Alumiinium * Hõbevalge läikiv metall, mis kuulub kergmetallide hulka. * Tuntud oma kerge kaalu poolest. * Tihedus on 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuur 660 ºC , keema läheb see 2519 ºC juures. * Väga hea elektri- ja soojusjuht. * Alumiiniumi ümbersulatamisel selle omadused ei muutu, olenemata ümbersulatamise kordadest. Asukoht perioodilisussüsteemis * Asub perioodilisussüsteemis 3. perioodis ja IIIA rühmas (alumiiniumi aatomil on 3 elektronkihti ja viimasel kihil on 3 elektroni). * Järjekorra number on 13 * Aatommassi number on 26,981 Leidumine looduses * Erinevate mineraalidena moodustab alumiinium umbes 8% maakoorest ehk selle toormaterjali varud on peaaegu piiramatud. * Ainult hapnikku ja räni on maakoores rohkem,kui alumiiniumi * 100kg pinnases on keskmiselt 7kg alumiiniumi * Alumiiniumi ühendeid on ka meie toidus ja joogis. · Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine, kuid leidub mitmete mineraalide,...
koos ehetega kausi põhja (selleks sobib klaas/alumiinium/teras kauss). *Lisa umbes 4-6 cm keevat vett. *Lisa üks lusikatäis soodat ja üks lusikatäis soola, sega kuni lahustumiseni. *Lase veel keeta umbes 2 kuni 3 minutit, seejärel eemalda hõbedast ehe ning loputa see. *Lõpetuseks pühi hõbedat kuiva ja puhta riidega. Poleerimiseks võib kasutada ka spetsiaalseid riidelappe, mida müüakse juveelipoodides. Selline lapp annab ehetele eriti kauni läike. Meetod nr 4 Carnauba vahaga *Hõbedat puhastatakse ka carnauba vahaga. Keemilist koostist vaadates võiks proovida samade ainerühmade aineid. estreid ja karboksüülhappeid. *Pihusta toodet lauanõule, aja toode ühtlaselt laiali, oota minut ning eemalda mustus puhta lapiga. *Kui lauanõu on väga oksüdeerunud tuleb lasta tootel kauem peal seista ning vajadusel protseduuri korrata. *Kuna enamik lauanõusid on reljeefsed, sobib puhastamiseks kõige paremini frotee lapp
põhjal ning kasutati ehete valmistamisel. Vase järgi on nime saanud ka vähetuntud vaseajastu. Vaseajastule järgnenud pronksiajastu, mis sai nime vase ja tina sulami järgi, oli juba inimkonna arengule väga olulise mõjuga ja kestis aastatel 2500 - 500 e. Kr. ning tõi endaga kaasa suure arengu ka metallide töötlemises. Kuna pronks oli kõvem ja paremini töödeldav materjal, kui vask sai sellest lisaks ehetele edukalt valmistada juba kõiksugu relvi ning tööriistu. Kasutamine Tänapäeval leiab vask tänu heale elektrijuhtivusele kasutust näiteks erinevate kaablite, generaatorite ja kõigsuguste elektrooniliste seadmete tootmises.Vase elektrijuhtivus on võetud ka üldiseks elektrijuhtivuse standardiks ehk vask on juhtivusega 100%. Vase lihtsa töödeldavuse tõttu on teda läbi aja kasutatud ka torude valmistamiseks, milles gaasi- või vedelikke transportida, ja samuti
toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne- Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i Megaliidi rekonstruktsioon d Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi
vaenlase vahekorrast, kuna pidasid kõike ja kõiki maailmas võrdseks. Nüüd, pronksiajal toodi nende teadvusesse kõrgema olendi, kogu maailma looja ja valitseja, inimsaatuste määraja ja kohtuniku idee, mis andis elule hoopis teise eesmärgi ja surmale endisest võrratult suurema tähenduse, sest väljavaated olid kahe äärmuse vahel kas taevasse igavesse õndsusse või süngesse varjuderiiki vaevlema. Koos usuga hauatagusesse ellu tekkis matmiskombestik. Surnule pandi hauda lisaks ehetele kaasa veel tööriistu, relvi ja toitu. Usuti, et surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Nende kostitamiseks kaeti hilissügisel hingede ajal laud ja pakuti paremaid toite. Hingedeaeg pidi olema vaikne aeg, et mitte lärmiga hingi pahandada. Tänapäevani on säilinud usundid, et näiteks ämblikku ei tohi tappa, sest see toob õnnetust. Ka on püsinud komme lahkunuid matta, kuid eestlased ei pane surnule hauda kaasa ehteid, relvi ega tööriistu
Kõlakate järgi olevat uued valitsejad endise kuninga surmast kuuldes laskunud põlvini ning lausunud: ,,Kaitse ja hoia meid, mu Jumal, oleme valitsemiseks liiga noored." Siiski ei lasknud Marie-Antoinette sellest end väga heidutada, sest temast sai kuninganna, kelle tahtmised pidid teoks saama. Endise ja ,,vana" õukonna vahetas ta välja uue vastu ning ta ei hoidnud tagasi riigiraha raiskamisega. Ta laskis meeletult kulutada oma garderoobile, soengutele, ehetele, ooperi- ja maskiballide külastustele. Allaandlik Louis XVI ei teinud selle kohta sugugi märkusi, vaid andus enda abikaasale, soetades talle isegi Trianoni suvelossi kingitusena. Sellest kohast sai Marie-Antoinette' meelispaik, kuhu ta tihtipeale põgenes etikettidest ja kohustustest pulbitseva elu eest. Ka oma suvemaja jaoks laskis ta kohutavalt raha raisata. Selline pillav eluviis ja huvitamatus Versailles's toimuva vastu sundis Maria Theresiat saatma Pariisi Toinette' venna, Joseph II.
Naised kasutasid ohtralt jumestusvahendeid, sest ilu oli tehtav ja mitte kaasasündinud. 1940-1950 Teise maailmasõja puhkemisega muutus olukord majanduses väga kiiresti. Kohe tekkis puudus kõigest, sealhulgas ka toidust. Riiete ostmiseks oli vaja nii raha kui ka talonge. Inimestel soovitati kasutada vanu kardinaid, voodilinu, villaseid riideesemeid; kõikjal ajakirjadnuses ilmusid soovitused ja nõuanded, kuidas riideid ümber teha. Traditsioonilistele ehetele tuli leida alternatiive, sest väärismetallid võeti tarvitusele sõjaliseks otstarbeks. Sõja-aastatel peeti õmbluskunsti tipuks monumentaalseid õlapaelteta õhtukleite. Viimaseks moekarjeks olid platvormkingad ning kõrge värvliosaga püksid. Meik oli lihtne- hoolitsetud kulmujoon, palju puudrit, lopsakad punased Amori vibuna kaarduvad huuled.Kümnendi lõpul propageeriti loomulikumat välimust. Rõhutati silmi, huuled värviti heledamaks. Hakati tootma kunstripsmeid ja lainereid.
uue suuna pulmakleitide lõikes: väga naiselik, ohtrate kaunistustega ning suursugune. Ka tänapäeval unustuse hõlma vajunud patsokkidega pintsakud läksid massimoodi tänu Dianale.Esialgu toetas Inglismaa printsess mitmete kodumaiste disainerite käekäiku, kuid hiljem eelistas rahvusvaheliselt tuntud tegijaid nagu Valentino, Versace ja Chanel. Sellest hoolimata jäi tema stiil lihtsaks, rõhudes heale lõikele-kangale ja pannes suurt rõhku aksessuaaridele: kübaratele, ehetele, kottidele, kingadele. 90-ndad 90-ndate moe koodsõnaks on individuaalsus. See käib pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta kandja valida on mitte ainult mida kanda vaid kuidas ja millega. Teadjamad mõistavad, et kõik, mida kantakse, on laetud tähendusega, mis asjatundjatel ei jää tähelepanuta. Kuid kõige tähtsam on siiski vabadus. Viktoriaanlus, retro, tätoveeringud, suled, kauboisaapad teemade mänguline taasavastamine on piiritu.
3. Ehted Titaani suurele tugevusele ja kergsusele kasutatakse ka titaani ehete valmistamiseks. Titaan on populaarsust kogunud disainerite poolt viimastel aastatel. Titaan ehted on head inimestele, kellel on 8 näiteks allergia mingi muu ehte materjali vastu või inimestele, kellele meeldib kanda ehteid erinevates keskkondades näiteks ujudes. Titaani lisatakse näiteks 24 kraadistele kullast ehetele üks protsent, et ehtele ei jääks nii lihtsalt kriimustusi ega kahjustusi. Lisaks tehakse ka titaanist skulptuure ja kellasid. 9 10
Muistse usundiga seostuvad otseselt mitmesugused kinniskuistised- kalmed, ohvrikivid jne. Vägi:muinasusundi põhimõiste- vägi.arvati et kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu.Väge võis olla ka sõnades.Inimesed, kes oskasid nõiduda, haigusi ravida nimetati tarkadeks.Hing:Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hinge kehast lahkuda.. Surnutele pandi hauda kaasa lisaks ehetele veel töö ja tarberiistu, relvi nig toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu. Mihkli ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Suhtumine loodusesse:Kui inimene rikkus või kahjustas midagi siis võis loodus talla samaga vastata.Vaimud, Haldjad, jumalad:koduhaldjas- Tõnn, setudel viljasalves- Peko. Taara, Uku- jumalad.Ohvripaigad:heatahtlikkust jumalate jms vastu näidati ohvriandidega.Parim päev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati-piima, verd, vilja, loomi
toodetud ja kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid.
Plaatina on puhtaim kõigist väärisehete valmistamiseks kasutatavatest metallidest. Plaatinast ehete puhtus on 95% (võrdluseks: 18-karaadise kulla puhtus on 75%) ning plaatina ei tuhmu, vaid säilitab igavesti oma loomuliku valge värvi. Plaatinast ehete värvus, läige ja kaal ei muutu isegi kriimustuste korral, samas kui teised metallid võivad läike kaotada, plekiliseks muutuda või värvi muuta. Plaatinast ehted on kuldehetest 30 korda haruldasemad. Meie plaatina puhtus on 95% (ehetele on märgitud proov 950) ja see teeb temast hüpoallergeense metalli, mis sobib ideaalselt tundliku nahaga inimestele. Plaatina on igavene ja säilitab ka igavesti oma läike. Plaatina võrreldamatu vastupidavus ja kulumiskindlus teevad temast kõige kindlama metalli – plaatinast ehted ei kulu kunagi. Plaatinast ehted säilitavad oma kuju ja ei kulu, seega seisavad ka vääriskivid kindlalt paigal. Plaatinat ei tohiks valge kullaga segamini ajada. Need kaks metalli ei erine mitte ainult
Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab ära Europe). Tegu on kõrgreljeefiga, kus võib natukene näha ka egiptusepoosi. Knossose palee seestpoolt seinamaalingutega kaetud. Knossose palee oli mitme tasapinnaline. Palju kasutatakse meremotiivi ja elurõõm. Megaron- kreetlaste elamu Knossose palee seinamaal- Kreetas oli härjakultus. Terrakato- põletatud savist skulptuurid. Kodukolde jumalanna madudega u.1600 eKr. Palju rõhku pandud soengutele ja ehetele. Keraamika- enamasti vaasid. Mükeenes oli sõrmustel kujutatud mütoloogilisi stseene. Kuningas Agamemnoni (Mükeene kuningas) surimask, mis oli kullast. Mõõgad kaunistatud graveeringutega ja reljeefidega. Phaistose ketas- arvatavasti kalender. Kreeka kultuur Kreeka kultuur on antiikkultuur. Kreeklased olid kõrge eneseteadusega. Jumalad olid nagu inimesed. Kreeka kultuuri iseloomustab lihtsus, selgus, loogilisus, mõistuspärasus (eriti arhitektuuris) Ajastud: 1. Arhailine aeg 600-480 eKr
majanduspoliitikast, sõdadest ja toretsevast õukonnast. Just kõige viimane punkt ehk siis kuningapaari liigne rahaga priiskamine viis nende ebapopulaaruseni ja rahva umbusaldamiseni. Nagu ka Marie Antoinette'i (ehk Louis XVI abikaasa) omanimelisest filmist (mida ma soovitan kindlasti vaadata, kuna see näitab tolleaegse Prantsusmaa elu väga põneval moel) oli näha, kulutas kuninganna hullupööra palju raha riietele, ehetele, luksuslikule mööblile ja lossiõue kujundamisele ja leidis aega isegi sõbrannadega peeneid koogikesi süüa ja mängida õnnemänge. Samal ajal oli aga Prantsusmaa majanduslik olukord erakordselt halvas seisus ja rahva viha kuningapaari vastu aina tõusis. See viiski vägivalla tipp-perioodil (tuntud kui Terrori Aeg) nii kuninga kui kuninganna pead giljotiini alla. Kuid see ei tähenda, et riik ei oleks üritanud majanduslikku
Ajapikku hakkas Marie harjuma ära oma olukorraga,olles kuninganna .Kuid siiski tundis ta end kuidagi rõhutuna,sest tema jaoks ei olnud selline eluviiv just väga nauditav.Ta tahtis,et ta saaks oma elu vabalt elada ja rohkem aega lõbustustega tegeleda.Talle meeldis tantsida ja samuti endale erinevaid asju osta.Ta hakkas kulutama raha, kuna tal polnud aimugi selle päris hinnast. Kõige rohkem raha kulutas ta riietele, hasartmängudele ja ehetele. Marie Antoinette vend, Joseph II, külastas teda 1777. aasta aprillis. Marie Antoinette kurtis talle, et ta tahab rasedaks jääda ja Joseph rääkis Louis'ga.Ajalooliselt vaadatuna paistab keiser Joseph II külaskäik Marie-Antoinette elus tähtsusetu episoodina,kuid tegelikult põhjutab ta otsustava murrangu.Sest vaid mõned nädalad hiljem ilmnevad vestluse tulemusrikkad tulemused.Lõpiks asub mees abielukohustuste juurde ja ja 19. augustil 1777 teatab Marie-
paar oodata. · Paati ei tule, on oodatud piisavalt. · Tekib võimalus ka teisele paadile, kuid omanik tahab kulda või raha saja rubla ulatuses. · Marta on liitunud samuti lahkumist plaaniva meeskonnaga. Taavi naist nähes läheb ta kuidagi endast välja ning muutub rahutuks ja tujutuks. Kulda ja väärisesemeid paadi jaoks saadakse äärmiselt vähe, Marta on kõik oma väärisesemed unustanud Tallinna korterisse ning teeb Taavile ettepaneku ehetele järgi minna. Tema silmis läigatab kahtlane pilk.***** 9. 10. Peatükk · Teel Tallinna võeti Taavi Punaarmee poolt kinni. Paanitsemiseks polnud põhjust seni, kuni selgus, et Taavi oli kõik dokumendid jätnud mantli taskusse, seljas kandis ta Jüri vihmakeegi taolist mantlit, mis meenutas sakslaste riietust. Taavi suruti sahvritaolisesse ruumi, temast oli saanud VANG! *Taavi pekstakse vaeseomaks**
kasutatud metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Menhir Stonehenge kaasajal Stonehenge'i rekonstruktsioon Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme
valatud mulje (vt joonis 13). Kleidi ülemisele osale oli iseloomulik kinnine dekoltee, õlapatjade abil esiletoodud õlad ning puhvis varrukad. Kübarad sobisid suurepäraselt kokku ranges stiilis õmmeldud kostüümidega. Peakateteks kasutati erineva disainiga turbaneid, kootud juuksetaskuid, lilli, võrguga mütsikesi ning kübaraid. Uhke kübar, sõrmkindad ning huulepulga rohke kasutamine lisasid välimusele naiselikkust (vt joonis 11). Traditsioonilistele ehetele otsiti alternatiivseid materjalide allikaid, sest väärismetallid kasutati sõjaliseks otstarveks14. Joonis 11. Peaehted 1940ndal aastal Allikas: http://vintagedancer.com/1940s/1940s-hats/ (15.05.17) 13 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 14Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19401949.html 11 Joonis 12
roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat
roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna-Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat
roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas Tiberi jõe äärde seitsmele künkale rajatud Rooma linna elanikud; hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud romaani stiil valitsev arhitektuuristiil Euroopas 11. 13. sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar ruunikiri peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele jm jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest rüütel (1) suursugune sõjamees (ratsaväelane) keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid, moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud S sajand ajavahemik, mille kestus on sada aastat
kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn
metallisulami pronksi järgi.) Pronksiaeg algas Lääne-Euroopas suhteliselt hilja umbes 4000 aastat tagasi. Pronks oli hõlpsamini töödeldav kui kivi, sest teda sai valada ja lihvida. Seetõttu loodigi pronksiajal arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne. Erilist tähelepanu pöörati ehetele need olid suured ja silmatorkavad. Pronksehteid on leitud ka Eesti territooriumilt. Pronksiajast pärineb omapäraseid usundiga seotud mälestusmärke. Kilomeetripikkuste ridadena katavad nn. menhirid Bretagne`i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi. Säilinud on ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske
Selles kalmes oli väga palju asju. Tegemist oli kivikalmega, mille keskele maa sisse oli süvendatud nelinurkne ala, mille servas olid paekividest laetud müürijäänused. Seinte ääres paiknes hulgaliselt haruldasi leide: kullatud ehted, hõbeehted, ka põlenud luud. Tegemist oli vist rikka suguvõsa hauakambrilaadse hauaga. Arvatakse, et see oli mingi hoonesarnane konstruktsioon, seintel olid isegi riiulid, kuhu olid asjad asetatud. Lisaks ehetele oli seal ka relvi. Kangurkalmetest ja kivivarekalmetest on leitud hulgaliselt neete, laevaneete. Võib-olla põletati surnud koos laevaga ja siis puistati kõik kalme. Või siis pandi kõik koos laevaga kalme ja põletati seal. Salme külas oli laevmatus. See haud leiti juhuslikult kaablikraavi kaevamisel. Kaevamisel tulid välja selged laeva jäljed, pikkus üle 10.2m, laius kuni 6.2m. Laeva ennast polnud alles, kuid olid laevaneedid. See laev võis kasutada liikumiseks kuut aerupaari
rahvapärimuste järgi tuntud katkuhauana, asus keset põldu. Katkuhaua nimetus hoidis hilisemal ajal rahvast eemal. See kalme (kivid lohus) andis palju infot, tegemist oli kalmega, mille maa sisse oli süüvitatud madalam ala, kuhu olid laotud paekividest müür. Tegemist oli hoonega, mis oli püstitatud keset hauda. Seina ääres oli hulgaliselt leide, ka kullast ja hõbedast, põlenud luid. Esialgne selgitus oli, et tegemist oli sugukonna hauakambriga. Lisaks ehetele oli seal ka palju relvi. Mõnest kalmest on leitud rohkesti laevaneete. Võib arvata, et surnu on põletatud laevas või paadis. Eestis on ka ehtne laevmatus, Saaremal Salme külas. Haud leiti juhuslikult. Tulid välja selged laevajäljed, mis olid üle 10 m pikad, laius umbes 6 m. Laevaneedid olid säilinud. Leiti 7 luustikku, mehed umbes 7 – 8 sajandist. Kaasas oli kõvasti relvi. 2010. a avastati Salmest juba teine laev, mille pikkus on 16 m ja kuhu oli maetud vähemalt 30 sõjameest koos
Riiki kaitseb sõjavägi. Seaduste rikkujaid karistab kohus ja neid võidakse hoida vanglates. Riigil on oma kindel territoorium ja sümboolika. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias umbes 3000 eKr. Rekonstruktsioon- hävinud ehitise, eseme või elusolendi tõenäolise kuju taastamine. Hävinud ehitise vms endise kuju taastamine. Ruunikiri- peamiselt muistsete skandinaavlaste (taanlaste, rootslaste ja norralaste esivanemate) hauakividele, relvadele, ehetele ja mule jäädvustatud kiri, mis oli loodud Lõuna- Euroopa vanemate kirjade eeskujul ja koosnes 16 tähest. Raidkiri – kivisse raiutud tekst. Raidkiri ehk epigraaf ehk inskriptsioon on tekst, mis on jäädvustatud (kõvale) materjalile, mille esmane otstarve ei ole kirjalike tekstide kandjaks olemine. Antiikaja raidkirju uurib epigraafika. Rooma õigus on Rooma riigis kehtinud seaduste kogum, mis sai hiljem Euroopa õigussüsteemi aluseks
Pikkade juuste ringilehvimise vältimiseks tuleb need töö ajaks krunni või üles kokku panna. Juukseid on soovitatav iga päev pesta. Ehted Töö ajal ei tohiks kätel ja allpool küünarnukke mingeid ehteid kanda (nt sõrmused, käekellad, nähtavad piercing-kehaehted), sest kiirabiteenistuses põhjustavad ehted: patsientide jaoks kõrgendatud nakkusohtu, patsientide ja ka teiste töötajate vigastamise ohtu, pisikute kogunemist ehetele ja nende alla. 446 Riietus Tööriietuse tohib selga panna alles töökohal. Erariideid tuleb tööriietest eraldi hoida. Puhtaid ja saastunud tööriideid tuleb eraldi hoida. Nakatunud tööriided ei tohi erariietega kokku puutuda. Jalatsid Kaitsejalatsid peavad olema siledast materjalist, mida saab desinfitseerimisvahendiga üle pühkida. Vaktsineerimine Kiirabiteenistuse töötajatel on suurem oht nakkusi saada, seetõttu peaksid nad ka vaktsineeritud olema
annaabi.ee 
