Laialt kasutatakse taimornamente Juugend minu kooliteel Väike Vanemuine- esimesena torkavad silma väänlevatest kõverjoonetest moodustuvad kolm rõdu ning erinevad orgaanilised motiivid. Pauluse kirik- juugendstiilile on väga iseloomulik torn ja varieeruvate kujunditega aknad. Tartu Saksa Kultuuri Instituut- näeme kohe Jaapani arhitektuurist ülevõetud katuse kuju ja keldi kultuurist pärinevat maja seinte kaunistamist triiputega. EÜSi maja- dekoratiivne värvikasutus, motiivid, varieeruvate kujunditega aknad. Näituse 5 - iseloomulikud taimsed ornamendid ning aknad. Julius Kuperjanovi 44 - dekoratiivne värvikasutus, taimsed motiivid. Tuntumaid hooneid maailmas A.Gaudi, maja Bartselonas V.Horta, Tasseli maja Brüsselis Kasutatud lingid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/impressionism_juugendstiil_ leilalille.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Juugend https://www.google.ee/search?q=google+translate&espv=2&biw
Vastukaaluks jüngrite käitumisele on Kristus ise väga rahulik, mida on näha tema maha suunatud pilgust ja käte asendist. Teos on väga realistlik, valguse-varju kasutamine tundub kaalutletuna kuid samas loomulikuna. Juudas on maalil ainuke, kelle küünarnukk on toetatud lauale, ta jälgib pingsalt Kristust, hoides samal ajal käes kotti. Võrreldes da Vinci samanimelise teosega on Tintoretto kasutanud maalil diagonaalperspektiivi, kus ruumi piirid mattuvad kaugele hämarusse. Värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedamaid toone läbisegi metalselt helkivate heledate toonidega. Maal mõjub väga rahutult ja on täis liikumist. Peale inimeste on maali ülaosas hõljuvad inglid. Kristus on küll maali keskel, kuid ruumi sügavuses. Töö ei kujuta apostleid stseeni keskmes vaid see on hoopis hõivatud teiste vähetähtsate inimeste poolt nagu naine kandmas toitu ja teenrid korjamas laudadelt nõusid. Aupaiste ümbritseb kõiki jüngreid välja
sõrmed olid süsimustad Tuhakarvaline keset halli hingetut 3. Sinihall rüütli mustas sametkuues tumepunases kuues helepunases kolmeharulises kübaras laevamudelil, purpurmantlis kolletanud linarüüs must rist rinna kogus purpurist vaibale Kuldsest Ajast Isanda sinihallid karvatud punane viin kahes oli nii valge pikk punane vateeritud Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Värvikasutus oli selles novellis üsnagi laialdane ja nagu üle pakutud. Kasutatud on ainult mingit kindlat värvi gruppi. On kasutatud palju erinevaid värvide alaliike nagu näiteks punasele sarnane värv oli purpurne või violetne. Igas peatükis on aru saada, et on erinevalt värve kirjeldatud. Värv ja kujutatav on
sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi teine maailm. Lisaks on värvid looduslähedased, ei midagi eriskummalist ning häirivat. Proportsioonid on teosel ebaloogilised. Põldu kündev mees on hobusest ning adrast suurem ning põld on võrreldes seal olevate esemetega väga väike. Lisaks veekogus uppuv Ikaros on kõrvalseisva laevaga võrreldes väga suur.
See andis väga usutavalt ja elavalt edasi Ruhnu olustikku. Maalil oli sügavust ning tundus väga reaalne, olles siiski maaliline. Külastasin ka ise sellel suvel esmakordselt Ruhnu saart. Seal toimus iga-aastane Kuressaare Kunstikooli maalilaager. Käisime ka ise randa maalimas ning see töö tõi tagasi huvitavaid mälestusi. Veel jäi mulle meelde Eerik Haameri suur õlimaal "Väljatõugatu", mis kujutas Ruhnu inimesi. Mulle meeldis väga selle kunstniku värvikasutus ning pisut lohakad pintslitõmbed, mis andsid kombineerides edasi talurahva rasket elu. Näitusel oli üles pandud ka mõned visandid, mis toovad esile kunstnike lahtise käe. Tore on vaadata, kuidas on võimalik ühe kerge joonega anda edasi nii palju pildi olemusest. Näiteks Eerik Haameri "Poiss paadiga merel", millest sai hiljem väga tõetruu maal "Angerjapüüdjad", mis mulle tervelt näituselt kõige rohkem meeldis. Sellel oli väga eripärane värvikasutus, palju pruune toone,
totalitaarsete reziimi juhtide meelest ning uusrealism kujutas sellist elu, mida pakkus suurlinna tsivilisatsioon oma koledamas pooles. Abstraktsionismi suuna eesmärk oli asjade kujutamine läbi vormide ja erinevate kujundite, nad kujutasid elu selle läbi, kuidas see neile tundus, mitte sellisena nagu nad seda otseselt nägid. 3. Milliseid ühiseid iseloomulikke jooni leiad maalilise abstraktsionismi voolude ja geomeetrilise abstraktsionismi voolude all? Maaliline abstraktsionism: Värvikasutus on vabameelne ning pole tingitud esemete reaalsest värvist. Kõigis neis vooludes on märksõnaks spontaansus, mille läbi taheti end vaimselt vabalt väljendada. Kindlatest kujunditest ei pidanud kinni just eriti informalism, abstraktne ekspressionism, abstraktne sürrealism ning ekspressiivne abstraktsionism. Ükski kunstivool ei püüelnud realismi poole pigem just proovis sellest võimalikult eemalduda. Värv kerkis esikohale kui meeleolu ning teose tunnetuse edasikandja.
Lemsalu, Nicolas Party, Katinka Pilscheur, Jon Rafman, Dan Rees, Samara Scott, Taavi Tulev ja Simon Daniel Tegnander. Merike Estna on olnud kunstnikuna aktiivne ligikaudu 15 aastat. Tema tööd on väga omapärased, mis tähendab lõuendi ribadeks lõikamist, ruumilist installeerimist ning maalikunstiliste põhimõtete kasutamist kookides, raamatutes, kokteilides, riietel ja esemetel. Kunstniku laineline pintslitõmme ning kirev värvikasutus tekitas positiivseid emotsioone. Kõige enam jäi mulle meelde tema videoteos “Reisides maaliga”, kus nägin Estnat maailma eri paigus rändamas koos oma maalidega. Seal oli kujutatud graatsilist jalutuskäiku kõrbes, kus maalist on saanud ürp, mida kanda. Ta rändas džunglis, lume- ja jääväljadel, kus hullas ja mürgeldas enda maalidega. Videot oli väga huvitav vaadata, koos sinna juurde valitud melanhoolse muusikaga moodustas see tervikliku kunstiteose.
Pääsuke kasutas oma head värvikompositsiooni ka abstraktses kunstis, näiteks pääsukese tiib. Maal kaugelt mõjus kui tundmatu osa, kuid lähemalt vaadates mõistsid millega tegu. Pääsuke kujutas teatud esemeid/osi lähedalt, näiteks ,,Maastik rahvarõivaga". Ka selles töös oli ta justkui välja lõiganud kleidi ja selle eraldi välja maalinud. Minu lemmiktööks oli aga mitmest naisenäost koosnev keha, kuna värvikasutus on võimas. Samuti on Pääsuke lisanud kaks geomeetrilist kujundit punased ringid. Nii lihtsad asjad annavad tööle nii palju juurde. Naiste näod ei ole tervikud, vaid osaliselt poolikud (mõnel puuduvad silmad, mõnel kael, juuksed jne). Teine kunstnik Kris Lemsalu oli teistsuguste vaadetega. Näiteks tema skulptuur võis paljusid sokeerida, kuna kasutatud tampoonid teoses ei ole tavapärane. Samuti oli Lemsalul kombeks
1916-1922 Šveitsis Zürichis Algatajad maalikunstnikud ja kirjanikud Levik New Yorkis TUNNUSED Mängulisus, mõnitamine ja pilkamine Agressiivne suhtlemine publikuga Viha sõja vastu Loogilise mõtlemise eitamine MÕJUTAJATEKS I maailmasõda Läänekultuuri vaibumine Ambitsiooni kadumine Ühine viha LAENAMINE TEISTELT SUUNDADELT Kollažitehnika Tüpograafilised trikid Värvikasutus HÄÄBUMINE 1920. algus Suubus sürrealismi Sürrealism- prantsuslik dada DADAISMI ESINDAJAD Tristan Tzara Hans Arp Marchel Janco Marhel Duchamp Man Ray MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Prantsusmaalt Kultuurihuviline perekond Rouneis Corneille’ lütseum „Ready-made“ Pseudonüüm Males meistersportlane Kirimale ning maleajakirjanik
kujutamine: loomutruu, elavad Ruumikujutus: Läbimõeldud, vabadele Läbimõeldud, vabadele kohtadele kujutati seletusi kohtadele kujutati seletusi juurde, taga olevad isikud juurde, taga olevad isikud tehti tehti eesolevate peade eesolevate peade kohale. kohale, sündumsed Värvikasutus: Värviküllane. Põhivärvideks Värviküllane, varjundirikas. sinine, kollane, punakas Põhivärvideks roheline ja pruun. punane. Dekoratiivne mulje. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis. Lauseehitusse pane sisse võrdlusmoment.
*INTERJÖÖR sisevaade või sisekujundus *ARHITEKTUUR ehituskunst teise sõnaga *IILUSTRATSIOON pildiline kujutis millegi kirjeldamiseks või iseloomustamiseks ILLUSIOON silmapete, kunstis esineb OP-kunstis *EKSTERJÖÖR välisvaade või väliskujundus *EKSLIIBRIS isikut iseloomustav raamatumärk SKULPTUUR kunstiliik, mille väljendusvahendiks on vorm PERFORMANCE kunstiliik, mille väljendusvahendiks on idee esitamine etenduse kaudu *KOLORIIT pildi värvikasutus DISAIN millegi kujundamine parimal võimalikul viisil;
kontuurid. Ta kasutas jooni, et siduda erinevat värvi täppidega kaetud pinnad konkreetseks kujutiseks. Kontuurjooni rõhutatakse maalikunstis eelkõige siis, kui üksikud värvipinnad ei ole teostatud segatud, vaid puhaste värvdega. Suurtele värvipindadele annab just kontuur kuju ja liikumisintensiivsuse. Van Gogh kasutas kontuure igas oma loomefaasis. Van Goghi värvikasutus Värv on maalikunstis peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi-erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist-ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul kunstiteooria vastu huvi, näib tema värvikasutus olevat siiski pigem isiklike katsetuste ning
Maalil on kaks külgtiiba, mis mõlemad on 232 cm kõrged ja 75 cm laiad. Predella ehk alumise maali osa on 76 cm kõrge ja 340 cm lai. On teada, et Grünewald kasutas oma töös filtreeritud pähkliõli koos erilise palsamiga, mida nimetatakse strassbourgi tärpentiiniks, mistõttu saavutas ta mahlakaid sügavaid värvitoone. Grünewaldi tööd teeb eriliseks äärmiselt elutruu kujutamisviis ja erksate värvide kasutamine, millega ta maali mõju suurendas. Grünewaldi ekspressiivne värvikasutus oli tolle aja kohta väga erandlik. Tal ei olnudki järgijaid. Alles 20. sajandi alguse ekspressionistid, kes värvi olulise väljendusvahendina kasutasid, taasavastasid selle saksa suure meistri. Mida näen mina. Maal koosneb kolmest osast. Kui altaril on tiivad suletud ehk siis esimene osa, siis „keskel,“ edaspidi peateemaks on Jeesus Kristus, kes on risti loodud, kellel on peas kibuvitsa pärg, mis on tema lauba verele hõõrunud. Jeesus Kristusest vasakul pool on
Kunstnik on superhästi ära tabanud värvikasutusega hommikuse päikesetõusu vaate ja ka meeleolu. Siiski kuna on tegu impressionismiga, siis on kõik nn. piirjooned segased ning asju tuleb kohati aimata, aga see ongi maali võlu. Kasutatud on väga vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb sadamat pigem aimata kui kujutab seda. Valisin selle teose mitmete teiste seast, kuna isiklikult pean päikese tõusu ka üpris maaliliseks ja omamoodi toredaks hetkeks. Mulle meeldis autori värvikasutus ja üldse stseeni kujutamine. Kunstikriitik Louis Leroy on lausunud: "Milline vabadus, milline töötluse kergus! Embrüonaalses seisundis tapeet on lõpetatum kui see meremaal." Claude Monet on valmis teinud geniaalse teose ja sellega põhimõtteliselt alustanud uue kunstiliigi. Impressionism on täislik kunstnikule ja inimesele kes ei taha kujutadu või näha asju täielikult vaid ettekujutada neid sellisene nagu me kõik neid näeme. Minu arust
esitlemisega, nt. Lotte Graafika - kujutava kunsti liik, väljendusvahendiks jooned Ikoon - pühapilt, kus kujutati Maarjat ja Jeesuslast, tänapäeval kasutatakse kuulsatest inimestest rääkides, nt moeikoon (Madonna, Lady Gaga) Initsiaalid - nime esitähed, nt. märkmikukaantel Kalligraafia - kirjakunst, nt. päeviku kirjutamine, õnnitluskaardid Karikatuur - naljapilt kellestki või millestki, nt. ajalehe päevakommentaar Koloriit - pildi värvikasutus, nt. soe koloriit (kollased toonid) Kompositsioon- pildi ülesehitus, st. kuidas asjad pildil paiknevad, nt. tasakaalus kompositsioon (kõik asjad pildil mõjuvad ühetaoliselt, miski ei püüa teistest enam tähelepanu) Staatiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub liikumatuna, rahulikuna Dünaamiline kompositsioon - pilt, mille ülesehitus mõjub rahutu ja liikuvana Kontrast - vastandlikkus, nt. värvikontrast (must-valge), suurusekontrast (suur ja väike kõrvuti, nt
väljendus, milletõttu seda stiili erinevat pidi tõlgendada on äärmiselt keeruline. Maalidel on kasutatud tumedad värvid ja lihtsus annavad edasi kõigest sünge emotsiooni ja neil on üks kindel mõte. Kui minimalismi üldiselt võtta, siis võib öelda, et see on pöördumine tagasi lihtsuse juurde. Muusikas väljendub see lihtsus läbiva korduva rütmiga terve muusikapala vältel. Kunstis aga toob selle välja vähene värvikasutus ning elava kujutluse puudumine. Muusika erinevus kunstist seisneb selles, et seda on võimalik mitmeti tõlgendada ja ta annab edasi parema tunde, kui sünged maalipildid, läbi mediteeriva meloodia.
Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (1798-1863). Tema noorpõlveteos, kreeklaste vabadusvõitluse aineline "Chiose veresaun" .1830. aastal, kui taas revolutsioonilaine üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Delacroix kasutas kõigis oma töödes värve erilise vabadusega. Tihti kasutas ta puhtaid värve, kartmata kõrvuti panna erksaid toone. Tema värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Skulptuuris ei loodud kuigi palju kõrgetasemelisi romantilisi teoseid. Üks romantismi skulptoritest oli prantslane Francois Rude (1784-1855). Tema sõdalastega reljeef Pariisi Tähe võidukaarel "Marseljees" väljendab revolutsioonilist paatost. Romantiline suhtumine minevikku, eriti keskaega, jõudis tollal ka arhitektuuri. Inglismaalt sai alguse gootika jäljendamine. See suund ehituses,neogootika, oli küll peen,
sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume. Leonardo ,,Püha õhtusöömaaja" valguse-varju kasutamine on väga kaalutletud ning tundub väga loomulik. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaja" on varjud kujutatud väga ebaloomulikena, dramaatiliselt mõjuvad värvikasutus. Leonardo maal on värvitud spetsiaalse temperaga Tundub, et värvide kasutus oli seotud vähese kättesaadavusega ning värvid on konservatiivsed Ereda ja kergema värvikasutuse tõttu võib öelda, et tegevus toimub päevasel ajal. Tintoretto maalis on värvid heledustumeda kontrastiga. Inglid on kujutatud läbipaistvalt. Tegevus toimub kahe valgusallika ümber, mistõttu on arvata tegevus leidis aset pimedal ajal.
Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel. Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma kooliteed alustas ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid flamenkotantsijaid. Mulle meeldisid mõlema kunstniku maalid, kuid Anke Oksa tööd olid natuke sümpaatsemad. Tema pintslilöögid olid kergemad, rahulikumad ning täpsemad. Ka värvikasutus oli tema piltidel helgem ning rõõmsam. Ta suutis väga hästi edasi anda balleti kergust ning voolavust. Paljudel piltidel võis lausa "tunda" klassikalist muusikat, mille järgi baleriinid tantsivad. Palju oli kasutatud helesinist ning musta värvi. Parimaks näiteks on tema maal "Valge luik", mis kujtas baleriine laval, punktvalguses. See oli väga reaalselt edasi antud ning kaugelt tundus, nagu vaataksin päriselt läbi akna lavale
veelgi. Võrreldes paberajakirjandusega on veebilehtedes piir kvaliteedi- ja kollase ajakirjanduse vahel õrnem. Tulles vastu lugejate eeldatavatele soovidele, muutuvad lood veebiajakirjanduses järjest lühemaks ja visuaalsemaks. 10. Mille põhjal võime väita, et kvaliteetajakirjandus tabloidistub? Peamised tunnused tabloidistumiseks: suurem visuaalsus, suuremate pealkirjade kasutamine, lugude lühenemine, lugude intensiivsem ja emotsionaalsem esitamine ja kasvav värvikasutus. 11. Kuidas ohustab avalikku sääri suhtekorraldajate ja poliitiliste mainemeistrite loodud avalikkus? Aina jõulisemalt ja süstemaatilisemalt kujundavad avalikku arvamust meedias kommunikatsioonispetsialistid, kelle huvides on seda kindlalt suunata, ning aina vähem ajakirjanikud, kelle ülesanne oleks teema mitmekülgne kajastamine ja erinevate vaatepunktide väljatoomine. 12. Millega tegeleb suhtekorraldus? Edastab meediale pressiteateid. 13
silmapaistvast koosmõjust. 7 VÄRVIKASUTUS Värv on maalikunsti peamine, ebatavaliselt mitmekülgne ja väljendusjõuline vahend, mille abil tekitatakse vaatajas erinevaid muljeid. Van Goghi käes oli värv meisterlik väljendusvahend, mille võimalusi erinevat pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul ka kasutas. Ehkki van Gogh ilmutas õpiaastate jooksul kunstiteooria vastu huvi, näib tema värvikasutus olevat siiski pigem isiklike katsetuste ning vanade meistrite ja kaasaegsete jälgimiste tulemus, sest ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlusest. Erandiks oli komplementaarvärvide kasutamine, mida ta uuris Eugene Delacroix' tööd ja kirjutiste põhjal ning mis mõjutas teda üha rohkem. Kolmest põhivärvist punasest, kollasest ja sinisest ühe kõrvutamine kahe ülejäänu seguga loob erilise helenduse ja maksimaalse kontrasti. 1885
Samaaegselt algas liikumine New Yorkis, kus oli eestvedajateks Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. TUNNUSED Suuresti mõjutas I MS. Dadaismi järgijad leidsid, et kogu läänekultuur on suremas. Elu kujutatakse kui midagi hetkelist ja mõistatamatut, seega kaob ambitsioon luua midagi uut tulevastele põlvedele. Dadaiste ühendas ühine viha sõja vastu. Kubistidelt laenati kollažitehikat, futuristidelt tüpograafilised trikid ning ekspressionistidelt värvikasutus. HÄÄBUMINE ESINDAJAD Marcel Duchamp 28.juuli- 3.oktoober, elas 81 aastaseks. Sündis Prantsusmaal Ülem-Normandias Emaisa oli maalikunstnik ja graveerija, kelle paljud tööd olid ka kodus. Pere seistmest lapsest suri üks noores eas ning neljast said kunstnikud. Õppis lütseumis, kus tema tugevamaks küljeks olid joonistamine ning matemaatika. Temalt pärineb mõiste "ready-made", mis tähendab tehases valmistatud asja oma kasutamiskeskkonnast eraldatuna on kunst.
Kollane hämarus Kollane kuub Punane müts Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis Kõik nii hall Must kuub Halli hingetut tänavat 3 Must sametkuub Tumepunane kuub Helepunane kübar Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus: Sinine, must, kuld, purpur, punane, kolletanud, helepunane, tumepunane Interjöör: Vaskne, punane, kollane, purpur, hall, sinililla, Esinemissageduse järgi:
Loomade Poosid loomulikud ja Sfinks. Loomad olid väljendusrikkad, tiivulised liikuvamad ja vabamad- kujutamine: lõvid, 5-jalgsed härjad mitte kanged inimpeaga Ruumikujutus: Ei olnud ruumilised vaid olid Reljeefis külgvaates, 2D. Leidub ka taolist kunsti skulptuuris otsevaates kus on loodud mulje avarast ruumist. Värvikasutus: Vabakujudel kasutati silma Reljeefid olid tihti eredalt süvendites värvilist materjali värvilised. Kokkuvõte: kõige olulisem 2 kultuuri skulptuurikunstis. Too välja olulised erinevused ja sarnasused kahe maa skulptuurikunstis. Lauseehitusse pane sisse võrdlusmoment. V: Egiptuses oli kõige olilisemad jumalused, Mesopotaamias valitsejad. Sarnasus oli see et mõlemi valitsejaid rõhutati
võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele. 2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck? 17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks. 3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon, värvikasutus. PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse. Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist,
Maal asub San Giorgio Maggiore kirikus väikesel eraldi seisval saarel. Tintoretto maalis linna kaitsepühaku Markuse legendi, kuid ka piiblistseene, samuti portreid. Võrreldes Leonardo teosega mõjub maal rahutult. Ebatavaline oli tol ajal maali ülesehitus. Siin võis näha maneristidele omaseid võtteid: järske rakursse, diagonaale, sügava perspektiiviga ruume. Olid omased äikese-eelsed maastikud hämmingus inimestega, dramaatiliselt mõjuv värvikasutus, valguse terav metalne läige. Teos on maalitud tumedates toonides. Laud on suunatud diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on liialdatud. Kristus asub pildi keskel, kuid ruumi sügavuses ja esiplaanil on teenijad. Teos on rahutu, ebasümmeetriline. Kasutab heletumeduse kontraste ja teatraalseid valgusefekte. Maalid on gigantsed. Maali meeleolu on rõõmus, on näha, et omavahel suheldakse, ei olla tagasihoidlikud, nauditakse teineteise seltskonda ja pakutavat jooki
Eestis: ↣ KUMU ↣ Kadrioru muuseum ↣ Fotografiska ↣ Mikkeli muuseum ↣ Adamson-Eric muuseum ↣ Tarbekunsti ja disainimuuseum Mujal: ↣ Louvre kunstimuuseum, Pariis ↣ Tate Modern, London ↣ Metropolitan, New York ↣ MOMA Queens ↣ Vatikani kunstimuuseum Kuulsad kunstnikud Vincent van Gogh “tahistaevas” jaan toomik Baasmõisted Kompositsioon - pildi ülesehitus, kuidas esemed pildil paiknevad koloriit- pildi värvikasutus stiil- iseloomulik väljendus, ühised tunnused profaankunst/arhitektuur- ilmalik kunst sakraalkunst/arhitektuur- usukultuslik (kirikud, templid palett- värvide segamise alus molbert- maalitava pildi abiraam natüürmort- pilt, millel kujutatakse “surnuid” asju nt puuviljad jm esemed autoportree- kunstniku pilt iseendast akvarell- vesivärv originaal- algne, loodud objekt plagiaat- loomevargus. teise inimese töö esitlemine iseenda omana
ümarplastika skulptuuris inimesed keerulisemates poosides ning nägid palju realistlikumad välja kui Mesopotaamias. Egiptuse ja Mesopotaamia kunstis kujutati inimesi üsna tõetruult. Kuigi anatoomia oli õige, kujutati inimesi ’’egiptuse poosis’’- nägu profiilis, keha ja silm otse. Liikumist kujutati üks jalg ees. Näod olid emotsioonitud. Loomi kujutati inimestest palju liikuvamatena ja emotsioonirohkematena. Kujutatud olid ka lihased, mis tegid tervikut loomutruumaks. Värvikasutus oli mõlemas nii Mesopotaamias kui Egiptuses sarnane. Mesopotaamias kasutati kollast ja sinist, kuid Egiptuses lisaks veel ka punaseid toone. Egiptuse reljeefkunst oli tavaliselt palju värviküllasem kui Mesopotaamias. Kummagi kultuuri kunstis ei olnud oluline ruumi kujutamine. Seda küll tehti, kuid vähe. Seljuhul kujutati kaugemal olevad objektid üleval pool. Kahe kultuuri skulptuurikunstis oli kõige silmapaistev ’’egiptuse poos’’. Oluline oli
Saksa ekspressionism Mis on ekspressionistliku kunsti eripäraks? Ekpressionistliku kunsti eripäraks on: värvikasutus ja vormi otsingud. Rühmituse Die Brücke loomingu lähteidee ja inspiratsioon. Mis või kes olid mõjutajateks? Lähteidee- Soov tõmmata ligi revolutsioonilisi inimesi. Tuua välja sotsiaalseid rolle ja nende erinevusi, eriti madalamal astmel olevate inimeste (prostituudid). Kirjutati manifesete oma ideede väljendamiseks. inspiratsioon- Gooti kunst, koopamaalingud, Aafrika kunst, Saksa puulõige (16 saj)
näitusel kunstiteosena-nn. ready- made (+pool ready made), simultaanne poeem- kõikvõimalike seoseta sõnade üheaegne deklameerimine, lisandiks vile ja karjed, tavalisi tarbeesemeid või kunstivõõrastest materjalidest konstruktsioone, agressiivne suhtlemine publikuga, provokatsioonid, luule visuaalse külje tähtsustamine, kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine, ekspressionismi vaba värvikasutus, kubistide kollaaz, Tzara: dada peabki jääma mõistetamatuks, dada sureb siis, kui hakkab end tõsiselt võtma. Väikekodanlase rööpast välja löömine. Sokiteraapia. Kunstnikud: Hans Arp- puust kujundid; kollaazid juhuslikult paberi rebimisest tekkinud tükkidest, Zürichis. Picabia- New Yorkis, maal+reprod tehnilistest joonistest+ esemed (tuletikud näoks, ,,tuletikunaine"), ajakiri ,,391". Ray Schwitters- ,,maalile" lisatud esemed: nöörijupid, võrkaiatükid. Schwitteri
Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust parandada, et saavutada täiuslikkust. „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat ja proportsioone. Eeskujuks võeti antiikskulptuure ja –reljeefe.Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Värvikasutus tähendas joonistust – ta tähistab objekti, annab sellele tähtsuse maalil ning on abivahendiks vormistiku Kokkuvõte Referaati meeldis mulle teha, kuna see oli huvitav . Referaadist sain teada palju uut ja huvitavat skulptuuride ja arhitektuuri koht Kasutatud kirjandus Google.ee Vikipedia.ee Lisa 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Klassitsism...........................................................
Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Pärit oli Goya vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks
283;,,Kunstiajalugu"david piper lk485 Löövam teos ,,Voodi" Rauschenbergi ,,Monogramm" Rauschenbergi ,,Factum I" Larry Rivers Sündis 1923.aastal Bronxis New Yorgis Juudi-ameerika kuntsnik. Muusik, filmitegija ja näitleja. Õppis Hans Hofmannis New York School Abstract Expressionists Artists Choice by Artists. Larry Riversi töö: Tundlik ja sensuaalne värvikasutus. Oli ka skulptor. Viimane töö oli ,,The History of the Russian Revolution" Lõuendid ei ole suured, pigem rahulikud ja lõdvestunud, elegantsed. ,,Kunstiajalgu"David Piper lk.486 Larry Riversi viimane teos ,,Vene revolutsiooni ajalugu" Larry Rivers ,,Parim homoseksuaal" Kuulsad USA popkunstnikud Roy Lichtenstein(1923-1997) Andy Warhol (1930-1987) James Rosenquist(s1933) TomWesselmann(1931-2004) Roy Lichtenstein
Brüsseli misjonäride kooli kolmekuulise kursuse põrumine Jutlustaja Borinage'is Kunstiõpingud 1880 kunstiõpingud Brüsseli akadeemias Oskuste täiendamine Willem Roeloffi (1822- 1897) ateljees Willemi soovitusel Kuningliku Kunstiakadeemia joonistuskursuses Sõbrunes Anthon von Rappardiga ja kasutas ta ateljeed Rappard lahkus Brüsselist - Vincent kolis maale Kunstiõpingud Pärast isa surma aastal 1885, läks novembris Antwerpeni akadeemiasse Mõju - Rubensi värvikasutus 1886. aasta kevadel saabus Pariisi, kolis kokku venna Theoga Neli kuud Fernand Cormoni kunstikoolis Cormoni juhendamisel praktiseeris õlivärvidega maalimist Värvikaupmees Tanguy Rue Lepici lähedal väike galerii Koos eksponeeriti Paul Cézanne'i, Paul Gaugini, Vincent van Goghi ja Georges Seurat' töid Pood oli kunstnike seas soositud kohtumispaik Vincent tutvus Emile Bernardiga poes Õpiaastad lõppevad isa Tanguy portreega 1887. aastal Värvikaupmees Tanguy
Van Gogh suhtus oma eesmärki saada kunstnikus suure otsustavuse ja tõsidusega. Peamiselt õppis ta ise, kuid traditsiooniliselt kohaselt harjutas ta suurte meistrite, peamiselt Jean Francoise Millet' ja tolle õpilase Israelsi töid jäljendades. Värv van Goghi käes oli meisterlik väljendusvahend, mille võimalus erinevaid pealekandmisviisi, segamist ja vormimist ta oma lühikese loomeperioodi jooksul palju kasutas. Ta näitas üles huvi kunstiteooria vastu, kuid siiski näib tema värvikasutus olevat rohkem katsetuste ja vanade meistrite tööde jälgimise tulemus. Ta rääkis alatasa õige värvi leidmisest kui võitlustest. Ta on tuntud kui postimpressionist. Ta maalis oma lühikese kunstniku perioodi ajal kokku 2196 tööd. Nendes maalid 864 ja graafilisi töid 1039. Üksildase elu lõpp 1888. aasta lõpus satub ta haiglasse oma halvenema tervise tõttu. Ta vabaneb haiglast alles 1889. aasta 7 jaanuaril. Kuid tema vaimne tervis muutub sama aasta esimesel poolel väga palju
voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Goya. Markiis de Solana Goya. Uinuv mõistus sünnitab Goya. Saturnus õgib oma lapsi koletisi. Sarjast "Los Caprichos"
Kompositsiooniliselt on reklaami ääred tumedad, mis viib inimese silma just reklaamikeskele. Kvaliteedikontrast Sisuga seotud värvivalik. Parfüümi sloganiks on Inspired by the nature(loodusest inspireeritud inglise k), mis õigustab reklaamplakatis kasutatud lilleõisi ning õrne toone. Heledad toonid viitavad parfüümi õrnusele. Hele-tume kontrast Nutikas värvikasutus, mis on nii kompositsiooni kui ka reklaami sisulise seosega harmoonias. Tegemist on küllaltki tavalise mustvalge lahendusega mis on konkreetne, lihtne, ning kahtlemata ka pilkupüüdev. Simultaankontrast
kujutavad endast sotsrealistlikku suurmaali. Peale Filonovi tuleks autoritena mainida kindlasti Vassili Kandinskyt, Kazimir Malevitsit ja Natalia Gontsarovat. Kõige rohkem avaldas mulle muljet Filonovi ,,Kuningate pidusöök", ning mitte pelgalt sellepärast, et tegu on autori kõige tuntuma teosega, vaid kuna just see massiivne maal pani mind kõige rohkem elu üle järele mõtlema ning aitas mõista ka tema ülejäänud töid. Peale suuruse on tähelepanuväärne muidugi ka kunstniku värvikasutus, mis muutis pildi rahutuks, ründavaks ja isegi vastuoluliseks. ,,Kuningate pidusöögi" üldine koloriit on tume: autor kasutab halli, musta, pruuni ning mõningate teiste värvide segu mustaga, et tuua teosesse sünge element. Samas rõhutab ta sellel kujutatud inimesi valge värvi ja üksikute heledate, isegi kiirgavate siniste ja punaste toonidega, luues niimoodi valguse ja varjude süsteemi. Kusjuures omapära lisab asjaolu, et tumedal taustal
aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Analüütiline kubism saab nimetuse oma olemusest kunstnike soov analüüsida kujutletavat objekti, st. seda lahutada algosadeks ehk geomeetrilisteks kujunditeks ning nedndest ehitada üles uus pilt. Kunstnike jaoks oli äärmiselt oluline just vormi kujutamine ning selle edastamine ja seetõttu jäid värvid tahaplaanile. . Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on üks objekt korraga esitatud pea kõikidest vaadetest pealt, kõrvalt, tagant, alt jne.
See maal on nagu päris. Mulle meeldivad väga tormise mere maalid. Ka Kadriorus oli neid, kuid need ei olnud nii võimsad, kurjakuulutavad, kui oleksid pidanud olema. Need olid ilusad, kuid oleks võinud olla süngemate ja vihasemate värvidega. Väga selgete joonte ja värvidega olid Jacob Gerritsz Cuyp'i "Tüdruk kukega" ja "Poiss hanega" (õli lõuendil) maalid. Tüdruk ja poiss olid tõsise ilmega ja mustal taustal (minu arvates sünge värvikasutus). Eriti meeldis "Tüdruk kukega", selle salapära ja suure mõistatusega: tüdruku süles on kukk, mis on korvis ja korvi sees, kuke all on munad kukk ei mune! Tüdruk ja poiss on otsevaates (ükskõik, kust vaatad, vaatavad nad sulle otsa jälgivad sind). Tüdrukul on seljas mantel ja peas roheka lehviga kübar. Poisil on peas veinipunane müts ja sama värvi mantel, kaelas valge sall. Käes on tal hani ja näppude vahel kiri.
,,Kapriisid", ,,Alba hertsoginna", ,,Karnevalistseen", Saksamaa P. O. Runge ,,"Hommik, ,,Hülsenbecki lapsed", Prantsusmaa T. Gericault maalikunstnik ja litograaf, süzeeks reaalne sündmus kaasajast, loobus kompositsioonis figuuride kitidena paigutamisest, kompositsioon taandus kahele ristuvale diagonaalile, ,,Meduse´i parv", ,,Leda ja luik", ,,Tagasi Venemaalt", E. Delacroix maalikunstnik ja greefik, dünaamilised maalid, kontrastne värvikasutus, viimistletud tehnika, motiivid põnevast keskajast, ,,Dante ja Vergilius", ,,Alzeeria naised on ruumides", ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", C. Corot maastiku maalija, ainestik prantsuse loodusest, lüürilise meeleoluga ja sumedad malid, ,,Meenutus Mortefontaineist", ,,Homeros ja karjased", ,,Sild Mantesis". Realism (1840 - , kunstivool) huvitus kaasajast, lihtinimestest, argielust, tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J
Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Sissejuhatus Värv on see mis muudab kõige põhjalikumalt ruumi ilmet. Värvil on inimestele nii võimas mõju, et seda saab kasutada isegi teraapiliselt. Paljude ühiskondlike hoonete siseviimistlus on tehtud just seda silmas pidades, niisamuti peaks seda arvestama ka oma kodu loomisel. Lisaks meeleolu muutmisele kompenseerib efektiivne värvikasutus negatiivseid mõjureid , nagu loomuliku valguse puudumine ja kohmakad proportsioonid. Värv on väga emotsionaalne ja isiklik asi . Tavapäraselt esindab iga spektiosa erinevaid meeleolusid. Paljude värvide võimsate seoste tõttu hoidutakse nende kasutamisest nagu punane ja must, värvid mis viitavad vihale ja masendusele. Õige koloreerimise ja värvide segamisega võib saada aga interjööri, mis on elav ja jõuline.
Teemad on võetud piiblist, antiikmütoloogiast , palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teaosed, aga ka portreid ja maastikupilte. 8. Mis muudab Rubensi maalid eriti barokseks? Mida ütled nende kompositsiooni, värvikasutuse, inimtüüpide kohta? Ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused. Kompositsioonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid ssunduvad piki pildi ristivaid diagonaale. Värvikasutus on kontrastne. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. 9. Keda maalides loobus Rubens oma suurejoonelisusest ja pompoosusest ning piirdus sooja südamlikkusega? Kumb laad sulle enam meeldib? Põhjenda. Ta mõlemast naisest. 10. Kes Rubensi õpilastest sai nn. paraadportree loojaks? Mis iseloomustab seda liiki maale? Anthonis van Dyck
pikaksvenitatud ja värvid on magusad. Näited: Parmigianino ,,Pikakaelaline madonna" (lk.81) El Greco ,,Püha Martin ja kerjus" (lk.83) 7. Võrdle Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo samanimelise maaliga. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaeg" (lk.82) Leonardo da Vini ,,Püha õhtusöömaaeg" (lk.63) Võrreldes Leonardo teosega mõjub Tintoretto maal väga rahutult. Tintoretto teose värvikasutus on dramaatiline ja kontrastne; kasutatud on tumedaid toone. Maal on täis liikumist. Leonardo teose värvid on rahulikud ja tuhmimad võrreldes Tintoretto maaliga. Võrreldes Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaega" Leonardo da Vinci omaga samal teemal, tuleb selgelt välja, kuidas kunsti stiilid arenesid renessanssi jooksul. Maalid valdavad küll ühist teemat, kuid on täiesti erinevad. 8. Mida tead El Greco elukäigust? EL GRECO (1541-1614) · Tänapäeva kuulsaim manerist.
Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. 10. Milline värvikasutus on iseloomulik Rembrandti maalidele? 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 1640.1650. aastatel tegeles Rembrandt peamiselt ofortide valmistamisega ja kujutas oma teostel sageli maastikke
Tähtsamad maalikunstnikud: · Giorgione /dzordzoone/ (1478-1510) Maalidele omane lüüriline ja romantiline meeleolu. Sageli kasutab Veneetsia maalikunsti üht lemmikmotiivi alasti naisekeha. ,,Lamav Veenus" ,,Kontsert vabas looduses" meisterlik taustamaastik · Tizian /tiitsian/ (1477-1576) Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu. 16
millele on küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järiest väiksemaks, kuid palju väiksemaks kui foovidel. Pilt saab omaette nähtuseks, mille juures looduslikud motiivid arendatakse kuni täieliku äratundmatuseni. Kubistid hakkasid maalima tükkideks, et ''...saada ehituskive, millest püstitatakse uus ehitis pilt''. Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi esitamiseks, sest ühest küljest aitas see objekti esile tuua erinevatest 5 vaatepunktidest, samas oli see piisavalt tagasihoidlik, et domineerima jäi siiski vorm kujutlus. Analüütilise kubismi juures oli äärmiselt tähtis, et teosel kujutatakse asju mitmest vaatepunktist. Põhimõtteliselt on õige öelda, et analüütilise kubismi alla kuuluval teosel on
N. Triik K. Raud - Kalevipoja kujundus K. Raud “Kalevipoeg põrguväravates” Sümbolism ● Kunst (maailm) on müsteerium ● On igavesed teemad: sünd, armastus, elu, haigused, kannatused, surm ● E. Munch - “Karje” Modernism ka avangardism ka moodne kunst 20. saj Tunnused: ● Uute kunstivoolude pidev vaheldumine ● Avangardism on opositsioonis “ametliku kunstiga” 1903. a fovism (les fauves) ● Les fauves - metsikud, metsloomad ● Jõuline värvikasutus ● Positiivsete värvide väljendamine H. Matisse “Tants” ja “Roheline triip” 1905. a ekspressionism (Saksamaa) ● Negatiivne meeleolu ● Ühiskonnakriitika ● 1920ndatel II laine ● O. Dix O. Dix “Sõjaväelased gaasirünnaku all” E. Schiele “Perekond” 1907. a kubism ● Looduse taandamine läbi geomeetria P. Picasso, G. Braque G. Braque “Pudel ja kalad” P. Picasso “Tüdruk mandoliiniga” 1910. a futurism (Itaalia)
Põhituumik oli õppinud Gustave Moreau stuudios. Liidriks kujunes Henri Matisse. Kasutati hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid ja erksaid toone-värvipott rahvale näkku visatud, (värviekspressionism) ning loobusid varju kasutamisest. Ekspressionism oli Saksamaal revolutsioon kunstis, mida on kirjeldatud ühe tähtsaima Saksamaa panusena 20-nda sajandi Euroopa kunsti. Ekspressionismi iseloomustab väljenduslikkus, vormi deformatsioon ning julge värvikasutus tihti negatiivse emotsiooni edastamiseks. Ekspressionism oli mäss võõrandunud maailma vastu, selle aluseks oli tunde intensiivsus ja spontaansus, mis nõudis loojalt pidevat püüet ületada iseennast ning tahet lõhkuda kehtivaid piire. Selle voolu ajal sai kunst väga isiklikuks, tähtis oli loominguprotsess, millega vallandus kunstniku eneseväljendustung. Ekspressioniste ühendas hoiak kodanliku seltskonna vastu, mis kajastub kehtiva moraali vastasuse näitamises.
rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa. Ta alustas rokokoolike portreedega, hilisemates töödes jõudis aga armutu tõetruuduse ja võimsate fantaasiapiltide loomiseni. Pärit oli Goya vaesest taluperest, kuid tõusis soositud õukonnamaalijaks. Ta oli niivõrd
annaabi.ee 
