Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elektrotehnika kodutöö ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
takisti, r356, elektrotehnika, electronics, microsoft, kristen, juhendaja, viktor, väimela, pinged, võimsused, liidan, takistid, kogupinge, arvutama, liitmaHaridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Metallide töötlemise ja mehhatroonika õppetool Õpperühm MH-08 Alalisvoolu töö nr. 2 Kodutöö Juhendeja: Viktor Dremljuga Koostaja: Allar Toots Väimela 2008 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Lahendus asendus meetodiga .....................................................................................................5 Osapingete ja voolude leidmine.........................................................................................
KODUTÖÖ NR. 1 Võrumaa Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Ando Kaupmees Sisukord 1. Lähteülesanne ...............................................................................................................2 2. Töö käik.........................................................................................................................3 2.1. Takistuste arvutamine.............................................................................................3 2.2. Pinge arvutamine.....................................
Võru Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Kodune töö I Koostaja andmed: Nimi: Peeter Kukumägi Klass: MH-09 Juhendaja:Viktor Dremljuga 21.09.2009 Sissejuhatus Eesmäriks on kasutada Ohmi seadust. Välja arvutada kogu takistus. Arvutada kogu võimsus ja osavõimsus. Arvutada kogupinge ja osapinged.Tuleb teha skeem kus näitad ära voolu allikas ja takistid.Arvutused tuleb teostada excelis. Peeter Kukumägi 2 Skeem Peeter Kukumägi 3 Ülesanne Peeter Kukumägi 4 R23 = R2 + R3 = 7 +5 =12Ohm R23 *R 4 12 * 4 R234 = = = 3Ohm
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eema
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I A - voolutugevus elektriahelas I U V - pinge elektriahela otstel
Raivo PÜTSEP Elektrooniline õpik ELEKTROTEHNIKA T2 ALALISVOOLU AHELAD 2007 OHMI SEADUS Ohmi seadus elektriahela osas - voolutugevus on võrdeline elektriahela osa pingega selle otstel ja pöördvõrdeline selle osa takistusega. U kus I [A] - voolutugevus elektriahelas I= U [V] - pinge elektriahela otstel R [] - elektriahela osa takistus
puuduvad võimendusomadused ning nende elektrilised omadused ei sõltu neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Selliste komponentide hulka kuuluvad näiteks takistid, kondensaatorid, poolid ja trafod. Aktiivkomponente iseloomustavad võimendusomadused ja / või nende elektriliste omaduste sõltuvus neile rakendatud voolu (pinge) suunast. Taoliste komponentide hulka kuuluvad paljud pooljuht- ja vaakuumseadised. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 1 (1) 5.1.2. Lineaarsed ja mittelineaarsed ahelad Kui graafik, mis näitab ahela (lülituse) väljundparameetri sõltuvust sisendparameetrist, on sirgjooneline, siis on tegemist lineaarse ahelaga (lülitusega). vatupidisel juhul on tegemist mittelineaarse e. ebalineaarse ahelaga (lülitusega).
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m).
c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi pinge impulsse, mida kasutatakse automaatika, telemehhaanika ja telemeetriaseadmetes. 6. Toiteseade Varustab VV lülitusskeemi vajalike toitepingetega. Elektrivõrgust toite puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us Elektriline skeem Cs
Kuna lambid on võrdse võimsusega, siis R1 = R2 = R3 ...= Rn ja R1 = 3 (ühe lambi takistus oomides). 1. Milleks muundub elektrienergia elektritarvitites? Tuua näiteid. 2. Kas elektrijuhtmed avaldavad elektrivoolule takistust? 3. Selgitada, millest oleneb elektrijuhtmete takistus? Tuua näiteid. 4. Selgitada, mis on takistus ja mis on takisti? 5. Millal on juhtme takistus 1 oom? 6. Mida nimetatakse aine eritakistuseks? 7. Kuidas muutub juhtme takistus temperatuuri muutudes? 6 LABORATOORNE TÖÖ NR. 2 Eesmärk: Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta). 1.Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1
v Rd = i Integraalne takistus korral voolutugevus on võrdeline ahela osa pingega ja pöördvõrdeline ahela osa takistusega. v R= i [vaata | 3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine. muuda] Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja voolud takistitel ja ahelal tervikuna. Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3
Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOL Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOL JA SELLE MÕÕTMINE Elektrijuhid on materjalid, mis sisaldavd palju vabu elektrone. Need on soojuslikus uitliikumises, milles elektronide kiirused on väga suured umbes 1000 km/s. Et see liikumine toimub juhuslikult kõigis suundades, siis keskmiselt on elektronid juba paigal. Harilikult kasutame palju elektrijuhte, millele on antud juhtme kuju. Kui juhtme kahe
Ühe toiteallika puhul I= E = I * Ro + I * R millest ehk mida eelmine valem väidabki. 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül Jadaühendus: jadaühendusel läbib takke sama vool I=I1=I2=I3 [A] Kogupinge on võrdne üksikute takistite pingete summaga U=U1+U2+U3 Kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga R=R1+R2+R3 [ ] Koguvõimsus on võrdne üksikute võimsuste summaga P=P1+P2+P3 [W] (P=I*U) Rööpühendus: Kõikide takide pinged on võrdsed ja võrduvad kogupingega U=U1=U2 Koguvool on võrdne takistite voolude summadega I=I1+I2+I3 Kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takide takistuste pv-de summaga: 1 1 1 1 R ·R = + + R= 1 2 Kogujuhtivus on võrdne üksikute takistite R R1 R2 Rn R1 + R2 R1
Kui elemendi (või elementide) pinge voolu tunnusjoon(ed) on teada, võib kasutada näiteks graafilist meetodit. Vaatleme kahe jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendiga elektriahelat, mille pingevoolu tunnusjooned on teada. Ahela arvutamiseks vaadeldakse nende tunnusjooni ühises koordinaatteljestikus. Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast 1 2 U =U U , Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga 1 2 I I . I 7. Magnetvoog. Magnetväli. Magnetiline induktsioon Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. kus on magnetvoog; on pinna magnetinduktsioon; on pinna pindala; (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel. On mateeria üks eksisteerimisvorme
Pinge hargnemata osas kui ka hargnenud osades on ühesugune. U = U1 = U2 Voltmeeter lülitatakse alati tarvitiga paralleelselt. Voltmeetri enda elektriline takistus on suur, et temast läbiks võimalikult vähe elektrivoolu. 9 3.2.2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Elektritakistus. R V A Joonisel on kujutatud takisti R, milleks võib olla mingi elektritarviti. Elektriskeemis (joonisel) , kui ei ole vaja näidata mingi seadme enda tingtähist, võib selle asemel näidata takisti tingtähis, milleks on külgedega 3 x 10 ristkülik. Vooluringi on takistiga jadamisi lülitatud vooluallikas, mis koosneb antud skemil kolmest elemendist. Elektriskeemis on veel jadamisi lülitatud ampermeeter A, mis mõõdab voolutugevust ahelas ja takistiga rööbiti voltmeeter V, mis mõõdab pinget
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ........
....................... 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv
4.Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus 2 2 2 2 1 U=ruutjuur (Ua +U ) Avaldades pinged voolu ja takistite kaudu saame U= I ruutjuur(r +x =lz, kus r= radiaani sekundis. L L r1+r2 on vooluringi aktiivtakistus. Induktiivtakistus on poolitakistus I=U/Xl Xl= 2fl eneseinduktsiooni emj 21.Asünkroonmootorite käivitamine- elektrimootorite käivitust iseloomustavateks suurusteks on takistava mõju voolu muutumiseks... mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Elektrotehnika kordamisküsimused: 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? See annab oskusi muundada looduslikku energiat ning oskusi saada ja edastada elektrilist informatsiooni. Elektrotehnilised seadmed annavad võimaluse tootmist kompleksselt automatiseerida ning võtta kasutusele tehnoloogiaid, mille rakendamine näiteks kõrge temperatuuri, rõhu või ohtliku kiirguse tõttu oleks muidu võimatu. Elektronarvutite abil saab töödelda ning salvestada informatsiooni. Elekter on meie igapäevaelu vältimatu osa. 2
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................
S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee) QF Lülitus- ja kaitseaparaat jõuahelas (nt kaitselüliti) SF Lülitus- ja kaitseaparaat juhtimisahelas (nt kaitselüliti) R Takisti, reostaat, potentsiomeeter V Pooljuhtseadis (diood,türistor, transistor,alaldussild jne) Samuti on oluline teada,et juhtimisaparaatide kontakte tähistatakse juhtimisskeemidel lähteasendis, näiteks kaitselüliti väljalülitatud asendis, kontaktori mähise vooluvabas olekus, juhtimisnupu mittevajutatud olekus jne; samatüübiliste juhtimisaparaatide tähttähised varustatakse järjekorra- numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn;
alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga. 4. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse jadalülitus. Pingeresonants. Olukorda, mil vooluring sisaldab küll reaktiivtakistusi, kuid vool on faasis rakendatud pingega nimetatakse resonantsiks. Resonantsi iseloomustatakse sagedustunnusjoontega (e. -karakteristikutega). Kui vooluringi reaktiivtakistuste xL = xC suurused resonantsis ületavad takistuse r suuruse, siis pinged UL ja UC, mis on võrdsed ja vastassuunalised, võivad olla tunduvalt suuremad pingest U, s.o. klemmipingest. Seetõttu nimetataksegi resonantsi jadaühenduse puhul pingeresonantsiks. 5. Aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistuse rööplülitus. Vooluresonants. Kuna vooluringi hargnemata osa voolI on kolme voolu geomeetriline summa, millest kaks IL ja IC on resonantsi puhul võrdsed ja vastassuunalised, siis võivad resonantsi korral olla, voolud induktiivsusel ja mahtuvusel
notepad algus.cs Sisuks endiselt lihtne tervitus. using System; public class algus{ public static void Main(String[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Siit saab juba kompilaatori välja kutsuda ning olemasolevat koodi kompileerida. C:Userswindows 7Documents>c:WindowsMicrosoft.NETFrameworkv4.0.30319csc.exe algus.cs Microsoft (R) Visual C# 2010 Compiler version 4.0.30319.1 Copyright (C) Microsoft Corporation. All rights reserved. Töö tehti ära, vigu sel korral ei leidunud. Tulemusena tekkis kataloogi fail nimega algus.exe, mille võib rõõmsasti käivitada. C:Userswindows 7Documents>algus.exe Tere Ülesandeid · Muuda väljatrükitavat teksti · Kirjuta ekraanile kaks rida (kaks järjestikust Console.WriteLine käsklust, kumbki omal real) · Tekita programmi sisse väikeseid vigu, ja vaata, mis kompilaator selle peale teatab.
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Komp
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaatset käivitust, reversee
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
Täirislikr-rrna ja kallirrra kasrrtajaliidese puiruĮ valretatakse infot kņvarile iltluvate įiļdarltsaadavate tekstidega, kusjuures suhtlenriskeel cn valitar,. Veelgi paindlikr"rmat suļrtlenrist tnuttndririga r,õinraļdavad aga arvutiliides ja vaStav kasutajatait kvara' rrrilļe rakettdanriseļ saab arvlrti ekraanile tuua kogu ntuuttdltri, ajarni või telrttoloogiaprotsessi tööd pttudutava info, sh, tarbitud errergia tnaksumuse, võinlsuse, pinged, vooļud, töötsüklite (toodete) arvu jne. Kuigi muundureid tootvad firrlad tamivad kasr"rtaja soovi korral vastava tarkvara. võib nįisuguse tarkvara hirrd olla nrõnikord surtrenr krri rnurrrrduriļ. 1.4. į_ührisrootoriga asünkroonmootori omadusi l.4.I' Võrgutoitel asünkroonmootori tunnussuurused Li-ilrisrootoLiga asüttkroontitootori peamiseks eeļiseks alalisvooļrrlrrootorite, siinkroon- ja
annaabi.ee 
