Ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud: Valige üks või mitu: a. trollibuss b. sõiduauto (6-9 istekohta) c. buss d. tramm e. reisirong Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vali alljärgnevatest õiged liini/ võrku iseloomustavad näitajad Valige üks või mitu: a. peatused b. peatuste vahekaugus liinil c. liini pikkus d. ekspluatatsiooniline kiirus e. liini veovõime f. jalgsikäigumaa pikkus g. reisi, sõidu keksmine pikkus Tagasiside Sinu vastus on õige. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vii kokku mõiste ning selle tähendus. Vastus 1 Tänavavõrk kõik tänavad, teed ja ristmikud Vastus 2
iii. Infrastruktuuri kasutamine – infrastruktuuri koormus, veovoog, liiklusvoog Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega – Reisijakilomeeter , neto tonnkilomeeter (NB! kauba brutokaalu alusel) • Keskmine veo või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga • Veokiirus – Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) Veeremikäive – veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga – Sõiduki (auto, rongi jne) kilomeeter • Veeremi töö – veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga – Bruto tonnkm . Ühistransport (vt loeng VI) Mõisted: ühistransporditeenus Ühistransport on tegevusloa
Mida vähem riie kortsub, seda paremad on tema tehnoloogilised omadused. Mittekortsuvast riidest valmistatud rõivas on kandmisel vastupidavam ja hoiab paremini vormi. d. Drapeeruvus ehk langus Drapeeruvus ehk langus on kanga omadus moodustada rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte. Drapeeruvus oleneb riide pehmusest ja kaalust. Mida pehmem ja raskem on minimaalse paksuse juures riie, seda paremini ta langeb. e. Kulumiskindlus Kulumiskindlus on tähtis ekspluatatsiooniline näitaja. Toodete kulumine on mitmesuguste tegurite üheaegse toime tagajärg. Tähtsamad neist on: mehaanilised hõõrdumine mitmesuguste esemete vastu, korduvad painutused ja venitused, kokkusurumine, väänamine jne.; füüsikalis-kemilised valgus, niiskus, temperatuur, higi, pesemisvahendid, keemilised 6 29. oktoober 2010. a
aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga), veeremitöö ( veeremi ja kaubakaalu summa korrutatuna läbisõiduga) Infrastruktuuri kasutamine
Arvutatakse 1) tsüklilise tööprotsessiga masinatel Ta=60*V1*n (60*toodangu maht*töötsüklite arv minutis) 2) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) 14. Masina ekspluatatsiooniline tootlikkus. Masina tegelik tootlikkus arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel Te=Tt*Ke (tehniline tootlikkus*koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis) 15. Masina tehniline tootlikkus. Masina max võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi võtteid ja töö organiseerimist, kõrge
sõidukaugus, veokiirus), Veokäive veomaht korrutatuna veokaugusega - Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba kaalu alusel) · Keskmine veo- või sõidukaugus summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga Transpordimahukus: sama arvutusvalem, kuid arvutatakse kauba (kaubagrupi) kohta rahvamajanduse tasandil · Veokiirus Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga) transpordielastsus ja mahukus: kaubaveol - Veokäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil, sõitjateveol - Sõitjakäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil 5. Veeremi kasutamise kvalitatiivsed näitajad (veeremi käive ja töö) Veeremikäive veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga Sõiduki- (auto-, rongi- jne) kilomeeter
Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal enam kui ruumi poole kõrguse võrra, nimetatakse seda keldrikorruseks. Hoonetele esitatavateks põhinõueteks on otstarbekus, tugevus, püsivus, kestvus, tulekindlus, majanduslikkus ja nägusus. Hoones toimuva tegevuse kogusummat nimetatakse funktsionaalseks protsessiks. Ruumilise lahenduse all mõistame kogu hoone planeeringut, vajalike ruumide õige paigutuse, suuruse jne valikut. Ekspluatatsiooniline kvaliteet iseloomustab hoonete tehnilist täiuslikkust ja viimistluse kvaliteeti samuti ruumide koosseisu ja mõõtmeid. Hoone tugevus sõltub tema konstruktsioonielementide tugevusest ja nende omavahelistest ühendustest. Igale projekteeritavale, ehitatavale hoonele ette nähtud kestvus. Hoone kestvus sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist. 6.Hoonete tulepüsivus
vöörtääv stempost abienergeetikaseade auxiliary powerplant abimehhanismid auxiliary machinery ahter stern aurulaev steamship, steamer auruturbiin steam turbine avariielektrijaam emergency generating set, stand-by generating set diiselgeneraator diesel generator, (diesel alternator ) (vahelduvvoolu ~ ) diiselmootor diesel engine ekspluatatsiooniline kiirus service speed, operating speed elektriline ülekanne electric transmission erimass specific weight esmane energiaallikas primary energy source gaasiturbiin gas turbine gaasiturbiinlaev gas turbine ship jõuseade power (generation) plant jäämurdja icebreaker kalapüügilaev fishing ship kasutegur effeciency
– Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine – Kauba ratsionaalne käitlemine kogu veoprotsessi vältel Kauba liikumistee kujundamine - Veoteenuse maksumus veo tellijale - Kaubakoorma kasulikkus veoteenuse osutajale: Veovahendi kandejõu või mahutavuse ärakasutamise määr; Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs ekspluatatsiooniline kiirus) - Täiendavate teenuste osutamise võimalus ja riski(de) maandamine Laadimistööde ja kauba käitlemise kiirus Marsruut – veeremi teekond veol algpunktist lõpp-punkti Ring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, mis töötavad sellel marsruudil ja mis liiguvad ühes ja samas suunas.
elektriliste niiskusmõõtjate kasutamine Lasundi ja turbatoodete iseloomustamiseks kasutatakse veel mõisteid: looduslik lasundi niiskus, mis varieerub 86…96% piires. Rabas on see suurem – 91…96%, madalsoos 86…92%. Väiksema niiskusega on puuturvas, suuremaga sambla, eriti sfagnumsamblaturvas. See väheneb lasundi sügavuse suurenedes. Empiirilised seosed niiskuse ja lagunemisastme vahel on rabaturba jaoks: W = 96 – 0,1R Ja madalsooturba korral: W = 95 – 0,2R Lasundi ekspluatatsiooniline niiskus – see iseloomustab töödeldava kihi veesisaldust. Freesturba väljakutel on selleks esimesel aastal madalsoos 78%, rabas 82%, järgmistel aastatel vastavalt 75 ja 79%. Tingniiskus – arvutuslik suurus toodangu mahu ja omaduste määramisel. Freesturbal on selleks 40%, tükkturbal 33%, briketil 17%. Turba tihedus Tihedus on proovi massi ja ruumala suhe. Lasundi tihedus võib olla kuni 1080 kg/m3.
3000/250=12 - Laoartikli keskmiseks laoväärtuseks on 600 , aasta jooksul müüakse seda toodet ostuhindades 5400 eest, toote käibesagedus on 5400/600=9 Läbisõidu kasutamise koefitsient = läbisõit koormaga (km) / kogu läbisõit (km) Töötunni omahind (/h)= auto aastakulud kokku () / töötunnid (auto töötunnid kokku) 12 Tehniline kiirus = läbisõit päevas (km) / liikumisaeg (h) Ekspluatatsiooniline kiirus = läbisõit päevas (km) / veoki tööaeg (h) Veoki tootlikkus = transporti töö (t*km) / tööaeg (h; päev) NULLSÕIDU ARVUTAMINE 1. Üldläbisõit= koormaga sõidu pikkus / läbisõidu kasutamise tegur 2. Läbisõit liinil= koormaga sõit + tühisõit 3. Nullsõit= üldläbisõit läbisõit liinil VEOKITE ARVU LEIDMINE Leia kui palju veokeid läheb ettevõttel nüüd vaja sama töömahu täitmiseks, mis oli enne ümberkorraldust? 1
Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga 31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? Masina poolt tehtava kvaliteetse toodangu maht ajaühikus. 32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad? Teoreetiline tootlikkus masina tootlikkus maksimaalsete parameetrite alusel ilma ajakadudeta. Tehniline tootlikkus masina tootlikkus, mis saavutatakse masina reaalsel kasutamisel,testimisel (pideval töötamisel). Ekspluatatsiooniline tootlikkus masina reaalne tootlikkus töödel, kus on arvestatud kõiki ajakulusid. 33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. (pole vastust) 34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tehnilised-konstruktiivsed ajakaod Masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud ajakaod Töö organiseerimatusest tulenevad ajakaod Meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad ajakaod Ettenägematud ajakaod
Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (1) Üldine busside vajadus, kui on teada keskmine vedude maht ööpäevas: Q p lk k p k n k s k m n= qk ve Tt Qp - päevane reisijate arv Lk - reisijate keskmine sõidukaugus qk - busside keskmine mahutavus, reisijat - kohtade kasutamise tegur ve - ekspluatatsiooniline kiirus Tt - bussi tööloleku aeg, tundi kp - vedude ebaühtluse tegur päeva tundide lõikes kn - vedude ebaühtluse tegur nädalapäevade lõikes ks - vedude ebaühtluse tegur suundade lõikes km - vedude ebaühtluse tegur marsruudi pikkuse lõikes 9.05.2010 Transport ETV0120 115 Ühistranspordi ekspluatatsioonilisi näitajaid (2) Bussi aastatootlus La q
Vastukaaluga tasakaalustamisel muutub osa üle-alla liikuvate temperatuuri, keskmise indikaatorõhu, kõrgsurvepumba küttelati jne. esimese järgu inertsjõud horisontaalseks komponendiks, mida asendi jne. järgi. tavalise vastukaaludega tasakaalustuda ei õnnestu. Vastukaalu Reaalse mootori töö tingimustes , kus võivad tekkida eriolukorrad Ekspluatatsiooniline kruvitunnusjoon iseloomustab nii peamasina kui vertikaalne komponent (Pvvk cos) tasakaalustab esimese järgu ( muutuvad meretingimused , muutub laevakere takistus , laeva sõukruvi tööd antud välistingimustes (laeva takistus, süvis, tuule inertsjõu. süvis , sõukruvi seisukord või muutub mootori tehniline seisund ) , suundjne.), sest peamasina töötamisel sõukruvile on sõukruvi
GT ja NT on kasutusel laevade võrdlemiseks, nende alusel võetakse sadama-, riigi- ja kanalimakse, lootsitasu jne,, neid kasutatakse klassifikatsiooniühingute reeglites ja mujal. Suessi ja Panama kanali administratsioonid teostavad mõõtmisi oma, erinevate reeglite järgi. 3.6.4 Kiirus. Kiiruse juures on tähtsad järgmised näitajad: tehniline kiirus – jõuseadme täisvõimsusel täislastis laevaga saadav kiirus; ekspluatatsiooniline kiirus – reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus, millest lähtudes tehakse kõik ekspluatatsioonilised arvutused; ökonoomne kiirus – kiirus, mille puhul ühe meremiili läbimiseks kulutatakse minimaalne hulk kütust. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut
materjaliga ilma masinale tehnilisi täiustusi tegemata. Arvutatakse lähtudes teoreetilisest tootlikkusest järgmise valemiga: Tt = Ta x KT, milles:Ta -- arvutuslik tootlikkus; KT -- tehnilisele tootlikkusele ülemineku tegur, mis arvestab tegelikke töötingimusi, masinisti kvalifikatsiooni, masina tehnilist täiuslikkust, töödeldava materjali omadusi ja vältimatuid tööseisakuid, mis tingitud masina töö tehnoloogiast, juhtimisvõtetest või töö organiseerimisest. 3. Ekspluatatsiooniline tootlikkus -- masina tegelik tootlikkus, arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel. Arvutatakse lähtudes tehnilisest tootlikkusest järgmise seosega: Te = Tt x Ke , milles:Tt --tehniline tootlikkus; Ke --koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis. Masina tegelikus tööprotsessis esinevad ja tootlikkuse arvutamisel arvestatavad tööaja kaod: 1 --tehnilis- konstruktiivsed; 2 --masina
külmakartlike kaupade veod elusloomade veod ohtlike ainete veod 59. Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel? ADR IMDG RAR OAV 60. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient? läbisõitu töövahetuses ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus seisuaegade osatähtsust päeva veotöös 61. Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus? veeremi keskmist kiirust kogu tööajal veeremi maksimaalset võimalikku kiirust veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirust linnatööl 62. Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ? veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal veeremi tehniliselt maksimaalset võimalikku kiirust 63
aastat) : o raamatud on kasutamiseks o igale lugejale oma raamat o igale raamatule oma lugeja o hoia lugeja aega 17 o raamatukogu on kasvav organisatsioon. Jesse Hank Shera postulaadid raamatukogu kontseptsiooni kolmest komponendist (1976a): 1) kogude kujundamine ja nende optimaalne sisu 2) organiseerimine ehk ekspluatatsiooniline sfäär ja 3) interpreteerimine ja teenused ehk sisu maksimaalne pakkumine ja vahendamine. Raamatukoguteaduse üks rajajatest. Lee Pierce Butler raamatukoguteaduse üks rajajatest. Raamatu-uurijaid ühendavad organisatsioonid: · SHARP Society for the History of Authorship, Reading and Publishing · Hibolire The Nordic Baltic Russian Network on the History of Books, Libraries and Reading · International Conference of the Book Common Ground EESTIS
Istu tolerantside sünteesil tuleb arvestada tingimata ekspluatatsioonis tekkivate tegelike mõõtmete muutusega ning koostamisel, käivitamisel, teisaldamisel tekkivate deformatsioonide ja hälvetega. Lisaks võivad tekkida temperatuuri deformatsioonid, kui paari materjalid on erinevad ning raske on määratleda tegelikke temperatuure paaris. Funktsionaalne istutolerants on leitav valemiga: TF = TE + + TTE, kus TE on tolerantsi ekspluatatsiooniline osa (kulumine, deformatsioon, koostamine), valmistamise tegelike mõõtmete hajumisväli, TTE on tehnoloogilise protsessi varu (viimased kaks moodustavad joonisega antud konstruktsioonilise tolerantsi T). Suhe KT= TF /T on täpsusvarutegur ning sõltub toote ressursi tasemest. Nt karburaatori düüsi läbimõõdul on suhe 2. Ekspluatatsioonilist tolerantsi on keeruline määrata ning saadakse reeglina uurimistööde alusel ning seejärel arvutusvalemite kujundamine.
Võsarehadega kogutakse mahalõigatud võsa ja oksarisu vaaludese. Reha riputatakse traktorile kas ette või taha ning teda liigutatakse tavaliselt kahe hüdrosilindriga. Täituriks on painutatud, kiilukujuliste mahavõetavate kihvadega võrehõlm. Liikumisel riisuvad kihvad mahalõigatud võsa, väikesed kännud ja risu kokku ning traktor lükkab need vaaluna paigaldamiskohta. Peale võsarehade võib kogumistöödel kasutada ka rookureid-kogureid, kuid nende ekspluatatsiooniline tootlikkus on 1,5...2 korda väiksem kui rehadel (joonis 3). Kokkuriisutud risu tõstetakse vaalust veokile vastava laaduriga. Juurmismasinad Juurimismasinad on ette nähtud puu maapealse osa ja juurte eemaldamiseks. Võsastunud- metsastunud ala juurimine võib olla valikuline ja täielik. Valikuliselt juuritakse maa-ala pärast laastamist võsalõikuriga. Kõige rohkem jõudu kulub värskete kändude juurimisel. Vanadel lankidel tulevad
elusloomade veod ohtlike ainete veod 59. Millised rahvusvahelised eeskirjad reguleerivad ohtlike ainete transportimist maanteedel? ADR IMDG RAR OAV 60. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient? läbisõitu töövahetuses ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus seisuaegade osatähtsust päeva veotöös 61. Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus? veeremi keskmist kiirust kogu tööajal veeremi maksimaalset võimalikku kiirust veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirust linnatööl 62. Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ? veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul 86 veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal
ADR IMDG RAR OAV 59. Mida iseloomustab läbisõidu kasutamise koefitsient? läbisõitu töövahetuses ilma koormata vedude osakaalu kogu läbisõidus koormaga vedude osakaalu kogu läbisõidus 109 seisuaegade osatähtsust päeva veotöös 60. Mida näitab sõiduki ekspluatatsiooniline kiirus? veeremi keskmist kiirust kogu tööajal veeremi maksimaalset võimalikku kiirust veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirust linnatööl 61. Mida näitab sõiduki tehniline kiirus ? veeremi keskmist kiirust sõiduajal veeremi keskmist kiirus töövahetuse jooksul veeremi keskmist kiirust ülevaatuste vahelisel ajal veeremi tehniliselt maksimaalset võimalikku kiirust 62
Veoauto peamised majandustehnilised näitajad on: • tühisõidu osakaal • nullsõidu osakaal • veoaeg • keskmine ööpäevane läbisõit • ekspluatatsiooniline kiirus • läbisõidu kasutamise koeitsient • veoki kaaluline / mahuline täiteaste • sooritatud transporditöö • tootlikkus Tööaeg koosneb sõidu- ja kaubasaatedokumentide vormistamise ajast, sõiduajast, peale- ja
annaabi.ee 
