...............................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12
Mõõteriista tõpsusklassi märgitakse tema sklaalal arvuga. Mõõteriist on seda täpsem mida väiksem on ta lubatav viga. Elektrimõõteriisti liigitatakse mitmesugustel alustal. Näitaks: 1)mõõdetava suuruse(otstarbe) järgi; 2) vooluliigi järgi a)alalisvoolu b)vahelduvvoolu c)alalis ja vahelduvvoolu d) kolmefaasilise voolu mõõteriistad; 3) tüpsuse järgi; 4)töötingimuste järgi; 5) ehituse ja tööpõhimõttete järgi 28. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Voolu mõõtmine Magnetoelektrilistel mõõteriistadel koosneb liikumatu osa põsimagnetist, pehmest terassilindrist ja magnetšundist. Viimase nihutamisega saab reguleerida püsimagneti väljatugevust, kui see aja jooksu nõrgeneb. Liikuv osa koosneb teljele kinnitatud alumiiniumraamist, millel paikneb peen isoleertraadist mähis. Vool juhitakse mähisesse ja sealt välja kahe spiraalvedu abil. Teljel olev vedru koos vastukaaludega tasakaalustavad osuti raskuse
Mõõteriistu, mis annavad mõõtmistulemuse diagrammi kujul või numbriliselt, nimetatakse registreerivateks mõõteriistadeks ehk meerikuteks. Elektrimõõteriistadega mõõdetakse elektrilisi suurusi voolutugevust, pinget, takistust, elektrivoolu võimsust, tööd (energiat) jm. Elektrimõõteriistade ja nendega ühendatud lisaseadiste abil saab mõõta ka mitteelektrilisi suurusi: temperatuuri, rõhk, kiirus, vedeliku nivoo jt. Mõned mõõteriistad, näiteks elektriarvesti, näitavad mõõdetava suuruse summaarset väärtust teatud ajavahemikus. Neid mõõteriistu nimetatakse induktsioonmõõteriistadeks. Mõõteriistu, mida kasutatakse elektriliste suuruste mõõtmiseks laboratooriumides, tööstuses, majapidamises, nimetatakse töömõõteriistadeks. Töömõõteriistu kontrollitakse täpsemate etalonmõõteriistadega. Enamikku elektrimõõteriistu saab kasutada mõõtmiseks kas ainult alalisvoolu või ainult vahelduvvooluringides
1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista skaalalt lugemise teel, kus juures mõõteriist on gradueeritud samades ühikutes, mis mõõdetav suurus (võimsuse mõõtmine vattmeetriga jne.) Võrdlusmeetodiks nimetatakse meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse võrdlemise teel antud suuruse mõõteühikuga (takistuse mõõtmine mõõtesillaga). Kaudse mõõtmismeetodi puhul määratakse otsitav suurus võrrandi abil. Võrrandi koostamiseks on vaja teha mitu mõõtmist (takistuse mõõtmine volt-amper meetodil, aktiivvõimsuse mõõtmine samal meetodil).
- töö lühike kirjeldus; - mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused. 14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Nimetused Tüüp Vahejaotus Süsteem Mõõtepiirkond 1. Voltmeeter ~ 0 60 V 2. Ampermeeter ~05 A 3. Lambid 12 V 25 W (või 40 W) 3 tk. (L1, L2, L3). 4. Juhtmed 7 tk. (1.5 mm2). NB! Pinge ei tohi ületada lampidele lubatud väärtust. 2. Vooluringi skeem
Samuti elektriseadme kõikide elementide vastasmõj ja elektrilist seost, nende elementide vastastikust asendit märkimata. Tavalisel põhimõtteskeemil on seadme kõik elemendid (kotaktid, mähised jm.) kujutatud seadme juures olevatena ja pingestamata olekus. SKEEMI PILT Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast : sisemine osa ehk siseahel, milleks on toiteallikas, ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne) moodustavad välisahela. Elektrivoolu mõõtja on ampermeeter. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikas, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning loetakse nulliks.
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", õ-a 2006/2007 Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi.
Eksamiküsimuse õppeaines ,,Soojustehnilised mõõtmised", Mõõtmiste üldküsimused 1. Mõõtmise mõiste. Mõõtmise meetodid. Mõõtevahendid. Mõõteriist. Mõõteandurid ja mõõturid. Mõõteriistade klassifikatsioon. Mõõtmine on füüsikalise suuruse kvantitatiivne võrdlemine mõõteseadme poolt reprodutseeritava mõõtühikuga. Mõõtmine võib olla otsene või kaudne. Otsesel mõõtmisel määratakse mõõdetava suuruse arvväärtus just selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks valmistatud mõõtevahendi abil, kaudsel arvutatakse otsitav suurus mõõdetud otseste suuruste järgi.
takistusega. Voltmeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui pinge suurus pole ligikaudu teada, siis tuleb valida kõige suurem piirkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Mõõtemehhanismist omatarbest põhjustatud mõõtetulemuste moonutusi hinnatakse mõõtmismeetodi vea järgi. Mõõtepiirkonna suurendamiseks, ühendadakse manganiinist eeltakisti jadamisi voltmeetriga. 26. Voolu mõõtmine. Voolu mõõtmiseks ahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter. Mõõteriista mõju vähendamiseks ahela voolule peab ampermeetri takistus olema võimalikult väike. Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Alalisvoolu mõõtmisel on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid, kuid sobivad on kõik ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektriline ampermeeter.
ELEKTRIMÕÕTMISED ELECTRICITY MEASUREMENTS 3. parandatud ja täiendatud trükk LOENGU KONSPEKT Koostas: Toomas Plank TARTU 2005 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 5 MÕÕTMISTEOORIA ALUSED ........................................................................................................ 6 1. Mõõtmine, mõõtühikud, mõõtühikute vahelised seosed.............................................................. 6 1.1. Mõõtmine ............................................................................................................................ 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem
(neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on
induktiivsest takistusest) 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse tekivad energiakaod, mis põhjustatud juhtmete eritakistusest, mis omakorda oleneb pikkusest. Et pingelangu vältida võib suurendada juhtmete läbimõõtu või suurendada pinget....viimane on mõttekam - kõrgepingeliinid. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog F ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on mõõtetulemus võrdeline
kereks kui ka magnetahela osaks. Induktori poolustele on paigutatud ergutusmähised. Ankruks on pöörlemisvõllil asetsev uurestatud silinder, mis on valmistatud elekrotehnilise terase plekkidest. Silindri uuretes on ankrumähis üks või mitu voolu juhtivat pooli. Alalisvoolumasinad on pööratavad üks ja sama seade võib töötada nii generaatori kui ka mootorina (joonised 2A ja 2B). Kui ankur panna mehhaanilise jõu mõjul pöörlema, siis indutseeritakse ankrumähises Faraday elektromagnetilise induktsiooni seaduse kohaselt induktsiooni elektromotoorjõud: dF dY e i = -w =- (1) dt dt ja saame generaatori. Siin w ankrumähise keerdude arv, dF / dt magnetvoo muutumise
3. Mis kasu on elektriskeemidest? 4. Struktuurskeem. 5. Põhimõtteskeem. 6. Montaaziskeem. 7. Juht (joonestada tingmärk). 8. Ristuvad juhid (joonestada tingmärk). 9. Kolme juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 10.Nelja juhi hargnemispunkt (joonestada tingmärgid). 11.Kuivelement /ka patarei/ (joonestada tingmärk). 12.Takisti (joonestada tingmärk). 13.Lüliti (joonestada tingmärk). 14.Millest koosneb vooluahel? 15.Millega mõõdetakse elektrivoolu, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 16.Kuidas saab ampermeetri mõõtepiirkonda laiendada? 17.Nimetada tähised ampermeetri skaalal. 18.Ampertangid. 19.Nimetada tähised voltmeetri skaalal. 20.Millega mõõdetakse elektripinget, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj
q ( C ) - laengu suurus, t ( s ) - aeg. Vooluring (elektriahel, vooluahel) koosneb juhtmete kaudu omavahel ühendatud vooluallikast (elektrivoolu generaator, akupatarei) ja tarvitist ( elektrilampidest, -mootoritest ) ja lülitist . 8 A1 A2 V1 V2 V A - ampermeeter V voltmeeter elektitarviti (mõõtmed 10 x 3) Joonisel on antud vooluringi hargnemata osa. Seda nimetatakse järjestikku lülituseks ehk jadalülituseks. Kuna vooluahel ei hargne , siis voolutugevus kogu ahelas on ühesugune. (ampermeetrite näidud on ühesugused I1 = I2 Jadalülituse puhul pingelangus on ahela kõikides osades erinev. Kogu ahela voolupinge (lühiduse mõttes nimetatakse voolupinget pingeks) võrdub üksikute osade
samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt 11 Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: sisemine osa ehk siseahel, milleks on toiteallikas ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välis- ahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Elektrivoolu mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas amper- meeter asub skeemis enne või peale tarvitit
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Mõned enamkasutatavad skeemitingmärgid on toodud raamatu sisekaanel. Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: · sisemine osa ehk siseahel, milleks on toite- allikas · ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välisahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku). Kuivõrd kõiki jadamisi ühendatud vooluringi osi, sealhulgas ka toiteallikat, läbib sama tugevusega vool, siis pole oluline, kas ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on
=B*S*cos*t e=B*S*sin*t = *t Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused Vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust võib esitada nii maksimaalväärtuse (amplituudi) kui efektiivväärtuse kaudu. Efektiivväärtused defineeritakse sama võimsusega alalisvoolu abil. Nad erinevad pinge ja voolutugevuse keskväärtustest. Igapäevases kasutuses ongi just pinge ja voolutugevuse efektiivväärtused, sest meid huvitab aktiivenergia võimalikult lihtsam arvestamine. Mahtuvuslik ja induktiivne takistus Takistused vahelduvvooluringis: Vahelduvvoolu ringis võib esineda peale aktiivtakistuse veel mahtuvuslik ja induktiivne takistus. Mahtuvuslik takistus on tingitud kondensaatorist ja induktiivtakistus poolist. R R C (XC) RL (XL) Aktiivtakistuse korral võngub vool pingega sünkroonselt, st voolutugevuse maksimumid on pinge maksimumidega samaaegsed. Induktiivtakistuse on takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool,
mehhanismist. Kepsulaagrid on kas liug- või veerelaagrid. Nende ülesandeks onvähendada liitekohas hõõrdejõudu. Veerelaager on laager, mida iseloomustab veerekehade- kuulide või rullide olemasolu ja seetõttu veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1.vedelikmanomeetrid 2.vaakum manomeetrid 3.mehaanilised manomeetrid Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhuomadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu
võrdne faasipingega U=Uc sest liinipinge on kahe liinijuhtme nt Aja B vaheline pinge. A. Staatori pöördmagnetväli indutseerib käivitusmähises voolu, mille tulemusena tekib pöördemoment 9.Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis ja vahelduvvooluringis. Ampermeetri näidu analoogiliselt olukorrale asünkroonmootoris. Rootori pöörlemiskiirus hakkab suurenema vastavalt määrab tema mõõtemehanismis läbiv vool, ampermeeter tuleb ühendada nii et teda läbib kogu mehaanilisele karakteristikule. Kui rootori kiirus jõuab sünkroonkiiruse lähedale, lülitatakse ümberlüliti ÜL abil vool(ühendadakse jadamisi) Ampermeetri takistus peab olema väiksem kui tarbija oma. Kui mõõdetav vool sisse ergutusvool Ie ja mootor tõmbub sünkronismi. Hüppeliselt toimub üleminek sünkroonmootori on suurem mõõtemehanismismi nimivoolust kasutatakse mõõtepiirkonna laiendeid sunde
seetõttu püüavad rattad pöörduda raskusjõu mõjul alati tagasi otseliikumise asendisse. Käändteljepoldi pikikalle tagab masina liikumise stabiilsuse. Ratta külgkalle tagab ratta kergema pööramise (väheneb pöördeõlg) ja vabastab rattapoldid koormusest. Esirataste kokkujooks väldib külgkaldega rataste laialijooksu õõtsumisel. Kokkujooksu reguleeritakse rooli rööpvarda abil. 1. Toesed Traktoritel kasutatavad toeseid on kolme liiki: · raamiga · poolraamiga · raamita. Raamiga toes koosneb keevitatud või needitud raamist. Raam on moodustatud pikitaladest ja vaheprussidest. Raamtoest kasutatakse roomik- ja liigendtraktoritel. Liigendtraktoritel kasutatav raam on kaheosaline. Poolraamiga toes kannab mõningaid agregaate ja on ühendatud kokku jõuülekande kerega. Raamita toes koosneb mootori ja jõuülekande jäigalt ühendatud karteritest. Kasutatakse väiketraktoritel. 2. Vedrustus
Keskkond. Ümbruse temperatuur (AA) Ümbruse kliima (temperatuuri ja niiskuse koostoime, AB) Kõrgus (AC) Vee toime (AD) Tahkete võõrkehade toime (AE) Sööbivate või saastavate ainete toime (AF) Mehaanilised toimed: Löögid (AG) Vibratsioon (AH) Muud mehaanilised toimed (AJ) (väljatöötamisel) Taimede ja/ või hallituse toime (AK) Loomariigi toime (AL) Elektromagnetiline, elektrostaatiline või ioniseeriv toime (AM) Päikesekiirgus (AN) Seismiline toime (AP) Äikese toime (AQ) Õhu liikumine (AR) Tuul (AS) 5 Käiduolud Inimeste elektriohuteadlikkus (BA) Inimkeha elektritakistus (BB) (väljatöötamisel) Inimeste kontakt maapotentsiaaliga (BC) Evakuatsioonivõimalused hädaolukorras (BD) Käsiteldavate või säilitatavate materjalide iseloom (BE) Ehitise omadused
faasimähise algusega B, teise faasimähise lõpp Y ühendatakse kolmanda algusega C ja kolmanda lõpp Z esimese algusega. Selliseühendusviisi puhul on faaside emj-d suunatud ühesuguselt, mistõttu generaatoris toimib nende algebraline summa. 9. Pinge, voolu, võimsuse ja energia mõõtmine alalis- ja vahelduvvooluringis. Voolu mõõtmine: Voolu mõõtmiseks mingis vooluahela osas lülitatakse sellesse jadamisi ampermeeter, mille sisetakistus peab olema väike. Mõõtmiseks alalisvooluahelas on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid. Harvem kasutatakse elektromagnetilisi. Vahelduvvooluahelate korral leiavad kasutamist peamiselt elektrodünaamilised ampermeetrid. Ampermeetri mõõtepiirkonna laiendamiseks mõõtmistel alalisvooluahelas kasutatakse sunti ning vahelduvvooluahelas voolutrafot. Pinge mõõtmine: Pinge mõõtmiseks ahela mingis osas lülitatakse mõõteriist- voltmeeter selle osaga rööbiti. Et
Nii moodustatakse mõne suuruse leppeväärtuste mingi kogumi hoidmiseks ja reprodutseerimiseks üksikmõõtudest komplektid, salved jm. sellesarnased kogumid. Näiteks kaaluvihid, pikkusemõõtude komplekt, takistuste salv jne. Ka tootmises kasutatavad piirkaliibrid kuuluvad mõõtude komplekti hulka. Kui mõõt on ette nähtud mingi mõõtevahendi kalibreerimiseks või taatlemiseks, siis seda mõõtu nimetatakse tööetaloniks. 49. Mõõteriist Mõõteriist (kasutatakse va mõisteid mõõdik ja mõõtur) on mõõtevahend mõõteinfo (mõõdiste) saamiseks mõõtjale vahetult tajutaval kujul Mõõteriista põhiülesanne on mõõtesuuruse otsitavat väärtust kehastava mõõdise või mõõtesignaali väljastamin (esitamine). Mõõteriista esimest lüli, millele on otseselt rakendatud mõõdetav suurus, nimetatakse anduriks. Andur registreerib
Kordamisküsimused 1. Mis on Ohmi seadus? U=R*I 2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine. Pingejagur – alalis- või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade. 3. Elektriahela võimsus. U2 2 P=U∗I = =I ∗R R 4. Edissoni efekti olemus? 5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte? diood ‒ kahe elektroodiga (katood, anood); triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre, anood); pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood). Tetrood – nelja kanaliga Dioodi tööpõhimõte Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt.baarium või strontsium) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kerge
(surutakse kokku, venitatakse välja), tekib vastasmärgiline elektrilaeng. (vastupidiselt toimub ka nende kristallide deformeerumine välise magnetvälja toimel). Kuna genereeritava elektrilaengu suurus on proportsionaalne rakendatud deformeerivale jõule, annab see võimaluse anduri kasutamiseks rõhu, koormuse ja kiirenduse mõõtmiseks. Piesoelektrilised materjalid on head isolaatorid ja seetõttu võib neid vaadelda kui paralleelsete plaatidega kondensaatoreid (joonis 0.2.19.). Iga mõõteriist, mis on lülitatud läbi kondensaator C nagu joonisel näha, laadib selle tühjaks, seega anduri püsiseisund on halb. See asjaolu nõuab väga suure näivtakistusega võimendit nn. laenguvõimendit, mis teeb piesoelektrilised andurid väga kalliks. Halli andur. Halli andur ehk Halli generaator on Halli efektil põhinev pooljuhtseadis, mis muundab 16/27 jklng3.sxw voolutugevuse pingeks (Halli EMJ-ks)
korral ei tarvitse summaarne väli juhi sisemuses täiesti nulliks saada. Kui elektrivälja tugevus võrdub kogu juhi ulatuses samaselt nulliga, siis tähendab see ühtlasi, et potentsiaali tuletised kõigi kolme ruumikoordinaadi järgi peavad võrduma nulliga. See on võimalik, kui potentsiaal kogu juhi ulatuses on konstantne. Elektrostaatilise välja potentsiaal mingi juhi ulatuses on konstantne. Juhi valispind on seega samapotentsiaalipind. Juhi omadust nõrgendada elektrostaatiline väli enda sisemuses nullini kasutatakse näiteks seadmete varjestamisel. Kui juhti viia täiendavalt ühemärgilisi vabu laengukandjaid, nii et juhi kui terviku summaarne laeng hakkab erinema nullist, siis nende laengute omavahelise tõukejõu tõttu paigutuvad need laengukandjad üksteisest võimalikult kaugele, s.t. kogunevad juhi pinnale. Juhile antud elektrilaeng koguneb elektrostaatilisel juhul alati juhi välispinnale. 39. Juhi mahtuvus. Kondensaator
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
6,3V vahelduvpinge, 50Hz Otsese küttega katood Kaudse küttega katood Pentood - 3 võrega el.lamp. Oktood - 6 võrega el.lamp. 1914.a. - el.lambid Venemaal. 1922.a. - 400 kW(!!!) raadiosaatja Moskvas. ------------------------------------------------------------------------- 7 Elektronkiiretoru (EKT, ERT, CRT, ). Kiirendamiseks ja fokuseerimiseks on anoodid (2 -3 tk) Hälvetussüsteem --- elektrostaatiline --- elektromagnetiline 8 Arvuti monitoris ja televiisoris on elektromagnetiline süsteem. 2 mähist, mis on toru välispinnal. Ostsillograafis (õigem. ostsilloskoobis) on elektrostaatiline kallutussüsteem. 9 Raster 1000 joont ekraani kõrguses 100 korda sekundis
83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) Otskallur tühjendamine ainult taha poole b) Kolmiskallur tühjendamine kolmes suunas 84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Termosauto furgooni raamistik on kaetud kerge lehtmetalliga või tugeva plastikkilega. Külmikauto on varustatud soojusisolatsiooni ning kliimaseadmega. 85-Nimetage traktorite tüübid raami konstruktsiooni järgi. a) Sarniir-liigend raamiga b) Jäiga raamiga jaguneb omakorda: raamita, poolraamiga, täisraamiga. 86-Kuidas liigituvad traktorid käiguosa tüübi alusel? a) Ratastraktor b) Roomiktraktor 87-Mille poolest erinevad jäätmetöötluse traktorid teistest mudelitest? Roomikute pöörlevad elemendid on täielikult kaetud ning mootori karter on terasplaadiga kaetud. 88-Kuidas liigitatakse vedukid käiguosa tüübi alusel? a) Pneumoratas-veduk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
