Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusviimistlus, mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sideaine, lakk, matt, värvimise, alküüdvärv, sideaineks, värnits, lakid, liim, rooste, viskoossus, viimistlusaturaal, õlid, värvimine, puhastusvahend, polümeer, lakkide, kulumiskindlus, lahustit, eeltöötlus, oksool, töövahend, vedeldi, otstarbe, pindu, poorid, metallpindade, värvida, lakibensiin, lubivärv, poolmatt, emailvärvitrovärvVana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane
Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda. Kui viimistlusmaterjal ei imbu korralikult siis annab viimistlus ainult osalise kaitse mädanike vastu ja ei kaitse puitu korralikult. Kaitsekiht peab olema: ➢ Hea nakkumisega
Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3. Abrasiivid ja lihvpaberid 18 Mõistete selgitused 20 Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21
gruppi: Füüsikalised omadused Optilised omadused Mehaanilised omadused Värvi füüsikalised omadused : Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv tihedus kuivamisaeg sobivus teiste värvidega värvi kvaliteet. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus Optilised omadused: värvus läige- läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust Mehaanilised omadused: nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon värvikile elastsus ja tugevus vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele Värvimisvahendite põhitõed Raudne reegel: naturaalsete karvadega pintsel lahustipõhistele, sünteetiline pintsel vesialuselistele värvidele-lakkidele
Hoida külmumise eest. Töid tuleb läbi viia kuivades tingimustes, kui õhu ja töödeldava pinna temperatuur on + 5° kuni + 25°. Orienteeruv materjalikulu: sõltuvalt aluspinna ebatasasusest ja imavusest keskmiselt umbes 0,3 l/m2, kui kantakse peale kaks kihti. Takistada värvi sattumist silma ja nahale. Kasutada kaitsevarrukaid ja -prille. Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv: Võib kasutada puit- ja metallpindadele sise- ja välistingimustes. Kasutuskohad: uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid jms. Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga.
Hoida külmumise eest. Töid läbi viia kuivades tingimustes, kui õhu ja töödeldava pinna temperatuur on + 5° kuni + 25°. Orienteeruv materjalikulu: sõltuvalt aluspinna ebatasasusest ja imavusest keskmiselt u 0,3 l/m2, kui kantakse peale kaks kihti. Takistada värvi sattumist silma ja nahale. Kasutada kindaid, kaitsevarrukaid ja -prille. Määrdunud kohti loputada veega. Silma sattumisel loputada rohke veega ja pöörduda arsti poole. Hoida lastele kättesaamatus kohas. 4. Alküüdvärv (lahustipõhine): Puit- ja metallpinnad sise- ja välistingimustes (nt. uksed, aknaraamid, mööblidetailid, konstruktsioonid, radiaatorid). Sobib ka krohv- ja kivipindadele sisetingimustes. Hea voolavus, nakkub ja imendub hästi, jätab tugeva ja vastupidava pinna. Koltub ajapikku, eriti pimedates ruumides. Värvitav pind peab olema puhas ja kuiv. Enne kasutamist värv hoolikalt segada. Värvida 1 2 kihti pintsli, värvirulli või pihustiga. Töövahendite puhastamine lakibensiiniga.
Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema kuiv ja puhas. Õhutemperatuur üle +15 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki.
Kasutatakse hoonete fassaadide ja siseruumide pidevalt niiskuvate osade (vannitubade, värvimistöökodade, WC-de, basseinide) krohvimiseks. Tsementkrohviga ei tohi teisi krohve üle krohvida. Tsementi 1 osa lupja 1 osa ja liiva 6 osa. Mineraalne viimistluskrohv Reeglina kuivseguna. tuleb lisada ainult vett. Polümeersete ainete osakaal on vähem kui 4,5%. Tera suuruseks on 2,3 ja 6 mm. Mineraalsed krohvid hingavad see tähendab lasevad veeauru läbi. Silikoon viimistluskrohv Selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta. Silikaatkrohv Kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodustab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis
· Omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga (adhesioon); · aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist. Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: · Täitematerjali peensus (värvide puhul); · Ilmastiku ja valguskindlus; · Atmosfäärikindlus; · Püsivus teatud kindlate temperatuuride juures (olenevalt kasutustingimustest); · Elastus; · Nake aluspinnaga. Värvide koostisosad · Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. · Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmenditerade fikseerimine kelmes. · Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi (näiteks alküüdvaik) kui ka mineraalseid (näiteks lubi-, tsementvärvid) aineid. · Pigmendid on peeneks jahvatatud pulbrid, mis annavad värvuse, teisalt muudavad värvi läbipaistmatuks. · Pigmendid jagunevad: 1. Looduslikud ja sünteetilised. 2. Metallipulbrid (pronks, Al). 3
Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid,lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Värve kasutatakse erinevatel otstarvetel , enamasti ikka asjade kaunimaks tegemiseks ja Värvide koostis Sideaine moodustab alusega nakkuva kile ,milles paiknevad pigmendid ja värvi muud koostisosad . Sideaine määrab ära värvi omadused nagu : nakkuvus alusega ja värvi tugevus . Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.Sideained
Lakid ja värvid peavad: moodustuama õhukesi püsivaid kilesid, olema dekoratiivsed, võimaldama aluspinnal hingata, omama häid kattevärvi nakkeomadusi aluspinnaga, aluskiht ei tohi olla kõvaduselt ja tugevuselt nõrgem pealiskihist Laki ja värvide puhul peavad olema tagatud: täitematerjali peensus, ilmastiku ja valgusekindlus, atmosfäärikindlus, püsivus teatud kindlate temperatuuride juures, elastsus, nake aluspinnaga. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Sideaine oluliseks omaduseks on ka pigmendi-terade fikseerimine kelmes. Värvides kasutatakse sideainena nii orgaanilisi kui ka mineraalseid aineid. Värvide koostisosad: Lahustid on värvide lahhustamiseks ja neile töödeldavuse andmiseks ja teisalt koostisosade kõvastumise takistamiseks.tärpentin, atsetoon, lakibensiin ja vesi. Vedeldajad on sellised koostisosad, mis võimaldavad parema pealekantavuse, kuid ei lahusta värvi, värv on dispeergeeritud neis, näiteks vesi lateksvärvis.
Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. Värvid Värvi koostis: sideained pigment täiteained lahjendamiseks lahustid abiained Värve liigitatakse mitmel viisil: sideaine ja/või kasutatava lahusti, pigmenteerituse ja kilemoodustamise järgi. Värvi omadused: Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus;
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt: Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.
Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV-kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve.
4. Töö teostamiseks kasutatavate materjalide valik A) Liivapaberid, pahtlid, krundid, värvid, teibid, 5. Tööohutus A) Tööriided, mask, prillid, turvajalanõud, kindad 6. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine A) Visuaalne vaatlus- et poleks värvimata laike, lihvimata kohti 2. Pigmentide liigid ja omadused Pigment on peenpulber mida kasutatakse värvides värviandva materjalina. Värvis on lisaks pigmendile sideaine milles pigment ei lahustu. Pigmente saadakse nii tehislikult kui looduslikult. Pigmenditera suurusest ja kujust ja struktuurist sõltuvad värvi ehedus ja läige. Suurima kattevõimega pigmendid on tavaliselt raskemetallide ühendid välja arvatud tahm. Valged pigmendid: lubi, kriit.b Must pigment: tahm Kollane: ooker Punane: põletatud ooker Säilitus nõuded:Hoida kuivas, jahedas, õhukindlalt suletult. Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3
aluspinna nakkevõimet parandada. Hoolikalt tehtud eeltöötlus on kogu värvimisprotsessi tähtsaim etapp. Värvi vastupidavusaeg hästi eeltöödeldud pinnal on mitu korda pikem, kui halvasti eeltöödeldud pinnal. Soolade eemaldamine Värvimata metallpindadel esineb roostetamist soodustavaid soolasid, nt. kloriide ja sulfaate. Need tekitavad nn. kohtkorrosiooni isegi siis, kui neid jääb värvi alla ka väga väikeste osakestena. Selline rooste eemaldab värvikihi pinnast ja lühendab märgatavalt värvi kaitsevõimet ja iga. Peale selle nõrgendavad aluspinnal olevad soolad värvi nakkumisvõimet. Selliste vees lahustuvate soolade eemaldamiseks kasutatakse vesipesu. Tavaliselt tehakse seda survepesumasinatega, parema tulemuse saamiseks kasutatakse lisaks ka harjamist. Pesemisel kasutatakse rohkesti vett ja pind loputatakse hoolikalt. Enne värvimist tuleb pind kuivatada. Sooli on võimalik eemaldada ka leelispesu abil
Ei tohiks kõrvale jätta ka värvi kuivaine jääki. Kuivaine all mõistetakse seda kuivamisprotsessis mittehaihtuvat, sideainest, pigmendist ja täiteainetest koosnevat värvi osa, mis moodustab pinnale värvikile. Mõistetavalt sõltub katvus paljuski aluspinna iseärasustest, näiteks imavusest. Värvi kvaliteeti võivad mõjutada ka selle säilivusomadused. Tüüpilisemad kahjustused värvi pikal seismisel on viskoossuse muutus, lahusti ja sideaine eraldumine (lahusti kihistumine värvi pinnale) ning läike muutus. Värvi omaduste teise grupi moodustavad optilised omadused: värvus ja läige. Läikivamad pinnad peegeldavad paremini valgust. Kolmanda grupi moodustavad mehaanilised omadused nagu nakkuvus aluspinnaga ehk adhesioon, värvikile elastsus ja tugevus, vastupidavus UV- kiirgusele, kemikaalide-, ilmastiku-, kuumuse- ja korrosioonimõjudele. Alljärgnevalt kirjeldatakse veidi pikemalt mõningaid värve. a) Õlivärvid
katmiseks või toonimiseks siseruumides, ei kannata niiskust. Töödeldav pind peab olema rasva ja tolmu vaba. Valmistamine on kiire ja lihtne: segada omavahel kokku 1/3 mahuosa värvimulda ja 2/3 mahuosa õlut, veini, konjakit (tume õlu annab tumedama tooni ja ka tugevama liimi). Pind kuivab umbes ööpäeva, paremaks kaitsmiseks võib seda hiljem üle õlitada või vahatada. [8] 1.8. Linaõlivärv Kvaliteetse linaõlivärvi sideaineks on linaseemnetest külmpressitud õli. Linaõlivärv imendub sügavale aluspinda ja on seega väga püsivate omadustega. Sellepärast kasutatakse värvi rohkem just väliskeskkonnas olevate pindade katmiseks. Värvimuldasid kasutades on toonide valik rikkalik. Linaõlivärv on eelkõige mõeldud just puitpindade katmiseks, kuid sobib ka metall-, papp- ja krohvpindadele. [13] 5. Liimvärvid Liimvärvid koosnevad liimist, kriidist, pigmendist ja veest. Sideainena kasutatakse taimset või
12. Puitpindade katmine toonitatud läbipaistvate puidukaitsevahenditega Kaitseb puitu vee imavuse eest 13. Uute puitfassaadide värvimine Värvimine kaitseb puidupinda patineerumise ja kulumise eest. Värvkate täidab eelkõige esteetilist funktsiooni, samas tõkestab puidu pinnakihi erosiooni ja halliks muutumist, aeglustab vihmavee imendumist ning pidurdab hallituse ja sinetusseente kasvu 14. Puitpindade lakkimine Lakk annab puidule kaitsva kihi, muutes ta vastupidavamaks nii mustuse kui kriimustuste suhtes. 15. Lagede värvimine Värvimist alusta alati laest. Nii väldid värvipritsmete sattumist valmis seina- ja põrandapinnale. Laevärvi puhul on tähtis, et värv jätaks valge ja ühtlase pinna. Aluspinna korralik ettevalmistamine, head töövahendid, kvaliteetsed ning pinnale sobivad tooted ja õigesti sooritatud värvimine kindlustavad hea lõpptulemuse.
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
3. Konkurentsivõime ja kvaliteedi ning hinna suhe. 1.2. Värvide liigid ja omadused. A) Õlivärvid B) Tempravärvid C) Liimvärvid D) Akrüülvärvid E) Alküüdvärvid F) Lateksvärvid Õlivärvid: on tehtud kuivatatud taimeõlist. ( linaseemne õli), mis on segatud kõrge kvaliteetsete pigmentidega, et moodustuks sidu värvi pasta. Linaseemne õli on sideaine. Lahustiks kasutatakse eeterlikke õlisid ja tärpetiiniga. Värvi elastsuse, parema sidususe, voolavuse ja pealekandmiseks, lisatakse mitmesuguseid lisandeid ( nagu nt Vaike, mastiks.) või ka vaha (mesilasvaha). Eelis: kuna õli värvid kuivavad kaua on võimalik tööde käigus teha värvi parandusi. Miinused: pikk kuivamisaeg. Kasutuskohad: nii sise kui välistingimuses. Akrüülvärvid: kuuluvad veisvärvide perekonda. Akrüül on sünteetiline plast värv, on
kaetud või uued kõrge pH-väärtusega (pH>8) betoonpinnad kruntida värviga Bindo Base. Kruntvärvi kasutamine suurendab värvitud pinna koormustaluvust, ühtlustab aluspinna imavust ning vähendab kattevärvi kulu. Imavad aluspinnad kruntida tootega Stopgrund. 8 Kasutatakse värvi Sadolin Inova Chameleon. Kasutuskoht: Sisetööd. Sideaine: EVA-akrülaat (etüleen-vinüül-atsetaat-akrülaat). Tihedus: 1,31 kg/l. Kuivaine sisaldus: 45 % (kaalu järgi). Läikeaste: (Gardner, 60°) 3, Täismatt. Värvus: Pinnale kandes roosa, muutub kuivades valgeks. Kuivamisaeg: Tolmukuiv 1-2 h pärast (23°C, 50% RH). Ülevärvitav 4 h pärast. Katvus: 10-12 m 2/l (110-130 g/m2). Hõõrdekindlus: <50 g/m² (<70µm, 28 p, - ISO 11998 / EN 13300 200 tsüklit), klass E3. Vedeldi: Vesi. Töövahendid: Pintsel, rull, pihusti. Pihustamine: Otsik
töö lõpetamist. Puhastamist alustatakse värvijääkide mahakraapimisest vastu värvinõu äärt. Lühiajalise töö katkestamise ajaks võib töövahendid panna plastmasskotti nii, et nad ei puutuks kokku õhuhapnikuga ja püsiksid seetõttu töökõlbulikena mõne tunni vältel. Kui tööd tahetatakse järgmine päev jätkata tööd siis võib töövahendid asetada nõusse, kus on palju vett, et harjaste osa jääb vee alla. Värvimisrullid Värvimisrull on suurte pindade värvimise vahend. Rulliga võib pinnale kanda ka liimi, näiteks seinakatteid kinnitades. Vastavalt kasutamise eesmärgile ja kasutatavale tootele valmistatakse erinevaid rulle. Rulli ehitus: Värvimisrull koosneb järgmistest osadest: · Vars, mis võib olla seest täidetud või õõnes, nii et selle sisse mahub jätkatav vars; · Hülss, mis on valmistatud metallist või plastmassist; · Otstes on kinnitusmutrid · Rullikate, kaetud karvase riidega. Rulli kattematerjal
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest
võimalusi erilise tooni ja struktuuri saamisel. Helkivaid litrikesi või valgeid helbeid sisaldavad ning metallik-ja pärlmutter efektiga lasuurvärvid mõjuvad väga värskendavalt ja suursuguselt. Alpina Impression Effekt 5L Decora / Hind: 24,46 Struktuurvärv Eskaro Structura, valge (A) 8,2L K-rauta / Hind: 30,90 Struktuurvärv Tikkurila Tunto Hieno, valge (AP) 9L K-rauta / Hind:69,09 STRUKTUURVÄRV ALPINA LINIE EFFEKT 5L VALGE MATT Bauhof / Hind: 33,19 STRUKTUURVÄRV ESKARO SYMPATHIA 2,85L VALGE TÄISMATT Bauhof / Hind: 10,39 STRUKTUURVÄRV ALPINA ACCENT EFFEKT 2,5L VÄRVITU SIIDJASMATT Bauhof / Hind: 41,59 Värvilisand Vivacolor Special Structure Medium 1,8kg
Soonilised plaadid. Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites. Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks. Mineraalpuitplaadid · Tsement- ja kipsplaadid(tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi) · Eeliseks niiskuse kindlus, mõõtude stabiilsus, tule ja mädaniku kindlus · Puuduseks suur kaal ja raske töödeldavus Kihtparketid Laminaatparkett 1. Kulumiskiht 2. Koormuskiht- valmistatud LDF'ist 3. Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF'ist Spooniparkett 1. Valmistatud väärispuidu spoonist, paksus -0,1-1mm:kulumiskindlus saavutatakse kas kuivavate õlidega(lina- või kanepiõliga) või lakiga 2. Ülitihe HDF 3
Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Pigmendid on peeneksjahvatatud värvilised pulbrid, mis segunevad hästi värvi koostisse kuuluvate vedelikega ja annavad värvile tooni, kuid ei lahustu neis. Tuntumad pigmendid on ooker, rauamennik, grafiit, tsinkoksiid, tsinkfosfaat, kaltsiumkromaat, baariumkromaat jne. Pigmentidena kasutatakse ka metallide vase, tsingi, pronksi, alumiiniumi pulbreid.
Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb
Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID Põletamata tehiskivide hulka kuuluvad tehiskivid, mida saadakse sideainest ja täitematerjalist valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena. Liigitused sideaine järgi: - Lubitooted - Kipstooted - Tsementtooted Lubi sideaine baasil valmistatakse: - Silikaatkivi - Silikaatplokid, - plaadid - Kerge täitematerjaliga silikaatbetoon - Mullbetoon - Silikaltsiit. Silikaattellis Silikaatikivi valmistusprotsess: Lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6…8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5C ja rõhu 8…12 at juures 8-
8. Klaasi kõvadus? Klaas on habras materjal ning puruneb kergesti. 9. Kuidas saadakse värviline klaas? Värvilist klaasi saadakse ERINEVATE METALLIDE LIITMISEL. 10. Kus kasutatakse vooderdusklaasi? 11. Kuidas saadakse peegliklaasi? 12. Kuidas saadakse mattklaasi? Saadakse, kas karestamise või liivapritsimise teel. 13. Kuidas saadakse jääklaasi? Üks pool klaaspinnast kaetakse spetsiaalse vedela liimiga, seejärel läheb kuivatisse, kus liim kuivab ja hakkab pragunema. 14. Kuidas saadakse reljeefklaasi? Üks valtsipool on vastava reljeefiga. 15. Millest koosneb lamineeritud klaas? 16. Millest koosneb armeeritud klaas? 2-st klaasikihist, mis on poolsulatatud, mis pressitakse kokku. 17. Kuidas saadakse turvaklaasid? Kahe klaasi vahele pannakse turvakile. 18. Karastatud klaasi painutustugevus? 19. Kuidas puruneb karastatud klaas? Purunedes killud muutuvad nürinurkadeks. 20
Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid? On olemas looduslik bituumen, looduslik asfalt, naftabituumen, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumen. Kasutatakse: asfaltbetoonide , sideaineks, asfaltkatte aluse kruntimiseks, teede pindamisel killustiku kleepekihiks, katusekatte ja hüdroisolatsioonipappide immutamiseks, õhukeste materjalide pindadel kleepimiseks, võõpisolatsiooni valmistamiseks, metallkonstruktsioonide korrosioonikaitseks, mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks. Millistest ühenditest koosnevad bituumenid? Koosnevad õlidest, vaikudest, asfalteenidest, karbeenidest, karboididest, parafiinist Tuleta meelde peamisi bituumeneid iseloomustavaid omadusi?
............ 213 15.10. Akustilised materjalid ............. 214 16. Viimistlusmaterjalid ............. 216 16.1. Viimistlusmaterjalide olemus ja liigitus ............. 216 16.2. Liimid ............. 217 16.3. Värnitsad ............. 218 16.4. Pigmendid ............. 219 16.5. Lakid ............. 222 16.6. Emailid ............. 225 16.7. Õlivärvid ............. 226 16.8. Vesivärvid ............. 226 16.9. Pahtelsegud ja kitid ............. 228 16.10. Kleebitavad seinakattematerjalid ............. 230 17. Klaastooted ............
Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea. MARGI MÄÄRAMINE: 28 päeva möödudes. Survetug. kg/cm3. Tugevusklass survetug. N (mm2). NB! KUNDA NORDIC TSEMENT PT Portland, PPT Portland põlevkivi tsement, ST segatsement. Normaalselt kivistunud kui ei lisata ühtegi tähte : S aeglaselt, R kiirelt. BETOONID tehiskivi materjal, mis saadakse sideaine vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine, tsement, puhas vesi aktiivsed, reageerivad protsessis. Täiteained on inertsed , ei reageeri ega muutu. Jäävad täiteaineteks. TÄITEAINED: 1. Peentäitematerjalid LIIV 2. Jämetäitematerjalid KRUUS, KILLUSTIK JAGUNEMINE MAHUMASSI ALUSEL: 1. Ülikerged alla 500 kg/m3 2. Kerged 500 1800 kg/m3 3. Rasked 1800 2500 kg/m3
annaabi.ee 
