2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F). F=PC∗A=ρg hC A F = 1400 * 9,81 * 1,96 * 0,175 = 4 710,76 N = 4,71 kN 5. Leian keskinertsimomendi (IC) ja selle abil ekstsentrilisuse (e) 3 2 2 0,5 (0,3 +4∗0,3∗0,4 +0,4 ) IC = = 0,00724m4 = 7,24 * 10-3 m4 36(0,3+ 0,4) IC e= = 0,0211 A∗hC 6. Arvutan klappi kinni hoidva jõu (Fk). F∗( S C + e ) 4,71 ( 0,262+ 0,0211 ) F k= =¿ =2,67 kN a 0,5 Vastus: klappi kinni hoidva jõu Fk väärtus on 2,67 kN.
t B/2 B/2 B Joonis 4.10 Muutuva momendiga koormatud vundamendi soovitav telje nihutus Joonis 4.9 Vundamendi talla nihutamine ekstsentrilisuse võrra võrra viia koormus tallale tsentriliseks (joonis 4.9). Ajutisest koormusest tingitud momendi esinemisel, mis võib olla eri koormuskombinatsioonides erimärgiline, võib ekstsentrilisuse vähendamiseks nihutada talda suuruse t = 0,5(e1 + e2 ) võrra arvestades seejuures momendi märki (joonis 4.10).
Suurem osa teadlastest on arvamusel, et temperatuuri tõusu üheks põhjustajaks on inimtegevus (mille kigus toodetakse nt. CO2, metaani ja vääveloksiidi) ja et tänapäeva valikud määravad homse ilmastiku. Päikesekiirgus Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovii hüpotees. Kliimamuutuse mõjud Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb
Katsekeha: 5,8 cm 2,6 cm 105,5 cm Tulemused: 1.Läbipainde sõltuvus koormusest Katseliselt saadud tulemused mõne ekstsentrilisuse zF puhul on esitatud alljärgnevates tabelites. zF = 0 mm Indikaatori Siire w Manomeetri Jõud F lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm 10 60 0,59 21,92 0 0
Vaestele viiakse toitu, sest kõik on võrdsed. Marokos võib näha kõike ja kõiki. Ka mehed jalutavad seal sõpruse märgina käe ümbert kinni ning see on vägagi normaalne. Uhke auto sõidab koos eesliga samal teel, aga eeslile peab teed andma. In sa Allah kui Jumal seda tahab Ählän tere tulemast Mabruuk palju õnne Äfäk palun (maroko dialekt) Naam - jah Laa ei Hamam saun (araabia keeles) Richard D. Lewis: "Me naeratame võõramaise ekstsentrilisuse ja õnnitleme iseennast oma normaalsuse puhul. Kui iga kultuur peab end normaalseks, siis on enesestmõistetav, et kõiki teisi peetakse ebanormaalseteks ..." (,,Kultuuridevahelised erinevused kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri").
Lihtne näide: praegu seotakse üheselt kliimamuutused atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla. Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovii hüpotees. Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui
- läheduses rajatavate ehitiste jaoks tehtavaid kaevetöid; - vooluvee uhtetoimet; - vundamendi tüüpi; - koormuste suurust. 19. OSAVARUTEGURITE SÜSTEEM VUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMISEL (VERTIKAALKOORMUSELE JA LIHKELE). Lihkele on 1,2 20. MILLEST SÕLTUB VUNDAMENDI KANDEVÕIME? LOETLEDA PARAMEETREID. R on pinnase tugevusest sõltuv vundamendi kandevõime talla normaali suunas. R tuleb arvutada pinnase parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas;
konstruktsiooni deformeerumisest esialgsete (esimest järku) sisejõudude toimel. Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need avaldavad oluliselt mõjutavad konstruktsiooni üldstabiilsusele ja kriitiliste lõigete kandepiirseisunditele. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. 40. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldise ekstsentrilisuse komponendid (p 4.1.1). Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd - esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 - esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd - arvutuslik pikijõud; ei - geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas.
normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades 8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümarristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati ristlõike serval 8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud lühikese varda kandevõime koormuse ekstsentrilisuse suurenedes?*** 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset? *** 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme ja koormuse asukoha suhtes?*** 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud? *** 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? Et vältida ohte = piirseisundi teke 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! Antud liitpingusele võrdohtliku joonpinguse pinge 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused!
Otsitav lahend saadakse analüütilise ruumigeomeetria kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja Maaellipsoidi tähtsamad parameetrid: *ellipsoidi meetodiga, misjärel taandatakse andmed tagasi planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes pikem pooltelg a ja lühem pooltelg b *ellipsoidi ellipsoidile. võrdse pindala ellipsis. Kui planeet on polaarlapikused α ja α’ ning ekstsentrilisuse ruudud 20. Käsitletava projektsiooni põhiliikide hulka fookusele lähemal, siis on tema liikumise e2 ja e’2 * I polaarlapikus α ja II polaarlapikus (α’) kuuluvad lõikajasilindrit kasutav Mercatori kiirus suurem. arvutatakse α= (a-b)/a, α’=(a-b)/b * I ja II põikprojektsioon(nt. Nato sõjaväekaartide 60 Satelliidi sektorkiirus on konstantne suurus
q = 6,96+3,0=9,96 kN/m2, betoonkividest müüritise normsurvetugevus fk=7,096 MPa M = 2,0, t = 51 cm, h = 248 cm, paneelid toetuvad seinale 21,0 cm, (paneeli kõrgus 220mm>a=210mm) L = 16,0 m. Lahendus Koostas N.N 2011 25 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Arvutused teeme seina 1 m laiusele ribale. Määrame laekoormuse ekstsentrilisuse seina telje suhtes ap a/3...a/2, e = t/2 ap = 51/2 7 ~ 19 cm = 0,19m. Moment laekoormusest M = Nqe, kus Nq = qL/2 = 9,96*8/2 = 39,8 kN/m. M =39,8*0,19 = 7,37 kNm/m M1 =7,37/5*3=4,42 kNm/m M2 =7,37/5*2=2,95 kNm/m Kontrollime keskmist tsooni (kõrgusega h/5). Keskmises tsoonis (2.11) põhjal u2 - m = e 2 , kus (2.13) alusel ristkülikulise ristlõike puhul
kivi vahele peab jääma vähemalt 2mm segukiht); b) mördil oleks korralik nake kividega; c) vardaid oleks võrgus piisavalt (varraste samm 30...120 mm) ning võrkude samm müüritises õige (samm mitte üle 400 mm). 5.2. Müüritise pikiarmeerimine. Pikiarmeerimist kasutatakse konstruktsioonis tekkivate tõmbepingete vastuvõtmiseks. Tõmbepinged võivad tekkida ekstsentrilisest koormusest (ekstsentrilisuse võivad põhjustada ekstsentriliselt rakenduv vertikaalne koormus ja horisontaalne koormus tuulekoormus, mullasurve keldriseinale). Tõmbepinged tuleb müüritises vastu võtta armatuuriga. Pikiarmatuuri võib paigutada müüritise sisse (armeeritud südamik) või välispinnale, kattes ta mördikihiga või betoonkihiga. Tõmbepingete olemasolul tuleks eelistada välimist armeerimist (ka tööde teostamine on välise armeerimise korral lihtsam), kuid
ju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist jär- ku sisejõud (teist järku koormustulemid), mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeeru- misest esialgsete (esimest järku) sisejõudude (esimest järku koormustulemite) toimel. Joonisel 4.1 näidatud konsoolposti alumises ristlõikes on esimest järku paindemoment MEd1 = Fve0 + Hl, teist järku paindemoment MEd2 = Fve2 ja üldine paindemoment MEd = MEd1 + MEd2· Teist järku ekstsentrilisuse e2 on põhjustatud posti deformeerumisest Fv ja H toimel. Joonis 4.1 Esimest ja teist järku ekstsentrilisused Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need arvatavalt oluliselt mõjutavad konstrukt- siooni üldstabiilsust ja kriitiliste lõigete kandepiirseisundit. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus:
Kuu näivast suurusest). Kui alumine ühendus toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuur on alumises ühenduses keskmiselt 116 ööpäeva tagant, kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tõttu 111 ööpäevast 121 ööpäevani. Tema vastassuunaline liikumine Maalt vaadatuna kestab 8...15 ööpäeva. Ka retrograadilise liikumise kestuse muutlikkust põhjustab eeskätt Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest lääne pool alati siis, kui lõunapoolkeral on varasügis, ning ida pool siis, kui lõunapoolkeral on talve lõpp
mingisuguses tsükklis. Kõik Maal aset leidvad kliimamuutused ei saa olla ainult inimkonna tegevusega seotud. Näiteks on sotlane James Croll väitnud oma 1885. aastal avaldatud raamatus ,,Kliima ja kosmoloogia" teooria, milles ta seletas globaalsete kliimamuutuste tsüklilisust Maa orbiidi kuju muutumisega ajas. Tuginedes Neptuni avastaja Urban Le Verrier'i andmetele Maa orbiidi kuju muutumisest avastas ta, et perioodilised jäätumised Maal on põhjuslikus seoses Maa orbiidi ekstsentrilisuse perioodilise muutumisega. 20. sajandil arendas serblane Milutin Milankovi antud teooriat edasi. Tema võttis lisaks arevesse Maa pöörlemistelje kalde muutuse orbiidi tasandi suhtes ning pöörlemistelje orientatsiooni nn. kinnistähtede suhtes. Antud põhjuste kombineerimisest tuletatud kliima perioodilisi muutusi nimetatakse Milankovii tsükliteks, mis esinevad umbes 100 000-, 41 000- ja 21 000-aastaste perioodidena kombineerudes
normaalpinge ekstreemväärtused valemiga: 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? ristkülik-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati (sõltumata nulljoone asukohast) ristlõike nurkades 8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümarristlõike ohtlikud punktid? ümar-ristlõike puhul on ekstreemsed pinge väärtused alati ristlõike serval 8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud lühikese varda kandevõime koormuse ekstsentrilisuse suurenedes?*** 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset? *** 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme ja koormuse asukoha suhtes?*** 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud? *** 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? Et vältida ohte = piirseisundi teke 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! Antud liitpingusele võrdohtliku joonpinguse pinge 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused!
Mandrite ja ookeanide jaotus Mäeahelike ja madalike olemasolu Merehoovused Igilumi ja -jää 1. Kirjelda lühidalt iga kliimat mõjutavat tegurit. Kuidas tegur mõjutab kliimat. 2p Päikesekiirguse hulk: Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Üldine õhuringlus Tuule suunast sõltub, milliste omadustega õhumass valitseb Mandrite ja ookeanite jaotus Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema
suurusest). Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuur on alumises konjunktsioonis keskmiselt 116 ööpäeva tagant, kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tõttu 111 ööpäevast 121 ööpäevani. Tema vastassuunaline liikumine Maalt vaadatuna kestab 8...15 ööpäeva. Kõikumist põhjustab muu hulgas orbiidi suur ekstsentrilisus. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest lääne pool alati siis, kui lõunapoolkeral on varasügis, ning ida pool siis, kui lõunapoolkeral on talve lõpp. Mõlemal ajal on Merkuur
4.2.1. Üldnõuded.
Vundamendi mõõtmed peab märama nii, et oleks täidetud tingimus:
V
7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? 8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümar- 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? ristlõike ohtlikud punktid? Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili lühikese varda kandevõime koormuse pikideformatsiooni iseloomuga? ekstsentrilisuse suurenedes? 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke ühtlase varda pikkuse muutus? nulljoon ristlõike pinnakeset? 9.8. Kuidas arvutatakse mitme üksikjõuga 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke koormatud ühtlase varda pikkuse muutus? korral detaili ristlõike null-joon 9.9. Kuidas arvutatakse üksikjõududega
samadel laiuskraadidel. Põhja-Atlandi hoovus toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189). Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Päikese kiirguse mõju ei ole aga aastate lõikes ühtlane, nagu ütlevad kliimamudelid, mis taandavad päikese mõju välja ja arvestavad ainult süsihappegaasi mõju. Sest kiirgusvoog, mis neeldub maa süsteemis, sõltub palju pilvisusest. Lisaks neeldub 70 protsenti päiksekiirgusest esmalt ookeanis ja alles siis liigub pikema aja jooksul edasi atmosfääri. Eestis mõjutab päikesekiirguse jaotuse erinevust kaugus merest, aluspinna
o laiemate võrguvarraste puhul) võib sõrestiku võrguvarda nõtkepikkuseks Lcr võtta mõlemas suunas 0,9L, eeldusel, et võrguvarras on keevitatud kogu perimeetri ulatuses vööde külge või on kinnitatud muul viisil piisavalt jäigalt vööde külge. Nurkterasest võrguvarraste nõtkepikkuse määramist käsitleb standardi jaotis BB.1.2. Eeldusel, et võrguvarras on vöö külge kinnitatud piisavalt jäigalt (poltliite puhul vähemalt kahe poldiga), võib ekstsentrilisuse jätta arvestamata ning võrguvarda dimensioonimisel arvestada selle otste kinnituse mõjuga. Efektiivse tingsaleduse võib leida järgmiselt: eff.v = 0 ,35 + 0 ,7 v nõtkel telje v v suhtes; eff.y = 0 ,35 + 0 ,7 y nõtkel telje y y suhtes; (6.9) eff.z = 0 ,35 + 0 ,7 z nõtkel telje z z suhtes. Märkus
atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni muutustega. Tegelikult on kliimat mõjutavaid tegureid palju ning nende mõju ei pruugi sugugi alati ühesuunaline olla. Need on: 1. Päikesekiirgus- Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovići hüpotees. 2. Mandrite paigutus ja albeedo- Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema
aeglaselt sulama, ning nende vahedesse tekivad järved, kuhu kuhjub kogu settematerjal, mis jää lõplikul sulamisel jääb kuhjadena maha. Viirsavi tekib liustike sulamisvete settena aastaaegade vaheldumisel. Suvel sulab liustik kiiremini, ja vesi selle ees on pidevas liikumises, ning settib vaid liiv. Talvel liiva juurde ei kandu, ning seisvas vees hakkab settima savi. Jääajad. Päikesesüsteemi orbiit galaktikas (150Ma) Maa orbiidid ekstsentrilisuse muutuse tsüklid (100ka) Pöörlemistelje kaldenurk 21,5'-24,5' (40ka) Pretsessioon pöörlemistelje tiirlemine (16ka) Päikesekiirguse koguenergia muutub väga vähe, kuid muutub selle jaotus aastaaegade vahel, mis on jääaegade tekkel olulisem. Jääajal rikastub ookeanivesi hapnik-18 isotoobiga(H2O koostises), mis on veidi raskem (hapnik-16 ladestub liustikes). Saab mõõta nii jää koostist kui ka süvameresetteid.
Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 8. SÕRESTIKUD Sõrestiku arvutusel peavad kõikide elementide süsteemi teljed jääma nende elementide enda piiridesse. Põhielementidele, nagu näiteks sõrestiku välimised vardad, peavad süsteemi teljed ühilduma elemendi kesktelgedega. Juhul, kui sisemiste varraste süsteemi teljed ei ühildu nende kesktelgedega, tuleb nende varraste tugevuskontrollil arvestada ekstsentrilisuse mõjuga. Esimest järku lineaarse elastse arvutuse puhul võib algdeformatsioonide mõju jätta arvestamata, kui seda tugevuse kontrollil on tehtud. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 81/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Sõrestiku tüüp l 5-30 h ≥0.11 l l 5-25
kõikumiste trendina). Kliima muutumist käsitletakse vähemalt kolmes erimõõdulises ajaskaalas: - geoloogilises (aastamiljonid ja aastatuhanded); - ajaloolises (aastatuhanded kuni aastasajad); - nüüdisaegses (aastakümned). ÖL. Maa temperatuuri muutustel ja sellega seonduvatel kliimamuutustel on keerulised põhjused: Astronoomilised tegurid näiteks Päikese aktiivsuse muutused, Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutused Päikese suhtes, Maa telje kalde muutused. Geoloogilised tegurid näiteks mandrite triiv, ookeanipõhja topograafia muutused, vulkaanipursked, mägede moodustumine, erosioon ja kivimite murenemine. Ookeanidega seotud tegurid näiteks El Niño mõju, ookeanivee ringluse muutused, meretaseme muutused, jää moodustumine, fütoplanktoni õitsemine ja dimetüülsulfiidi teke. Maapinnaga seotud
N=1,8(Nq-1)tan. Võimalik on arvesse võtta Avaldus on kehtiv, kui on suurem kui . Vastasel juhul on nõlv püsiv qt=q-d´d, q- keskmine kogusurve vundamendi talla all arvestades ka vee vundamendi kuju, süvise, talla ja maapinna kalde ning jõu mõjumise igasuguse kihi kõrguse puhul. Nidususeta pinnasel (c=0) on nõlv püsiv, üleslükke mõju, d-vundamendi süvis looduslikust maapinnast, -´d kalde ja ekstsentrilisuse mõju. Sokolovski lahendus baseerub Kötteri kui <= . Kõik toodud lahendid, mis kasutavad tasapinnalise lihkejoone pinnase mahukaal d ulatuses. Pinged arvut talla keskpunkti läbival valemite otstarbekal teisendamisel numbriliseks integreerimiseks eeldust, on praktikas kasutatavad vaid erijuhul, kui looduslike vertikaalil eeldades, et vundament ei oma jäikust ja pinnas on ühtlane sobivale kujule
K vn E= (7.23) K vj - K vj-1 Ej Vundamendi kalde võib kihilise pinnase korral arvutada ka otseselt vajumi s ja ekstsentrilisuse e kaudu seosega se = 4,5 4 B7m B (7.24) Seos on saadud valemite 7.5 ja 7.22 abil (Jaaniso 1991)
annaabi.ee 
