uue mandri. Kuna aga ka neljandalt reisilt ei toodud kaasa suurt kogust kulda ega muid aardeid, peeti neid retki ebaõnnestunuteks. Portugallased ise taipasid milliseks ohuks võivad neile olla Kolumbuse avastused.1494 sõlmiti Tordesillase leping, mille järgi pidid kõik 46-dast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluma hispaanlastele, idapoolsed aga portugallastele. Amerigo Vespucci o Itaalia maadeuurija, kes ühines hispaania ekspeditsiooniga, mille käigus uuriti Lõuna-Ameerika rannajoont. o 1501. a. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mille käigus avastati tundmatu manner. Ta nimetas selle Uueks Maailmaks. Brasiilia rannikule jõudsid hispaanlased ja portugallased samuti 15. sajandi lõpus. Amerigo Vespucci kes oli kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga uuris pikalt ühte rannajoont. Veidi hiljem sattusid sinna portugallased kes ei teadnud midagi hispaanlaste avastusest ja kuulutasid
au osaliseks. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil (1498) avastas Venezuela ranniku Orinoco jõe suudme. Tekkid esmakordselt põgus kahtlus: Võib-olla on see uus manner. · Ka neljas reis (1502-1504) ei toonud oodatud kulda ja Kolumbuse merereisid olid kokkuvõtteks Hispaaniale pettumuseks. (Kolumbus suri vaesuses) 4. AMERIGO VESPUCCI Itaalia maadeuurija, kes käis kaasas hispaanlaste ekspeditsiooniga. Jõudis 15. saj. lõpus 16. saj. alguses Brasiilia rannikule. Uuris rannajoont pikalt. 1501. aastal ühines Vespucci portugallaste ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nad on leidnud uue mandri. Kirjas Firenzesse nimetas ta seda Uueks Maailmaks. Hiljem hakkas sakslane Martin Waldseemüller Lõuna Ameerika idaosa nimetama A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497
Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939
rahvuskangelase. · Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 18931896 laeval Fram. · Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. Fridtjof Nansen Thor Heyerdahl · Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 18. aprill 2002) oli norra etnoloog ja seikleja. · Teda peetakse tuntuimaks meie päevade norralaseks. · Kuulsaks sai Heyerdahl KonTiki ekspeditsiooniga. Tuntust lisasid RaI ekspeditsioon ja RaII ekspeditsioon. Thor Heyerdahl
Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Eesti, Soome ja Ungari hõimuliikumise ning ka Läti Vabariigi toetusel valmis 1939
Edasi suunduti Filipiinidele, kus Magalhaes 28. aprillilil 1521. aastal, kokkupõrkes pärismaalastega hukkus. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Avastati Kalimantani saar. Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria". See juhtus 7. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni liikmest jõudis koju vaid 18 kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. Kasutatud kirjandus : Entsüklopeedia "Maailma ajalugu" Interneti allikad www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html www.hot.ee/tiiakuusk/maga.html www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-3-1.htm http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html www.lennuk.ee/src/uudised/logi.php3?L1=uudised&L2=logi&ID=84&rw=12
eeskujuks sellepärast, et tema ei kohkunud ühestki tagasilöögist. · Roald Amundseni elust ja reisidest. Roald Amundsen sündis Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras 1872. aastal 16. juulil. Ta pärines merekaptenite perekonnast ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab
Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks. Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile. Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Venezuela, Colombia, Guyana, Suriname, Ecuador, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Tsiili, Argentiina.
Loodeväila-ekspeditsiooni (idast läände) ja määras kindlaks põhjapoolse magnetpooluse tolleaegse asukoha. Ta saavutas sellega laialdase tuntuse. Antud ekspeditsioon oli õnnestunud sellepärast, et Amundsen tegi põhjalikku ettevalmistustööd. Roald uuris eelmiste ebaõnnestunud Loodevälja ekspeditsioonide kirjeldusi ning mõtles läbi oma kava, kus oli kõik peensusteni läbi mõeldud. Selle ekspeditsiooniga saavutas ta laialdase tuntuse. Tähelepanuväärne fakt on see, et Gjǿa süvis oli kõigest 1 meeter. 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele Aastatel 1910-12 läks Roald laeval ’’Fram’’ Antarktika uurimisreisile, selle käigus jõudis ta 14.12.1911. aastal esimesena lõunapoolusele, edestades Robert Scotti 1 kuuga. Seal liikus ta koerte rakendiga, mida vedasid 99 Grööni veokoera. Koerad toitusid surnud koertest, kes
Lõpetanud kooli mitsmani auastmes, määrati ta koos õpingukaaslaste, tädipoja Wilhem Wrangelli ning sõbra Peter Anjouga Balti laevastiku ekipaazi koosseisu Tallinnas. 1816. aastal alustas Wrangell koos Anjouga teenistust Soome lahel kurseerival laeval ,,Avtroil". Aastatel 181719 osales Wrangell Vassili Golovnini juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Otsustanud nähtavasti iga hinna eest reisist osa võtta, ei hoolinud ta äraütlevast vastusest oma taotlusele ekspeditsiooniga liitumiseks. Pärast vestlust ekspeditsiooni juhi Vassili Golovniniga võeti Wrangelli siiski ekspeditsiooni koosseisu. Oma osa mängis seejuures tõenäoliselt ka Wrangelli õpetaja kadetikorpuse päevilt, Adam Johann von Krusensterni eestkoste. Ekspeditsioonil sõlmis ta eluaegseks osutunud sõpruse toonase mitsmani, hilisema maadeuurija ning admirali Friedrich Benjamin Lütkega. Aastatel 182024 osales leitnant Wrangell ekspeditsioonil, mille eesmärgiks oli
logiraamatusse 26. detsembril 1492, ja lisas: "Ma asutan siia linna. Ma andsin käsu ehitada tugev kindlus vallikraavi ja torniga. Kindluses, mille kavatsen ristida La Navidad (hisp. keeles jõulud), peavad elama mehed, kes saarele maha jäävad. Ma loodan, et minu tagasisaabumise ajaks on nad Jumala abiga välja selgitanud, kus on kullakaevandused. Loodan, et nad on tünnide viisi kulda ja vürtse kogunud."11 kuud hiljem avastas maadeavastaja 17 laevast ja 1500 mehest koosnenud ekspeditsiooniga Hispaniolale naastes, et La Navidad oli varemetes, kindlust polnud enam ja kõikjal vedeles hispaanlaste rõivaste jäänuseid. Indiaanlaste käest kuulis Kolumbus, et mõni mahajäänutest suri haigustesse, kuid enamik leidis vägivaldse lõpu, kuna oli manitsustest hoolimata saareelanikega brutaalselt ja röövellikult ümber käinud. Nüüd otsustas Kolumbus asutada uue linna. See rajati 160 kilomeetri kaugusele saare põhjarannikule ning sai kuninganna auks nimeks La Isabela
Butleri suurde kooli, kuhu jäi 7 aastaks. 1825 oktoobris läks ta koos vennaga Edingburh ülikooli meditsiiniteadust õppima. Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia, Tartu 2006) Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831. liitus ta ekspeditsiooniga purjeka Beagle pardal, mille eesmärgiks oli kaardistada Lõuna-Ameerika ja muude Vaikse ookeani piirkondade rannajooned. Ekspeditsioonile kaasa sai ta tänu Henslowle , kes määras ta reisile palgata looduseuurijaks. Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab ,,elupõletaja". Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud. Lõpuks oli isa nõus teda ikkagi viieaastasele ekspeditsioonile kaasa lubama. Nii jäi ka usuteaduse ülikooliõpingud sedapuhku pooleli.
kubermanguga, aasta hiljem lõppes kubermangu eksistents Saksa okupatsiooni tõttu. Lätis on mõiste Liivimaa (Vidzeme ehk Läti-Liivimaa) Põhja-Lätit hõlmava piirkonna nimena siiani kasutusel. 2 1.2Liivimaa kultuur Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodiks peetakse ajavahemikku 1920-1940, mis algas Suomalaisuuden Liitto, Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt Lauri Kettuneni ja Oskar Looritsa ekspeditsiooniga rannaküladesse. Liivlaste kultuuri- ja seltsielu elavnes. Aastal 1923 asutati Lvõd Lt (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Põhiline osa olemasolevast liivikeelsest kirjandusest ilmus 1920- 1940. See on peaaegu täielikult tarbekirjandus: 5 vihikukest liivi lugemisraamatut (Akadeemilise
nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. 9 6.1 ROOTSI VÕIM (11541809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (18091917) 29. märtsil 1809.a
Soome elanikke, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke alikaid on leitud ka 13. sajandist. Rootsi võim (1154-1809) Soome 700 aastane seotus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik alustas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varasemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajaloooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks. 16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed. Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt. Soome suurvürstiriik (1809-1917) 29. märtsil 1809.a
Washingtoniga. Ameerikast Krusenstern sõitis edasi Lõuna-Aafrikasse, pärast Indiasse ja Hiinasse ning uuesti Inglismaale. Alles 6 aasta pärast, 1799.a.saabus Krusenstern tagasi Venemaale. Siin ta tutvustaski oma Ameerika ja Hiina meresõitude projekti. lk.9 Esiteks taoline teekond oli lühem, kui läbi Siberi. Teiseks - karusnahad sai Hiinas maha müüa tunduvalt kallimalt kui Venemaal. Kahe aasta möödudes nõustus isevalitseja Aleksander I taolise ekspeditsiooniga. TEELE Krusenstern oli juba 32 aastane. Ta oli hiljuti abiellunud ja pidi varsti saana isaks.Kuid, kui tema poolt väljapakutud projektiga nõustuti, ei kahelnud ta minutitki, mida teha.Tema unistus hakkas muutuma reaalsuseks. Teiseks kapteniks kutsus Krusenstern oma vana sõbra, Juri Fjodorovits Lissjanski. Sõbrad hakkasid koos valmistuma reisiks. Nüüd ilmnesid uued raskused. Mõned admiralid leidsid, et vene meremehed ei ole võimelised osalema nii pikkadel ja rasketel merereisidel
docstxt/.txt
Suured maadeavastused Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti. Teise reisi käigus avastas Väikesed Antillid, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmanda ekspeditsiooniga jõudis ta Venezuela rannikule. Mõtles, et äkki oli leidnud uue mandri. Tordesillase leping 1494. aastal sõlmitud leping, mille järgsel kõik 46-ndast meridiaanist lääne pool avastatavad maad kuuluvad hispaanlastele, idapoolsed aga porguallastele. Piir fikseeriti vaid Atlandil. Vasco da Gama jõudis Indiasse 1498. Amerigo Vespucci Brasiilia ekspeditsioonid, sai aru, et oli leidnud uue mandri Uus Maailm. Fernao de Magalhaes 1519. alustati ekspeditsiooni, 1522
Vastutasuks anti neile kirves ja mõned pärlid. Igal pool tervitas neid rõõmus ja sõbralik rahvas roheliste okstega, näidates nii oma head tahet ja rahuarmastavat meelt. Kahjuks oli aga pärismaalastel ka üks viga, nimelt kippusid nad meeskonnalt asju varastama ja nad tegid seda nii suurepäraselt, et vahele ei jäädud. Mitmeid kordi üritas James neid sellel teemal mõjutada, kuid metslased ei muutnud oma kombeid. Ühel päeval juhtus aga õnnetus, nimelt üks kunstnik, kes oli ekspeditsiooniga kaasa tulnud, haigestus ja suri. Cook ei teadnud, mida teha surnuga, sest metslased olid tulvil igasugust ebausku, ja nad ei oleks saanud aru sellest kui meeskond ta maha oleks matnud. Selle tõttu avaldati kunstnikule viimset au laeval ja ta keha lasti ookeani. James oli tähele pannud, et pärismaalased talitasid hoopis teisiti, nad mässisid surnu riideribadesse ja asetasid ta okstest korvi. Korvi asetasid nad vett ja puuvilju ning tõstsid korvi kõrgetele põikpuudele.
aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a
Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased Pidi tuberkoloosi tõttu reisima soojematele maadele 24 aastaselt käis Mehhikos, kus liitus arheoloogide ekspeditsiooniga ,,Anahuat" reisikiri Mehhikost Primitive Culture, 1871 arutleb kultuuri arengu üle, evolutisonistlik Kultuurijäänukite teooria kultuurilised elemendid, mis eksisteerivad, aag on oma funktsiooni kaotanud; on head selleks, et uurida minevikku Kultuuri definitsioon kuktuur kujutab endast seda keerukat tervikut, mis sisaldab teadmisi, usku, kunsti, moraali ja teadmisi, mis inimene on ühiskonna... omandada Kõigil on võrdsed võimed areneda
oli teise ja kolmanda korstna vahel pooleks murdnud. 1986. aastal pöördus Ballard vraki juurde tagasi. Järgnesid mitmed ,,Titanicu" vraki juurde sukeldumised. Muinasjutt ,,Titanicu" kullalastist ja peidetud aaretest ei osutunud muidugi tõeks, kuid toodi siiski pinnale palju ,,Titanicu" esemeid, nagu taldrikud ja masinaruumist pärit pronkssildid. Laevalt toodi üles isegi illuminaatorid ja üks massiivne aurumasina muhv. Kuna laevalt toodi palju asju, hakati ekspeditsiooniga tegelevaid inimesi nimetama hauarüüstajateks. Siiski saadi ,,Titanicu" vraki juurde sukeldudes palju uut teavet. Olulisem neist oli kindlasti see, et laev murdus keskelt pooleks. Kui seda poleks teada, tooksid inimesed võib olla siiamaani päevavalgele uusi võimalusi, kuidas luksusauriku vrakki pinnale tuua. Sonariga tehti kindlaks, et kokkupõrkel jäämäega tekkis ,,Titanicu" keresse allpool veeliini kuus suhteliselt väikest lekki, mille kogupindalaks võis olla 1,2 m2
vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine õnnetusennustus ei täitunud ja 7. augustil jõudis meeskond ühegi kaotuseta Raroia atollile Tuamotu saarestikus. Sellega oli tõestatud, et iidsetel aegadel võisid Lõuna-Ameerikast merele sõitnud inimesed jõuda Polüneesiasse. Just seda tahtiski Heyerdahl oma ekspeditsiooniga tõestada. Ta oli veendunud, et kauges minevikus tegid rahvad suhteliselt primitiivsete vahenditega pikki meresõite. Ühtlasi oli ta veendunud, et Polüneesia asustati idast läände ja mitte läänest itta (st Aasiast), nagu arvati tollal ja nagu arvavad teadlased nüüd juba geneetilisele analüüsile toetudes. Heyerdahli kummitas legend jumal Tikist, kes olla Polüneesiasse ja Lihavõttesaarele saabunud idast ning kes oli valget verd ja pika punase habemega. Kas viikingid
- Huvitus ka psühhofüüsikast, mis tegeles füüsika psühholoogiliste ja epistemoloogiliste probleemidega. - Doktoritöö oli vee värvist, vee optilistest omadustest. - Pärast doktoritööd huvitus rohkem filosoofiast, psühholoogiast ja epistemoloogiast, ent väljaõppe puudumise tõttu pöördus tagasi geograafia juurde. - Saksa geograafid vaidlesid, kas kultuuride mitmekesisus on tingitud rahvaste elukeskkonnast või määrab selle ideede levik. 1883. juuni ühines ta Saksa geoloogide ekspeditsiooniga Arktikasse, et uurida merevett arktilistes tingimustes. Ent huvitus ka suhtest inimeste elu ning nende keskkonna vahel, tahtis kirjeldada inuittide elukeskkonda ning võrrelda seda nende teadmistega. Vajadus mõista traditsioone, mis mõjutavad inimese taju Kaardistas Baffini saare rannajoont, kogus Inuittide legende, vaatles rituaale ja tseremooniaid. Õppis inuktikuti keelt ja käis Inuittidega jahil. Mõistis, et teadmised ei ole keskkonna otsene saadus, vaid mõjutatud kultuurist.
Nüüd tahab Dambõlda ka Kuntu'ga arved õiendada, ent enne, kui ta seda jõuab teha, on kohal külaelanikud, kes basmatsid kinni võtavad. Kuntust saab eeskujulik kolhoosnik. Teose lõpul sammuvad Temir ja Kuntu kahekesi pühapäeval mööda mägiteerada. Musa Muratalijev (1942) Sündinud Kirgiisi NSV's Nõrõni oblastis metsamajandi töölise perekonnas. Pärast keskkooli lõpetamist käis ta geoloogide ekspeditsiooniga mägedes, oli betoneerija, elektrik ja ajalehe kirjanduslik kaastöötaja, seejärel asus õppima Moskvasse Gorki-nimelisse kirjandusinstituuti. Lõpetas selle 1970, tuli koduvabariiki tagasi, töötas ajalehe ,,Nõukogude Kirgiisia" korrespondendina ja televisioonis ja oli uudisteagentuuri APN erikirjasaatja. 1974. aastast alates oli NSVL Kirjanike Liidu kirgiisi kirjanduse konsutant. Teoste ainestiku kirjanik saanud kodupaigast ja
annaabi.ee 
