühendid, kätlin, laast, bruno, tinnuri, põhiliigid, sahariidid, süsivesikud, suhkrud, ravimitööstus, mesi, sahharoos, suhkrupeet, suhkruroog, laktoos, maltoos, kliister, varuaine, toitaine, tselluloos, kiuline, glütserool, rasvhapped, loomsed, polümeeridAlkoholid, karboksüülhapped, suhkrud, rasvad, valgud 1. Mõisted 1. Alkhool- süsivesinikest tuletatud ühend, milles 1 v enam vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH-rühmaga) 2. Hüdroksüülrühm- alkhoolide tunnusrühm 3. Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6
100% äädikas on jää-äädikas Karboksüülhapete keemilised omadused:*reageerib metallidega 2CH3COOH+2Na -> 2CH3COONa+H2 *reageerib metallioksiidiga 6CH3COOH+Al2O3 ->2(CH3OO)3Al +3H2O * reageerib alustega 2CH3COOH+Ca(OH)2->(CH3COO)2Ca+2H2O *reageerib nõrga happesoolaga CH3COOH + NaHCO3 (söögisooda)-> CH3COONa+H2O+CO2 Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH *valge *tahke *vees lahustuv *sulamistemp. üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11 Polümeersed suhkrud on tärklis ja tselluloos, mõlema valem on (C6H10O5)n Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 füüsikalised omadused*valge *kristalne *vees väga hästi lahustuv *magus *kõige kergemini energiat andev suhkur *leidub väga palju viinamarjas Keemiline omadus: Käärimine C6H12O6 ->2C2H5OH+2CO2
Nende struktuurid on sarnased (etaanhappes on teise OH rühma asemel CH3 rühm). Sellepärast on karboksüülhapped palju püsivamad ega lagune destilleerimisel. 3. Eluks olulised süsinikuühendid: Sahhariidid- elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. 1. Monosahhariidid (glükoos- viinamarja suhkur, fruktoos- puuvilja suhkur) Tahke, valge, magus, lahustuvad vees, kristallilised ained. Leidub paljudes taimedes ja ka puuviljades. Fruktoos käärib ja seedub raskemini kui glükoos ja on glükoosist palju magusam. 2. Oligosahhariidid (monosahhariidide arv 2-12) Tahke, valge, kristallilised ained, lahustuvad vees hästi. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur leidub suhkrupeedis ja suhkruroosis. Sahharoos laguneb seedimisel ja pärmseenekeste toimel kergesti glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)
aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides . desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s galaktoos- monosahhariid, heksoos, Galaktoosi leidub piimas ja piimatoodetes, paljudes juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape. · Kodeeritavad aminohapped - umbes kakskümmend aminohapet, millest organismid ehitavad valkusid
Eluks olulisemad süsinikuühendid. Süsinik on looduses levinud element. Süsiniku aatomil on omadus moodustada erinevaid ahelaid, kus süsiniku aatomid on nagu pärlid kees. Kõik elusorganismid koosnevad süsinikuühenditest. Elusorganismid saavad toidust toitaineid, mis annavad energiat ja aineid, millest organism üles ehitada. Eluks vajalikud toitained on : süsivesikud e.sahhariidid, rasvad ja valgud. Need toitained on süsinikuühendid. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Suhkrud on sahhariidid.Nad on magusad ja lahustuvad vees.Üks tähtsamaid suhkruid on glükoos e. viinamarjasuhkur. Teda leidub paljudes taimedes, eriti aga viinamarjades. Glükoos on organismi energiaallikas, mida veri kannab kõikidesse kudedesse ja rakkudesse. Ta on väga kergesti omandatav. Inimese peaaju saab toituda ainult glükoosist. Kõige magusam suhkur on fruktoos e.puuviljasuhkur. Mesi on glükoosi ja fruktoosi 1:1 segu.
· aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine: Aminohappeid saadakse valkude hüdrolüüsil või sünteetiliselt mikrobioloogilise sünteesi abil. VALGUD 5. Valkude ehitus. Koostisesse kuulub peale süsiniku, vesiniku ja hapniku ka lämmastik. Molekul koosneb üksikutest lülidest, mis on omavahel seotud peptiidrühmaga. Keskmiselt koosneb valgu molekul 300-1000 aminohappejäägist. Need paiknevad molekulis rangelt kindlaksmääratud järjestuses. Valkude struktuur on seotud 3 sideme olemasoluga: 1) peptiidside 2) vesinikside (põhjustab valgu molekuli ruumilist kuju)
Eluks vajalikud süsinikuühendid Kõik elusorganismid, sealhulgas ka meie, koosnevad süsinikuühenditest. Need on looduses enimlevinud orgaanilised ühendid. Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C 6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)
Stearhape ehk oktadekaanhape C17H36COOH Palmithape ehk heksadekaanhape C15H32COOH Eluks vaja 1/3: piim, või, piimarasvad Küllastumata 1) monoküllastumata- üks kaksikside olehape ehk oktadets-9-eenhape Eluks vaja 1/3: päevalilleõli, rapsiõli, teised õlid 2) polüküllastumata- mitu kaksiksidet (2 või 3) linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane
SAHHARIIDID 1) MONOSAHHARIIDID a) Glükoos (viinamarjasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Käärib hästi, tähtis toitaine, lahustub hästi, palju energiat!! b) Fruktoos (puuviljasuhkur) C6H12O6!!!!!!!! Kõige magusam, puuviljades. MESI= FRUKTOOS+GLÜKOOS! 2) SAHHAROOS (disahhariid) Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine
1 Sahhariidid (süsivesikud) Nimetus süsivesik tuli omal ajal sellest, et vesiniku ja hapniku aatomite arvud suhtuvad tavaliselt nagu vees s.o. 2:1 (glükoos C6H12O6 = 6C*6H2O ) Mõni sahhariid sellele kriteeriumile ei vasta (desoksüriboos C5H10O4). Mõni mittesahhariid, aga vastab - näiteks äädikhape CH3COOH. Segadust tekitab ka sõnade "süsivesik" ja süsivesinik" kõlaline sarnasus Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 (?) süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4)
Kuidas valgud jagunevad ? Vastus: 1) lihtvalgud (ehitatud ainult aminohapetest lähtudes), 2) liitvalgud (lisaks lihtvalgulisele osale esineb veel täiendav rühm) Valkude funktsioonid ? Vastus: Valgu funktsioon on otseselt seotud tema kolmedimensioonilise struktuuriga. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. Kuidas jagunevad rasvhapped ? Vastus : Rasvhapped jaotatakse küllastumata ja küllastunud rasvhapeteks. Küllastunud rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel ainult üksiksidemed. Küllastumata rasvhapetes on süsiniku aatomite vahel peale üksiksidemete veel 1-3 kaksiksidet Miks ei tohi veres olla palju rasvhappeid ?Vastus : Liigne hulk rasvhapped tõstab vere kolesteroolisisaldust. Kõrge kolesterool põhjustab veresoonkonna haigusi. Mis funktsionaalrühmi sisaldavad sahhariidid ? Vastus : Sahariidid ehk glütsiidid on
Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorofülli sisaldavates taimedes Laktoos e piimasuhkur- lehmapiimas kuni 5% MAGUSUS: Fruktoos, sahharoos, glükoos, maltoos, laktoos Polüsahhariidid: makromolekulid, koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud, tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid Tärklis- varuaine taimedes, leidub kõigis taimeosades, hüdrolüüsib kergesti glükoosiks Glükogeen (nn loomne tärklis)- varuaine loomades, enim maksa ja lihasrakkudes
*Veesõbralikud ained. Suhkruteks nimetatakse väikese molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees. Siirupiteks nimetatakse suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid. GLÜKOOS (C6 H12 O6) *leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades. *käärib lahustes väga hästi *tähtis toitaine Kasutamine: 1) lisatakse mõrudele ravimitele, et nende maitset paremaks muuta. FRUKTOOS (C6 H12 O6) *laialt levinud puuviljades *kõige magusam suhkur *käärib ja seedub raskemini kui glükoos SAHHAROOS (C12 H22 O11) *tavaline suhkur *leidub suhkrupeedis ja suhkruroos *laguneb glükoosiks ja fruktoosiks. Laktoos, maltoos. TÄRKLIS (C6 H10 O5)n *valge pulbriline aine *ei lahustu külmas vees, kuumas vees moodustab KLIISTRI. *tärklis annab joodiga reageerides lillakassinise värvuse. *taimede peamine varuaine *tähtis toitaine *laguneb suhkruks TSELLULOOS (C6 H10 O5)n *kiulise ehitusega aine *tugev ja küllaltki kõva *ei lahustu üheski tavalises lahustis *keemiliselt vastupidav
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis.
· On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID
Süsivesikute roll organismides koostas : Maria Lustsikov Mõiste Süsivesikud e sahhariidid - org.ühendid, mis sisaldavad süsiniku, vesiniku ja hapniku Looduses enamlevinud org. ühendid. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90% Loomades kuni 2% Üldvalem Cn(H2O)n ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett Kõik ei vasta sellele üldvalemile nt. desoksüriboos ja glükoosamiin Jaotus : Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid (C arv 3-6)
derivaadid, ained. 2. Leeliseline hüdrolüüs saadakse teine. milles (reageerimine alusega) happevesinik on Rasvad on väga Kasutamine: värvid, lakid, asendatud hüdrofoobsed, st lahustid, puuviljaessentsid, CH3COOC2H5 + KOH => CH3COOK + CH-OOCC17H33 alküülrühmaga. nad ei märgu ega karastusjookide ja kondiitri- C2H5OH lahustu vees.
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
OH-rühma asemel CH3-rühm. See muudab etaanhappe palju püsivamaks 100%-line etaanhape on täiesti püsiv ega lagune ka destilleerimisel. 10) Milliste reaktsioonide tulemusel tekib süsihape? Too näide. 11) Mitu erinevat oksüdatsiooniastet on süsinikul? 8. (-4 kuni 4) 12) Süsiniku oa arvutamine,. Arvuta oa isobutaanis, propaanis, etaanhappes. (vt õp. lk. 64) 13) Nimeta elusorganismidele tähtsaid süsinikühendeid. Sahhariidid, rasvad, valgud. 14) Mille poolest erinevad üksteisest tärklis ja tselluloos. Kirjuta struktuurivalemid. Tselluloos on kiulise ehitusega aine, ta on tugev ja painduv. Ta ei lahustu üheski tavalises lahustis ja on ka keemiliselt vastupidav. Kõik erinevalt tärklisest. 15) Milliseid sahhariide nim suhkruteks? Nimeta tähtsamad esindajad. Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nim suhkruteks
HC=O | CH2OH | C=O 1g=4kcal süsivesikuid 30% glükoosist muudetakse neutraalseks ja rasvhapeteks. Glükoos ja Fruktoos sama valemiga C6H12O6 Maltoos(linnasuhkur) ja Laktoos(piimasuhkur) sama valemiga C12H22O11 Suhkurhaige uriin sisaldab glükoosi, mida võib kindlaks teha Cu(OH)2, millega Cu seob kaks O aatomit ja lahus omandab sinise värvuse. Metallioksiidid muudavad glükoosi glükooshappeks. CHO-> -COOH Hapukapsas Glükoos mis pooldub. C6H12O6 2CH3CH(OH)COOH + 22,5 kcal(94kj) Tärklis on glükoosi jääk Koosneb: amüloos- n kuni200, spiraalne, hargnemata ahel(20-40%) lahustub keevas vees
Süsivesikud ehk sahhariidid Mõiste Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kus asuvad? Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Süsivesikud on energiarikkad ained Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana. Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. Taimedes leidub neid kuivainest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%..
Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3
Liigitus 1.) Monosahhariidid (lihtsuhkrud) - molekulis on 4 - 8 süsiniku aatomit. Looduses levinumad on heksoosid (C6H12O6 glükoos, fruktoos, laktoos jne). Päriliku info kandjad DNA ja RNA on seotud pentoosidega (riboos C5H10O5 ja desoksüriboos C5H10O4) Molekuli ehituse järgi eristatakse eristatakse --Ketoose (ketoalkohole) näiteks fruktoos --Aldoose (aldehüüdalkohole) näiteks glükoos 2.) Oligosahhariidid Molekul koosneb mõnest (2 - 10) lihtsuhkru jäägist. Eristatakse disahhariide, trisahhariide jne Sahharoosi (suhkur C12H22O11) molekul koosneb glükoosi ja fruktoosi jäägist Gl-O-Fr (liitumisel eraldub vesi). Sama koostis on ka maltoosil (linnasesuhkur Gl-O-Gl) ja paljudel teistel 3.) Polüsahhariidid Molekul koosne paljudest lihtsuhkru jääkidest. Näiteks
On rasvhapete ja glütserooli e propaantriooli estrid. Rasvade füüsikalised omadused- 1)värvuseta, lõhnata, maitseta 2) hüdrofoobne -vees ei lahustu 3)kõrge keemistemperatuur 4)madal sulamistemperatuur 5)kõrge toiteväärtus 6)rääsub õhu käes omastab ebameeldiva maitse või lõhna selle vältimiseks kasutatakse antioksüdante. Rasva tähtsus : 1)energiaallikas 2)soojuse isolaator 3)rasva abil saab inimene teatud vitamiine 4)kaitseb põrutuste eest. Rasvade leidumine : Taimsed rasvad . hülge ja vaalarasv on vedelad. Loomsed rasvad on tahked. Kasutamine: määrdeainena, ravimid , seep . Vedelad rasvad muudetakse tahkeks hüdrogeenimise teel. Keemilised omadused: rasvad kui estrid hüdrolüüsuvad nii happelises kui aluselises keskkonnas. Seep On rasvhapete sool. C17H35COONa kus C17H35C on hüdrofoobne(vees mittelahustuv) ja OONa hüdrofiilne (vees lahustuv) osa Seebi saamine I meetod Rasv + NaOH/KOH = Seep + glütserooli jääk + leelise jääk + vesi
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese
Leidub: kala, vein, maasikad Iood I- türoksiini tootmiseks, puudumisel struuma- kilpnäärme haiguslik suurenemine. Leidub: põhjakalad, must leib, õuna seemned 2 Vee tähtsus organismile: · Suur soojusmahtuvus · Hoiab ära ülekuumenemise · Kindlustab ringeelundkondade töö ( veri, lümf) · Kaitsefunktsioon( pisarad, sülg,loode liigesed) Rakus: · Hea lahusti- Hüdroofilised ained- lahustuvad vees( glükoos, keedusool); Hüdrofoobsed ained-ei lahustu vees(rasvad, õlid) · Osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides · Tagab raku siserõhu olemasolu ehk turgori (nt kui taimed ei saa vett, siis nad närtsivad, inimestel tekivad kortsud) 3 Orgaaniline aine ehk biomolekulid( iseloomulikud elus organismidele) Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud- väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
Eluks olulisemad süsinukuühendid Kõik elusorganismid koosnevad süsikukuühenditest, mida võib elusorganismides olla väga palju liike. Kolm süsinikuühendite liiki on aga eluks eriti tähtsad, kuna nad on elusorganismi peamised ehitusmaterjalid ja toitained. Need on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Väiksema molekuliga sahhariide, mis on magusad ja lahustuvad hästi vees, nimetatakse suhkruteks.Kõik suhkrud on valged kristalsed ained. Suure kontsentratsiooniga suhkrulahuseid nimetatakse siirupiteks. Sahhariidid on veesõbralikud ained. Glükoos on üks tähtsamaid suhkruid. Glükoosi leidub paljudes taimedes, eriti viinamarjades, mistõttu teda nimetatakse ka viinamarjasuhkruks.Glükoos pole nii magus
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos)
- Omaduselt sarnane PE - Kasutamis temp+180C - Venivus kuni 400% - Torud, kiled, kattematerjalid, köied, kangad Teisi plastmasse: - Telefon läbipaistmatu, raske, kuumakindel, vastupidav lahustitele - PVA - madal pehmenemistemp. Suur keemiline püsivus, liimid, värvid - Polümetakrülaat(pleksiklaas) kergesti lagustub, vähene kuumakindlus. - Polüuretaan väga elastsed, vastupidav temperatuurile, vahtPU poroloon SAHHARIIDID Kus asuvad? - Süsivesikud on looduses enamlevinenud orgaanilised ühendid. - Taimedes leidub neid 75-90% loomades kuni 2% ja seentes 1-3% - Nad kuuluvad rakkude, kudede ning mõningate hormoonide koostisesse. GLÜKOOS - Ehk viinamarjasuhkur - Kõikide organismide peamine energiallikas - Tekib fotosüntees - Loomad saavad toidust - Rakuhingamisel vabaneb energiat 17.6kJ/g - Veresuhkur - glükoos veres MONOSAHHARIIDID Glükoos e. Viinamarja suhkur -C6H12O6
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL
Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos)
annaabi.ee 
