Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusfüüsika Eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, piire, müra, soojusjuhtivus, radoon, vent, kondens, niiskussisaldus, erijuhtivus, konvektsioon, gaas, külmasild, välispiire, sisepinna, soojustuse, vill, sisekliima, filtratsioon, õhumüra, soojuslik, metall, soojustakistuse, soojatakistus, külmasillad, soojapidavus, maapinnast, tihedust, soojusjuhtivuse, õhupidavus, aurutakistus1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse.
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Laudvooder 25 0,12 Joonis 1 Tabel 1. Leia: a) müüritise korrigeeritud soojus-erijuhtivus (d, W/(m*K) arvestades temperatuuri mõju T1= 10 ning T2= 20 seejärel b) leia välisseina soojusjuhtivus U ( W/m2*K) c) korrigeerida seda õhupiludest tingitud parandiga ((U''=0 ( W/m2*K)) ja külmasillast tingitud parandiga( välisseina välissein = 0,2W/m*K; välissein- põrand = 0,3W/m*K; katus- välissein = 0,2W/m*K) Lahendus: a) d = D * FT d = sooja- erijuhtivus D = Silikaattellise lamda FT = temperatuuri mõju arvestav tegur : FT = eft *(T2-T1)
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik
Jäik mineraalvilla plaat D 0,035 W/mK Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina Materjali keskmine niiskussisaldus 2 soojustuse keskmine tarindis 0,65 m3/m3
300…1000 0,15 0,002 0,026 0,045 4 poorbetoon 5 0,4 0,001 Müürimört, 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 krohvisegu Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 (uputus 28 Hoone ümber, Sokli ja Sokli sees või sokli päeva EN pinnases olev keldriseina sisepinnas olev 12087) rõhtne soojustus välispinnas, soojustus
keskmine temperatuur +18,5 ºC. Materjali niiskussisaldus labori mõõtmiste ajal oli 0,4 m3/m3 ja talvisel kütteperioodil oli niiskussisaldus 0,5m3/m3. Soojus-erijuhtivus ei muutu ajas (vananemise tegurit arvestama ei pea). Leia soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus. Andmed: λD= 0,035 T1= +10 T2= +18,5 Ψ1=0,4 Ψ2=0,5 Lahendus: λd= λD*Ft*Fm Ft=e0,0034*(18,5-10)=1,029 Fm=e4*(0,5-0,4)=1,492 λd=0,035*1,029*1,492=0,054 W/mK Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega ÜLESANNE 8 λ Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Betoon 2 W/mK 300 mm Min.vill 0,037 W/mK 200 mm
interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises; Soojustamisviisid erinevate tarindite puhul; Soojusisolatsiooni süsteemi elementide paigaldus- ja kinnitusmeetodid; Soojustamine uusehitistes, rekonstrueerimisel ja remonditöödel; Vigade vältimine, parandamine ja kontroll soojustamisel ja sellega seotud töödel; Järelevalve korraldamine soojustamistöödel; 4
tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja projekteerimisnormide eelnõu esimene versioon EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsooninõuded". Võrreldes varem kehtinud "Ehitusakustika ja mürakaitse projekteerimise
perioodiliselt köetavatele ja kütmata palkeramutele, moodustades samas tervikliku uuringu, mida saab hiljem siduda ka teiste uuringutega. Uurimistöö eesmärgid olid järgmised: uurida aastaringselt kasutatavate, perioodiliselt kasutatavate/köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning temperatuuri- ja niiskuskoormusi; hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele; analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski; analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks; uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd.
28 (mm) (W/mK) ) ) w (seinte kogupaksus ) m Pi Materjal 6m 8m 0,605 Sisepind PVC rullkate 10 0,17 Betoon 100 2,0 Kile 0,1 - Pinnase liik - savi Kergkruus 300 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (12) A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m :
liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem
liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon:
(W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2. Leian soojustuse sektsiooni ja sõrestik seksiooni soojustakistuse valemiga: (m2K)/W ( Valem 2) kus: Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W Arvutan soojustuse sektsiooni soojustakistuse Valem 2-ga:
P- õhu veeaurusisaldus (kg/m3) Q- läbivoolava õhu hulk (m3/s). 9). Betoonivalu kuivamine? 1-aste: tihendatud betooni pind on vesimärg. Betoon kuivab nagu vaikne basseini pind, umbes 100g/m²h. 2-aste: väliskihid kivistunud, aga sisekihis niiskus. Mida niiskem on õhk ja madalam temp, seda kauem bet kivineb. Bet on samuti ehitusniiskus. Kuivamine on oluliselt aeglasem kui 1 astme korral.Liiga vara ei tohi pindu viimistleda. +joonis: põranda lõige ja niiskussisalduse kõver. 10). Õhu soojusjuhtivus isol. materjalide kinnistes poorides/täitudes veega? Õhu sj väikestes kinnistes poorides ~0,026W/m2K, veel 0,68W/m2K. Poorid piirdes aitavad tõsta soojapidavust.nt aeroc vs tellis. Poorideta kivis sj 2-4 W/m 2K. Soojajuhtivus ja tihedus on korrelatsioonis. Õhupoorid materjalis mõjutavad soojajuhtivust. Kui poor täita intertgaasidega siis sj võib olla alla 0,026W/m2K. Veega täidetud poorides 0,68 ja kinnistes poorides 0.026. s.t. 26 korda suurem. 11)
korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel. 15 1.3.3.3 Karlova Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire. Ajaloolistele Karlova mõisa maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi
[1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,0625 m2K/W RT = 0,13+0,0625+1+5+0,125+0,04 =6,71 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W 3. Arvutan välja U-väärtuse W/ (m2K), tarindi soojusjuhtivuse leidmiseks kasutame valemit [1:20] : U= (3) Arvutuslik käik : U= = 0,149 W/ (m2K) 4
[1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = 0,13+0,006+0,1+3,75+0,018+0,04 =4,04 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W. Rse piirde välispinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,04, (m2K)/W 3. Arvutan välja U-väärtuse W/ (m2K), tarindi soojusjuhtivuse leidmiseks kasutame valemit [1:20] : U= (3) Arvutuslik käik : U= = 0,25 W/ (m2K) 4
ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne
eraldi ruumis paikneval köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Akna ja põranda suhe ei tohi olla >1:8 On soovitav, et loomulik valgustus mõju hindamiseks kasutatav isolatsiooninäitaja oleks mitte vähem kui kolm tundi päevas. Eluruumides peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, optimaalne sisetemperatuur >+18 , õhu niiskus eluruumides peab olema piires, mis ei kahjusta tervist, väldib veeauru kondenseerumist, ning ei tekita niiskuskahjustusi, klosett vesi, müra päeval <40db ja öösel 30db 3 Loeng 2 ET-kartoteek Juhendmaterjalid: osa 2 www.ehitusteave.ee/ Eestis koostab ja avaldab standardeid Eesti Standardikeskus. www.evs.ee ETF-kartoteek on soome RT kartoteek www.ehituskeskus.ee Raamatud E Talviste ,,Hooned" T Masso ,,Väikemajad" A Veski ,,Suvemajade ehitamine" A Veski ,,Individuaalelamute ehitamine"
andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist
konstruktsioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstruktsioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe)
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
kauguse oleneb heli- tugevuse langus heliallikast kaugenedes? Punktallikad (auto, lennuk vms), joonallikad (liiklusmüra autode voor, rong), tasapinnalised allikad (suurtööstus). Kauguse kahekordistumisel vöhanab heli tugevus 3 dB joonallika puhul ning 6 dB punktallika puhul. Helitugevuse langus oleneb temperatuurist, suhtelisest niiskusest, maastikust, allika kujust. 8. Mille poolest erineb mõiste `heli' mõistest `müra'? Kas teate mõnd füüsikalist omadust, mis iseloomustab müra? Müra on soovimatu heli termin ,,müra" hõlmab subjektiivsust. Füüsikalised omadused: tugevus e tase, sagedus, aeg. 9. Mis on müra sageduskarakteristik? Kus on inimkõrv mürale tundlikum, kas madalatel või kõrgetel sagedustel? Kas see kajastub müra mõõtmisel ja hindamisel? Müra sageduskarakterisitku järgi eristatakse laiaribalist (nt reaktiivlennuk) ja kitsaribalist (nt komressor). Inimkõrv on tundlikum kõrgetel sagedustel. 10. Mis on tonaalne müra? Impulssmüra
- Eelprojekt on kooskõlastamiseks, ehitusloa taotlemise menetlemiseks ja ehitusloa väljaandmiseks - Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega; kandekonstruktsioonide tehniline lahendus, materjalid ja mõõtmed; vundamentide rajamissügavus, pinnaseveetõrje vajadus, aluskihid, mõõtmed ja materjalid ning soojustuse ja veetõkke põhimõtteline paiknemine; kõikide kande- ja jäigastavate konstruktsioonide, elementide ja montaazielementide paiknemine, gabariidid ja materjalid; hoonepiirete ehitusfüüsikalised omadused; esitatakse vajalikud joonised ja seletuskiri - Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi
toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4
................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused. Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
Betoonaluse puhul pole soovitatav kasutada katusekatte alumise kihina klaaskiu baasil rullmaterjali: betooni aluseline keskkond, mis lagundab rullmaterjalis oleva klaaskiust tugikanga. Enne katusekatte paigaldamist tuleb betoonaluselt tuleb eemaldada tsemendipiim ja muud nakkumist vähendavad ained, nii et aluse ja kattekihi vahel oleks võimalik saavutada vajalik nake. Enne kruntimist peab betoon olema piisavalt kuiv (betooni niiskussisaldus tuleb ära mõõta) . Betoonalusele kinnitatakse rullkate täispinnalise või osalise liimimisega ja mehaanilist kinnitust ei ole üldjuhul vaja. 44 22 Katusekatte alus: soojustusmat. Kõvad klaasvilla või kivivillplaadid, jäigad vahtpolüuretaan- ja vahtpolüstüreenplaadid (EPS, XPS, PUR) või vahtklaasist soojustusplaadid;
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä
arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire e tolerantse. 11 6. Looduslikud ehitusalused. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: ² olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; ² olema vajaliku tugevusega; ² olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad);
põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja
annaabi.ee 
