Ekspedeerija peab hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahju. c. Ekspedeerija ei vastuta, kui ta tõendab, et kahju ei oleks saanud ära hoida korraliku ettevõtja hoolsusega. d. Kui kahju tekkimisele aitas kaasa saatja käitumine või veose eriline puudus, sõltub hüvitamise kohustus ning ka hüvitise suurus sellest, millises ulatuses need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. 19. Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon (FIATA) on rahvusvahelise ekspedeerimisega ja logistikateenuste pakkumisega tegelevate juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni tegutsemise eesmärgiks on: a. ekspedeerijate ja ekspedeerimise kui majandusharu huvide esindamine ja kaitsmine; b. ekspedeerimistegevuse kui majandustegevuse edendamine kõige globaalsemas
aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. ELEA Juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus mittetulundusühing Eesmärk: esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huvisid vältida ebaausat konkurentsi aidata kaasa ekspedeerimisalaste õigusaktide väljatöötamisele ja sellealase info levikule ELEA Juhatus 7liikmeline 2 aastaks Peasekretär Katrin Raie Ühinemine Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvahelise Föderatsiooniga FIATA ekspedeerijate ja nende klientide omavahelisi suhteid sätestavate ELEA Üldtingimuste sisseviimine Eestis. Üldtingimused jõustusid 1.07.1995.a. Need on analoogsed Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu Üldtingimustega NSAB 85 ELEA võeti FIATA liikmeks vastu 4.10.1995.a. FIATAsse kuulumine annab ELEAle ligipääsu ekspedeerimisalasele infole globaalses ulatuses,
juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule. Käesoleval ajal ühendab ELEA endas 51 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega või muude logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. FIATA (International Association of Transitaires and Assimilés/Rahvusvaheline Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Föderatsioon) FIATA transpordivaldkonnas suurim valitsusväline organisatsioon. Selle mõju on kogu maailmas. Prolog (kutseandja) Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing on füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus, mille tegevuse eesmärgiks on ostu-, hanke- ja tarneahelate juhtimise edendamine, ühingu liikmete professionaalsete oskuste pidev tõstmine ning arendamine ja selle kaudu Eesti majanduselu ning sotsiaalsfääri parendamine. Miljonimäng:
● KONOSSEMENT (BILL OF LADING)- Kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba transportimiseks vastuvõtmist, kohustub transportima kauba konossemendis kirjeldatud viisil lähtesadamast sihtsadamasse ning loovutama selle isikule, kes esitab konossemendi ja kellel on konossemendi alusel õigus kaupa vastu võtta. ● FIATA- MAANTEE ORGANISATSIOON Ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon. EEA on FIATA liige ja EEA liikmestaatuses ettevõtte võib taotleda FIATA assotsieerunud liikme staatust. ● IATA-ÕHUVEDU Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (International Air Transport Association, lühend IATA) on lennufirmade kaubandusühing. 240 lennufirmat, mis IATAsse kuuluvad, on peamiselt suured õhu teel vedajad. IATA toetab lennufirmade tegevust ning aitab sõnastada tööstuspoliitikat ja standardeid.
Faks: 6220 132 E-post: [email protected] Veebileht: http://www.abemi.ee Pealkiri 2: AS Schenker Pealkiri 3: Üldinfo Illustratsioon 3: pilt AS Schenker pakub regulaarseid veo-, erinevaid lao-, tollimis-, laialiveo teenuseid, lennu- ja konteinervedusid ning Eestisiseseid vedusid. Ettevõtte büroo- ja terminalipinnad asuvad logistiliselt soodsas kohas Tartu maantee ääres, Tallinna lennuvälja läheduses. Harukontorid asuvad Tartus, Jõhvis ning Pärnus. AS Schenker on Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) liige ning juhindub äritegevuses EEA üldtingimustest, mis on omakorda kooskõlas Põhjamaade Ekspedeerijate Liidu üldiste tingimustega. Karmen Lillepõld Lm08 Teenused AS Schenker teenuste valikusse kuuluvad maanteetranspordiveod Euroopa piires,
hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluste ja kaubamajakettide keskladudena. ladude tüübid 5 • Jaotuslaod- vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. ladude tüübid 6 3. Logistikafirmade ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid- vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. ladude tüübid 7 Transiitlaod- logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Transiidilaod asuvad enamasti sadamates ja raudteesõlmedes. ladude tüübid 8 4. Konsignatsiooni- ehk komisjonilaod- müüja ladustab
eelnevate vedajate õigusi, eelkõige pandiõigust. Iga eelneva vedaja pandiõigus kestab kuni viimase vedaja pandiõiguse lõppemiseni. Kui järgnev vedaja rahuldab eelneva vedaja nõude, lähevad selle vedaja pandiõigus ja nõue üle nõude rahuldanud vedajale. 9.05.2010 Transport ETV0120 66 33 Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Rahvusvaheline Föderatsioon (Fédération Internationale des Associations de Transitaires et Assimilés FIATA) · Asutatud Viinis 1926, praegu on peakorter Glattburgis (Sveits) · Valitsusväline rahvusvaheline organisatsioon, liikmeteks erialaliidud, ettevõtted ja üksikisikud ca 150 riigist · Eesmärgid Ekspedeerijate rahvusvaheline esindus- ja koostööorganisatsioon
- D Defitsiit- vajak, puudujääk, nappus Distributsioon- jaotamine, jaotus, jaotumus E Eesmärk- siht, suundumus Efektiivne- mõjus, tõhus, otstarbekas Erikontroll- teostatakse täiendavalt elektroonikakomponentide ja eriliste materjalide puhul vastuvõtualal F Faksima- dokumenti sidekanali kaudu täpse jäljendina edastama Finantseerima- rahastama Fikseerima- kindlaks määrama, jäädvustama, kindlasse olekusse seiskuma Funktsioon- tegevus, talitus, ülesanne FIATA- ülemaailmne Ekspedeerijate Assotsiatsioon G Globaalne- kogu maad hõlmav H Hulgi- rohkesti, hulga, suures koguses Hooldusladu- tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod, katkematu tootmise tagamiseks I Instrueerima- juhendama, juhtnööre jagama Installeerima- paigaldama, sisse seadama Insaider- asjatundja, omainimene, seesolija Inkasso- raha sissenõue Innovatiivne- parem, uuenduslik Inflatsioon- rahaühiku ostujõu vähenemine Ignoreerima- vältima, eirama, tahtlikult tähele panemata jätmine J
TTÜ Kodune töö nr 3 GPS kasutuspraktikad ja saadud kasud transpordiettevõttes Aine: TMJ3710 Transpordiökonoomika. Õppejõud:Tarvo Niine Firmast: Eesti kapitalil põhinev transpordi- ja ekspedeerimisfirma, kes pakub oma teenuseid alates 1995 aastast. Firma on Eesti Tööstus ja Kaubanduskoja ja ELEA liige. Firma on viimased viis aastat kuulunud Eesti ekspedeerijate top 50 hulka. Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat. Viis neist töötab kontoris ning 15 veavad vastavalt vahetustele ettevõtte 10 veoautoga kaupa. Põhilised sihtkohad on Euroopas, kuid aeg-ajalt vedavad ka Venemaale ja Ukrainasse. Ettevõtte teenustes on:
rahvusvahelises ulatuses kui ka kodumaal. Paljudel juhtudel algab ja lõpeb riskide tuvastamine ning hindamine tarnijate juures. Kui aga tarnijad hakkavad muutuma tarneahela juhtidele äärmiselt olulisteks riskide juhtimise objektideks, räägib see pigem nende vähesest professionaalsusest. Rahvusvaheliste saadetiste haldamine võib hõlmata kuni paarkümmend tarneahela osapoolt. Tegemist võib olla laevakompaniide, sadamaagentide, sitividoride, maantee- ja raudteevedajate, ekspedeerijate, laopidajate, tollimaaklerite ja pankadega. Kõik need osapooled nii üksikult ja ühiselt võivad suurendada oluliselt tarnete katkemise tõenäosust. Kõigil tarneahela lülidel on oma äritegevuse mudel ja sisemine töökord. Osa neist võib aga pöörata riskidele liialt vähe tähelepanu. Eelkõige puudutab probleem logistikatoimingute outsourcing'it ehk väljastostmist. Kompromiss võib sündida hinna- ja riskitaseme vahel, ja see peaks kajastuma igal juhul koostöölepingus
Sobilik transpordipakend pakub kaubale piisavat kaitset kogu transpordiahela vältel ja vastab kolmele põhilisele kriteeriumile: Tagab pakendi sisu puutumatuse Kaitseb kaupu väliste vigastuste eest Ei ohusta teisi kaupu, inimeste tervist ega keskkonda (nt ei leki) Lühendid ja nende sisu: RFS ( autodega eelvedu AWB alusel ), SDR (tingvaluuta, milles arvestatakse vedajate ja ekspedeerijate vastutuse ulatust ), AWB (lennuveokiri ), FCL (täiskonteiner), LCL ( osakonteiner), 20DC ( 20jalane kuivkaubakonteiner ), 40DC ( 40 jalane kuivkaubakonteiner ), TEU ( 20jalane konteiner, konteinerveo mõõtühik )
Sissejuhatus Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus
tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid
· Kaubanduse laod Hulgilaod Enamasti on need maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. Transiitlaod Transiitlaod on logistikafirmade suured vahelaod. Käsitletavad kaubakogused on suured, kaup seisab laos lühiajaliselt. Need on seotud suurte kaubavoogude saatmisega teistesse riikidesse
o Lühendid ja nende sisu: RFS (autodega eelvedu AWB alusel) – (road feeder service) RFS veab kaubad ette lennujaama, kuhu lennukompaniil on suurem arv lende ning seega on ka rohkem kaubaruumi ning hinnapoliitika paindlikum. Sellisel juhul koosneb lennutransport tegelikult kaubaveost lennuautoga ning siis edasilennust lennukiga. Kogu transpordi teekond on aga kaetud lennukaupade vedaja vastutusega. SDR (tingvaluuta, milles arvestatakse vedajate ja ekspedeerijate vastutuse ulatust). AWB (lennuveokiri) – kaubaveo lepinguks on AWB (air waybill), mis sätestab veo tingimused ja poolte õigused ja kohustused sh vedaja piiratud vastutuse ca 17 SDR (ca 21,7 EUR) brutokilo kohta. AWB kehtib kuni kaup on saajale või saaja esindajale sihtkohas üle antud. Hetkel veel AWB paberkandjal, kuid IATA töötab üleminukaga paberivabale süsteemile e-freight, mis peaks rakenduma 2016. aasta jooksul.
tekitavad rohkem segadust kui selgust, on VÕSis veolepingu osa täpne reguleerimine vedajate poolt vaadatuna siiski ülimalt tänuväärne. VÕS sätestab ka need mängureeglid, mida CMRis kirjas ei ole, kuid mis on vedajale eluliselt tähtsad, näiteks tellimuse tagasivõtmine tellija poolt, veotasu maksmisega viivitamine jne. Ekspedeerimisleping VÕSi viidud uudse lepinguliigina. Nüüd on olemas regulatsioon, millele saab allutada ekspedeerimislepinguid ja Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni (EEA) üldtingimusi. Siiski, VÕS, reguleerides ekspedeerija vastutust küllalt täpselt, võimaldab ekspedeerija õiguste ja kohustuste kindlakstegemisel liikuda nii veo- kui ka ladustamislepingu kohta käivate VÕSi sätete juurde, samuti ka kokkulepitud EEA üldtingimuste või kohaldamist leidvate rahvusvaheliste lepingute juurde. Sellega ei too VÕS selgust seni levinud vaidlusalustesse ekspedeerimisega seotud küsimustesse
ja käsitsemiseks. Tegutsevad ka kaupluse- ja kaubamajakettide keskladudena. Jaotuslaod Peamiselt on need vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus. Jaotusladudes teostatakse igapäevaselt saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. · Logistikakontsernide ja ekspedeerimisettevõtete laod Läbivooluterminalid Need on enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused. Nendes toimub saabunud kaupade väljastamine ja sorteerimine edasisaatmiseks erinevatel veomarsruutidel. Igapäevaselt tehakse läbivooluterminalides saadetiste konsolideerimist ja cross-docking`ut. 7 Logiproff
.......17 KASUTATAVATE LÜHENDITE LOETELU: ADR - "Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe" (European Agreement concerning the international carriage of dangerous goods by road) ATP - (Agreement of Transportation Perishable) - Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT - Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) - Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL - Autoettevõtete Liit TIR - TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU - Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK Autoregistrikeskus. Aadress Tallinn Mäepealse 19 TTK TLI-11 3.12.2012 1 EKSPEDIITORFIRMAD 1.1 Mis on ekspediitorfirma?
IMDG – IMO (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni) 1978.a. rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta II lisa, mida on muudetud 1978.a. Protokolliga (MARPOL 73/78). ATP (Agreement of Transportation Perishable) – Kiirestiriknevate toiduainete rahvusvahelise veo ja sellel veol kasutatavate eriveovahendite kokkulepe CEMT – Euroopa Transpordiministrite Konverents ERAA – Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon EEA (EFFA) – Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon AL – Autoettevõtete Liit TIR – TIR konventsioonile vastavalt väljatöötatud süsteem tolliprotseduuride kiirendamiseks IRU – Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit ARK – Autoregistrikeskus Rahvusvahelised transpordiorganisatsioonid FIATA – http://www.fiata.com/ IRU – http://www.iru.org/ OICA – http://www.oica.net/ TARNEKLAUSLID (INCOTERMS®) Järgnev teema on lisatud selleks, et anda kiire ülevaade tarneklauslite kohta
Ebakindlus logistikas Tähtis tegur materjalivoogude käsitlemisel ja analüüsil. Ebakindlus logistikas on põhjustatud enamasti ebapiisavast tarnevõimest, tarnekindlusest või tarne täpsusest ning ebatäpsetest ja valedest müügiennustustest. Materjalivoogude osas võib tähendada ebakindlus näiteks ebakindlust läbimisajas, ebakindlust prognoositava vajaduse ja tegeliku kasutamise osas, registreerimisvigu ja allhankijatelt saadud eksitavat informatsiooni. EEA (EFFA ) Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsioon. Inglise keeles Estonian Freight Forwarders Association. Efektiivsus logistikas Efektiivsus e tõhusus on kategooria, mis iseloomustab logistikas seda, millise ressursikuluga vajalik tulemus saavutatakse. Efektiivsust kujutatakse kui toimingu tulemusena saadud tulu ja selle sooritamiseks tehtud kulu suhet. Mida suurem on vastav suhe, seda efektiivsem ollakse Elektrooniline kaubandus Andmevõrkudes toimuv ostmine ja müük
kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile · Parem täpsus (~1m) · Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010 · Hinnang kuludele: 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur) · Ärimudel: avatud teenus tasuta + kommertsteenus tasu eest, EU plaan saada projektile alla oluliselt erainvesteeringuid 29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli · Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks · Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud · ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3
kasumit suurendada. Galileo projekt- Eesmärk: luua iseseisev alternatiiv USA GPSile Parem täpsus (~1m) Kavandamise algus 1999, otsus rahastamise kohta EU poolt 2002 plaaniga tööle saada 2010 Hinnang kuludele: € 3.4 bln (30 satelliiti orbiidil+ maapealne infrastruktuur) Ärimudel: avatud teenus tasuta + kommertsteenus tasu eest, EU plaan saada projektile alla oluliselt erainvesteeringuid 29. Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni üldtingimused- http://www.elea.ee/et/tingimused.html 30. DuPont analüüs ja logistika mõju finantsidele läbi DuPont mudeli • Lihtne mudel ettevõtte kasumlikkuse ja koguvara tootluse analüüsiks • Hõlmab ainult bilansi ja kasumiaruande andmeid – seega heaks võrdlusaluseks kõigile, kuna andmed on avalikud • ROE kolme komponendi eraldamine 1. Puhasrentaablus (net profit margin) 2. Aktivate ringlussagedus (asset turnover) 3
vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid
Siia kuuluvad veod tarnijatelt ning tarnijatele, veod klientidele ja klientidelt, samuti veod firma enda üksuste vahel. Kõigepealt peab olema võimalik välja selgitada transpordikulusid sisenevate vedude (ehk põhiveod: transport tarnijatelt) ja väljuvate vedude (ehk jaotusvedu: veod klientidele) lõikes. Peab olema võimalik välja selgitada nii transpordi kogukulusid kui kulusid segmentide lõikes (sissetulev, väljaminev voog tarnijate, klientide, transpordiliikide, vedajate / ekspedeerijate, toodete, jaotuskanalite lõikes). Detailiseeritus on vajalik, et teada, kuidas muutused logistilises süsteemis mõjutavad transpordiga seotud kulusid. Tavaliselt on transpordikulusid kõige lihtsam välja selgitada, eriti kui transporditeenust ostetakse sisse. Tavaliselt arvestatakse transpordikulude alla ka kõik transporditeenustega kaasnevad kulud (tollivormistus rahvusvahelistel vedudel, teenusepakkuja terminalikulu jms.), kui neid pakub transporditeenuse pakkuja
Hulgi- kaubanduses moodustab laotegevus olulise osa toimingutest tarneahelas või selle osas. See on põhjus, miks pööratakse kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuses. Kuna logistikafirmade ladusid läbiv kaubavoog koosneb tavapäraselt suures osas valmis- toodetest või toorainetest ja materjalidest, mille hoiustamise ja käsitsemise ühikud on sarnased valmistoodangu omadega, käsitletakse ekspedeerijate, vedajate ja laoteenuse osutajate ladusid hulgikaubanduse ladudena. Logistikaettevõtete tehnoloogiline korraldus ja töökorraldus langevad suures osas kokku hulgimüügiettevõtete ja maaletoojate omadega. Tegevusvaldkonna ja/või kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid järgmiselt: · tootmisettevõtete laod · hulgikaubanduse laod 11 Kauba käitlemine 259
Ekspedeerija võib tegutseda paljudes rollides olenevalt sellest, milliste teenuste osutamine on konkreetsel juhul kliendi ja ekspedeerija vahel kokku lepitud. Osu- tatavate teenuste skaala sõltub sellest, kui kaugele soovib ekspedeerija minna klientide teeninda- misel vastutuse ja riskide võtmisega. Ekspedeerijate teenindamisvõrgustik on viimase paarikümne aasta jooksul hoogsalt laienenud ja globaliseerunud. Lisaväärtuse loomisel on eriline koht riskide haldamisel. Tarneahelate riskide haldamine on oluline sõltumata sellest, kas vaatluse all on tooted või nendega seotud toimingud / osutatavad
erinevate tootmisüksuste vahel), Hoolduslaod ( tagavaraosade, tarvikute ja tööriistade laod katkematu tootmise tagamiseks) Valmistoodangulaod. Kaubanduse laod- Hulgilaod (maaletoojate ja hulgimüüjate laod suurte kaubakoguste ladustamiseks ja käsitlemiseks )Ja Jaotuslaid ( vahelaod suurte hulgiladude ja jaekaubanduse vahel ning piirkondlikud laod, kus on suur kauba liikumise tihedus) Logistikakontsernide ja ekspedeerimisetevõtete laod- Läbivooluterminalid (enamasti vedajate, ekspedeerijate ja logistikafirmade sorteerimiskeskused) Transiitlaod ( logistikafirmade suured vahelaod, kaup seisab lühiajaliselt) Avalikud laod e nn laohotellid ( logistikafirmade suured laokompleksid kus hoitakse firma transpordiga sisse toodud klientide kaupu) Avalike ja lepinguliste ladude kombinisatsioon ( komplekse logistilise teenindamise ja paindliku klienditeenindusega kaasaegsed laod, kus lisaks ladustamisele osutatakse klientidele mitmesuguseid erinevaid lisateenuseid
annaabi.ee 
