Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
Arutlus Miks viis Eesti Vabariigi areng aastatel 1918-1933 riigipöördeni 1934.aastal? Vene võimu alt vabanenud Eestil oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Eesti Vabariigi iseseisvumine 1918.a. sai võimalikuks ilmasõja läbi tekkinud jõudude vahekorra muutusest suurriikide vahel, ning Venemaa tsaarivõimu langusest. 20nenda sajandi alguses tegutses palju parteisid, sõnavabadus oli suur ja ka parlamendil oli suur võim. 1918. aastal kasutati ära sobivat momenti enamlaste lahkumine ja sakslaste tulekule eelnev aeg, mil loodi Maapäeva poolt Eesti Päästekomitee, mis kuulutas 24.veebruaril 1918.a. Tallinnas välja Eesti iseseisvuse, koosati Isesisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist.Vabadussõjaga, mille lõpetas Tartu rahu allakirjutamine 2.veebruar 1920a. ,kindlustasid eestlased Ee...
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Eestis kujunes aga välja kaksikvõim nagu ka Venemaal. Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite ...
Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada Saksa vägede suhtes täielik erapooletus. Kohtadelt võeti võim üle tänu Omakaitse jõude ja rahvusväeosadele. Võim läks üle rahvuslastele Haapsalus, Pärnus, Viljanddis, Võrus, Tartus ja Paides jt linnades. 23 veebruaril loeti Pärnu teatis Endla rõdul ette esmakordselt Isesisvusmanifest avalikut. 23 veebruaril läksid enamlased sõjalaevadele ja võim läks Omakaiste kätte. 24 veebruaril moodustati Ajutine Valitsus Eesti Panga hoones, peaministriks sai K. Päts ja ette loeti ka Isesvusmanifest. Eesti vabariik oli sündinud. 25veebruaril oli pidupäev kuigi keskpäeval marsisid sisse juba Saksa vöörväed ja okupeerisid Eesti. Sakslaste okupatsioon kestis 3 märtsini kuni oli halvatud kogu Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
