aatomipommi energia ja kergete tuumade sünteesil vabanev energia.kriitiline massLõhustuva aine väikseima mass,mille korral on võimalik ahelreaktsioon.radioaktiivse aine aktiivsus näitab,kui suur on ajaühikus lagunenud tuumade arv.Tähisa.Ühik Bq(bekrell)Aktiivse süsiniku meetodPärast organism surma väljub objekt süsiniku ringest ja 146c kogus hakkab vähenema.Kui määrata surnud objekti aktiivsus,saab arvutada objekti vanuse. Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist
elementaarosakestega. Tõenäoliselt saadakse universumist täielikumalt aru alles siis, kui füüsikas luuakse teooria, mis ühendab üldrelatiivsusteooria kvantteooriaga. Nii tuleb paljusid seni saadud tulemusi pidada esialgseteks. Ühe võimaliku seletusena galaktikate tiirlemise mehhanismidele on välja pakutud teooria, mille kohaselt koosneb universum 5% nähtavast mateeriast ja 95% tumedast mateeriast, mida pole elektromagnetkiirgust avastavate seadmetega näha võimalik[1]. Kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (reliktkiirguse) temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes -270°C).
Mis on valgus? Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. Laiemas mõttes nimetatakse valguseks elektromagnetkiirgust, mis hõlmab infrapunase, nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis
Kati Eliisabet Peterson & Pärl Eelma LASER Ajalugu 1917 Albert Einstein 1928 Rudolf Landenburg 1939 Valentin Fabrikant 1951 Joseph Weber Laser ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Light amplification by stimulated emission of radiation Ruumiline koherentsus: laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus
see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks. Tuumakütus pole taastuv kütus. Sellepärast võib tuumaelektrijaamade kasutamine rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Mina olen tuumaelektrijaamade vastu.
TUUMAFÜÜSIKA 1.radioaktiivsus e tuumalagunemine teatud keem. elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust v suure energiaga osakesi 2. ALFA-kiirgus a-osakeste juga, mille kiirus 107 m/s ja nõrk läbimisvõime BEETA-kiirgus kiirete elektronide vool, mis liigub u valguskiirusel (3*108 m/s), tugev läbimisvõime GAMMA-kiirgus elektromagnetvälja kvantsid, millel on väga tugev en. ja kõrge läbimisvõime 3. Poolestusaeg aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra (isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt) 4
(tähis Z) 5. Massiarv on prootonite ja neutronite koguarv aatomi tuumas.(tähis A) 6. Keemiline element on määratud prootoni ehk laenguarvuga. 7. Keemilise elemendi istoop- prootonite arv sama, neutronide arv erinev. 8. Radioaktiivsuse all mõistame aatomituuma iseeneslikku muundumist või tuuma üleminekut põhiolekusse. 9. -kiirgus koosneb heeliumi tuumadest, positiivse laenguga, -kiirgus koosneb kiiretest elektronidest, negatiivse laenguga -kiirgus koosneb ülisuure energiaga elektromagnetkiirgust, laenguta. Neutronkiirgus-kõige ohtlikum radioaktiivse kiirguse liik, tekib raskete aatomituumade spontaansel lõhustumisel, kaudselt ioniseeriv kiirgus 10. Seoseenergia- energia, mida on anda vaja osakesele , et teda täielikult tuumast vabastada. 11. Massidefektiks nim. masside vahet ning nukleonide masside summat. M=(Z*Mp+N*Mn)-Mt 12. Poolestusaeg (T) on aeg, mille jooksul radioaktiivse isotoobi aatomite arv väheneb 2 korda. 13
märgilised laengud tõukuvad. Rutherfordi aatomi tuuma omadused: suure tihedusega positiivne laeng III Bohr Bohri teooria - Bohri aatomiteooria on ühe-elektroniliste aatomite poolklassikaline mudel. Bohri postulaadid: 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina Aatom kiirgab kvandi kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale Aatom neelab kvandi(kulutab ära) kui elektron siirdub madalamalt orbiidilt kõrgemale 1 Kes lõi Mida uut Mudel Seletus Head Vead
· - nurk peatelje suhtes · < > - keskmistamine üle kõigi molekulide Kasutamine · elektronkäekellad · kalkulaatorid · mobiiltelefonid · süle-ja pihuarvutid · muud miniatuursed seadmed. MIKS? · On kergemad, vajavad vähem toitevõimsust, LCD (Liquid Crystal Display) · Baseerub vedelkristallide võimele muuta elektrivälja toimel oma polarisatsiooni. · Polariseeritud valgus kujutab endast ühel kindlal tasandil võnkuvat elektromagnetkiirgust. · LCD-ekraanil ongi kasutatud kahte ristuvat polariseerivat filtrit tagavalgustuse ees, nende vahel asub aga vedelkristall. · Kui ekraanirakuke saab laengu, muudab vedelkristall oma polarisatsiooni ning valgus hakkab ekraani antud osa läbima. · Erinevate transistoride ees asetsevad kolme baasvärvi (roheline, punane, sinine) valgusfiltrid, mis annavad segunedes kuni 16,8 miljonit erinevat värvi. Pildid Lingid · http://www.arvutiweb.ee/index.php
AINE UNIVERSUMIS Ingrid Müürisepp Tep10 Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83%Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Hilisemad tõendid tumeaine olemasolule tulid 1934. aastal Fritz Zwickylt, kes pakkus selle välja, et seletada galaktikate liikumist galaktikaparvedes, kus
Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant.
b. keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal c. pika poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? a. need, kus on rohkem neutroneid b. need, kus on rohkem prootoneid c. need, kus prootonite ja neutronite arv on võrdne 16. Termotuumareaktsioonil toimub a. Raskete tuumade lõhustumine b. kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati Xkiirteks? a. Gammakiired b. Röntgenkiired c. Alfakiired
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat.
lisandid on kas täielikult lahustuvad külmas lahustis või täielikult mittelahustuvad kuumas lahustis. Ainete sulamistemperatuuride määramine: · Aine sulamistemp on temp, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. · Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. Ainete spektrofotomeetriline uurimine: · Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel. · Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter). · Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete kontsentratsioone. Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel annab Lambert-Beeri seadus: A = c · · b
ümbritsed elektriliine, tõmbavad enda poole aerosool saastajaid. Hetkel pole need teooriad veel tõestatud. Kuid siiski, mõningad uurimused vihjavad, et kiirgus võib kaasa tuua tervise riske, näiteks laste leukeemia, täiskasvanute leukeemia, erinevaid närvisüsteemi haigusi, nurisünnitus ning kliiniline depressioon. Üks lahendus potensiaalsetele ohtudele, mis kaasnevad elektriliinidega oleks need panna maa alla. Maakiht kuhu kaablid oleks maetud, piiraksid tunduvalt nende elektromagnetkiirgust ümbritsevasse keskkonda. Kuid kaablite matmine ja nende hooldamine ning vajaliku pinge säilitamine on mitmeid kordi kulukam kui praeguste liinide puhul. 3.2 Mobiiltelefonid Mobiiltelefonide radiatsiooni mõju inimtervisele on viimasel ajal tõusnud huviorbiiti erinevate uuringute teostajatel, kuna mobiiltelefonide kasutamine on kasvanud plahvatuslikult. Mobiilid kasutavad elektromagnetkiirgust, mis jääb mikrolaine kiirguse spektri piiridesse
galliumarseniidist ja see sarnaneb taskuraadio transistrides kasutatavate pooljuhtidega. Teatud viisil elektriliselt ergastades saab selle aine erinevate tükkide lahutuspinnad panna laserina kiirgama, ent üksnes infrapunases lainealas. Enne käivitamist tuleb seadet jahutada vedelas õhus. ultraviolettvalguse laserid Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Ultraviolettkiirgus ehk UV- kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Seega on ultraviolettkiirgus
Referaat Füüsikas Radioaktiivsus 2011 Sissejuhatus Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastalprantsuse füüsik Antoine Becquerel.
.......................................................... 7 2 Mis on laser? Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna.
8. Mis on tehisradioaktiivsus? Tehisradioaktiivsuseks nimetatakse tuumareaktsioonide abil saadud isotoopide radioaktiivsust. Tehisradioaktiivsus on nähtus, kus tuumade pommitamisel kergete tuumadega tekivad radioaktiivsed isotoobid, mida looduses ei leidu. 9. Mis on poolestusaeg? Poolestusaeg T on ajavahemik, mille jooksul laguneb pool vaadeldava radioaktiivse elemendi tuumast. 10. Mis on ioniseeriv kiirgus? Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nimetatakse ioniseerivaks kiirguseks. 11. Mis on kiirguse neeldumisdoos? Kiirgusi iseloomustav suurus, mis näitab, kui suur energiahulk neeldub 1kg aines. 12. Mis on ekvivalentne kiirgusdoos, kuidas tähistatakse, millistes ühikutes mõõdetakse? Ekvivalentse kiirgusdoosiga mõõdetakse kiirguse kahjustusi. Ühikusk on Siivert (Sv), mõõdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 14. Mis on isotoop?
4. Siirdudes orbiidilt energiaga Em orbiidile energiaga En kiirgab (või neelab) elektron elektromagnetlaineid sagedusega . Nende postulaatide alusel teostatav arvutus annab elektroni võimalikud energiad: eV, kus Z on tuumalaeng, on vaakumi dielektriline läbitavus ja e on elektroni laeng. Bohri postulaadid 1. Aatomis leiduvad olekud, milles aatom on stabiilne ja ei kiirga. 2. Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab elektromagnetkiirgust, mille energia avaldub valemina . Kiirguva või neelduva footoni sagedus avaldub kujul .
Ergastatud osakesed hakkavad liikuma erinevatele energianivoodele (joonis 2.). Ergastatud osakesed kaotavad energiat kvandi kiirgamisega (fluorestsents). Kui ergastatud osakesele mõjub kvant, siis naaseb osake põhiolekusse kiirates kvandi, mis on koherentne ja samasuunaline pealelangeva kvandiga. Stimuleeritud kiirgumine toimub juhul kui kvandi energia on sama suur kui osakese ergastatud ja põhioleku energiate erinevus. Stimuleeritud e. sundkiirguseks nimetatakse sellist elektromagnetkiirgust, mis tekib aatomi üleminekul ergastatud olekust põhiolekusse välise kiirguse (neeldunud footoni) mõjul. Kiirguse neeldumine on stimuleeritud kiirguse tekkega konkureeriv protsess. Neeldumise tulemusel viiakse osakesed (tagasi) ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumist. See on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus pöördhõive. Pöördhõive on selline
5 mm/sek. Kiirguda võivad ka elektronkatteta aatomituumad, nt. alfakiirguse osake (alfaosake) koosneb 2 prootonist ja 2 neutronist, seega on ta heeliumituum. Alfakiirgus on ka üks radioaktiivsest kiirgusest. Üksikuna eksisteerivad sageli ka kõikide vesiniku isotoopide tuumad (vastavalt isotoobile prooton, deutron ja triiton; mõnikord kutsutakse tavalist vesinikku ka ta tuuma järgi protiumiks). Kolmas radioaktiivse kiirguse liik on gammakiirgus, mis kujutab endast elektromagnetkiirgust. Elektromagnetkiirgused on raadiolained, mikrolained, infrapuna(soojus)kiirgus, nähtav valgus, ultraviolettkiired, gammakiired, X- (röntgen)kiired, kosmiline kiirgus, mis on kõik nii osakeseomadustega (footon) kui ka laineomadustega. Aatompommi peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivsus. On võimsaim massihävitusrelv: peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju
«Inimesed on erinevad. Kasutatavad telefonid on erinevad. Rääkimisharjumused on erinevad. Ühesuguseid nimetajaid on väga raske leida, mistõttu ka uurimistulemusi on keeruline kontrollida,» möönab emeriitprofessor. Enim saab telefoniomanik kiiritada taskuaparaadiga rääkides. «Kui telefon heliseb, hakkab tööle telefonis olev pisike vastuvõtja, mille sagedus ühineb lähima mobiiltelefonimasti lainetega. Kuigi paljud elektronaparaadid kiirgavad elektromagnetkiirgust, ongi taskutelefoni puhul probleemne tema pea lähedal hoidmine, see mõjutab otseselt ajutegevust,» selgitab Hinrikus. Vabakäeseade kasvajast ei päästa Kas mobiiltelefonide vabakäekomplektid ajule mõjuvat kiirgust ei leevenda? Hinrikuse sõnul arvati algul tõesti, et seade vähendab mobiilimõju ajule, kuid nüüd olevat selgunud, et tegelikult kontsentreerib juhtmega pea küljes olev aparaat hoopis kiirguse kõrva.
Laser Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna.
Kui nüüd tuleb kusagilt valguskvant, mille energia vastab metastabiilse oleku ja põhioleku energiate vahele, siis tekib stimuleeritud kiirgus ja metastabiilses olekus elektronid lähevad korraga põhiolekusse. Sellega kaasneb ka tugev kiirgus. 11. Mis on laserid? - Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. 12. Kuidas saavutatakse laserites pöördhõive? Joonis. - Laserkiirgus saab tekkida, kui aine aatomitel on elektronide jaoks sobivad energeetilised olekud: põhiolek, ergastatud olek ja metastabiilne olek. Ergastamisel viiakse elektronid ergastatud olekusse, kust nad kohe siirduvad väiksema energiaga, aga metastabiilsesse olekusse
Ergonoomiline arvutitöökeskod Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis
Juhul kui väliseks energiaks on infrapuna, ultravioletne või nähtav valgus, on tegu fotoluminestsentsiga, nagu ka fluorimeetrilises analüüsis. Fosforestsents on fotoluminestsentsi liik, mis erineb fluosestsentsist seeläbi, et fosforestsentne materjal ei kiirga koheselt välja energiat, mis neeldunud on ning kiirgumine võib toimuda pikema aja vältel, ka peale kiirgusallika eemaldamist. Fluorestsents on valguse kiirgumine materjali/aine poolt, mis on neelanud valgust või muud elektromagnetkiirgust. Fluorestsents on luminestsentsi liik ning enamasti on kiiratava valgus pikemal lainepikkusel (madalama sagedusega, energiaga) kui neelatud valgus. Huvitav on olukord, mil neeldumine toimub UV-s ning emissioon toimub nähtava valguse piirkonnas. Erinevus fosforestsentsist seisneb selles, et kiirgusallika eemaldamisel ei kesta kiirgumine edasi. Absorptsioon on neeldumine st nähtus, kus süsteemile antavast energiast osa neeldub.
- muutused mujal organsüsteemides stenokardia, impotentsus, mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandile iseloomulikud vaevused. Kahjuliku toime ennetamiseks: Vali: vibratsioonivaba mootoriga või väiksema vibratsioonitasemega tööriist. muuda käsitööriist kergemaks riputades ta vedrustusega üles koormuse alandamiseks. NB! Vibratsioon külmades tingimustes koos suitsetamisega on tervisele äärmiselt kahjulik. Elektromagnetväli Elektromagnetkiirgust jaotatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirgus: gammakirgus ja röntgenkiirgus. Allikad: nii looduslikud (kivimid, taimed, loomad) kui tehislikud ( tööstus, sõjandus). Ohustatud alad meditsiin, tööstus (sõja), (arheoloogia), tuumaenergeetika. Mitteioniseeriv kiirgus mikrolained (mikrolaineahjud, mobiiltelefonid, televisiooni- ja raadiosüsteemid, radarid, meditsiin), ultraviolettkiirgus. Töökeskkonna sisekliima
Halos leidub vanadest tähtedest koosnevaid kompaktseid parvi. Keskmine tähtede kontsentratsioon nendes on mitu tuhat korda suurem kui Päikese ümbruses, ulatudes ühes kuupparsekis kuni 1000 täheni. Päikese ümbruses on tähtede tihedus vaid 1 täht 7 kuupparseki kohta. Linnutee põhimass tuleneb tumedast ainest. Tumeaine Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. Tume aine ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust. Esimesena viitas puuduvale massile Jan Henrik Oort, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste seletamiseks. Tänaseks päevaks on leitud mitu tunnust, mis lubavad rääkida tumedast ainest kui reaalsusest. Tumedat ainet saab jaotada barüoniliseksja mittebarüoniliseks. Valdav osa tumedast ainest on mittebarüoniline. Tume aine on elektriliselt neutraalne. Universumis saab võimalikke tumeainemudeleid jaotada kuumadeks, soojadeks ja külmadeks
Põgusalt vaadeldakse eestlaste rolli laserite arendamisel ja kasutamisel. 3 Definitsioon Laser tuleneb inglisekeelsetest sõnadest light amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,valguse võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu". Laser on kvantelektroonika põhiseade- kvantgeneraator. Koherentvalguse generaator rajaneb valguse stimuleeritud kiirgusel. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust (lainepikkus 1mm). Lühidalt laserite ajaloost Aastal 1917 mainis Albert Einstein esimesena looduses esinevat stimuleeritud emissiooni protsessi, mis viitas juba siis palju aastaid hiljem leiutatud laserite tööpõhimõtetele. Veel enne laserit leiutati aga maser (microwawe amplification by stimulated emission of radiation ehk ,,mikrolainete võimendus kiirgusest stimuleeritud eritumise kaudu") aastal 1954. Maseri leiutamise au kuulub Charles Townesile ja Arthur Schawlowile
mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, m o n i t o r, k l a v i a t u u r, h i i r j a a r v u t i t e h t a v m ü r a . I g a i n i m e n e p e a k s v ä h e h a a v a l o m a töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni
1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. i) Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. j) Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi geomeetria on tasane (k=0), kuid vaadeldava aine energiatihedus pole selleks piisav.
ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon loksodroom- joon, mis loikab koiki meridiaane ühe ja sama nurga all Kaugseire kui ruumiandmete saamiseviis- primaarsed andmed(kaugseire,maamootmine) ja sekundaarsed andmed(olemasolevate andmete kasutamine). Kaugseire objekti vaatlemine voi objekti omaduste kohta teabe kogumine vahenditega, mis on objektist eemal. Peamiselt moodetakse aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud elektromagnetkiirgust. Moodetud kiirguse andmed teisendatakse seejärel andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala- spektri nähtav piirkond, lähisinfrapunane spektripiirkond, soojusliku infrapunase piirkond, mikrolainepiirkond raadiolainepiirkond. kaugseire mootmised erinevates spektrivahemikes- spektraalsed signatuurid- aluspinna SS defineeritakse kui spektri lühilainelises piirkonnas kindla spektraalse lahutusvoimega moodetud
elektrilaenguga elektronid (ainsad tollal tuntud negatiivse elektrilaengu kandjad), mis tiirlevad ümber tuuma sellest suhteliselt väga kaugel. Nõnda meenutab aatom Päikesesüsteemi: aatomituum vastab Päikesele ja elektronid planeetidele. Aatomit hoiab koos elektriline külgetõmbejõud. See nn Rutherfordi aatomimudel oli vastuolus elektrodünaamikaga, mille järgi kiirust või liikumissuunda muutev 6 elektron peab emiteerima elektromagnetkiirgust ning sellega energiat ära andma, nii et elektron peab lõpuks langema tuumale. Rutherfordi aatomimudelit modifitseeris 1913 Niels Bohr (Bohri aatomimudel). Bohr võttis aluseks hüpoteesi, et aatomitel on statsionaarsed olekud ning elektrodünaamika ei ole nende puhul rakendatav. Elektronide stabiilsus peab tulenema tundmatutest loodusseadustest. Bohri esimese postulaadi järgi saab aatom eksisteerida üksnes ühes või mitmes kindlas statsionaarses olekus
Lasereid leidub nii meie arvutite CD-lugejates, kui ka CD-kirjutajates. Samuti kasutatakse lasertehnoloogiat nii meditsiinis, ehituses, tööstuses ja paljus muus, millest meil ei pruugi õrna aimdustki olla. Käesolevas uurimistöös võtangi vaatluse alla just erinevad laseritüübid, laserite ajaloo ja kasutusvaldkonnad. 2 LASERIST ÜLDISELT Laser ehk valguskvantgeneraator ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Sõna "laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu [2]. Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga, mis
Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3] Aastal 1878 avastas David E. Hughes, katsetades söemikrofonidega, et säde tekitas lähedal asuvas telefonis signaali, kuid seda peeti esialgu vaid induktsiooniks ning Hughes seda enam edasi ei uurinud. [1] Küll aga uuris elektromagnetkiirgust ja selle tekitamise ning ka tajumise võimalusi nii Nikola Tesla kui ka Jagadish Chandra Bose ning aastal 1895 sai nende eksperimentide tulemuste põhjal Guglielmo Marconi valmis seadme, mis oli võimeline nii edastama kui vastu võtma raadiosignaali ning seda pika maa taha, kuna ta avastas et signaali levimise kaugus on võrdne antenni kõrguse ruuduga, mida nimetatakse tema auks Marconi seaduseks. [4]
Laserite kasutamine silmakirurgias Millest hakkan rääkima ? Ajalugu Laserid Laseri kiirguse bioloogiline toime Nägemishäired Kuidas saab neid ravida laserite abil LASIK (EpiLasik, Lasek, ...) FRK Mis mõtleb sellest FDA ? Ajalugu LASER (= valgus kvantgeneraator = optiline kvantgeneraator) indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis UV, nähtavas või IR osas. "Laser" tuleb ingliskeelsest fraasist light amplification by stimulated emission of radiation, mis sõnasõnalt tõlkides tähendab valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu. 1916 Albert Enstein pakub välja mõiste stimuleeritud emission. 1960 Theodore Maiman demonstreerib Hughes Researchi laboris rubiinlaserit. November 1961 esimene rubiinlaseriga silmaoperatsioon New
sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. 1 pc = 3,08572 · 1016 m =3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105a.ü. · Tumeaine - ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83% Universumis leiduvast ainest. · Tumenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa koostisest.Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist.Selle olemasolule
1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikesekiirgus päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest. Enamus kiirgustest jääb 290 3000 mikromeetri vahele. 400-760 nm tekitab nägemisaistingu, 290 400 nm UV kiirgus, 700 3000 nm infrapuna, 380 750 nm tekitab fotosünteesi. Päikesespekter päikesekiired murduvad kolmetahkse prisma läbimisel. Prisma läbimisel toimub erineva lainepikkusega päikesekiirte eraldumine. Kui murdunud kiirte teele asteda ekraan, tekib sinna värviline riba, mida nimetatakse päikesespektriks.
3. Ergonoomiline arvutitöökeskkond Arvutitöökoha kujundust reguleerivad "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded". Sellele vaatamata ei saa anda üheseid soovitusi: mugavus töökohal sõltub väga palju pisiasjadest ja isiklikest harjumustest. Kriitilisemad punktid on tooli ja laua asukoht, valgustus, monitor, klaviatuur, hiir ja arvuti tehtav müra. Iga inimene peaks vähehaaval oma töökoha enda jaoks mugavaks sättima. Uuemad monitorid ei levita elektromagnetkiirgust, küll võivad seda teha vanematüübilised, seetõttu on soovitatav igaks juhuks monitori tagakülje läheduses pikemalt mitte peatuda. Klaviatuur ja hiir tuleks välja vahetada niipea, kui nende kulumise tõttu tekib ebamugavustunne: käe sundasend võib aja möödudes viia liigesekahjustusteni. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela-
ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur. Sõna laser on lühend inglisekeelseist sõnadest "Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation" (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse varal). Laser kui optiline kvantgeneraator (kvantelektroonika põhiseade) on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus <1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954. aastal, viimistledes seda koos Schawlow ´ga. Olgugi, et sissejuhatuses sai nimetatud laseri leiutajaks Charles Townes´i ja Schawlow´i, ei saa laseri leiutajaks ainult ühte nime ja neid nimetada. Nimest Gordon Gould vaevalt keegi kuulnud on. Gordon Gould sündis 17. juulil 1920 New Yorgis
Seoseenergia Energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks ( E s ). Mida suurem on tuuma seoseenergia, seda stabiilsem ta on. Energiat mõõdetakse elektronvoltides (eV). 1eV = 1,610-19 J Isotoopide kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Isotoop Aatomituuma kohta võid täiendavalt lugeda: http://et.wikipedia.org/wiki/Aatomituum 8. teema radioaktiivsus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suure energiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio+activus - kiirgustoime). Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik Antoine Becquerel.
[16] Otsisin informatsiooni ka elektrijuhtmete kahjulikkuse ning elektrinäitude automaatselt teatamisel tekkiva kiirguse kohta. Sain teada, et elektrijuhtmed tekitavad elektromagnetvälju, mis tekitavad muutusi DNA struktuuris, häireid rakutalitustes, ajutegevuse häiritust, peapööritust ja diskomforti (häirivatest välistingimustest tulenev ebamugavustunne).[17] Kaugloetavad arvestid tekitavad väga tugevaid kesksageduslikke voolupingeid ja elektromagnetkiirgust, mis on tervisele kahjulikud. [18] KOKKUVÕTE Uurimistöö käigus sain teada, et kõik nähtamatud kiirgused võivad olla tervisele kahjulikud. Need võivad tekitada vähki ja palju teisi haigusi. Kõik kiirgused on leidnud oma kasutusala ning need aitavad inimeste elu lihtsamaks ja mugavamaks teha, kuid need kahjustavad samaaegselt inimeste tervist. Hüpotees, et telefonist tulevad kiirgused on tervisele kahjulikud
elektrivool (I) on lineaarses sõltuvuses hapniku kontsentratsiooniga vees. Hõbe/hõbekloriidi võrdluselektroodiga paaris rakendatakse tavaliselt potentsiaali väärtust ca -0,6 (-0,8V). Spektroskoopia. Kirjeldage valgust kui elektromagnetkiirguse nähtust. Nimetage elektromagnetkiirguse tüübid. Mis regioonis asub nähtava spektri valgus? Millest sõltub footoni energia (vastav võrrand)? Inimese silm tajub elektromagnetkiirgust lainepikkuste vahemikus 700 nm (punane valgus) kuni 400 nm (sinine/violetne valgus). Sellesse vahemikku jäävat kiirgust nimetatakse nähtavaks valguseks ja kiirguse sagedus määrab tema värvuse. Valge valgus, näiteks Päikeselt tulev kiirgus, on segu kõigist nähtava valguse lainepikkustest ja silmale nähtamatust kiirgusest. Gamma, röntgen, UV, nähtav valgus, IR, mikrolained, lühilaine raadio, AM raadio, pika laine raadio. UV ja IR vahel, lainepikkusel 700-400nm.
ioniseerimisvõime 12. Järjesta alfa-, beeta-, ja gamma kiired läbitungimisvõime järgi gamma esimen 13. Tuumas olevate nukleonide masside summa on suurem, kui tuuma mass 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4
6) Sulamistemperatuur (mis see on, milleks seda määratakse) Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine tahke ja vedel faas on normaalrõhul tasakaalus. Sulamistemperatuurist madalamatel temperatuuridel on aine tahkes olekus, sellest kõrgematel temperatuuridel aga vedelas olekus. Sulamistemperatuur iseloomustab hästi ainet ja tema puhtusastet. 7) Spektrofotomeetria (põhimõte, milleks kasulik/vajalik) Spektrofotomeetri abil on võimalik uurida, kuidas neelab uuritav aine elektromagnetkiirgust erinevatel lainepikkustel (aine neeldumisspekter; vt joonis 4). Neeldumisspekter võimaldab aineid identifitseerida ja hinnata nende puhtusastet (erinevatel ainetel on erinev neeldumisspekter). Lisaks ainete identifitseerimisele võimaldab neeldumisspekter määrata ka ainete kontsentratsioone. Seose aine kontsentratsiooni ja absorptsiooni (kindlal lainepikkusel) vahel annab Lambert-Beeri seadus: A = c · · b 8) Lambert-Beeri seadus (ühikud!) A = c · · b
(Tööpõhimõte: proov ioniseeritakse, mõned molekulid lagunevad laetud osakesteks, nende massi ja laengu suhe tuvastatakse aja järgi mis kulub detektorini jõudmiseks ning tekitatakse graafik, kus on näha erineva mass/laeng suhtega osakeste kontsentratsioon) NMR e tuumamagnetresonantsspektroskoopia – tehnika valgumolekuli struktuuri määramiseks, põhineb tuumamagnetresonantsil (teatud aatomituumad neelavad magnetväljas elektromagnetkiirgust ja emiteerivad seda uuesti kindla sagedusega), lähestikku asuvad aatomid mõjutavad üksteist ja nende paigutus on võimalik kindlaks määrata Röntgenstruktuuri analüüs (röntgenkristallograafia) – meetod kristalli struktuuri määramiseks; aatomid põhjustavad röntgenkiirte difraktsiooni kindlates suundades ja tekkinud pildi järgi saab määrata elektronide paigutuse kristallis
ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. TUME ENERGIA - on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interaktiveerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. ASTEROID-Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad
Tuuma moodustumisel osa nukleonide massist muundub energiaks, mis hoiab tuuma koos 14. Millise poolestusajaga radioaktiivsed tuumad on inimiesele kõige ohtlikumad? keskmise poolestusajaga võivad sattuda inimese organismi poolestumise ajal 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutroneid 16. Termotuumareaktsioonil toimub kergete tuumade süntees 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19. saj lõpul nimetati X-kiirteks? Röntgenkiired Erirelatiivsusteooria ja Üldrelatiivsusteooria 1. Kas on õige väide "Elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur"? tõene 2. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 3. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa
annaabi.ee 
