Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pöörlemissagedus, tunnusjoon, tunnusjoone, elektrimootor, inertsimoment, libistus, stants, ajam, koormusgraafik, kestva, stantsi, ankruahela, mehaaniline, reduktor, ajami, asünkroonmootor, takistusmoment, elektromotoor, 3600, stantsimise, ekstsentrik, 1111, lisatakisti, mootoril, paigaltvõtumoment, hammasratta, standardse, kestel, elektriajamElekriajamid (õppeaine) Kodutöö nr. 1 Juhendaja R. Kask Esitamine TPT-sse ............ 2009 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2009 ÜLESANNE Nr. 1 (Variant 7) Määrata pikkihöövelpingi töölaua mehhanismi taanadatud inertsimoment. Mehhanismi kinemaatiline skeem on kujutatud joonisel 1.1 Andmed tabelis 1.1 Joonis 1.1 Tabel 1.1 Vari Moot Hammasrataste Inertsimoment Hamm Töölaua ja andi ori hammaste arv kgm2 as-lati detaili nr. pöörl samm mass emiss z1 z2 z3 z4 z5 z6 JM J1 J2 J3 J4 J5 J6 mm m1 kgm2 agedu s p/min
.......... 3 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 5 1. TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ............................................................................................. 6 2. MOOTORI VÕIMSUSE ARVUTUS .................................................................................... 7 3. KOORMUSDIAGRAMM, EKVIVALENTNE MOMENT JA VÕIMSUS ......................... 8 4. MOOTORI VALIMINE JA MEHAANILINE TUNNUSJOON......................................... 10 5. MEHAANILINE TUNNUSJOON ...................................................................................... 12 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE ....................................................................................... 13 7. AJAMI JUHTIMINE ........................................................................................................... 15 8. ENERGIAKULU .............................................................................
Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti 1 => =>
......................................................................... 59 6.9.1. Kliimaseadme ventilaator ............................................................................................... 59 6.9.2. Tõstemehhanism............................................................................................................. 60 6.10. Arvutusnäide ................................................................................................................... 60 7. Sujuvkäivitiga ajam ........................................................................................................... 62 7.1. Sujuvkäiviti ja tema tööpõhimõte ..................................................................................... 62 7.2. Sujuvkäiviti ühendamine ................................................................................................... 64 7.2.1. In Line ............................................................................................................
17.3 Koostaja: Rühm: AA-07 Juhendaja: Rein Kask Tallinn 2009 Antud: 1 = n 1 .. 3 - mootori töö magnetvood 2 = 0,75 n Pn - mootori nimivõimsus 3 = 0,5 n nn - mootori nimipöörlemis sagedus Pn = 14 kW U n - mootori nimipinge nn = 3000 min -1 I n - mootori nimivool U n = 220 V n - mootori nimikasutegur I n = 74, 0 A J ekv - mootori inertsimoment n = 0,860 Ra - mootori ankrumähise takistus J ekv = 0,10 kg m 2 Cn - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Mootori tüüp: p-51 I a , k ,l - ankru mähise lühisvool k n - mootori konstruktsiooniteguri ja nimimagnetvoo korrutis Tem - mootori elektromagneetiline moment Leida: Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolumootori loomulikud ja kunstlikud
AAV 0030 elektriajamite üldkursus 5AP 6 4-2-0 E S 1. ELEKTRIAJAMI mõiste Elektriajam on elektromehhaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist (või mootoritest), muundurist, ülekandemehhanismist ja juhtseadmest ning ette nähtud töömasina ja selle abimehhanismide liikumapanemiseks (käitamiseks). 2. ELEKTRIAJAMI struktuuriskeem 3. ELEKTRIAJAMI liikumise põhivõrrand pöörleval liikumisel Tm Ts = J(d/dt)+(/2)*(dJ/dt) d/dt= dt=d/ Tm Ts = J(d/dt)+(2/2)*(dJ/d) Võrrandi parem pool on dünaamiline moment Tm Ts = Td 4. Elektriajami liikumise põhivõrrand sirgjoonelisel liikumisel Fm Fs = m(dv/dt)+(v2/2)*(dm/ds) Fm liikumapanev (motoorne jõud Fs takistusjõud s läbitud tee 5. Staatiliste momentide ja jõudude taandamine Staatiliste koormuste mõju mootorile avaldub selles, et nende ületmiseks peab mootor arendama teatavat võimsus
pingelangudega algebralise summaga n1
3.Vahelduvvoolu väärtused.Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdeline niisuguse väärtuselt muutumatu Pöörlemissagedus- Kui asünkroonmootor pöörleb, siis sagedus f2
2,2 % 8,8 V 5,32 % 21,28 V mit, saame neljanda punkti tulemuseks 21,31 V. 1. Autonoomse sünkroongeneraatori võll pöörleb sagedusega 1500 p/min ja generaatoriklemmipinge on Seejärel tõstetakse pöörlemissagedust kuni 1800 p/min ja samaaegselt vähendatakse ergutusvoo suu Arvutage generaatori andmed olukorras, kui generaator oli mõlemal juhul tühijooksul võlli pöörlemissagedus n1 1500 p/min generaatori pinge E1 400 V generaatori pinge sagedus generaatori sagedus f1 50 Hz uus võlli pöörlemissagedus n2 1600 p/min generaatori pinge väärtus ergutusvoog 2 0,8*1 Leida E2; f2=? Vastus: Generaatori pinge väärtus E2 341 V generaatori pinge sagedus f2 53,3 Hz 2
7. Käivitusvoolu kordsus i =5,0 8. Käivitusmomendi kordsus k =2,0 9. Vääratusmomendi kordsus v =2,2 10. cos n 0,83 11. Nimimoment Tn=10,1 Nm 12. Sagedus 50 Hz 1.1 Leiame ideaalse tühijooksu punktid : Kuna rooto pöörleb magnetvälja pöörlemise kiirusel, siis libistus s=0 ja mootoori poolt arendatav elektromagneetiline moment on samuti: T 0 =0, kus (1) T0 - ideaalse tühijooksu moment, 2f1 0 = 1 = (2) p 2 50 0 = 1 = = 157 s -1 2 1
Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=0 Nurkkiiruse leiame valemiga 0=1=2f1/p , kus 0=1-nurkkiirus tühijooksul,rad/s f1-sagedus,Hz p-pooluspaaride arv 0=1=250/5 =62,8 rad/s 2.Nimitööpunkti saame valemitega Tn=Pn/n ja n=*nn/30 , kus Tn-nimimoment,N*m Pn-nimivõimsus,W 40KW=40*103 W nn-nimi pöörlemissagedus,p/min n-niminurkkiirus,rad/s n=*585/30=61,3 rad/s Tn=40*103/61,3=652 N*m 3.Leiame vääratuspunkti:Vääratusmomendi saame andmetest Tmax=Tv=4120 N*m
a. põllumajanduslike hüdroelektrijaamade ja põllumajanduslike elektrivõrkude ehitamise järel. Viiekümnendate aastate lõpus, kuuekümnendate alguses ehitati juba elektrifitseeritud lüpsilautu ja sigalaid, kus kasutati üksikelektriajameid vaakumpumpade ja külmamasinate ning sigalate söödaköögis purustite, segistite ja muidugi veevarustuspumpade käitamiseks. Veevarustusseadmed olid esimesed automaatjuhtimisega elektriajamid põllumajanduses. Transmissioonajamis käitab üks elektrimootor mitut töömasinat. Transmissioonajamid võivad olla ühistransmissioon- või rühmaajamid. Ühistransmissioonajam on selline, kus elektrimootorilt antakse liikumine peatransmissioonivõllidele ja sealt edasi töömasinatele. Rühmaajam on selline ajam, kus elektrimootorilt antakse liikumine töömasinate rühmale. Üksikajamiks nimetatakse sellist ajamit, kus iga masinat või täiturmehhanismi käitab üks elektrimootor. Individuaalajamis on töömasin ja mootor seotud mõlema ehituse muutmise
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused =>
ROOLISEADME ARVUTUS Roolilehe mõõtmed L= 175 m pikkus B= 24 m laius T= 6 m süvis v= 20 m/sek kiirus Roolilehe pindala arvutus F=µ*L*T/100*(0,75+150/(L+75) µ= 1 koefitsent 0.015-0.023 F= 7,78 m² Hüdrodünaamiline survejõud Pn=(k*F*v²*sin)/(0.195+0.305*sin) k= 5,3 ühe sõukruviga laevadel F= 7,78 m² roolilehe pindala Pn= 25565,27 kN
töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat 3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid, peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid. 4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega. Selline tunnusjoon on metallilõikepinkidel, viljapeaelevaatoril. * Töömasina võimsuse sõltuvus nurkkiirusest: Esimese rühma töömasinate võimsus on võrdeline nurkkiirusega, teise rühma masinatel nurkkiiruse ruuduga, kolmanda rühma masinatel nurkkiiruse kuubiga (ventilaatorid, pumbad). Neljanda rühma töömasinate võimsus ei sõltu nurkkiirusest * Elektrimootori mehaaniline tunnusjoon on tema nurkkiiruse sõltuvus mootori momendist: = f(M), n = f(M)
Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel......................................................................................
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri:
vk koormuse tõstekiirus (vk = 0,2 m/s); ip polüspasti kordsus (ip = 2); Dtr trumli läbimõõt (Dtr = 0,36 m). 9.2. Reduktori ülekandearvu irad leidmine Reduktori ülekandearv irad on leitud valemiga (9.22) nm 667 i rad 31.431 , (9.22) ntr 21.221 kus irad reduktori ülekandearv; nm mootori pöörlemissagedus (nm = 667 p/min); ntr trumli pöörlemise sagedus p/min. Vastavalt ülekandearvule irad = 31,431 on [1, lk. 39, tabel 39] valitud reduktori tüüpiks 2-300. 19 10. PIDURI VALIK 10.1. Piduri tüübi valik Ohutuseeskirjade kohaselt, peab kõikidel tõste- ja transpordimasinatel olema piduriseade. Piduri abil on võimalik mehhanismide peatamine, lasti hoidmine vajalikus kõrguses ja lasti langetamise
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooksu nurkkiirus o*=o/1 => 78
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
m = 1100 kg Trossi liikumiskiirus (m/s) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B v = 0,15 m/s - lasti käiguulatus, m valida - trossi mõõt, mm arvutada - reduktori tüüp valida - pidur valida - mootori võimsus, kW arvutada - elektrimootori pöörlemissagedus, min-1 valida - gabariitmõõtmed, mm valida/arvutada - vintsi mass trossita, kg arvutada 4. Mootorreduktori ja trumli ühendusviis valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Valida Töö välja antud: Esitamise tähtpäev: Töö väljaandja: I. Penkov 1. Lähtemäärang 1.1. Nimetus Elektriajamiga trummelvints (ingl.k. electrical winch) 1.2
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp
Siis trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT = T * T = 748,4 Nm * 1 rad/s 748 W Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4
jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116 60 60 f n0 = 0 = . 2 p Kahepooluselises ehk ühe poolusepaariga masinas, nagu jaotises 7.6, luuakse magnetväli, mis pöörleb kiirusega 2f 2 ·50 rad 0 = = =100 = 314 = 3000 p/min , p 1 s
jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine. Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. Staatorimähisest, täpsemini öeldes, tema poolusepaaride arvust, sõltub mootori pöörlemis- kiirus. Magnetvälja pöörlemiskiirus (seda nimetatakse ka sünkroonkiiruseks) 0 sõltub nii sagedusest f kui ka poolusepaaride arvust p: 2f 0 = p on tegelikult pöörlemissagedus, mille mõõtühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Igapäevaelus kasutatakse enamasti pöörlemiskiiruse mõõtmiseks ühikut pööret minutis (p/min), mille tähiseks on n. 116 60 60 f n0 = 0 = . 2 p Kahepooluselises ehk ühe poolusepaariga masinas, nagu jaotises 7.6, luuakse magnetväli, mis pöörleb kiirusega 2f 2 ·50 rad 0 = = =100 = 314 = 3000 p/min , p 1 s
................................................................................ 142 4.3. Regulaatorite ehitus ...................................................................................................... 149 4.4. Mootorite juhtimine ........................................................................................................ 156 5. Elektriajamite juhtimine............................................................................................164 5.1. Elektrimootor ................................................................................................................. 164 5.2. Asünkroonmootorite skalaarjuhtimine ........................................................................... 169 5.3. Asünkroonmootorite vektorjuhtimine ............................................................................. 176 5.4. Sünkroonmootoriga servoajamid............................................................................... 17685 5.5
PM,min=PT/(1*2*3)=353/(0,94*0,92*0,99)=412 W 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Trumli pöörlemissagedus nT=30* T /=30*0,75/3,14=7,2 1/min Siis reduktori pöörlemissagedus nR=NT*UK ,kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,8 (valitav suurus; seda saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis nR = nT *uK = 7,2 *1,8 13 1/min Lähtudes võimsusest PM min = 0,412 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 13 min-1 valime mootorreduktori.
PT PM min = , 1 2 3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 (tigureduktoril 1 0,75); 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 667 Siis PM min = = 779 W. 1 2 3 0,94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus -1-1 30T 30 1,25 11,9 min . nT = = 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus n R = nT u K , kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,5 (valitav suurus; selle saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis n R = nT u K = 11,9 1,5 min-1-1 17,9 5
Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3,
......................................................................................................13 3.1. Elementide ülekandefunktsiooni määramine...........................................................13 3.1.1. Võimendi.......................................................................................................... 13 3.1.2. Generaator........................................................................................................ 15 3.1.3. Elektrimootor....................................................................................................16 3.1.4. Tahhogeneraator............................................................................................... 18 3.1.5. Kohalik tagasiside.............................................................................................18 3.2. Süsteemide ülekandefunktsiooni väljakirjutamine..................................................19 4
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on
Pm = --------- = 1,866 kW 0,82 4. Määrata mootori nominaalvõimsus Pnom, kW. Pnom ≥ Pm 2,2 > 1,866 5. Valida mootoritüüp. P nom = 1425 p/min 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE 60 1000 v 1. Määrata töömasina ajamivõlli pöörlemissagedus ntm, p/min ntm = ---------------- - πD 60 x 1000 x 0,9 ntm = ---------------------- = 76,4 p/min 3,14 x 225 2. Määrata antud nominaalvõimsuse Pnom järgi ajami kõigi nelja mootori jaoks eraldi ajami ülekandearv. nnom1 2865
Siis vajalik võimsus PT = T T = 441,5 1 = 442W 0,45 kW Mootorreduktori minimaalset vajaliku võimsust saab tingimusest kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,75 2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s);
Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, tekib vooluahel. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaa- niliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambiks soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamiseks. Igal elektriseadmel on juhtmete ühendamiseks vähemalt kaks klemmi. Lüliti on seade vooluringi sulgemiseks ja avamiseks, nii nagu vaja on. Vooluringi avamine
annaabi.ee 
