samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G:
Voltmeetrid Mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse rööbiti Mõõtepiirkonna laiendamiseks kasutatakse eeltakisteid Volt on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi elektromotoorjõu, potentsiaali ja pinge ühik Tähiseks on V Ampermeetrid Seade voolutugevuse mõõtmiseks Ühendatakse vooluahelasse jadamisi Multimeetrid(testrid) Multifunktsionaalne mõõteriist Standardne multimeeter on elektrivoolu tugevuse ja pinge mõõtmiseks Veel saab nendega mõõta ka elektritakistust, mahtuvust, induktiivsust Odavamad multimeetrid võivad maksta vähem kui 10 aga kallimad isegi 3500 Termomeetrid Mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri Neid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest Kraadiklaas koosneb vedeliku reservuaarist (ehk anumast ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapillaartorust) Paisuva vedelikuga võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium
amorfseid. · Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni välisel elektronkihil. · Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem
positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. · Mõõdetakse voltmeetriga Elektritakistuseks- nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaenguteliikumisele takistavat mõju. · mõõtühik SI-süsteemis on oom. · Elektritakistust mõõdetakseoommeetriga. · Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemaltoomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitaksenäivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Voolutugevuse mõõtühik SI-süsteemis on amper (tähis A). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, kusjuures ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. 1.7 Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. 1.8 Elektrijuht Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab liikuvaid elektrilaenguga osakesi (kõige sagedamini elektrone) ning mille elektritakistus (täpsemalt eritakistus) on seetõttu väike. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 106 m. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. 1.9 Dielektrik Dielektrik on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu
tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega kee keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiit- materjale, näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõvamagnetmaterjalideks.
Elektrivälja ülesanne on elektri viimine elektrijaamadest kõrgepinge ülekandevõrkude kaudu tarbijate lähedale, edasine jaotamine keskpingejaotusvõrkude ja madalpoingejaotusvõrkude kaudu. Vaja on ühte trafot , ülesandeks on muundada muutumatul sagedusel vahelduvvoolu /vahelduvpinget teistsuguse pingega/voolutugevusega vahelduvvooluks. 7.Milliseid täiendavaid takistusliike võib olla vahelduvvoolu võrgus,alalisvoolu korral on neid üks. Vahelduvvooluahelas on kolme liiki elektritakistust : aktiivtakistus, induktiivtakistus ja mahtuvustakistus. 8. Kirjelda lühidalt elektromagnetlainete kasutamist radaris jaGPS-is. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda. Mikrolaineid kasutatakse lisaks infoedastusvahenditele (mobiiltelefoniside radarites, navigatsioonis ehk GPS-is). Radari antenn saadab objekti suunas välja lühiajalise, võimsa raadiosignaali, registreerib seejärel objektilt tagasi peegeldunud raadiolaineid
Elektromotoorjõud- on võrdne pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. U, V 1V pinge, mille puhul tehakse laengu 1C ümberpaigutamisel tööd 1J. emj allikad: aku, generaator, foto- ja termoelement Mõõdetakse voltmeetriga 3. Elektritakistus- juhtme omadus takistada laengu liikumist mõõtühik SI-süsteemis on oom. R võrdub (roo*l) : S Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus 4. Alalisvooluringide seadused: Ohm'i seadus- elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline pingega (U) selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R)
kõiki seadmeid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus e. paralleelneühendus:ühendusviis, mille puhul kõigile sedametele on rakendatud sama voolu pinge. · Aine eritakistuseks nimetatakse antud ainest tehtud 1 mm2 ristlõikega ja 1 m pikkuse juhi takistust. · Vooluallikas ehk elektrivooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. · Vooluallika sisetakistuseks nimetatakse vooluallika elektritakistust. · Voltmeeter on mõõteriist elektrivoolu pinge mõõtmiseks. Voltmeeter ühendatakse vooluahelasse rööbiti. · Ampermeeter on seade voolutugevuse mõõtmiseks. Ampermeeter ühendatakse vooluahelasse jadamisi. Ampermeetri takistus on vooluahela takistusest tunduvalt väiksem, mistõttu ta ei muuda märgatavalt voolutugevust vooluahelas.
Oma olemuselt on seade väga sarnane südametööd kontrolliva EKG- aparaadiga. Peale südame rütmide võetakse üles ka vererõhk, hingamissagedus ja naha elektrijuhtivus. Polügraafi eesmärkideks on välja selgitada, kas inimene valetab või saada küsitletavalt ülestunnistus. Valedetektor ühendatakse inimese keha külge. Rindkere ülemise osa ümber pannakse elastne rihm, kõhu ümber pannakse teine. Sõrmeotstele kinnitatakse andurid, mis mõõdavad naha elektritakistust. Vererõhu muutuste mõõtmiseks paigaldatakse mansett, mis registreerib ka pulsisagedust. Need erinevad näitajad võimendatakse ja kirjutatakse arvutisse ülesse. Antud näitajad peaksid tuvastama igasuguse ärevuse, mis viitab valetamisele. Mõnikord võib ärevus olla seotud ka lihtsalt ülekuulatava positsiooni sattumise. Valedetektori küsitlusele eelneb tavaliselt vestlus küsitleja ja küsitletava vahel. See loob nende vahel sideme ja saadakse eelinfot kontrollküsimuste jaoks
Räni ja germaanium on kaks kõige kasutatavamat pooljuhti. Neil mõlemal on neli elektroni valise elektronkihil. Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes, peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide elekrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Seal esineb negatiivse laengu puudujääk, mis on samaväärne positiivse laengu ülejäägiga. Pooljuhi isepäraks on, et sellised augud on liikuvad nagu juhtivuselektronidki. Juhtivuselektroni ja augupaaride pidevale tekkimisele soojusliikumise mõjul vastandub nende paaride rekombineerumine ehk taasühinemine. Aukude liikumine võib olla juhuslik või toimuda välise elektrivälja mõjul
Takistite jadaühendus- I=const. U=U1+U2+Un R=R1+R2+Rn Takistite rööpühendus- U=const. I=I1+I2+In 1/R=1/R1+1/R2+1/Rn Vooluring- koosneb vooluallikast, juhtmetest ja tarbijast. Lisaks nimetatutele võib vooluring sisaldada veel lülitit, releesid, andureid, mõõteriistu ja muid elemente. Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Muudab teist liiki energia elektrienergiaks. Vooluallika sisetakistus- vooluallika elektritakistust. Elektromotoorjõud- max.pinge mida antud vooluallikas suudab üldse tekitada. EMJ näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev po. ühiklaeng läbi kogu vooluringi samasse ounkti tagasi Ohmi seadus vooluringi kohta- voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. Magnetism Magnetväli- liikuvate laetud kehade vahel mõjuv jõuväli.On alati vooluga juhtme ümber.
Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on dzaul kilogrammi ja kelvini kohta [J/kg K]. · Elektrilise juhtivuse ja elektritakistusega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektri]ühtivust mõõdetakse siimensites [S], erijuhtivust aga siimensites meetri kohta [S/m]. Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides [Q] ja eritakistust oommeetrites [Qm]. Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse voolujuhtmeid, elektrikuumutusaparaatides ja -ahjudes käsutatakse aga suure elektritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan, manganiit). Metalli temperatuuri tõusmisel selle elektrijühtivus väheneb, langemisel suureneb. · Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Magnetilise konstandi mõõtühik on henri meetri kohta [H/m]. Head
dissotsiatsioonikonstandiks ja tähistatakse Kw. Kw väärtus on 10-14 25 °C juures. Puhtas vees tekitab autoionisatsioon ioone, mis põhjustavad nõrka voolujuhtivust 0,055 µS/cm (25 °C). Seda on võimalik tuvastada tundliku aparatuuriga. On teada, et vee elektritakistuse teoreetiline maksimum on 182 k·m 25 °C juures. Kui soola kontsentratsioon ületab piiri 100 "ppt" (üks osa lahustunud ainet triljon osa lahusti kohta), siis see hakkab märkimisväärselt alandama vee elektritakistust (kuni paari k·m-ni). See juhtub tänu selle, et sool dissotseerub vees ioonideks, mis mängivad laengute kandjate rolli. Jääs on laengu kandjateks prootonid. 2.2. Elektrolüüs Voolu kulgemine läbi vee põhjustab selle lagunemise järgnevateks koostisosadeks: molekulaarseks vesinikuks (H2) ja hapnikuks (O2). Seda nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Katoodil(miinus-elektrood) toimub kahe prootoni redutseerumine ja H2 eraldumine gaasilisel kujul. H+ + e = 0,5H2 E=0 V
Mikrofoniliike on palju, alustades tavalises telefonis olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, suurus, välimus, maksumus ja nii edasi. Tööpõhimõtteid, kuidas mikrofoni valmistada, on mitu. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Mikrofonis on membraan, mis on helilainele avatud ja tavaliselt võrega kaitstud (vältimaks näiteks otsese hingeõhu tekitatud võnkumist). Membraan võib helilaine suhtes olla paigaldatud kahel viisil: · Membraan moodustab suletud anuma ühe pinna, nii et helilained avaldavad mõju ainult membraani ühele poolele; sellisel juhul on tegemist helirõhule tundliku mikrofoniga.
olevast mikrofonist lõpetades teaduslikel mõõtmistel kasutatava mikrofoniga. Mikrofoni iseloomustavad omadused on maksumus, stabiilsus, sageduskarakteristik, suunatundlikkus, gabariit, välimus jne. Tööpõhimõtteid, mida mikrofon võib rakendada, on mitu, aga kõik ei sobi igaks elujuhtumiks. Näiteks üsna spetsiifilise kasutusalaga on termoprintsiip, kus helilaine poolt loodud õhuosakeste erinev kiirus muudab kuuma traadi temperatuuri ja seega ka elektritakistust, niiviisi moduleerides elektrivoolu, millega traati kuumutatakse. Enamlevinud mikrofonid töötavad järgmistel põhimõtetel : · muutuv kontakttakistus (nt. süsimikrofon) · piesoelektriline (nt. piesoelektriline e. kristallmikrofon) · elektrostaatiline (nt. kondensaatormikrofon) · elektrodünaamiline või elektromagnetiline (nt. elektrodünaamiline, elektromagnetiline või lintmikrofon)
Piirsagedust või lainepikkust, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga, nim fotoefekti punapiiriks. Lk 94. Fotoelementides põhjustab valgus elektrivoolu tekkimise või muundatakse valgusenergia elektrienergiaks. Poojuhtides esineva sisefotoefekti korral valgus ei löö elektrone ainest välja, vaid vabastab need aatomeist. Vabad elektronid aga vähendavad aine elektritakistust. Lk 97. Footonil pole seisumassi, ta ei saa eksisteerida paigalolekus. Footonil on impulss. Lk 105. Valguse olemust käsitletakse dualistlikult, tuginedes laine- ja kvantteooriale. Need lähenemised ei ole vastandlikud, nad täiendavad teineteist. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema sagedusega kiirgus aga lainele.
sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al 2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust. Ükski metall ega keemiline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avatavate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse erinevaid materjale. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad
, kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa · R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. 18. Takistus Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI- süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks. Vahelduvvoolu korral räägitakse näivtakistusest, mille moodustavad aktiivtakistus ja reaktiivtakistus (mahtuvustakistus ja induktiivtakistus). Takistus põhjustab pingelangu. Elektritakistuse R pöördväärtus on elektrijuhtivus G: 19. Eritakistus Eritakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrijuhi võimet
Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (r), induktiivtakistus (XL) ja mahtuvustakistus (XC). Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Alalisvoolu korral nimetatakse juhi poolt põhjustatud elektritakistust täpsemalt oomiliseks takistuseks või ka aktiivtakistuseks.
... A. 19.Mida nimetatakse voolutiheduseks? 20.Nimetada voolutiheduse mõõtühik. 21.Voolutihedus lühiajaliselt töötavates mähistes on ... A/mm 22.Voolutihedus kestvalt töötavates masinates, trafodes ja mähistes on ... A/mm 23.Voolutihedus mõõtetehnikas on ... A/mm 24.Voolutihedus küttekehades on ... A/mm 9.Elektritakistus. 1. Mis takistab elektronide kindlasuunalist liikumist vooluringis? 2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise valem. 3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti?
= tan Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel- R Ohmi seadus vahelduvvooluringis(näitab kuidas 3 takistust koos mõjuvad)- Vahelduvvoolu korral kehtib seos , kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus (), induktiivtakistus () ja mahtuvustakistus ().X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur- P = I *U* cos, kus. I - voolutugevuse efektiivväärtus,. U - pinge efektiivväärtus ja - voolutugevuse ja pinge faaside vahe Voimsus on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) R cos = Võimsus tegur Z
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides () ja eritakistust oommeetrites (.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel
2. Vooluringi skeem. ~ 0-5 L1 L2 L3 A ~ 0-60 V L N ~ U=30 V 3. Töökäik Vahetult mõõdetakse elektritakistust oommeetriga. Elektritakistust saab leida ka amper- ja voltmeetri näitude järgi. Takistuse mõõtmise teoreetiliseks aluseks on Ohmi seadus vooluringi osa kohta: U U I = millest R = . R I Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõtmiste ja arvutuste tulemused kanda tabelisse. Teha järeldus kogutakistuse ja ühe lambi takistuse leidmise kohta. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused
vorra hiljem. RL=L Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel- Ohmi seadus vahelduvvooluringis(näitab kuidas 3 takistust koos mõjuvad)- Vahelduvvoolu korral kehtib seos , kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus U on pinge Z on vahelduvvoolu vooluringi lõigu näivtakistus. Vahelduvvoolu korral esineb kolme liiki elektritakistust: aktiivtakistus ( ), induktiivtakistus ( ) ja mahtuvustakistus ( ).X=sqrt(Rruut+(Xc-Xl)ruudus) Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur- P = I *U* cos, kus. I - voolutugevuse efektiivväärtus,. U - pinge efektiivväärtus ja - voolutugevuse ja pinge faaside vahe Voimsus on maksimaalne kui pinge ja voolutugevus on samas faasis (cos=1) Võimsus tegur
kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse valmistatakse elektrijuhtmeid siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites N: Cu, Al meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust Halvad elektrijuhid – oommeetrites (Ω.m). Metalli temperatuuri tõusul elektriküttekehade valmis- tema elektritakistus suureneb. tamises, kus on vajalik suur elektritakistus N: sulamid nikroom, konstantaan
Voolutugevus = ehk: I= Seega avaldub laeng voolutugevusekaudu kujul: q=It Üks kulon on laeng mis läbib ühe sekundi jooksul sellist juhi ristlõiget, milles on vool tugevusega üks amper 1C = 1A 1s 67.Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 68.Ohmi seadused. Takistuste jada- ja rõõpühendus
soojenemisel mõõtmed suurenevad, jahtumisel vähenevad). Soojuspaisumist iseloomustab joonpaisumistegur. Metalli soojuspaisumist tuleb arvestada keevitamisel, sepistamisel, sildade ehitamisel, raudteerööbaste paigaldamisel jm. Elektrijuhtivus- Sellega hinnatakse metalli võimet juhtida elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Headest elektrijuhtidest (vask, alumiinium) valmistatakse juhtmeid, elektriküttekehades kasutatakse aga suure eritakistusega sulameid (nikroom, konstantaan,). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused Magnetiline läbitavus ja magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid nimetatakse
kiire reageerimine. Puudusteks on väliste magnetväljade, parasiitmahtuvuste, välistemperatuuri ja niiskuse mõjud mõõtetäpsusele. 12/27 jklng3.sxw Joonisel 0.2.13 on toodud mahtandurite karakteristikud. Termotakistusandurid. Termotakistusandurite talitus põhineb metallide ja pooljuhtide võimel muuta sõltuvalt temperatuurist oma elektritakistust. Termotakistustermomeeter joonisel 0.2.14., kujutab endast traati, mis on mähitud isolatsioonimaterjalist karkassile. Sõltuvalt mõõdetava temperatuuri diapasoonist valmistatakse traat plaatinast, vasest, volframist või niklist. Selliste andurite staatiline karakteristik on lineaarne ja temperatuuri kasvades nende takistus suureneb. Termotakistusandurite eeliseks on suur mõõtetäpsus ja stabiilsus ning võimalus mõõtetulemust automaatselt üles kirjutada või kauge maa taha edastada
esemete peidikute otsimisel · laipade otsimisel kasutatakse pikka torkevarrast, millega tehakse kindlaks kus pinnas on läbi kaevatud. Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks. Kasutatakse ka elektrisondi, millega saab otsida nii kuivast kui ka niiskest või soisest pinnasest või veest. Ta mõõdab elektritakistust. Laiba lagunemisest tingituna on selle ümber elektritakistus madalam kui mujal. Kui otsimisseade läheneb laibale, näitab milliampermeeter voolutugevuse järsku tõusu. loeng: 25.11.2006 2. mitmesugused valgusallikad o nende hulgas UV-valgusallikad, kasutatakse mitmesuguste bioloogilist laadi osiste (veri, sperma, higi) otsimisel, samuti õlijälgede avastamisel.
Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid N: Cu, Al elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites (S), Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis-tamises, erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). kus on vajalik suur elektritakistus Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides (Ω) ja) ja N: sulamid nikroom, konstantaan eritakistust oommeetrites (Ω) ja.m). Metalli temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja magnetiline Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga kergelt, konstant iseloomustavad metalli võimet magnetiseeruda. kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel N: Fe, Ni, Co
tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). 7. Takistus ja selle sõltuvus temperatuurist ja juhi mõõtmetest Takistuseks ehk elektritakistuseks nimetatakse juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. Elektritakistuse mõõtühik SI-süsteemis on oom. Elektritakistust mõõdetakse oommeetriga. Mida suurem on temperatuur, seda tugevam (suurem) on takistus, sest ioonid võnguvad suurema amplituudiga ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Selle tõttu on metalli eritakistuse muut üldjuhul võrdeline temperatuuri muuduga: δ = δ0 (1 + αt) ,kus α on takistuse temp. tegur, δ0 on eritakistus 0 kraadi juures ja t on temperatuur. 8
ette muinasmuistis, mis tuleb enne töö jätkumist läbi kaevata. Enne kaevamisi kogutakse teadmisi, kasutatakse selleks: Georadarit - sellega mõõdetakse raadiolainete tagasipeegeldumist maapinna seest, kui maa sees on nt kivimüürid, siis on tagasi peegeldunud laine teistmoodi. Elektroluure maa sisse on juhitud elektrit ja on mõõdetud pinnase elektritakistust. Magnetluure põhineb pinnase erilistele magneetilistele omadustele, on võimalik kindlaks teha põletusahje jms. Metallidetektor on ka kasutusel aeg-ajalt, see on tekitanud ka tõsiseid probleeme salakaubandus. Kaevandi seinu nim profiilideks, nendes ilmnevad erinevad ladestused, kihid selgesti. Viimasel ajal on üritatud kaevata asulate järgi, mitte horisontaalselt. Aeg-
Iga muistis võetakse riikliku kaitse alla. Aprill, mai ja november on head luureajad, sest siis ei ole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põllul. Enne luuret on vaja koguda vanad ja uued kaardid, sattelliidifotod ja uurida muististe paiknemise seaduspärasid. Asulad olid tihti veekogude lähedal, maa on tõusnud ja selle tagajärjena võib asulakoht nüüd veekogust kaugemal olla. Geofüüsikalised meetodid, elektroluure (maapinnas mõõdetakse elektritakistust tulevad välja väga erilised kohad, müürid ja kraavid), magnetluure (otsitakse maast erilise magnetilise omadusega asju). Tänapäeval on kõige olulisem georadar, mis kasutab raadiolaineid. Arvutist on sellega näha, mis maa all on. Kasutatakse kaevamiskoha otsimiseks. Kasutatakse ka metalliotsijat. Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi
liitium (Li) ja kõige vähem aktiivne on kuld (Au). Elektrijuhtivus - hinnatakse metalli võimet juhtida Head elektrijuhid – valmistatakse elektrijuhtmeid elektrivoolu. Elektrijuhtivust mõõdetakse siimensites N: Cu, Al (S), erijuhtivust aga siimensites meetri kohta (S/m). Halvad elektrijuhid – elektriküttekehade valmis- Analoogiliselt väljendatakse elektritakistust oomides tamises, kus on vajalik suur elektritakistus (Ω) ja eritakistust oommeetrites (Ω.m). Metalli N: sulamid nikroom, konstantaan temperatuuri tõusul tema elektritakistus suureneb. Magnetomadused - Magnetiline läbitavus ja Ferromagnetilised – magnetiseeruvad väga magnetiline konstant iseloomustavad metalli võimet kergelt, kasutatakse näiteks elektriaparaatide ja magnetiseeruda
sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida maapinnalt ei pruugi märgata. Kasutatakse geofüüsikalisi meetodeid nt elektroluuret st maapinnal mõõdetakse elektritakistust, nii tulevad välja erilised kohad, kasutatakse ka magnetluure, maapinnast otsitakse esemeid, millel on erilised magneetilised omadused. Tänapäeval on kõige olulisem georadar, raadiolaineid saadetakse maapinnale ja 5 peegeldus joonistub arvutisse, siis on näha, millised anomaaliad kuskil on. Avastad, et selle koha peal on midagi lahti, sest seal ei ole kihid üleni looduslikud.
Ampermeetri ühendamisel üksi vooluallikaga võib viia mõõteriista riknemiseni. Elektrivoolu kokkuleppeline suund on valitud plussklemmilt miinusklemmile ehk suurema potentsiaaliga klemmilt väiksema potentsiaaliga klemmile (pluss klemmilt miinusele). Volt- ja ampermeetri ühendamist vooluringi iseloomustab Joonis 3.2. Joonis 3.2. Volt- ja ampermeetri ühendamine Joonis 3.3. Alalisvool vooluringi Vooluringi ühendatud tarviti omab elektritakistust. Takistus iseloomustab juhi mõju elektrivoolule, mida suurem on takistus, seda väiksem vool ahelas voolab. Takistuse tähiseks on R ja mõõtühikuks on oom (Ω). Takistus võib olla konstante või muutuv ning sõltuda temperatuurist, pingest, valgusest jm. Väike takistus põhjustab suurt elektrivoolu ahelas, millega kaasneb juhtmete kiire kuumenemine ning tihtipeale seadme rike. Takistuse järsku muutumist väikeseks nimetatakse lühiseks ning tänapäeval on loodud erinevaid
Selle energia arvel hakkavad kiiremini liikuma meie keha molekulid ja see suurendab keha siseenergiat, mis avaldub temperatuuri tõusus. Kuid valgust saab muuta vahetult ka elektrienergiaks. Selle muutuse aluseks on sisefotoefekt, mis seisneb elektroni vabastamises pooljuhi aatomist (keemilisest sidemest) valguse toimel. Tekkinud elektron on vaba ja saab pooljuhis liikuda (difundeeruda). Samuti saab liikuda ka tekkinud auk. Selline vabade laengukandjate tekkimine vähendab pooljuhi elektritakistust. Kui sellise liikumise tulemusena eralduks elektronid ühte pooljuhi piirkonda ja augud teise, oleks meil vooluallikas olemas. Ühe pooljuhtmaterjali korral pole see võimalik. Küll aga kahe erinevat tüüpi juhtivusega pooljuhi ( n ja p tüüpi) kontakti korral. Sel juhul tekib kahe erineva juhtivusega pooljuhi kontakti piirkond, mis takistab vabade laengukandjate liikumist ühest pooljuhist teise . Seda piirkonda nimetatakse tõkkekihiks. Kui näiteks n-pooljuhti valgustada, siis tekivad
annaabi.ee 
