Katsun siiski materjalide ja märkmete põhjal midagi kirjutada. Esimeses osas vaatlesime etalonmudeliga adaptiivsüsteeme. Etalonmudeliga süsteemi puhul antakse regulaatorile näidismudeli abil ette soovitud objekti käitumine, mida regulaator siis täita püüab. Tavapärasest etteantavast seadesuurusest erineb etalonmudel sellepoolest, et näitab lisaks ka käitumise soovitud tulemuseni jõudmiseks. Adaptiivse süsteemi puhul vaatab regulaator etalonmudeli väljundit. Etalonmudeli väljund muutub ajas, seadesuurus ei muutu. Selleks, et süsteem oleks lihtsalt häälestatav, peab etalonmudel olema võimalikult lihtne. Samas ka piisavalt keeruline, kirjeldamaks süsteemi vajalikul keerukustasemel. Juhitav mittelineaarne süsteem on kirjeldatav mudeliga Etalonmudel : am valikust sõltub süsteemi kiirus (mida väiksem, seda kiirem). Hm (S) = bm / S-am Häälestatav regulaator: Simulinkis koefitsendid; g, g1, g2 on vastava k kaalukoefitsendid. Mida suurem g,
................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3. Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm ..........................................................16 1.5. Õppimise ülesanded ...............................................................................................16 2. Teoreetilised alused ............................................................................................................19 2.1
................................................................................10 1.3.3. Iseorganiseeruvad närvivõrgud ........................................................................11 1.4. Õppimine, õpiprotsessid, õpialgoritmid .................................................................12 1.4.1. Gradient vea pöördlevi meetod ........................................................................14 1.4.2. Widrow-Hoff'i algoritm ...................................................................................15 1.4.3. Kohonen'i iseorganiseerumise algoritm ..........................................................16 1.5. Õppimise ülesanded ...............................................................................................16 2. Teoreetilised alused ............................................................................................................19 2.1
Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja väljundmuutuja seos määratud teatava diferentsiaalvõrrandiga, mille lahend kirjeldab väljundmuutuja sõltuvust sisendfunktsioonist nulliste algtingimuste olukorras. Millest sõltub süsteemi käitumine- Süsteemi väljund sõltub sisendist ja süsteemi algväärtusest, kuidas mõjutab sisend süsteemi olekuid ja need omakorda väljundeid. Muutusi süsteemi käitumises põhjustavad süsteemi parameetrite (tavaliselt väikesed) muutused (tundlikkus). Mittestatsionaarse süsteemi puhul sõltub olekusiirdefunktsioon otseselt ajast. Statsionaarse süsteemi olekusiirdefunktsioon otseselt ajast ei sõltu. Energia, võnkumiste vms
mitteanalüütilisteks mudeliteks (programmid), need võimaldavad süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida nt ohtlikes olukordades. sisend-väljund mudelid (nö must kast, ei huvita mis sees toimub, huvitab ainult sisend ja väljund) ja sisend-olek-väljund mudel (huvitab mis mustas kastis sees on). Muutujad ja parameetrid: Muutujad - süsteemi iseloomustavad suurused, ajast sõltuvad (sest enamik süsteeme on pidevalt muutuvas seisundis), nt sisend, väljund, olek, häiringud (mürad), üldiselt mõõdetavad. Kirjeldavad süsteemis toimuvaid dünaamilisi protsesse. Orienteeritud süsteemis, kus on põhiliselt tegemist informatsiooniliste protessidega, nimetatakse muutujaid ka signaalideks. Kõik süsteemi muutujad on esitatavad reaalarvuliste hetkväärtustega aja funktsioonidena. Hetkväärtused võivad sõltuda teiste muutujate (sama või varjasema ajamomendi) hetkväätustest.
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk.
punkt asub tema tsoonis. Tähistused funktsiooni B(y) avaldises J on aktiivsete piirangute indeksite hulk, b on sihifunktsiooni (y) vähim väärtus, mis on leitud hetkeni, mil jooksev punkt sattus piirtsooni, on arv, mis iseloomustab jooksva punkti tungimise sügavust j piirangu tsooni ja mis leitakse järgmise valemiga: =( g(y))/, kui y asub tsoonis 0g(y) ja =0, kui y asub väljaspooli piiritsooni, st g(y)>. Kui vektor y asub piiritsoonist väljas (lubatavas piirkonnas) siis =0, j=1, ..., m, aga sihifunktsioon ise teisendub kujule: B(y) = b + [(y) - b]*1 = (y) 23. Optimeerimine tõenäosusliku informatsiooni alusel. Vaatleme ülesannet kujul min(y, w), kus y on juhitav parameeter ja w on juhusliku iseloomuga mittejuhitav parameeter. Sihifunktsiooni ekstreemum sõltub parameetrist w ja seetõttu saab minimeerimisülesannet käsitada vaid tõenäosuslikus mõttes. Nt olgu juhuslikul parameetril w kolm
grey koodiga loendurid kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. g= Q I+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise võimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumälust lugemiseks (pop) .
Arvutis säilitatakse programme (käskude jada) ja andmeid mälus kahendkujul (0-de ja 1-de jada). Põhiliselt on kasutusel von Neumanni tüüpi arvuti arhitektuur, kus nii käsud kui ka andmed asuvad samas mälus. Eksisteerib ka Harvardi arhitektuur kus on eraldi mälu käskudele ja andmetele. Kogu programmi täitmine eeldab pidevat andmevahetust protsessori ja mälu vahel. Protsessorisse loetakse käske ja andmeid ning mällu kirjutatakse resultaate (andmeid, mitte käske). Sisend ja väljund ei pruugi toimuda üldjuhul läbi protsessori vaid võib olla teostatud ka otse mälu ja sisend-väljund seadmete vahelise andmevahetusena. Mälust saab lugeda ja sinna kirjutada käske-andmeid sõnade kaupa. Eri protsessoritel on erinev sõna järgulisus. Aadress on kahend kood (number) mis näitab millise sõna poole toimub pöördumine. Mälus on taoline 0-de ja 1-de jada. Koodi enda järgi ei ole võimalik eristatda kus on andmed ja kus käsud.
Q Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T- trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks. - Asünkroonne SR-triger – ilma sünkrosisendita triger, mis muudab väärtust sisendite muutumise järgi. Saab koostada kahest VÕI-EI-elemendist. Keelatud väärtus: S = R = 1. Väljund tuleneb S-sisendi väärtusest, kui pole keelatud väärtus. - Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H).
samapalju aega sõltumata tema asukohast mälus). Põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki: staatilised koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Andmesõna pikkuseks on tavaliselt 8, 16, 32 jne bitti. dünaamilised Dünaamilises muutmälus säilib info MOSFETtransistori paisu mahtuvuse elektrilaenguna
......................................................... 6 o transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL) ............................................. 6 o emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL) ....................................................... 6 o integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL).................................................. 6 kolme olekuga väljund .................................................................................................................. 7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid ......................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ................................................................................................. 7 välistav või (eXclusive-OR) ................................................................................
1 signaal 0 ainult y katsioon siis, kui x2 = 1 ja x2 x2 x1 = 0. Loogiline y järeldus 9. Keeld Väljund võrdub x u y y = x⋅u x & sisendiga x, kui y signaal u on 0. u y Sinaali u = 1
g= Q + Q Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos kui ka neg suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, oendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. Adresseerimise viisid. 1. otsene adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa operandi aadress kas pika aadressina mällu või lühikekese aadressina registermällu. 2. vahetu adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa konstant. Konstant paikneb mälus käsukoodide vahel või on pandud samasse mälu sõnasse käsukoodi juurde. 3. kaudne adresseerimine käsukoodiga antakse kaasa adressi aadress
..........6 diood transistor loogika ( Diod Transistor Logic - DTL)........................................................6 transistor transistor loogika (Transistor Transistor Logic - TTL)........................................... 6 emittersidestuses loogika (Emitter-Coupled Logic - ECL)..................................................... 6 integral injektsioon loogika (Interrated Injektion Logic - IIL)................................................6 kolme olekuga väljund ................................................................................................................7 avatud suudmega/kollektoriga loogikaelemendid....................................................................... 7 Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme ....................................................................................... 7 välistav või (eXclusive-OR).......................................................................................................
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
g= QI+ QI +1 Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger. Reversiivne loendur - Loendur, mis loendab nii pos. kui ka neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandeks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali. Ringloendur - Loendur, mis on moodustatud nihkeregistrist, kui selle väljund ühendada sisendiga. 2. Pinumälu(stack)realiseerimine ja kasutamine protsessoris. Pinumälu – LIFO ehk Last in, first out. On mälu poole pöördumise viis, registrisse viimasena kantud andmed saab esiemsenas välja võtta. Tegemist on protseduuriga, mis tegeleb andmestruktuuride loeteluga, kus järjest kantakse andmed registrisse, mis uuesti pealt järjest vastavalt vajadusele välja võetakse. Andmete lugemiseks või kirjutamiseks läheb vaja vaid ühte binaarkujul olevat viitava arvuti
Soojusautomaatika eksamiküsimuste vastused 1. Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja
U 2 = U 1 K PJ R 2 ekv K PJ = R1 + R 2 ekv R 2 Rt R 2 ekv = R 2 + Rt 52 Logaritmiline sageduskarakteristik. (tegelikult neid on kaks) ASK amplituudi sag.karak. Süsteemi väljund sisendpinge amp- lituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest ). FSK faasi sag.karak. Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või ). Logaritmiline on sageduse mastaap! Põhjus: muidu suur sag. diapasoon ei mahu ära. Ühik (dekaad) _____________________________________________________ 0,1 1 10 100 1 10 100 1 f (või ) Hz Hz Hz Hz kHz kHz kHz MHz log.mastaabis Log.ASK puhul on Y teljel 20log10 (pingeampl
D trigeril on kaks sisendit – D andmesisend ja C clock sisend. Niikaua kui C=0, säilitab triger oma väärtust. Kui C=1, siis antakse trigerile D väärtus, kas 0 või 1, oleneb D väärtusest. Seega säilitab D triger oma väärtust seni kuni tuleb uuesti clock sisendisse1. Ehk kui C=1, Q=D ja C läheb nulliks(C=0), nüüd on trigeri väärtus Q=D kuni aja t pärast tuleb uuesti sisend C=1 ja siis saab Q väärtuseks jälle D väärtus. Potentsiaaliga sünkroniseeritav D-triger D-trigeri väljund võtab sisendis oleva väärtuse , kui sünkrosisend seda lubab. Frondiga sünkroniseeritav D-triger Frongida sünkroniseeritav triger lülitub ümber, kui C-sisendi väärtus muutub 0–st 1–ks või 1-st 0-ks. Lülitumine toimub AINULT frondi ajal. JK-TRIGER (Jump Key) Potentsiaaliga sünkroniseeritav JK Sarnaneb oma käitumiselt SR-trigeriga. Erinevus on kombinatsiooni J=K=1 juures. Triger võtab eelmise olekuga vastupidine olek. Frondiga sünkroniseeritav JK-triger
Statistiline tõenäosus. Bernoulli suurte arvude seadus. [20]. Sõltuvad ja sõltumatud sündmused. Sündmuste summa ja korrutis. [21]. Täistõenäosuse valem. Bayesi reegel. [22]. Bernoulli valem (k katse õnnestumine katsete üldarvu n korral). [23]. Kord- ja algarvud. Algarvude jaotus, algarvulisuse kontroll, Eratosthenese sõel. [24]. Naturaalarvude kanooniline kuju. Suurim ühistegur ja vähim ühiskordne. [25]. Fermat teoreem. Pseudoalgarvud ja Carmichaeli arvud. [26]. Eukleidese algoritm. [27]. Lineaarsed diofantilised võrrandid. [28]. Täisarvude kongruentsid. Kongruentsi omadusi. [29]. Moodularitmeetika. [30]. Algarvulisuse Fermat` test. Miller-Rabini test. [31]. Graafid ja graafide omadused. Ahelad ja tsüklid graafis. [32]. Euleri graafid. Hamiltoni tsüklid. [33]. Puud. Puude omadused. [34]. Graafi vähima kaaluga aluspuud. [35]. Märgendatud puud. Puude esitamine arvuti mälus. [36]. Prüferi kood. Märgendatud puude loendamine. Cayley teoreem. [37]
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-
1.3. Analoog-digitaalmuundurid ADC koodimuundur peab muutma sisendis oleva ajas muutuva pinge kahendkoodiks, mis on võrdeline sisendpinge väärtusega. Näiteks otsese muundamise meetodi puhul, mis põhineb ADC analoogvõrdlusskeemil, on kaks sisendit: muunduv analoogsisend ja konstantse fikseeritud pingega sisend (Vref), mida kasut võrdluses etalonina. Kui alumise sisendi pinge (+) väärtus on võrdne või suurem kui ülemise sisendi (-) pinge väärtus, siis võrdlusskeemi väljund on kõrgel nivool (1). Kui alumise sisendi pinge väärtus on väiksem kui ülemise sisendi pinge väärtus, siis võrdluskeemi väljund on madalal nivool (0). 1.4. Digitaal-analoogmuundurid DAC muudab lõpliku pikkusega kahendarvu pingeks või mõneks muuks füüsiliseks suuruseks (laeng, surve). Seega tuleb genereerida analoogväärtus, mis on proportsionaalne iga kahendkoodi bitiga ja nad lõpuks summeerida, et saada terviklik väärtus. 1.5. Helikaart
Silla toitepinge jaoks kasutatakse samuti eraldi juhtmeid. Silla toitediagonaalis oleva pinge täpse väärtuse mõõtmisega tekib võimalus vajaduse korral muuta toitepinget vastavuses temperatuuri muutustega või arvestada tegelikku toitepinget mõõtetulemuse korrigeerimiseks. 11. Pingejaguri skeem alalispingele ja vahelduvpingele kus Us on sisendpinge ja Uv pingejaguri väljundpinge. 12. Pingejaguri skeem vahelduvpingele 13. Indutseeritud müra vähendamine juhtmete keerupaari abil Induktiivse sidestuse vähendamiseks signaalijuhtmete ja müraallika vahel kasutatakse nn keerupaari (ingl twisted pair) põhimõtet, mille korral on kõik juhtmed paarikaupa kogu oma pikkuse ulatuses keeratud üksteise ümber (joonis 2.74). Keerupaare ümbritseb tavaliselt varjestus, mis võimaldab lisaks indutseeritud müra vähendamisele (keerupaari abil) summutada ka mahtuvusliku sidestuse tõttu tekkivat müra
5. Diskreetandurid ......................................................................... 89 3.5.1. Kiiruseandurid ............................................................... 89 3.5.2. Asendiandurid ................................................................ 91 IV. Alalis- ja vahelduvvooluajamite suletud juhtimissüsteemid .................. 94 4.1. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemide struktuurid ............................ 94 4.2. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem negatiivse tagasisidega kiiruse järgi .............................................................................. 98 4.3. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarse negatiivse tagasisidega voolu järgi ............................................................... 101 4.4. Alalisvooluajami suletud juhtimissüsteem mittelineaarsete negatiivsete tagasisidedega kiiruse ja voolu järgi ................................................ 103 4.5
Programmeerimise algkursus 10 - 89 Kasutades kirjaoskust, on inimkond salvestanud raamatutesse tohutul hulgal igasuguseid eeskirju. Nii on mitmesuguste esemete valmistamisel vaja teada, mida täpselt peab tegema, et vajalikku eset (või ainet) saada. Kõik on kindlasti lugenud mõnda kokaraamatut - võib ju öelda, et need on otsast otsani algoritme täis. Enamusel tänapäeval poes müüdavatel esemetel või seadmetel on kaasas instruktsioon, mis on ka eeskiri ehk algoritm seadme kasutamiseks. Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi
Les Solomon, publisher of Popular Electronics, receives Altair number 0001. Lauren Solomon, 12 year old daughter of Les Solomon, publisher of Popular Electronics, suggests the name "Altair" for Ed Robert's new microcomputer. Altair was the name of where Star Trek's Enterprise was going that night on TV. Popular Electronics publishes an article by MITS announcing the Altair 8800 computer for US$439 in kit form. It uses the Intel 8080 processor. The Altair pictured on the cover of the magazine is actually a mock-up, as an actual computer was not available. Paul Allen sees the Popular Electronics issue with the Altair, and tells Bill Gates that the microcomputer revolution is just beginning. Gary Kildall, of Microcomputer Applications Associates, develops the CP/M operating system for Intel 8080-based systems. Motorola introduces its 6800 chip, an early 8-bit microprocessor used in microcomputers and industrial and automotive control devices
..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................
Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme · välistav või (eXclusive-OR) Kui kaks signaali on võrdsed annab XOR element väljundsignaaliks 0 ja 1, siis kui signaalid ei ole võrdsed. Kasutatakse komparaatoris võrdlemaks kahte sisendsõna. 2 · multiplexor (Multiplexers) siinide e. magistraalide kommuteerimiseks kasutatakse multipleksorit. Multipleksor võimaldab valida ühe mitmest siinist ja ühendada selle oma väljund siiniga. Sõltuvalt dekoodri sisendkoodist suunatakse JA-elemendi kaudu üks sisendsignaalidest läbi VÕI-elemendi väljundisse. Dekoodri sisendkood on multpleksori juhtkoodiks. · summaator (Adder) Kahe biti liitmisel on sisenditeks a ja b ning ülekanne madalamast bitist kõrgemasse (carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest.
Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline-, mõõtmis- ja juhtimissüsteem. Masina kvaliteetseks töötamiseks on kõik kolm osa väga tähtsad. Mehaaniliselt saab teostada ettenähtud liikumisi või saavutada vajalikud olekud. Saadud tulemust saab mõõta ja registreerida. Vajadusel parandada tekkinud vigu või anda käsk järgmise protsessi teostamiseks. MEHAANIKA Protsessi reprodutseerimine Protsessi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
