Ampere'i seadus l -juhtlõigu pikkus F= B I l sin I-voolutugevus B- magnetvälja induktsioon (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) F- jõud sin nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga.Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F= q v B sin q- osakeste lang (C kulon) v- osakeste kiirus (m/s) Lorentzi jõud mõjub laetud osakestele alati risti nii liikumissuuna kui ka magnetvälja suunaga.
TÖÖPÕHIMÕTTE. Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Seega on magnetväljal omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peame olema teadlikud Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga: kui asetate oma väljasirutatud vasaku käe nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu
Tartu 2012 Püsimagnet ergutusega ehk alalisvoolu mootori tööpõhimõte Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S. Kui need üksteise lähedusse panna siis nad tõmbuvad kokku, kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Tänu magnetvälja kindlatele jõujoontele ja Lorentz´i jõu omadustele saab valmistada elektri mootori. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Elektri mootori tegemiseks on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kommutaator on elektrimasina rootori külge ehitatud isoleeritud alusel elektrit juhtivast materjalist klemmliistud, mis moodustavad kommuteerimissõlme. Klemmliistud on paigaldatud rootori võllile ringi kujuliselt ja ühendatud süsteemselt elektrimasina mähise otstega. Kommutaatorit mööda libisevad mootori pöörlemisel rootorimähiseid välisahelaga ühendavad vooluvõtuharjad.
Magnetvälja jõujooned liiguvad põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Sellest saab järeldada, et magnetväljal on omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peab olema teadlik Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga. Selleks, et tekitada elektrimootor on vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit ja elektrivoolu. Kui elekter liigub mööda positiivset juhet negatiivsesse (kokkuleppeliselt) ja sealt edasi mähisesse, siis mähisele mõjub Lorentzi jõud, risti magnetvälja ja elektrivoolu suunaga. Mähis on
7) Culoni seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga F= k* q1 * q2 / s2 F-jõud(N) q1,q2- laengud(C) s-vahekaugus(m) 8) Aine dielektriline läbitavus näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E= F0/F E aine F0-jõud vaakumis (N) F- jõud aines (N) 9) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q E- elektriväli (N/C) F- jõud (N) q- Laeng (C) 10) Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad võrdete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu + joonis! 11) Mittehomogeenne elektriväli on elektriväli, mille jõujooned on mittevõrdsete pikkustega mittevõrdsetel kaugustel paiknevad mitteparalleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul muutub +joonis!!
põhjapoolusest N lõunapoolusesse S, kui need kaks poolust üksteise lähedusse asetada siis nad tõmbuvad, kuid kui asetada üksteise lähedusse kaks samanimelist poolust, siis need tõukuvad. Seega on magnetväljal omad kindlad jõujooned, mida saab ära kasutada elektrimootori tekitamiseks. Selleks, et tekitada elektrimootor, peame olema teadlikud Lorentzi jõu omadustest. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvaks jõudu. Lorentzi jõud mõjub risti voolu suuna ja magnetvälja jõujoontega, selle suund on määratud vasaku käe reegliga: kui asetate oma väljasirutatud vasaku käe nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega risti asetsev pöial näitab Lorentzi jõu mõjumise suunda. Seega, et tekitada elektrimootor on meil vaja püsimagnetit, mähist, kommutaatorit, ning elektrivoolu
korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga.F= (N),k-9* , -aine dielektriline läbitavus.Punktlaeng-keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha kogu laengut vaadeldakse koonduduna ühte punkti.Pl võib vaadelda keha kui keha mõõtmed on tunduvalt väiksemad kehade vahelisest kaugusest.NB. -8,85* F/m(elektrikonstant)Aine dielektriline läbitavus-näitab mitu korda on elektrilaengule mõjuv jõud dielektrikus nõrgem kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu
Liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Esineb elektrivoolu ümber. LENZI REEGEL LORENTZI JÕUD Induktsiooni voolusuund on alati selline, et ta oma magnetväljaga püüab takistada Magnetväljas liikuvale elektrilaengule teda esile kutsunud magnetvoo muutumist. Reeglit väljendab mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab induktsiooniseaduses miinusmärk. määrata vasaku käe reegliga. VÕNKUMINE VÕNKERINGIS
11) A KÜSIMUSED : 1 ) ...ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku, muutumi 2) ...on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektro 3) ..on pöörlemisteljele asetatud magnet, mis näitab magnetjõudude suunda 4) .. nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu 5) .. On elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse võ 6) ... on keha, mida ümbritseb magnetväli 7) ...ehk endainduktsioon on niisugune elektromagnetiline induktsioon, mida 8) ..on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus. 9) ... seisneb selles, et kehale antakse elektrilaeng, kas negatiivne või positiiv 10) Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu 11) ..
11. Mis on elektrivälja tugevus, suund ja ühik? Punktlangu elektivälja tugevus, valem? Elektriväljatugevus elektiväljas positiivsele laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhe. E= F/q E - väljatugevus antud punktis ( N/C või V/m ); F laengule mõjuv jõud (N); q laengu suurus (C) E=kQ/r² 12. Mis on Lorenz'i jõud ja kuidas määratakse selle suunda? Reegel? Lorenz'i jõud - magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasakukäereegel- Kui asetwda vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis põial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. 13. Ampére'i seadus, Lorenz'i jõud, valemid ja ühik? Ampére'i seadus magnetväljas asuvale vooluga juhtmele mõjub alati jõud. Selle
Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool, mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil. Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat. Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. F on jõud (ühik njuuton N) E on elektriväli (volti meetri kohta V/m) B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T) q on osakese laeng (kulonit C) v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s).
, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. Mille vahel on nurk ? Voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel on nurk . f) Siin võeti kasutusele uus mõiste magnetinduktsioon. Mis ta on ja mida ta iseloomustab, mis on tema ühik? Millise elektrivälja iseloomustava suurusega on ta sarnane? Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu. Tähis on B ja ühik on tesla (T). Tuleta meelde siinus ja koosinus. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Sellest lähtuvalt vasta järgmisele küsimusele. Siinus - minimaalne on ja maksimaalne on Koosinus - minimaalne on ja maksimaalne on g) Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks g1) maksimaalne, g2) pool maksimaalsest g3) võrdne nulliga. Palun selgita on vastust. g1)
magnetvälja suuna vahel. Nurk alfa on voolusuuna ning magnetvälja suuna vahel. ❖ Siin võeti kasutusele uus mõiste magnetinduktsioon. Mis ta on ja mida ta iseloomustab, mis on tema ühik? Millise elektrivälja iseloomustava suurusega on ta sarnane? - Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon on magnetvälja mõju iseloomustav füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu, Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks. - Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus - Sarnane on voolu magnetväljaga. ❖ Meenuta siinus ja koosinust. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Vasta küsimusele. Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud
Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel
Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist Homogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned on võrdsetel kaugustel paiknevad, võrdsete pikkustega paralleelsed sirged, mille vahekaugus aja jooksul ei muutu Mittehomogeenne elektriväli- elektriväli, mille jõujooned paiknevad mittevõrdsetel
magnetväljas asuva juhtmeosa pikkus on 0,1 m ja voolutugevus juhtmes on 50 A? Vool ja väli on omavahel risti. Vastus: 50 mN Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetiline induktsioon- elektrivoolu tekkimine juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog Lorentzi jõud Loentzi jõud- elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast oõhjustatud jõud. Kontrollküsimused: 1.Kineskoopteleris lastakse ekraani pihta elektrone, et see helendama hakkaks. Et tekkiks pilt, on vaja iga kaadri jooksul pihta saada igale ekraani punktile. Elektronid alustavad oma teekonda suunaga ekraani keskele ja edasi muudetakse nende liikumissuunda magnetvälja abil. Kuhu peab
· R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa · R0 on vooluahelasse ühendatud toiteallikate sisetakistuste summa. Ampere'i seadus magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Ampere'i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Lorentzi jõud nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli
võrdne laengu, laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega Vasaku käe reegel vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud Kui osake liigub magnetväljas, saab Lorentzi jõu suunda määrata vasaku käe reegli abil Lorentzi jõud on oma nime saanud Hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi Maa magnetväli Deklinatsioon nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest
B= = voolutugevusega juhile mõjub jõud 1N. I * l * sin A * m * sin 90 F = B * I * l * sin Millised on magnetvälja jõujoone? Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Kuidas leida magnetinduktsiooni vektori suunda? Vasakukäe reegli abil- magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad juhi suunda ja põial näitab juhile mõjuvat jõudu. Mis on Lorentzi jõud? Nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvel osakesele mõjub nii elektriväliselt põhjustatud jõud qE, kui ka magnetväljast põhjustatud jõud qv*B. Kogu osakesel mõjuv jõud on siis eelolevate valemit suuma. Kuidas liiguvad laetud osakesed magnetväljas? Liiguvad konstantse kiirusega suurusega mööda spiraalset trajektoori. Homogeenses magnetväljas, kaob ära vaba liikumine. Mida näitab aine suhteline magnetiline läbitavus? Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis
Ta on lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse osakestesse peale footoni. Nii tugeva kui ka nõrga vastastikmõju algseteks mõjuobjektideks pole mitte prootonid ega neutronid, vaid kvargid nende sees. Vastastikmõjude tugevusi ei saa täpselt võrrelda, sest nende vahekord on erinevatel kaugustel erinev. 6 Värv- tugeva vastastikmõju laeng Kvargid on kolmekaupa koos, sest neil on lisaks elektrilaengule veel üks täiendav laeng, milles seisnebki nende tugev vastastikmõju. Tugevat laengut nimetataksegi värvilaenguks, sest nii nagu värvuste hulgas on kolm võrdväärset põhivärvust, nii on kvarkide jaoks võimalikud kolm erinevat tugevat laengut. Niisiis, värvilaengute tähistamiseks ei aita ainult kahest märgist- plussist ja miinusest, vaid vajame kolme märki. Võime nimetada neid nii: P- punane, K-kollane ja S-sinine. Nii katsed kui ka vastav teooria kinnitavad, et igas iseseisvas
magnetvälja suuna vahel. 21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge näitab kui suur töö tehakse ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise. Pinge näitab kahe punkti potensiaalide vahet. 22. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 23. Mida näitab Lorentzi jõud? Millest sõltub magnetväljas liikuva juhtmeotstel tekkiva pinge suurus? Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorenzi jõudu saab määrata vasaku käega. 24. Mis on elektromotoorjõud,mida see näitab? On vooluallika maksimaalne pinge ja näitab kui suur kogu töö tehakse, et ühikuline positiivne laeng viia läbi kogu vooluringi. Ühik on V 25. Faraday seadus (VÜT). Faraday induktsiooniseadus ütleb, etinduktsiooni emj on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otste vahel
B induktsiooni nanoteslades, tähis nT. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Alusdokumentides on sellele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK – MAGNET VÄLJA MÕÕTMINE 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage „Field type/Feldart“ tähistusega nupp asendisse „M“, et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni. 2
magnetilised omadused. Magnetväli on ruumis pidev ja võib mõjutada teisi liikuvaid laenguid siit tuleb välja ka tema oht. Katses kasutatav seade mõõdab vahelduvvoolust tekitatud magnetväljade magnetilist induktsiooni B nanoteslades, tähis nT. Alusdokumentides on sellele suurusele viidatud kui magnetvootihedusele B, mida loetakse magnetvälja iseloomustavaks füüsikaliseks suuruseks, mis määrab selles väljas liikuvale elektrilaengule või elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu. Et vektori B suund on määratud kruvireegliga, tuleb ka antud töö käigus mõõta magnetilise induktsiooni kolm ruumimõõtmete suunalist komponenti x, y ja z, mille abil võib arvutada Bres. TÖÖ KÄIK 1. Tutvuge mõõteseadmega. Lülitage ,,Field type/Feldart" tähistusega nupp asendisse ,,M", et saaksite mõõta vahelduvvoolu tekitatud magnetvälja induktsiooni.
omapärast kihelust. Silmas võivad tekkida valgus-sähvatused, kui ühest otsast kokkusurutud hõbe- ja tsinkvarraste teiste otstega puudutada üheaegselt keelt ja silmaalust nahka. Nende ja ka mitmete teiste katsete tulemuste põhjal väitis Volta, et Galvani katsetes põhjustas konna lihaste kokkutõmbe kahe eri metalli kokkupuutel tekkinud elektrilaeng. Prepareeritud konnakoib kujutas endast lihtsalt tundlikku mõõteriista, mis reageeris elektrilaengule. Volta jätkas ekperimente ja märkas, et elektrilaengu tekkimiseks kahe metalli kokkupuutel on vajalik ka niiskuse (elektrolüüdi vesilahuse) olemasolu. Elektrilaeng võib tekkida kahe eri liigi metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis. Volta järeldus ühtis ka Galvani katsete tulemustega. Galvani katsetes oli elektrolüüdi vesilahuseks koevedelik ja niiskus, mis kattis metallide pinda. 8
Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli, mis avaldub selles, et väljas asuvale elektrilaengule mõjub mingi jõud. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektrivälja tekkimist magnetvälja muutumisel.
peopessa ja väljasirutatud sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab väljasirutatud pöial juhile mõjuva jõu suunda. Ampere'i jõud Ampère'i jõud on jõud, millega magnetväli mõjutab voolujuhti. Lorentzi seadus magnetväli mõjutab liikuvaid laenguga osakesi jõuga FL, mis on võrdeline laengu suurusega q, osakese kiirusega v ning siinusega nurgast v-vektori ja B-vektori vahel. Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suuna kui ka magnetvälja suunaga. Positiivse laenguga osakesele mõjuva jõu suund on määratav vasaku käe reegliga. Elektromagnetiline induktsiooni nähtus on elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis kirjeldab pinda läbiva magnetvälja suurust. see on võrdeline magnetiduktsiooniga ja pindala korrutisega. = B S cos Ühik Wb veeber
Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus
vooluelement ühes juhtmes asub magnetväljas mis on tekitatud teise juhtme voolu poolt ehk F=K*I*1*I2*l/d Ampri definitsioon- Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2·10-7 N. Lorentzi jõud- Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub niielektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s).
Kahe lähestikku asetatud erinimelise ja kahe samanimelise elektrijõuga keha eletrivälja jõujooned Erinimeliste laengute koosmõjul tekkiva elektrivälja jõujooned liituvad ühisteks joonteks. Samanimeliste lanegutega kahedelt väljuvad jõujooned püüavad teinteist tõugata ja nimetuda omvahel parallelseks. Kahe erimõrgilise laenguga plaadi vahel homoheense elektrivälja jõujoond on suunatud ühesugune Elektrivälja tugevus Mingile puntklaenule või elektrilaengule kehale elektriväljas mõjuv jõud sültub selle punktlanegu enda elektrilanegust, Jõu ja laengu suhe punktlanegus elektrilaengust aga enam ei sõltu ning sobib eseloomsutama elektrivälja. Seda suhet nimetatakse elektrivälja tugevnemiseks ja tähistatakse tähega E E=F/q või E=F/Q Kus E (N/C) elektrivälja tugevus F (N) punktlaengule või elektrilaneguga elektriväljas mõjuv elektrijõudu q(C) või Q(C) punktlaneguga või elektrilaengugua elektrilaengu suurus.
F=K*I*1*I *l/d 2 Ampri definitsioon- Amper on elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtide vahel iga meetripikkuse lõigu kohta jõu 2·10 N. -7 Lorentzi jõud- Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub niielektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C),
eeskätt kasutuselolevale elektroonikale ning kindlasti ei ole ohutu ka kuutolmu ettearvamatu käitumine. Hapgood selgitab, et staatiline elekter on üks vähem uuritud kosmoselennu ohte ning on väga oluline aru saada, kuidas sellised protsessid toimuvad, et oleks võimalik kosmose laevade projekteerijatel kasutada teaduslike uuringute tulemusi tulevaste kosmoseuurijate kaitsmiseks. 4. Lorentzi jõud Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), on magnetiline induktsioon (teslades T), on osakese laeng (kulonites C), on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). Kui osake liigub magnetväljas (st E = 0), saab Lorentzi jõu suunda
a) Magnetvälja tekitab elektrivool b) Magnetväli avaldab mõju elektrivoolule 71.Ampere`i seadus(jõud). Lorenzi jõud (võrdlus ampere`i jõuga) Ampere`i seadus väidab, et magnetväljas asuvale vooluhulga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhtmes esineva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F = B I L sinα Lorenzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. F = q ( E + VB) ,kus E- elektrivälja tugevus, B- magnetiline induktsioon, q- osakeste laeng ja V- oskeste kiirus. Ampere`i ja Lorenzi jõud on analoogsed jõud, sest nad mõlemad on määratletavad vasaku käe reegliga. 111. Keha impulss. . Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis
Tähiseks on B ja SI-süsteemi ühikuks tesla (T), mis avaldub SI-põhiühikutes kg⋅s-2⋅A-1 Magnetiline induktsioon (B) iseloomustab magnetvälja tugevust. [ ] [ B ] SI = F = N = kg I ∗l A∗m s 2 A =1 T . 1T on magnetiline induktsioon, milles voolule tugevusega 1 A ja pikkusega 1 m mõjub maksimaalne jõud 1 N. 5. Laurentz’I jõud, selle suund (+ valem ja joonis) Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljastpõhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: kus F on osakesele mõjuv jõud jõud (njuutonites N), E on elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), B on magnetiline induktsioon (teslades T), q on osakese laeng (kulonites C), v on osakese kiirus (meetrites sekundis m/s). 6. Elektromagnetiline induktsioon
Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (vooluringis plussilt miinusele). Elektriväli on elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli, mis avaldub selles, et väljas asuvale elektrilaengule mõjub mingi jõud. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor selle joone puutuja sihiline. Elektrivälja tugevus E näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale: E = F/q. Elektrivälja tugevus on vektoriaalne (suunaga) suurus ja seda nimetatakse E-vektoriks. Elektrolüüsiks nimetatakse elektrolüüti läbiva vooluga kaasnevat elektrolüüdi ioonide eraldumist lahuses olevatel elektroodidel
O2 + 4H2 H2O O2 + 4H+ + 4 e- 2 H2O 42. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Teisel juhul reagendid otseselt kokku ei puutu. Reaktsiooni läbiviimiseks sellisel viisil kasutatakse elektrokeemilist rakku ehk elektrood. Elektrood on elektrijuht, mille ülesandeks on kontakti loomine vooluringi mittemetalse osaga (nt pooljuht, elektrolüüt, vaakum). Kui vooluring on mõeldud alalisvoolu jaoks, siis on selle elektroodid vastavalt elektrilaengule anood (+) ja katood (-). Anood elektrood, mille pinnal toimub oksüdeerimine. Katood elektrood, mille pinnal toimub redutseerimine, 43. Mis on standardpotentsiaal? Kuidas on seotud standardpotentsiaalid ja oksüdeerijad redutseerijad? Standardpotentsiaal defineeritakse standardse vesinikelektroodi kui anoodi suhtes ehk kui redutseerumisreaktsiooni potentsiaal. Mida positiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas
4. Tsentraalne põrge võib toimuda, kui kehad liiguvad, enne põrget, mööda nende tsentreid läbivat sirget. See võib toimuda, kui: a) kehad liiguvad teineteisele vastu; b) üks keha liigub teisele järele. 5. Ampère'i seaduse järgi on magnetväljas B vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F võrdeline voolutugevusega I juhtmes, juhtmelõigu pikkusega lning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Lorentzijõuks nim. elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Liikuvale osakesele mõjub nii elektriväljast põhjustatud jõud kui ka magnetväljast põhjustatud jõud . Kogu osakesele mõjuv jõud on seega: F=q(E+v*B), kus F-osakesele mõjuv jõud (N), E-elektrivälja tugevus (voltides meetri kohta V/m), B-magnetiline induktsioon (teslades T), osakese laeng (kulonites C), V on osakese kiirus (m/s). 6. Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi
2) Ampere jõu : F=I*L*B*sin a, kus L on juhtme pikkus. a) Laeng on pos, siis v pööratakse B-le ja parema käe pöial näitab F suunda. Magnetjõudude korral on erandlikult võimalik kasutada vasaku käe reeglit. Sõrmed näitavad v suunda ja B tuleb peopessa. b) Laeng on neg: määrame sama reegli järgi nagu pos. laengu korral. Ainult pärast pöörame jõu vastassuunas. 26. Lorentzi jõud. Lorentzi jõud on elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuv jõud. Lorentzi jõu suund määratakse vasaku käe reegliga: vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda. Valem: F (vektor) = q*v (vektor) x B (vektor) F= |q|* v* B* sin a alfa on nurk B ja kiiruse v vahel. 14 27
võrdub magnetiline induktsioon jõujoontega risti olevat ühikulist pinda läbivate jõujoonte arvuga. Magnetvooks läbi mingi pinna S nimetatakse homogeenses magnetväljas korrutist B=BScos= B*nS ((((B ja n on vektoris peale viimast võrdusmärki))) Gaussi teoreem magnetvälja kohta. Magnetilise induktsiooni summaarne voog läbi mistahes kinnise pinna võrdub nulliga. 52. Lorentzi jõud. Selle praktilised rakendused. Lorentzi jõud on jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse järgmise valemiga: FL=qvBsin . Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel. Lorentzi jõu suund määratakse samuti vasaku käe reegli abil. Voolu suunaks võetakse positiivse laengu korral tema liikumissuund, negatiivse laengu korral sellele vastupidine suund. Ka Lorentzi jõud on risti nii magnetvälja jõujoonte kui osakese liikumise suunaga.
l t v 7 vältel. Sama laeng läbib aja t jooksul juhtme mistahes ristlõiget. Järelikult voolutugevus juhtmes avaldub q I . t Kolmest viimasest valemist saamegi avaldise niisuguse jõu arvutamiseks, millega magnetväli mõjutab liikuvat laengut. Lorentzi jõud, mis mõjub magnetväljas liikuvale elektrilaengule, arvutatakse järgmise valemiga: FL qvB sin . (14.6) Siin v on laengu q liikumiskiirus ja B magnetiline induktsioon liikuva laengu asukohas, on nurk magnetilise induktsiooni ja laengu liikumissuuna vahel. Lorentzi jõu suund määratakse samuti vasaku käe reegli abil. Voolu suunaks võetakse positiivse laengu korral tema liikumissuund, negatiivse laengu korral sellele vastupidine suund
annaabi.ee 
