Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass...
Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad 2.2 Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad (graniit, silikaattellis, savitellis). Neile lisandus veel parafiin. 3. Töökäik 3.1 Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Saadud mõõtmistulemused pandi raskema materjali puhul tabelisse 4.1 ja kergmaterjali omad kirjutasime tabelisse 4.2. Proovikeha maht arvutati välja valemiga (1). Mass vaadati kaalu pealt ja tihedus arvutati valemiga (2). Tabelisse 5.1 on koondatud kõik meie alarühmas saadud katsetulem...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 1 2016/2017 Materjalide tiheduse ja poorsuse määramine 10.oktoober 1. Töö eesmärk Leida ebakorrapärase ja korrapärase kujuga materjalide tihedus ja poorsus. Ebakorrapärasteks materjalideks olid graniit ja silikaat ning korrapärasteks materjalideks olid graniit ja mineraal vill. 2. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 1. Ektrooniline kaal KERN AB1234 (mõõtepiirkond 6000 g, täpsus 0,2g); 2. Nihik (mõõtepiirkond 150 mm, vähim skaala jaotis 0,05 mm). 3. Töö kirjeldus 3.1. Materjali tiheduse määramine Tihedus määrati kahe erineva materjali jaoks. Korrapärase kujuga ja ebakprrapärase kujuga materjalid. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe, mille ühikuks on g/cm3 või kg/m3. Ehitusmaterjalide tihedus o määratakse keha massi m ja mahu V suhtena [kg/m3]: ...
Keemia esimene KT! (8.klass) Keemia teadus, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi Aine N: vesinik, lämmastik, õli jne. Materjal N: puit, klaas, kivi jne. Looduslik materjal: N: puit, paekivi, puuvill, kuld, marmor Tehismaterjal: N: paber, portselan, teras, tsement, tellis Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, selle on alati kindel koostis ja temal iseloomulikud kindlad omadused. N: puhas vesi, vask, keedusool jt. Ainete segu koosneb mitme aine osakestest, paljud looduslikud ja tehismaterjalid kujutavadki endast ainete segu (puit, paber, teras), segusid saab valmistada erinevate ainete kokkusegamisel, segu koostis ei ole kindel segusse võib lisada rohkem ühte kui teist liiki ainet, pole kindlaid omadusi. N: huulevärv, piim. Aine agregaatolek: Tahke, vedel ja gaasiline. Aine agregaatoleku määramine andmete järgi: N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatu...
Ehitusmaterjalide labori aruanne Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Õppejõud: lektor Sirle Künnapas 2011 Töö nr 1. Materjalide tiheduse, näivtiheduse ja tühiklikkuse määramine. 1.Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine 1.Töö ülesanne Antud proovikehade tiheduse määramine. 2.Töö käik · Mõõdan proovikehad · Kaalun proovikehad · Arvutan nende põhjal proovikeha mahu ja tiheduse (kasutan tiheduse arvutamiseks valemit Yo=G/Vo x 1000 ),G=proovikeha mass õhus (g ), Vo =proovikeha maht (cm3) 3. Saadud tulemused. Materjal Proovik i Proovik eha Proovik Proovi ninemtu ehamõõt maht eha keha nr. s med cm3 mass g Tihedus Yo kg/m3 a b c ...
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutam...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumal...
Materjalide omadused Materjalide valikul ja nende kasutusalade määratlemisel pakuvad eelkõige huvi materjalide omadused, mis on ühelt poolt määratud nende struktuuriga, teiselt poolt nende saamise ja neist detailide valmistamise tehnoloogiaga. Materjalide omadused võib grupeerida füüsikalisteks, mehaanilisteks ja tehnoloogilisteks. Materjali kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla...
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ka...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arre...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 06.10.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaa...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 8 OT allkiri PLASTIDE IDENTIFITSEERIMINE JA KÕVADUS Töövahendid: Brinelli seade, Rockwelli Töö eesmärk seade 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli kõvadus). 3. Võrrelda tulemusi metalsete materjalide tulemustega. Töö käik Plastide identifitseerimine Hinnata plastide läbipaistvust. Lõigata plasti noaga ja/või proovida viilida ning hinnata materjalilõiketöödeldavust. Määrata katsekehade mass ja ruumala ning arvutada tihedus. Plasti läbipa...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruum...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 5.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on...
Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruuma...
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha mater...
1. TÖÖ EESMÄRK Esimesel nädalal määrasime korrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Arvutades keha mahu geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes ning massi määratasime kaalumise teel. Teisel nädalal määrasime ebakorrapärase kujuga ehitusmaterjali tihedused ja poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali...
1. Eesmärk Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid 2.1. Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad Mullbetoon väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. Kipsplaat kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. 2.2. Töö teises pooles olid kasutusel ebakorrapärase kujuga kehad Silikaattellis - tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste ...
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, m...
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
1. EESMÄRK Korrapärase ja ebakorrapärase kujuga keha tiheduse määramine. Materjali poorsuse määramine. Tahke keha massi suhet tema mahusse ilma poorideta nimetatakse absoluutseks ehk aine tiheduseks. See on konstantne ja iseloomulik suurus antud materjalile. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Töös katsetatavateks ehitusmaterjalideks olid tempsi-plaat, lubjakivikillustik, graniit ja silikaattellis. 3. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Korrapärastel ehitusmaterjalidel mõõdeti kõik küljed ja kõrgus millimeeterjoonlauaga või nihikuga, mille täpsuseks on 0,1 mm. Kõik kehad kaaluti elektroonilise kaaluga, mille täpsuseks on 0,2 g. 4. KATSEMETOODIKAD Materjali nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühimikega) tiheduseks mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus arvutatakse valemiga (1) Kus m=materjali m...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2014/2015 Tiheduse ja poorsuse määramine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 11.10.2014 1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Terassilinder, killustik, EPS200, silikaattellis, puit 3. Kasutatud töövahendid a) Joonlaud b) Nihik c) Elektrooniline kaal d) Mõõtesilinder veega 4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valem...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutat...
1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kujudega kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Kasutatud kehad: Korrapäraste kujudega: 1) Dolomiit - on karbonaatne kivimit moodustav mineraal. 2) Terassilinder - Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat ...
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindr...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m /V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukuj...
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos f...
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juur...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - ...
Materjaliõpetus Ranner Alasild EL108 Õpetaja: Märt Varul Õppeaasta: 2008-2009 Sissejuhatus Sõna materjal tuleneb ladinakeelsest sõnast materia, mis tähendab ainet. Materjalid mis on märit loodusest on looduslikud materjalid. Tehnikas kasutatakse materjalid tehnomaterjalid. Metall, plast, keraamilised ja kamparitmaterjalid on peamiselt masinates ja aparaatides. Enam levinumalt on kasutusel vähemalt 400. Sorti teraseid, üle 200. Liigi plaste. Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomistruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb põhiliselt laetud tuumast ja seda ümbritsetavatest elektronkattest. Aatomit...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/15 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 8 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Oliver Nõgols Rühm: MATB11 Esitatud: 10.12.14 Töö eesmärk: (Lühidalt kirjeldada praktikumitöö eesmärk) 1. Identifitseerida plasti väliste tunnuste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste põhjal. 2. Tutvuda mittemetalsete materjalide (plastide, komposiitide) kõvaduse määramise meetoditega (Rockwelli, Barcoli kõvadus). 3. Määrata plasti rakendusomadus. Kasutatud töövahendid: (Kirjeldada katseaparatuuri jmt) 5 erinevat plasti, mida tuli töö käigus identifitseerida. Kõvaduse määramiseks kasutasime Barcoli ja Rockwelli masinat. Tiheduse määramiseks oli kasutusel progra...
TALLINNA TBHMTEUTTKO OL 2012/2013 Tiheduse m6iiramine Liis Viiheiaus Tanel Tuisk ,ttyelT*f./ Tallinn 24109/2A12 l. Eesmiirk Korrapiirase ja ebakorrapiirase kujuga keha tiheduse mliiiramine. Materjali poorsuse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Mullpoltistiireen, grani it, keraami line telliskivi 3. Kasutatud tiiiivahendid - Nihik - tiipsus 0,1 mm - Elektrooniline kaal (pt 4.1) - tiipsus 0,2 g - Elektrooniline kaal (pt 4.2) -thOsus O,)'fl 4. Katsemetoodikad Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tiihimikega) mahutihiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus p6 mfiiiratakse keha massi ja mahu suhtenu 1$ m- ...
Betoonisegud Betoon on põlemata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. Koostisosade sega nim. Betooniseguks. Liigitatakse: raske, normaalne, kerge Klassid:survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse normaalse betooni koostisosad on: sideaine(tavaliselt tsement),peen täitematerjal , jämetäitematerjal, vesi, lisandid Lisandid: tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad veevajadust vähendavaid ja töödeldavust parandavaid plastifikaatoreid ja superplastifikaatoreid Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Täitematerjale on betoonis u 70% Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi LIIV: liiva iseloomustavatest näitajatest tuleks esmalt mainida tema terastiku ehk granulomeetrilist koostist, mis võimaldab saada maksimaalse...
Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 1 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Praktikumitöö eesmärgiks oli tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda 1. metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid maeterjale ning määrata võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide kat...
HÜDROISOLATSIOONMATERJALI KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine. Materjali standarditele vastavuse kontroll. Materjali tõmbejõu katsetamine. 2. Katsetatud materjal Hüdroisolatsioonmaterjalid 4000S-1, 4000 ja 8000 3. Kasutatud vahendid Tõmbemasin, nihi, digitaalne kaal KERN 440-33 täpsusega 0,01g, joonlaud, kalkulaator, metalltoru diameetriga 27, 54 mm 4. Töö käik 4.1 Mõõtmete määramine Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Kõiki kolme mõõdet määratakse nihikuga ja joonlauaga. 4.2 Hüdroisolatsioonmaterjali tiheduse määramine Määratakse mõõdetud katsekeha massi ning seejärel arvutatakse tihedust valemiga 1: m po = v x 1000 (Valem 1) m proovikeha mass [g] ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk..............................................................................................................................2 2Katsetatavad ehitusmaterjalid...................................................................................................3 3Kasutatud t...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski e...
12. Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad nn metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamasti hästi sepistatavad. Metallide pingereas aktiivsus suureneb, annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada, roostetavad kergemini, muutuvad tugevamateks redutseerijateks. 13. Materjalide füüsikalised omadused, nimatage ja iseloomustage neid. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi ῤ = m/V Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt ehk sulamistäpp on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski...
RASKUSKIIRENDUS. 1. Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus ...
EHITUSMATERJALIDE TIHEDUSE LEIDMINE 1.1 Töö eesmärk Antud töö eesmärk on leida materjalide tihedus. Ülesandeks on mõõtmiste ning kaalumiste läbi leida konkreetse ehitusmaterjali gabariidid ning kaal õhus ning vees. Nendest andmetest johtuvalt arvutatakse välja materjali massi ning ruumala suhe, mis iseloomustab materjali tihedust. 1.2 Töös katsetatud ehitusmatejalid Töö esimeses osas kasutatud ehitusmaterjalideks on aknaklaas ning mullbetoon. Aknaklaas on amorfne ning tahke materjal, millel puudub kristallvõre. Reeglina on klaas läbipaistev ning suhteliselt tugev, seetõttu saab klaasist kujundada siledaid ning läbipaistvaid pindu. Klaas on ka mitteläbilaskev materjal. Eelnimetatud omaduste tõttu on klaasil väga palju rakendusalasid. Ehituses enamasti kasutatakse klaasi just akende valmistamiseks, kuna puudub vee- ja tuule läbilaskvus ning materjal on läbipaistev. Klaasi kasutatakse ka keraamikas glasuurina. Mullbetoon on suure ...
Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] ...
Töö Nr.1 Materjalide tiheduse, näivtiheduse, tühiklikkuse määramine. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määrakse keha massi ja mahu suhtena. G 0= 1000 Vo G proovikeha mass õhus (g) V0 - proovikeha maht (cm3) Materjaali nimetus Proovikeha Proovikeha Proovikeha Tihedus N mõõtmed (mm) math (cm3) mass (g) (0) r. (kg/m3) 1 Teras 54 10 10 5.4 42,5 7870,37 2 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,72 3 Mänd 60 39 39 91,26 45,2 495,3 4 Dolokivi 98 99 14 135,8 372 2...
LABOR 6 MAGNETVÄLJADE MÕÕTMINE KESKKONNAS ARVUTUSED JA VASTUSED Magnetvootiheduse leidmiseks tabelis 2 kasutan valemit ⃗ √ . Magnetvootihedusele vastava magnetväljatugevuse H leian seosest 1 A/m = 4 10-7 T. Tabelis on tulemused nT-es, seega 1 nT= 1.0 × 10-9 T ja 7,3 nT =0,006 A/m. Magnetvoo tiheduse ja magnetvootiheduse resultanti suhtelise erinevuse leian valemist: ⃗⃗⃗⃗ ⃗ | ⃗ | Küsimused 1. a) Magnetvoog moodustab piirväärtusest Suurim magnetvoog 7,3 nT. Seega b) Magnetvälja tugevus moodustab piirväärtusest Suurim magnetvälja tugevus 0,006 A/m. Seega 2. Laboratoorse töö põhjal võib öelda, et magnetväli on tugevam elektriliste seadmete läheduses ja väheneb kauguse kasvades. 3. Jah, elektromagnetvälja allikaid oli näha, näiteks valgustid, seinakontaktid ja muud elektri...
1. MATERJALIÕPETUS Materjalide struktuur ja omadused Materjalide aatomstruktuur Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuriühikuks on aatom, mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga). Aatommass määrab tahke aine e. tahkise tiheduse, elektrijuhtivuse, soojusmahtuvuse, mõjub aga vähe selle tugevusomadustele. Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struk-tuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paik-nevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moo- dustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). Kristalliline struktuur Aatomite paigutust kristallis võib kujutada ruumiliste skeemide abil, nn. võreelementide näol. Võreele- mendi all...
1. Töö eesmärk Tiheduse ja poorsuse määramine korrapärase- ja ebakorrapärase kujuga materjalidel. 2. Katsetatud materjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid · 2.1.1 Vahtpolüstüreen Vahtpolüstüreen - standardikohase nimetusega EPS. EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub. Omadused: hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivate mõõtmetega, mittevananev, kasutamismugavus, keskkonnasõbralik ja raskesti süttiv. Mis on EPS? http://www.estplast.ee/et/misoneps (21.09.11) · 2.1.2 Kipsplaat Kipsplaat on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
