Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdraulika kodune töö nr 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kodune töö nr 1
Andmed:
Klapi kõrgus (a): 0,5m Pinnakeskme kaugus:
Klapi ülemise serva pikkus (b): 0,3m
Klapi alumise serva pikkus (c): 0,4m
Vedelikusamba kõrgus pöördetelest (h): 1,7m
Vedeliku tihedus (ρ): 1400 kg/m3 Keskinertsimoment:
  • Arvutan klapi pindala (A).
    A = 0,175m2
  • Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ).
    = 0,262m
  • Pinnakeskme paiknemissügavus (hC).
    h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m
  • Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F).
    F = 1400 * 9,81 * 1,96 * 0,175 = 4 710,76 N = 4,71 kN
  • Leian keskinertsimomendi (IC) ja selle abil ekstsentrilisuse (e)
    = 0,00724m4 = 7,24 * 10-3 m4
    = 0, 0211
  • Arvutan klappi kinni hoidva jõu (Fk).
    Vastus: klappi kinni hoidva jõu Fk väärtus on 2,67 kN.
  • Hüdraulika kodune töö nr 1 #1 Hüdraulika kodune töö nr 1 #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nipi Tiri Õppematerjali autor
    1. Arvutan klapi pindala (A).
    2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ).
    3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC).
    4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F).
    5. Leian keskinertsimomendi (IC) ja selle abil ekstsentrilisuse (e)
    6. Arvutan klappi kinni hoidva jõu (Fk).

    Sarnased õppematerjalid

    Jaotusvundamendid ja liigid
    66
    pdf

    Jaotusvundamendid ja liigid

    1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on

    Ehitus
    Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö
    14
    docx

    Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö

    Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3  Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Ma

    Hüdraulika ja pneumaatika
    Kivikonstruktsioonid projekt
    47
    doc

    Kivikonstruktsioonid projekt

    TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ

    Kivikonstruktsioonid
    Vundamendid projekt
    72
    docx

    Vundamendid projekt

    SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............

    Kategoriseerimata
    Vundamendid
    25
    doc

    Vundamendid

    TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120

    Vundamendid
    Alused ja vundamendid konspekt
    39
    doc

    Alused ja vundamendid konspekt

    ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.

    Vundamendid
    Raudbetooni konspekt
    136
    pdf

    Raudbetooni konspekt

    TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

    Raudbetoon
    Iseseisvad tööd-HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA
    24
    docx

    Iseseisvad tööd: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA

    ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................

    Hüdraulika ja pneumaatika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun