Inkad võtsid chimudelt üle linnaplaneerimiskunsti, metallitöötlusvõtteid, suurte melioratsioonirajatiste rajamise tehnoloogiaid ja käsitöövõtteid. 10 Egiptuse kultuur Kiri Egiptuses tekkis kiri umbes IV ja III aastatuhandel e.Kr. Kirjamärkideks olid hieroglüüfid (igapäevaelus kasutati hieraatilist kirja). Kiri kanti papüürusele pintslitega. Haridus Koolid asusid templite juures ning õpetajateks olid preestrid. Õpilasi oli vähe, vaid paar protsenti elanikkonnast. Põhiõppeaineteks olid kirjutamine ja matemaatika. Teadus Vana-Egiptuses lähtuti praktilistest vajadustest. Tõlgendati ja mõtestati üldist maailmakäsitlust usu alusel. Loodust puudutatavatele küsimustele pöörati üldjoontes vähe tähelepanu. Tänu astronoomia põhjalikule uurimisele koostati päikesekalender
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele.
Kordamine ajaloo tööks 1. Asukoht! o Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem- Egiptuseks o Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala 2. Usk! EGIPTUS o Egiptuse kõige haritum osa olid Preestrid o Nemad kujundasid ka egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma o Usuliste tõekspidamiste täpsem sõnastamine oli preestrite ülesanne o Usuti jumalatesse. Valitseja on sama, kes jumal o Usuti et jumalad on reaalselt olemas o Usuti et elu jätkub ka peale surma MESOPOTAAMIA o Usuti et jumalad on surematud ja inimesed surelikud o Jumalad olid inimese kujulised, taevakeha mille mõju teda valitses o Jumalaid seostati ilmastikunähtustega
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda. ·Õppeained: astronoomia, matemaatika, astroloogia, tarbekunst; tegeleti ka mitmesuguste mängude ja spordialadega. 3. Teadus oli praktilise suunitlusega, jäi põhiolemuselt praktikas kasulike õpetuste ja näpunäidete kogumiks. ·Astronoomia: Loodi päikesekalender (Siriuse taevasse ilmumise järgi)
Vana Egiptus. KIRI Tekkis: IV ja III aastatuhande vahetused eKr, ehk tsivilisatsiooni tekkega u samal ajal. Kirjamärgid: Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid (kreeka k.,,pühad märgid") väliselt piltkirja meenutavad märgid. Enamik neist tähendas mõistet, kuid oli ka mõningate konsonantide sümbol. DETERMINATIIVID: hieroglüüfide hulka kuuluvad seletavad märgid, mis osutasid, kummal viisil, mõiste või häälikut ähisena, tuleks eelnevat hieroglüüfi lugeda. Materjal: Egiptuses oli levinuimaks kirjutusmaterjaliks papüürus, millele kirjutati pintsliga. Pikemate tekstide jaoks kinnitati papüürused pikaks jadaks.
Babüloni kinnas kaitsemüürid Istari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn. Kultuur: · kirjamärgid ja materjal: i. U 3500 eKr sumerite leiutatud. ii. Kiilkiri pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid. iii. Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile. b. Haridus: i. Koolid templite juures, õpetajateks preestrid. ii. Õpilasteks peamiselt ülikute pojad iii. Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust. iv. Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna. c. Kirjandus: i. Levinumaks olid kangelaseeposed. ii. Armastatuim eepos oli "Gilgames" Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 2. Teadus
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga.
ja Alam-Egiptusesse assüürlased. 6.Iseloomustage lühidalt Egiptuse riigi- ja ühiskonnakorraldust. Tähtsaim Egiptuses oli vaarao, kes oli jumala esindaja maapeal, kõrgeim preester. Kõik pidi toimuma tema määramisel. Võimu teostamiseks vajas ta arvukat ametnikkonda. Vaarao määras ka maakondade(noomide) asevalitsejad(nomarhid), nemad viisid ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja sõjaväge.Oma volituste elluviimiseks määras ta ametisse preestrid, neiloli vahetu korraldav võim TEMPLITES. Preestrid valiti ülikkonna seast. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. 7.Eluolu ja perekond. · Lihtrahvas ja ülikud elasid enamasti maal. Ülikud elasid luksuslikes kahe-või koguni kolmekorruselistes rõdude ja verandadega maamajades.Nad veetsid aega külaliste seltsis külluslikel pidusöökidel, kud neid lõbustasid pillimängijad, tansijad ja tantsijannad
Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks dünastiline aeg 2650 riigiks (3000 eKr) (pln Memphis) eKr · Hieroglüüfkiri · Vase kasutamine · Dzoseri astmikpüramiid Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber.
Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid.
meenutab Päikese teekonda taevas. Nendest kuulikestest tulevad järglased ja sümboliseerivad uue elu tärkamist maast. Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina. Vanim haudehitis mastaba. Seoses vaaraode ainuvõimu suurenemisega hakati neid matma astmikpüramiididesse. Vaarao Dzoseri astmikpüramiidi kompleks Sakkaras, U.2600 e.Kr. Vana riigi ajal Giza väljakule ehitati püramiidid. Suurim ja vanim püramiididest on Cheopsi e. Suur püramiid. Küljed on orienteeritud põhiilmakaarte suunas. Püramiidi südamiku ehitamiseks kasutati kollakat lubjakivi ja väliskiht laoti valgest lubjakivist (maha kistud). Cheopsi poja, vaarao Chephreni, poolt platoo kõrgeimasse paika rajatud keskmine püramiid paistab optilise illusiooni tõttu kõrgem. Tegelikult oli ta algselt umbes 10 m madalam (Tipus lubjakivikate säilinud).
ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr. Järgnenud Hilis-Egiptuse perioodil võimutsesid mõnigi kord võõramaised valitsejad. Vana-Egiptuse kultuur ja religioon Kiri ja haridus Egiptuse kiri kujunes riigi tekkega umbes samal ajal. Kirjamärgid hieroglüüfid, mida oli kasutusel ligi 1000, meenutavad väliselt piltkirja ja ongi tõenäoliselt sellest arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas mõnda mõistet. Et hieroglüüfid olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev, kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade jm esinduslikumate tekstide puhul. Levinuim kirjutusmaterjal oli papüürus
..........................................................................................................................................15 Templid ja jumalateenistus............................................................................................................................16 Surmajärgsus.................................................................................................................................................16 5. KIRI HARIDUS JA TEADUS.......................................................................................................................17 Kiri ja haridus...............................................................................................................................................17 Teadus...........................................................................................................................................................17 Kirjandus..............
Näited jumalatest: Ra, Re, Amon-Ra; Osiris; Anubis; Isis; Seth. Usuti hauatagusesse ellu, sellepärast palsameeriti surnuid: muumiad. Kunstoli tihedalt seotud religiooniga. Sel olid väga tugevad, peaaegu muutumatud, traditsioonid. Kultus: Egiptuses vaadati vaaraole kui jumalikult olevusele. Ta oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Vahetalitajana jumalate ja inimese vahel oli vaarao riikliku kultuse juht. Kui preestrid viisid läbi jumalateenistusi, tehti seda nö. vaarao käsul. Preestrid olid jaotatud kindlatesse seisusegruppidesse. Tempel oli eelkõige jumala elukoht, mitte jumalateenistuse pidamise koht. Sisemises templikambris oli jumala kuju, sinna võisid minna vaid ülempreestrid. Kõige tähtsam riitus toimus hommikul. Jumala kuju templis "äratati", teda emmati, puhastati ja riietati. Seejärel toodi talle hommikueineks ohvriand. Kogu jumalateenistus toimus hümnide saatel
1. Egiptuse vana riik: ARHITEKTUUR: Arhitektuuris märksõnadeks püramiid, tempel ja mastaba. Egiptlaste jaoks oli tähtsal kohal ka, inimese kaitsevaim, kes saatis inimese keha maises elus aga avaldas ennast alles pärast inimese surma. Maine elu seega ajutine ja valmistati ette end eluks pärast surma igavikuks. Seega suure tähtsusega olid haudehitised: vaaraode hauad püramiidid on Egiptuse ehituskunsti kuulsaimad mälestised. Vana riigi ajal saab Alam- ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks Memphis. Sel ajajärgul ehitati püramiidid, mida on säilinud umbes 100. vanim on astmikpüramiid Sakkaras (arhitekt oli Inhotop), mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiidid Dahsuris (astmikpüramiid). Kolm suurimat ja kuulsamat püramiidi on Gizas: Cheopsi, Chepreni ja
ning karjakaasvatajate ühiskondadega. Enamasti langes tsivilisatsioonid algus varasesse pronksiaega. Tsivilisatsioonid kerkisid seega esile umbes üheaegselt ulatuslikuma metallikasutuse algusega. 2) Oli kujunenud ühiskondlik tööjaotus. Ühiskonna tööviljakus oli tõusnud sellisele tasemele, et kõik ühiskonnaliikmed ei pidanud enam tegelema otseselt toidu hankimisega. Põlluharijate ja karjakasvatajate kõrval olid kujunenud elukutselised käsitöölised, kirjatarkuse tundjad, preestrid jne. 3) Ühiskond jagunes selgelt erinevateks varanduslikeks klassideks, kusjuures rikas ülemkiht etendas ühiskonnas juhtivat rolli. 4) Oli kujunenud riiklus. See tähendab, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli muutunud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks kõrgemaks ametnikkonnaks , mis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes juhtis ja kontrollis ühiskonna tegevust antud territooriumil.
juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi
tähendab keldi keeles pikka kivi. Vahel asuvad teist tüüpi megaliitiliste ehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhrid välja Prantsusmaal Cranacis. Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias ja väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat kannab nime dolmen, mis tähendab kivilauda. Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Leidub ka Aafrikas ja Aasias. 3.Egiptuse arhitektuur- püramiidid, hauatemplid. Egiptlaste arhitektuur ja skulptuur oli enamasti valmistatud kivist. Tänu sellele on nii palju kunsti ka meieni säilinud. Ülikud säilitasid oma muumiaid mastabades. Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal.
nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. Kunsti saab jaotada eri kunstiliikide vahel. Võib eristada rakendusliku kallakuga kunstiharusid, nagu näiteks arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine). Teine suurem kunstiharu on kujutav kunst - maalikunst, skulptuur ja graafika. 20. sajand on lisanud fotokunsti, tegevuskunsti (mis omab rohkesti ühisjooni teatri- ja filmikunstiga) ning päris uuena multimeediakunsti. 1.2 Mis on arhitektuur? Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Kuna astronoomia põhineb aga uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib seda nimetada objektiivseks teaduseks. Astronoomia – ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astroniimia tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta
regulaarsus ja absoluutne sümmeetria. Sirged teed olid orienteeritud sageli lossidele ja templitele, kusjuures paraadtänav võis olla kuni 40 m lai. Sellist paraadtänavat ääristasid mõlemalt poolt palmiread. Templite läheduses oli tee sageli kaunistatud sfinksidega, mis omakorda grupeeritud palmidega. Templite territooriumil moodustas tee kompositsiooni kesktelje, mis oli ühtlasi arhitektuurilise kompositsiooni sümmeetriateljeks. ARHITEKTUUR, mis ilmestas maastikku: püramiidid ja templid. Giza püramiidid (2613- 2494e.Kr) on püstitatud tuhat aastat varem kui Stonehenge sümbolilised struktuurid. Need nn arhitektuuri imed kõrguvad tasase maastiku kohal Niiluse jõe delta lähedal. Püramiidid olid Egiptuse Vana Riigi IV dünastia vaaraode hauakambrid, vaaraod olid ainuvalitsejateks tollases tsentraalvalitsuses. Tsentraalvalitsus loodi umbes 3200. a e.Kr, siis, kui põllumajandusasulad ja niisutustööd nõudsid organiseeritud ühistegevust
» päris Gisquette aralt. «Väga ilus, preili,» vastas tundmatu kõhklematult. «Mis nad siis mängivad?» küsis Lienarde. ««Neitsi Maria tarka kohtuotsust», üht moraliteed, armuline preili.» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle: «See on täiesti uus moralitee, mida varem pole etendatud.» 22 «See on siis teine,» ütles Gisquette, «mitte see, mida paari aasta eest legaadi sissesõidu puhul ette kanti. Seal esinesid kolm noort tütarlast, kes mängisid ... » «Sireene,» täiendas Lienarde. «Ja täitsa alasti,» lisas noormees. Lienarde lõi silmad häbelikult maha. Gisquette vaatas talle otsa ja tegi sedasama. Noormees jätkas naeratades: «Seda oli üsna lõbus vaadata. Tänane moralitee on aga eriti pühendatud Flandria printsessile.» «Kas ka karjuselaule lauldakse?» päris Gisquette. «Vuih,» ütles võõras, «kuidas seda tohib ühes moralitees? Ei maksa zanre segi ajada.