Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ekke Moori tee eneseleidmiseni". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eneken, poisi, neenu, moor, lassi, riin, enekeni, riini, poisil, praost, majas, tige, oota, poisile, odja, häärber, rand, peatus, hommikul, hotellis, arvas, moori, ümberringi, nalja, luges, hoolinud, ingli, temale, temalt, lahkub, taludes, laagrisse, teadnud, randa, olevas, palkas, raskemad, elme, avastama, viibis, pikki, kurbust, hell, käitusNeenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks
Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta,
Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
August Gailit "Ekke Moor" "Ekke Moor" ilmis esmakordselt 1941. aasta lõpul. Tegelased: Ekke Moor Neenu noorim poeg, läheb maailma otsima vastust küsimusele, kes ta on. Eneken Enge ja Toomase tütar. Enge Toomase naine ja Enekeni ema. Toomas Üüve Aat Elme Neenu teine poeg. Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken.
...................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud Enekeni isa Toomas Üüve-le ,et tema tütar käib läbi sellise logardiga nagu seda oli Ekke. Kui Ekkele sai selgeks ,et nad ei saa kaua koos viibida , otsustas ta reisima minna mööda maailma . Siiski raamatu lõpus saabub Ekke jälle tagasi Ingeland'i ning saavad lõpuks Enekeniga õnnelikuks. 3 Autorist
Ekke Moor Markus Paales Tony tammiksaar Liisi Lippasaar Romet Viiber Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai
Kätlin Ilves 11 B Inimene ennast ja õnne otsimas A.Gailiti ,,Ekke Mooril" põhinev arutlus Ekke Moor oli seikleja. Ta läks oma kodust ära laia maailma õnne otsima. Ta ei teadnud ise ka kuhu ta läheb, vaid läks sinna kuhu jalad viisid. Ta tahtis proovida nii paljusid erinevaid asju kui võimalik, et leida see, mis talle meeldib, leida see mis teda õnnelikuks teeb. Talle meeldis väga Eneken Üüve, kelle isa teda silmaotsaski ei sallinud. Kuna ta leidis, et Ingelandis ta õnnelikuks ei saa, siis läks ta laia maailma õnne otsima.
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Ekke Moor oli poissmees, kes kasvas üles mitte eriti rikkas talus. Tal oli ema, nimega Neenu Moor, keda Ekke pidevalt noris ja kiusas. Nende naabriks oli perekond Üüve, kes olid rikkad ning ei pidanud kunagi tundma millegist puudust. Kuna Ekke ei meeldinud eriti kellelegi oma külast, siis alatihti mõnitati teda ning lõõbiti ta kallal. Näiteks: ,,Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas, varjub mõne kivi taha ja siis võid kuulda igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist." Kuna
,,Ekke Moor" Karakteri jälgimise analüüs Konflikt: Kas Ekke Moor leiab enese? Mida teeb? · Lähevad memmega laadale · Teatris, on vaimustuses Eneseotsing: unistab ametist, mõtleb, kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks
Analüüs Ekke Moor , Gailit August Jarek Vask 10.KK Peategelane: Ekke Moor, Kõrvaltegelased: Neenu Moor, Eneken Üüve Episoodilised tegelased: Sander Mitrovski, Setu Petra, praost Odja, Jevdokia Ääreküla (sündinud Dalatina), Dunja, Aleksander Jundi kraavihallide kiningas, Elda, Uutšö, Lassi, Jürga, Toomas Üüve, Pille Riin. Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg- ajalt mõne naela või dollari, mida Neenu peidab Ekke eest, kuna Ekke tahab raha, et seda tüdrukutele kommi, saia ja muid nipsasju ostes raisata
Romaani ,,Ekke Moor" analüüs August Gailit Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti
Kui isale see mees ei meeldinud, kellega tema tütar abielluda tahtis, siis nad ei saanud abielluda. Nii oli ka Ekke ja Enekeniga. Kuid lõpuks said nad ikkagi õnnelikuks. 3. Teose tegevus toimus Ingeland'i külas. Minu meelest teose koht otseselt tegelasi ei mõjutanud. Võibolla mõjutas netukene Ekket, kuna selles külas elas tüdruk, kellesse ta oli armunud, aga tüdruku isa ei lubanud neil koos olla ning seetõttu läks Ekke end maailma avastama. See mõjutas omakorda Enekeni, kuna ta ei saanud ka koos Ekkega olla. 4. Ekke Moor : · Ta oli noormees, keda peeti logardiks ning saamatuks. ,,Pole ümbruskonnas meest, kes ei pilkaks Ekket." ,,Teised pojad künnavad kaugeid meresid, saadavad aeg-ajalt vanale emale mõne dollari või naela, kuid see pesamuna on nagu kägu poetunud võõrasse pessa mida tahad sa selle päevavargaga teha? Kas nuhtle või sõima, aga sõim jooksen nagu vihm räästast alla
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke
Tegelaskond A.Gailiti romaanis Ekke Moor Romaanis Ekke Moor on A.Gailit kujutanud tegelasi väga kirevalt. Ei ole ühtegi täiesti igavat tegelast. Kõigil on oma head ja vead, huvitavad ja vähem huvitavad pooled. August Gailit on kujutanud tegelaste iseloomusid väga erinevalt. Kui hakata pingsamalt mõtlema, siis võib leida Gailiti tegelaste hulgas sarnasusi ka tänapäeva ühiskonnas. Kui hakata mõtisklema just romaani peategelaste üle, siis ainuõige inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on
PILET NR 1 Gailiti teos „Ekke Moor“ 1)Teose aeg ja koht: 20 saj algus. Ingeland, rannaküla (Eesti aladel) 2) Sisukokkuvõte: Ekke moor lahkub kodust oma armastatu, Eneken Üüve soovil, otsima end ja lahtisi allikaid. Ema ja pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab nad ka läbi: teater elus. Erinevad rollid annavad kogemnusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Pöördub koju tagasi mõistes, et tema sisemised allikad on kodus asuvad juured. Eneken ootab teda kodus. Kodus leiab ta eest oma poja. 3) Probleem: 1) Tihti tuleb näha elu mujal, mõistmaks, et kodus on ikkagi kõige parem. Ekke rändas palju ringi, seikles koos rändnäitlejatega, käis Lapimaal
Raamatukõne ,,Ekke Moor" August Gailiti teos ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. See on eesti lugu, oluline teos eestlaste ja eesti kirjanduse jaoks. Raamatat sisaldab palju meie rahvusliku iseloomu kirjeldusi. Teose peategelane on rannakülast pärit Ekke Moor, et põgeneb kohustuste ja töö eest ning läheb laua ilma rändama ning ennast leidma. Ekke rännakul on ka sügavam põhjus-ta lahkus kodus selleks ,et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Noore poisi küpsemisele paneb aluse Enekeni siiras armastus Ekke vastu. Ta teekond viib väga erinevatesse paikadesse ning ta kohtub paljude erinevate inimestega.Ekke vastandas elu teatriga, kus iga uus
Ekke Moor Raamat räägib poisist nimega Ekke Moor. Vastupidiselt oma vendadele ei meeldi Ekkele tööd teha ega oma vanematele sellega toeks olla. Tema aga veedab päevad muretult. Talle meeldib üks tüdruk, nimega Eneken Üüve. Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda ja enne seiklema minekut sai ta Ingelandis tsaari rolli, kus kõik tema improvisatsiooni kiitsid. Ta hakkab tegema igasuguseid juhutöid ning müüb ka igasuguseid esemeid, kus vähegi saab. Ühel hetkel on ta aga eksinud, kuid Lassu ja Uutšo aitavad tal uuesti tee leida
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab. Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning ibsenlikku on romaanis ka muud. Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust
August Gailit ,,Ekke Moor" 1. Miks Ekke Moor lahkus kodust? Mida tähendab kujundina lahtisi allikaid otsimas? Ekke Moor lahkus kodust selleks, et ennast leida ning tunda, et ta on oma armastatu Enekeni vääriline. Kuigi noormees oli võitnud Enekeni südame, tundis ta end nagu poisike, kes pole maailma näinud. Kogu küla pidas teda loodriks ja õigusega, sest teiste pojad tegid tööd ning saatsid vanematele raha. Lisaks sisekonfliktile oli probleem ka Toomas Üüvega, kelle käpa all Eneken oli ja kes poleks kunagi lubanud oma tütrel, sellise laiskvorstiga nagu Ekke, abielluda. Enne kui Ekke sai siduda end elu lõpuni Enekeniga pidi ta olema maailma näinud ning kindel enda valikus.
Eneken poja isa tuvastamine Kurikuulus Ekke, see sama meile kõigile tuntud üks logard. Armastas end muuta, nagu teevad seda näitlejad laval, kiikuda päevast päeva puuladvas ja vajuda unistustesse märkamata teisi enda ümber. Kas tõesti tema ja Enekeni vahel oli mingi suhe. Täiesti selgitama ja täpsustamata on see, kuidas peale Ekke pikki aastaid eemalolekut on tekkinud Enekenil laps ning kes väidab, et ta on Ekke poeg. Kus on tõde ja millega tegeles Eneke Ekke eemaloleku ajal kui neil polnud isegi mingit amulugu tekkinud ? Ekke oli poiss, kellele meeldis ringi seigelda ja asjatute tegudega tegeleda. Samuti Enekeni range isa, kes oli vastu, et nende suhe toimiks, sest sellel logardil polnud kombeid ega piisavat mõistust olla värikas mees
Ekke Mooril oli palju omadusi puudu, mis käivad ühe tänapäeval ideaalse mehega kaasas. Alustades tema iseloomuga ja löpetades käitumisega. Koheselt jäi silma Ekke suur laiskus, kuid peaks mainima, et seal juures polnud ta sugugi rumal. Nagu on ütluski: ega tola loll ole. Kodus hoidis ta heaga tööst eemale ja lebotas selle asemel puu otsas. Tänapäeval ei tuleks köne allagi, et meessoost pereliige laiskleb päevad läbi ja peres olev naine peab tööd rügama. Rahaga polnud Moor just väga sina peal. Kuna ema seda talle eriti ei andnud ja ise ta tööl ei käinud ei olnudki tal justkui seda kuskilt vötta. Siiski leidis Ekke vöimaluse raha saada. Kord varastas ta laadal enda Neenu käest ja kord aitas ähvardamine tal rikkamas saada, siinkohal pean silmas hobuse ostmise lugu. Praegusel ajal eeldatakse ikka, et mees on iseseisev, käib tööl, teenib palka ja ei raiska ema käest nihverdatud kopikaid oma kallima kingituste peale, nagu Ekke
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali
leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde. Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat. Nii Margus, Mari kui ka Tiina on täiskasvanud inimesed. Selleks ajaks on ka tunded tärganud, mis on enamad kui õe-venna vahelised. Mõlemale tüdrukule meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand. Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad. Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane. Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja
Mida otsis Ekke Moor Mina arvan, et Ekke Moor otsis iseennast. Kuna ta oli olnud terve oma elu tühikargajas külapätt, siis suuremaks saades ei tahtnud ta enam seda staatust kanda. Nimelt läks ta laija maailma, et näha, kuidas elu ka mõjal on. Ta võttis vastu kõik väljakutsed, mida teel kohata võis. Alguses tegi nii-öelda juhuotsi. Käis aitamas vaid korra, et saada innustust ja raha. Hiljem ostutus see aga kohusetundeks ja tahtest inimesi aidata. Kui ta lõpuks oma teega
Nüüd, mõned aastad hiljem, otsustasin selle romaani siiski läbi lugeda ja tuleb tunnistada, et jäin sellega väga rahule. Esmakordselt raamatu pealkirja lugedes seostasin ma hetkega kaante vahele kirja pandud sündmustikke millegipärast kellegi eakama vanadaamiga (-mooriga!), kellel võiksid koguni maagilised võimed olla, kuid juba esimestel raamatulehekülgedel selgus, et tegelikult on Ekke Moori puhul tegu hoopis üleannetu poisinolgiga. Ekke Moor oli esialgu oma vanuse kohta liiga ülemeelik ja väga lapsiku käitumisviisiga
Elu kui suur näitejuht ,,Ta on visanud kõrvale lava kõik parukad, grimmid ja võltshabemed, et saada eneseks. Muidugi ta hõõruti siledaks, kuid kas lihvimisega pole kadunud ka osa temast enesest?" Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu tahumata kivi, kuid kas see on üldse vajalik. Kas me ei peida või lausa hävita sellega ära tõelise enese?
· novellid olid romantilis- sümbolistlikud · följetoni sisu oli seaotud kirjanduse, kunsti ja kultuuri probleemidega. · romaanis oli alati igatsus millegi kauge, kättesaamatu, imepärasema, kõrgema ning jumalikuma poole. ,,Ekke Moor". Läks iseennast ja lahtisi allikaid otsima. Ta läheb maailma avastama. Sooviks on olla teistest erinev ning mängida elus uusi rolle Ent samal hetkel hakkab hobukastani ladvas kägu kukkuma. Neenu Moor on üllatusest rabatud - kägu otse akna all, kas see ei tähenda peatset surma ja hukatust? /---/ Neenu Moor astub nüüd puu alla ja silmitseb, ent nähes latva liikuvat, on tal selge, mis linnuga on tal tegemist. "Ekke, roni alla!" hüüab ta pahuralt. Säärane logard poisinolk, ikka kiigub ta mõnes puuladvas, kükitab mõnes põõsas,
elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab Vabadussõda), ,,Karge meri" , ,,Ekke Moor" ; ,,Leegitsev süda" Zanrid- novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle.tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-,,Kui päike läheb looja" . Anton Hansen Tammsaare-,,Tõde ja õigus"-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama