valitsuse vastased , korraldades aastal 1940 21.juunil demonstratsioone ja valmistasid ette Eesti okupeerimist). 2.Karl Vaino EKP Keskkommitee liige. Ei kaitsnud Eesti kultuuri ja vältis eesti keele kõnelemist. 3.Johannes Käbin EKP juht 1950-1978. Kollaborante mujal maailmas 1. Vidkun Quisling Norra poliitik, kes tegi koostööd saksa okupatsioonivõimudega. 2. Philippe Pétain Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastatel1940-1944. Toetas Saksamaad, kus oli tal ka eksiilvalitsus. Läks kaasa juutide hävitamisepoliitikaga. 3. Andrei Vlassov Oli Nõukogude liidu suhtes kollaborant. Tema eest vedamisel loodi Vene vabastusarmee olles ise endide Nõukogude kindral. Suhted okupeeriva riigi võimuesindajate ja okupeeritud ala elanikkonna vahel võivad olla : 1) Elanikud toetavad okupeeriva riigi reziimi ja teevad koostööd okupeeriva riigiga kaitstes ennast ja enda perekonda.
Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle. Repressioonid. Holokaust. Eestlased II maailmasõja ajal Eesti Vabariigi Rahvuskomitee (1944). Uus valitsus (Otto Tief). EV eksiilvalitsus. Mobiliseerimine võõrvägedesse. Metsavennad. Põgenemine (u 80 000 inimest). Kollaborandid. Kannatajad. II maailmasõja mõju Eestile. Eesti kaotas iseseisvuse. Riik ja elanikud said rängalt kannatada. Linnad purustatud (Narva, Tallinn). Rahvaarv vähenes u 200 000 võrra. Majandus kannatas (tööstus ja põllumajandus).
Juuli-august- (Sinimäed)saksa väed tõmbusid tagasi Tannenbergi liinile. Vene väed lõpetasid pealetungi Sinimägedes. August- Kagu Eesti- Punaväelased alustasid pealetungi Pihkvast Lõuna- Eestisse 18. Sept- J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 20.sept- Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp 21.sept- valitsus lahkus Eestist 22.sept- Nõukogude tankid sisenesid Tallinnasse 24.nov- Eesti laskurkorpus jõudis välja Sõrve poolsaare lõunatippu Eksiilvalitsus- tegutseb väljaspool oma riiki Suvesõda 22juuni – 21oktoober 1941
Eesti riigipead läbi aegade • 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem)ja parlamendi esimees • 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid • 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts • 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised • 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) • 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri • 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel • 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus: • Kuusikko, K. Ametnike kohustus anda kodanikele nõu kui hea haldustava. European Public Law. Vol. 7 (2001) no. 3
ajakirjandus kirja ei avaldanud, kuid kopeerituna saavutas päris laia leviku. Ka välismaal korralik reaktsioon. Koostajateks J.Kaplinski, M.Lauristin, R.Ruutsoo, A.Tarand jt Väliseestlased.Kokku jäi II maailmasõja järgselt läände u 65000 inimest, suurimad kogukonnad ning keskused Rootsis (Stockholm), Kanadas(Toronto), USA-s(New York) ja Austraalias(Sydney) Poliitilised organisatsioonid: New Yorgis EW Peakonsulaat, selle toetajad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus
Tiibeti rahva eksistentsi ohustava rahvastiku ümberpaigutamise poliitika lõpetamise; 3. tiibetlaste põhiliste inimõiguste ja demokraatlike vabaduste austamise; 4. Tiibeti looduskeskkonna kaitse ja 5. tõeliste, Tiibeti tulevast staatust ja tiibetlaste ning hiinlaste suhteid puudutavate läbirääkimiste alustamist. Dalai-laama kordas seda ettepanekut 1988. aasta juunis Europarlamendi ees Strassbourgis, kus ta tegi, nagu ta ise väljendas, viimase järeleandmise - eksiilvalitsus nõustuks Hiina kontrolliga valis- ja kaitseküsimustes, kui muudes valdkondades oleks Tiibetil täielik autonoomia. Tiibet ja Hiina Rahvavabariik 7. oktoobril 1950 ületasid 40 tuhat Hiina Rahvavabastusarmee ( edaspidi RVA) võitlejat Tiibeti piiri. HRV valitsus tegi ametliku avalduse, kus oli öeldud, et : " RVA-le on antud käsk liikuda edasi Tiibetisse, selleks et vabastada 3 miljonit tiibetlast imperialistide rõhumisest ja tugevdada Hiina läänepiiride kaitset
Eesti riigipead 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism
Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief.Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief'i. Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus,kes oleks emigratsioonis võitlust jätkanud. Samal ajal lähenes Punaarmee Tallinnale.Linna kaitsta ei õnnestunud ja 22. septemberil vallutati see venelaste poolt. Pärast mandriosa vallutamist kandus võitlus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrvesäärel (Tehumardi öölahing). 24.nov. sakslased purustati ning eesti oli taas okupeeritud venelaste poolt. Miks ebaõnnestus taastada EV???? a)Punaarmee oli tunduvas arvlises ülekaalus.
olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut. Nende eesmärkide nimel koostati märgukirju ja saadeti laiale, peale selle veel igal pool üritati tutvustada seda ja korraldati meeleavaldusi. 1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond. Ja siis moodustati E poliitiliste erakondade koostööorg. E Rahvusnõukogu. Selle toetajaskond moodustas 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsus, mille juhiks sai August Rei. siis tuli Tõnis Kink ja siis Heinrich Mark. Seda eksiilvalitsust ei tunnustanud New Y. asuv *E Vab. Peakonsulaat-teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Eesti Rahvuskomitee, E Kesknõukogu lõid vastukaaluks pagulusvalitsusele(eksiilval.)Ülemaailmse E Kesknõukogu, mille toetajad Rootsis asutasid omakorda Rootsi Eestlaste Esinduse.Juurde loodi uusi pol. Rühm.i 1-pooldasid rahvusühtsust2-vastasid ka jaatavalt pagulusele. Pagulasühisk.
4. Eesti riigipead läbi aegade 1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem) ja parlamendi esimees 1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid 1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts 1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Konstantin Päts 15 Kasutatud kirjandus: 1. Laur, M., Pajur, A., Tannberg T. (1997) Eesti ajalugu 2. 2
Sai ÜRO liikmeks 1991, viimased NSVL väeosad lahkusid 1993. 36. Holland XX sajandil Esimese maailmasõja ajal oli Holland neutraalne, toodete import läbi Hollandi oli Saksamaa jaoks vajalik, et ellu jääda. Teise maailmasõja ajal vallutati Holland 1940 aastal, oli välksõda ning anti alla 4 päeva hiljem. Sõja ajal tapeti 100 000 Hollandi juuti, hollandlased olid natside töölagrites, maalt võeti kogu toit. Oli lubatud vaid üks partei, eksiilvalitsus ei saanud Indoneesia okupeerimist jaapani poolt peatada. Holland vabastati liitlaste poolt ning siis sõditi Indoneesiaga. 54 aastal olid poliitilised reformid, dekoloniseerimine. Seoti end rohkem naabritega ja ei oldud neutraalsed. Oli üks asutajaliikmeid Beneluxi ühenduses, NATOs, Euroopa söe ja terase liidus, mis arenes euroopa majandusühenduseks ja siis euroopa liiduks. Emigreerimist soodustati, pool miljonit hollandlast emigreerus pärast sõda. 60ndad ja 70ndad
1) koloniaalrahvas 2) lõhutud rahvas (välisokupatsioon) Võimalik valida või taastada iseseisvust? VALITSUSTE TUNNUSTAMINE Käib riigi tunnustamisega üldiselt käsikäes. Kui ebasümpaatne valitsus, ei saa öelda, et ei tunnustata enam riiki. Samas ei saa ka ainult valitsust mitte tunnustada on riigi üks tunnus. Sel juhul lõpetatakse lissalt diplomaatilised suhted. Puerto Rico saar kuulub USA kaitse alla, tegelt autonoomne. Eksiilvalitsus: tahetakse, tegemist sõjaolukorraga valitsus eksisteerib väljaspool oma riigi territooriumit ja teised riigid tunnustavad seda on ajutine KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI (JUURDE)? Ostmisega (kui teine riik valmis müüma) Kinkimisega Vahetamisega Loobumisega Leiuga, avastamisega Looduslikel tingimustel 6 RIIGI SUVERÄÄNSUSE ULATUS
Riikide ja valitsuse tunnustamine ei ole sama asi. Riiki ei saa olla kui ei ole valitsust. Samas, kui valitsus kaob, siis riigi olemasolu jääb alles. VALITSUSTE TUNNUSTAMINE Käib riigi tunnustamisega üldiselt käsikäes. Kui ebasümpaatne valitsus, ei saa öelda, et ei tunnustata enam riiki. Samas ei saa ka ainult valitsust mitte tunnustada on riigi üks tunnus. Sel juhul lõpetatakse lihtsalt diplomaatilised suhted. Puerto Rico saar kuulub USA kaitse alla, tegelt autonoomne. Eksiilvalitsus: Eksiilvalitsus ehk pagulasvalitsus on riigi valitsus, mis on olnud sunnitud oma riigist lahkuma ja tegutseb sellest väljaspool. tahetakse, tegemist sõjaolukorraga valitsus eksisteerib väljaspool oma riigi territooriumit ja teised riigid tunnustavad seda on ajutine KUIDAS RIIK SAAB OMALE TERRITOORIUMI (JUURDE)? Ostmisega (kui teine riik valmis müüma) Kinkimisega Vahetamisega Loobumisega Leiuga, avastamisega
Korraldati poliitilisi meeleavaldusi ja osaleti teistel üritustel, kus oli võimalik oma eesmärke ja taotlusi tutvustada. Nende rahastamiseks loodi 1946. aastal Eesti Rahvusfond. Tähtsaks pagulaste poliitiliseks keskuseks sai esialgu Rootsi, kuhu jäid enamik Eesti Vabariigi ajal olnud tipp-poliitikuid. Loodi mitmeid pagulasorganisatsioone: Eesti Komitee(1944), Eesti Rahvusfond, Eesti Rahvusnõukogu, eksiilvalitsus eesotsas August Rei, peale teda Tõnis Kint ja tema järglasena Heinrich Mark. Kahjuks ei tunnustanud seda eksiilvalitsust New Yorgis asuv Eesti Vabariigi Peakonsulaat kui teine oluline Eesti riikluse kandja välismaal. Sama meelt olid ka Põhja-Ameerikas asuv Eesti Rahvuskomitee ja Eesti Kesknõukogu Kanadas. Nemad lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, mille 14
Ähvardava okupatsiooni eest põgenes 1944. aastal kodumaalt umbes 75 000 inimest. See oli Eestile oluliseks kaotuseks. Aga pagulaskond tegutses aktiivselt ja mitmekülgselt, et teavitada maailma avalikkust Eesti Vabariigi okupeerimisest Nõukogude Liidu poolt ja taotleda abi iseseisvuse taastamiseks. Selleks kasutati märgukirju, trükiseid, lobby-tööd, demonstratsioone, konverentse jne. Ühise eesmärgi nimel tegutsesid nii eksiilvalitsus, välisesindused, pagulaste poliitilised keskorganisatsioonid kui ka üksikisikud. Korraldasid ka rahvusvahelist koostööd. Välisvõitluses olid abiks raadiojaamad Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa. Eestluse säilitamine toimus eelkõige omakeelse kirjasõna ja ühistegevuse kaudu. Eestikeelne ajakirjandus aitas väliseestlasi üksteistele läheneda ning säilitada keelt elavana. Välismaal on välja antud muljetavaldav hulk eestikeelseid trükiseid. Eestlaste seltskondlik
Osad anti ka välja (eriti Rootsi). Tagasi pöördus nendest umbes 15 000 inimest. Läände jäi umbes 6570 000 inimest. Saksamaalt üritati edasi pääseda: USA, Kanada, Austraaliasse. Suuremad kogukonnad tekkisidki: USAs, Kanadas, Rootsis, Austraalias ja ka Saksa Liitvabariigis. Poliitiliselt oli kaks erinevat suunda nende suhtes: 1. (peamiselt Rootsi) Eesti Rahvusnõukogu toetus Vaikiva ajastu eelsele poliitikale. Eksiilvalitsus eesotsas algselt A. Rei, kõige viimane oli H. Mark. Kui Eesti iseseisvus siis andsid võimu üle. 2. (USAs) Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Pätsi poliitika pooldajad. Nendel oli Eesti Peakonsulaat New Yorkis, eesotsas oli E. Jaakson. Tööd jätkasid kõik need ühingud, mis Eestis olid keelatud. Anti välja eesti keelseid ajalehti. Nendes rajati omad Eesti majad
aasta lõpus ja see kiideti 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel heaks. Põhiseadus jõustus 3. juulil. *Presidendi ja Riigikogu valimised toimusid 20. septembril 1992. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai Lennart Meri. Riigikokku valiti kokku 9 valimisliidu esindajat ja valitsusjuhiks sai Mart Laar. See valitsuskoalitsioon püsis koos 1994 kevadeni. 1993 oktoobris toimusid kohalike omavalitsuste valimised. *Riigikogu valimiste järel lõpetas tegevuse Eesti Kongress ja ka eksiilvalitsus andis oma volitused üle põhiseaduslikult valitud Riigikogule. *1992 lõpus kinnitas Riigikogu ametisse Riigikohtu esimehe Rait Maruste. Seega rakendusid tööle seadusandlik võim (Riigikogu), täidesaatev võim (Vabariigi valitsus) ja kohtuvõim (Riigikohus). *1992 juunis viidi läbi rahareform. Rahareformi tulemusel eralduti rublatsoonist. Mõne kuuga saavutati sisemajanduslik tasakaal. Eesti majandus avanes Läände.
a Nõukogude Liit Eesti ei saanud oma iseseisvust realiseerida pool sajandit kestnud okupatsiooni ajal. Uus ühiskondlik-poliitiline situatsioon kujunes Eestis 1980. aastate keskpaigast alates ja oli seotud kommunistliku reziimi krahhiga NSV Liidus ja Ida-Euroopas. Selle perioodi esimeseks põhiseaduslikuks aktiks (mitte eelpõhiseaduslikuks aktiks, sest Eesti riik eksisteeris, vaatamata okupatsioonile, edasi de jure ja toimis ka tema 1937. a põhiseadus, mille alusel tegutses eksiilvalitsus) võiks pidada akti, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks (vrd 1937. a põhiseaduse § 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsupääsuke Eesti rahvussümboliteks. Selles aktis on oskuslikult ühendatud riik ja rahvas, riiklikud ja rahvussümbolid. Sellist riigi ja rahva ühendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivõimu aluse ja kandja kui ka kõrgeima riigivõimuorganina
Nende sündmuste ajal oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, mille etteotsa sai O.Tief. Viimaseks EV peaministriks oli Uluots. Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril ametisse Eesti Ajutise valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Loodeti, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant. Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus, kes emigratsioonis võitlust jätkab. Samal ajal lähenes punaarmee Tallinnale. 22. septembril linn vallutati. Võitlus kandus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrve säärel (nt. Tehumardi öölahing). 24. novembril Eesti taasokupeeriti venelaste poolt. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariiki? 1. Punaarmee oli tunduvas arvulises ülekaalus. 2. Eestlastel puudusid relvad, samal ajal punaarmee oli maailma parima sõjatehnikaga.
Seda soosis ka dubleeritud haridussüsteem, mis võimaldas lasteaiast kõrgkoolini õppida nii vene kui ka eesti keeles. (Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Eesti NSV ja muu maailm. (EA VI, 356-373; Sepp 2008) [L+I] „Raudne eesriie“. Piirirežiim. Suur põgenemine. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused. c
Ühe kuuga alistati Poola. See oli seotud MRP-ga. NL poliitikaks poola orjastamine, kõrgkoolide sulgemine, haritlaskonna hävitamine, sunnitöö. 43' Ülestõus Warssavi getos (19 aprill). Oli üsna heroiline, kuid lootusetu juutide poolt. Sellele järgnes massiline inimeste koonduslaagritesse saatmine (Treblinka ja Auschwitz). 450 000 inimesest, kes olid väiksesse getosse surutud jäi ellu vaid vaevalt 300. 43' avastasid Sakslased Katõni massihauad (4000 maha lastud Poola ohvitseri). Poola eksiilvalitsus nõuab asja uurimist, mille peale tühistab Moskva Poola-NL 41' loodud lepingu ja loob diplomaatilised suhted Poola Rahvusliku Vabastamise Komiteega (Lublini komitee) 44' Warssavi ülestõus natside vastu 1. august (Armia Krajowa). Kaks kuud kestis, aga suruti jõuga maha. Kättemaksuaktsioonina hävitati terve linn põhimõtteliselt. 45' Poola "vabastati" Punaarmee poolt. Londonis eksiilis olnud valitsus tuleb tagasi, aga domineerima hakkas hoopis NL läbi Lublini Komitee
Mehi-14523 Naisi- 6148 Tsiviilisikuid- 11170 Sõjavange-9451 (Võib välja arvestada) Pagulaskonna tegevuse põhisuunad: Suurem osa täisealistest põgenikest pidi hakkama leiba teenima füüsilise tööga. Nii oli USA-s esialgu valdaval kohal vabriku- ja käsitöö, naiste puhul ka majateenija amet; Kanadas põllu- ja metsatöö; Rootsis meeste puhul metsa- või põllutöö; Belgias mindi tööle kaevandustesse ja Austraalias kanafarmidesse. Eksiilvalitsus: Ehk pagulasvalitsus, mis on sunnitud lahkuma oma riigist ja tegutseb sellest väljaspool. Rootsi ja USAs oli eestlaste väike kogukond, kus oli palju haritlasi ning sai tegeleda vähemat sorti poliitikaga. Välis- ja Kodu-Eesti suhted: Alates 1970. aastatest tekkisid pagulastel sidemed vabadusvõitlejate ehk teisitimõtlejatega kodumaal, ning 1980-ndate lõpus aitasid pagulasorganisatsioonid Eesti poliitikutel luua sidemeid lääneriikide valitsuste ja ühiskondlike organisatsiooniga
■ 1917-1918 eraldumine ebaseaduslik b. EV kontinuiteet ■ Riigiorganite puudumine, neid ei saanud uuesti tekitada (ei saanudki järgida 1938. a põhiseadust) ■ 1940. aastal Eesti okupeeriti ja annekteeriti, valitsusel polnud mingit võimalust seda protsessi kujundada; eksiilvalitsus ■ REV situatsioon ■ Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita) ■ Faktiline sund ■ Vastupanuliikumised ■ Euroopa Inimõiguste kohtulahend 17.01
annaabi.ee 
