Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti Rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tiidu, vanamees, kodumaale, salaja, laevaga, selga, õpetanud, mängima, hommikul, õunad, pähklid, varandus, kippar, ennemuistsed, kehv, vabadik, tütred, laisk, kohtas, hulkus, kopikat, rikkamaks, kuulis, laevast, arvas, kokale, kaupmees, uhked, laskis, küsis, vastand, uhkes, soovisid, luges, kirstud, rahaga, kaljut, õunapuu, sõi, mahtus, tundnudteenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt ostetud pilli - bajaani. Ühel päeval tulid Läti kalamehed Sõrve kalameestele külla. Õhtul korraldati suur pidu ja Kustas kutsuti oma uhket pilli mängima. Kustas läkski, aga ilma pillita. Tal oli aega terve suvi seda mängida. Kohal, korgiti viinad lahti ja tantsiti. Kustas otsis rahvahulga seast Hildet. Lõpuks leides viis ta Hilde ringi tantsima. Kustas tahtis muudkui eemale jalutama minna ja lõpuks Hilöde nõustus vana lepa all kohtuma, kus nad vanastigi olid käinud. Seal tükkis Kustas Hildele aina lähemale ja lähemale, kui Hilde tõrjus ta
võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu muutis end poisikeseks ja kauples end palgatööliseks, kuna ta teadis et kuradile meeldib seal käia (mingi kala asjandus). Kalamees oli ammu tähele pannud ent ööseks lastud kalavõrgud oli hommikul tühjad ja ta ei teadnud milles probleem. Kõu teadis aga ta ei tahtnud ülemusele enne midagi öelda kui tõendeid ei olnud. Ühel õhtul Kõu ja ülemus jalutasid ja kurat oli just tööl ja ta jäi varastamisega vahele. Ülemus läks targa juurde abi paluma et too ei
Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal tehti
II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike loll Indrekule raamatu , hiljem ka teise raamatu. Lible ostis selle raha eest endale paremat süüa, mistõttu hakati Indrekut suureks lolliks kutsuma. Hiljem nägi ka härra Maurus Lible käes raha, mille päritolu järgi küsides räägiti välja , et Indrek oli need ostnud. Härra Maurus kutsus Indreku koos oma ostetud raamatutega enda kabinetti. IV Raamatutega jama tõi palju tähelepanu Indrekule
Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke
naerualuseks. VII Andres tutvus ümbruskonnarahvaga ning arutati sõnnikuveoplaane. Käidi naabritel abis. Andresele oli see esimene sõnnikuvedu Vargamäel. Peale sõnnikuvedu oli veesõda. Märgati, et Pearu sulane Kaarli ja Andrese tüdruku Mai vahel on midagi. VIII Saabus heinateo aeg. Perenaine oli rase, kuid rabas siiski justkui mitme eest tööd teha. Kunagi oli Vargamäe nimeks olnud Kuusiku. Nimi tuli sellest, et Kuusiku peremees käis sulasega Kuusiksaarel salaja kuuski lõikamas, kuid jäi ükskord mõisnikule vahele. Sellest ajast peale hakatigi seda kohta kutsuma Vargamäeks. Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks
Vargamäel. Vanemad tüdrukud peavad Indrekut hoidma. Talus jagub tööd kõvasti. Vahel harva käib Andres kõrtsis. Ühel korral vaatasid nad Pearuga kummal rohkem raha taskus on. Andres jäi peale, kuna oli enne Tiidul käskinud raha koguda. Hiljem tuli kõrtsi Kassiaru Jaska, kes koos Oru Pearuga taha saksituppa kadus. Lasid kõrtsmikul teistele viina anda, nemad maksid. Kui Pearu järgmisel õhtul koju läks hoidsid kõik temast eemale. XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad.
Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga. Tädi juhatas ta proua de Beauséant'i juurde, kes teda uhkele ballile viis, tutvus Anastasie de Restaud'ga. Õhtul tahtis õppima hakata, kuid isa Goriot' raske ohe ehmatas teda. Läks vaatas läbi ukseaugu, nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli; nägi ka, et Vautrini juures käisid 2 meest, ei suutnud õppimisele keskenduda. Hommikul oli suur udu maas. Proua Vauquer magas kaua, Sylvie ja Christophe tegid hommikusööki. Isa Goriot tuli enne 10 tagasi, käis poes (hõbedat viimas), liigkasuvõtja juures. Vautrin nägi seda. Isa Goriot saatis Christophe kirja tütrele - Anastasie juurde. Hommikusöögilauas rääkis Eugéne peost, Anastasiest, isa Goriot´ muutus vahepeal ärevaks, Vautrin tegi imelikke märkusi. Pärast ütles Vautrin, et isa Goriot peab Anastasiet ülal, sest see on tema armuke. Lõuna ajal
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei
talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole
lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole
Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona
poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele - Maurus rõhutab, et tema juures peab korralikult õppima, sama korralikult kui maal tööd tehes - Indrekule otsiti tuba koolimajas, kus ta ööbida saaks, sai odava Siberi toa, ehk kus oli külm, võrdus lakas magamisega III - Koolis äratati neid hommikul valju aisakella kõlinaga, päris ärkamist pidid minema pesema - talvel nö Siberis magades oli väga külm, tuli ennem võimelda, et siis kehaga külmade linade vahele pugeda, vahel näpati ka puid ja tehti keset tuba olevasse ahju tuli ja nihutati voodid sellele lähedale - sai sõbraks Liblega, kes temaga neljandas klassis õppis, Lible müüs Indrekule 2 raamatut (kapsast), et söögiks raha saada, Liblet kutsuti väikeseks Lolliks, kuna Indrek tema raamatud
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht:
. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi surma meelde ja ta arvas ka, et lapsed surid, kuna Mari oli Jussi surmas süüd. Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina.*Kuid juhtus nõnda, et Jaagupit kutsut krioonu, kuid Jaagup ei tahtnus minna. Nii ta siis hakkas ennast näljutama ja esimesel aastal teda ei võetudgi. Kuid lugu oli selline, et varsti jäi Miina rasedaks ja siis võetigi Jaagup kroonu vastu
mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte. Vägev vähk ja täitmatu naine Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake. Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi
Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga. Kaptenil oli plaan
on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai
armulaulu.Siis otsustas Louisi isa muretseda pojale trompeti.Ta lendas linna muusikapoodi,lõhkus selle akna ja varastas trompeti.Louisil oli muidugi hea meel pilli üle,aga ta oli kurb,et isa selle varastama pidi.Ka isa ise tundis end sellepärast halvasti.Louis riputas kaela oma tahvli,võttis kaasa trompeti ja lendas uuesti Sami juurde,et küsida nõu,kuidas raha saaks,et trompet kinni maksta.Esimese asjana muretses Sam talle muusikaõpiku,mille järgi lind saaks mängima õppida.Kui mäng selge,muretses Sam talle esimese töökoha Kookooskoosi poistelaagris,kus ta pidi trompetit puhuma nii hommikul,lõunal,kui õhtul.Lastele ta väga meeldis ja ka luik oli tööga rahul.Ta päästis ühe poisi uppumissurmast,sai kuulsaks ja talle anti selle eest medal.Kuna ta kuulsus oli levinud,sai ta kutse Bostonisse tööle minna.Ta otsustaski selle töö kasuks,lasi ennem ainult Samil oma jala ujunaha sisse lõhed lõigata,et ta saaks varbaid liigutada
jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu
teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha
Oodole nuusutada, kui hais poissi ninna tungis, ärkas ta kohe. Alguses ei saanud Oodo mitte millegist aru, aga kui ta natukest aega istus sai ta aru, mis temaga juhtus ja hakkas kohe Jaanuse täku peale karjuma. Kui ta aga Jaanust silmas, tõusis ta viha Jaanuse vastu ja ta hakkas kohe teda sõimama ja lõpuks lõi ta talle rusikaga näkku, ning sõitis oma märuga koju minema. Emmi ronis kohe oma hobuse selga, ja sõitis vennale järgi, et isale tõtt rääkida. Eremiit aga palus Jaanust, et ta mõnikord temal külas käiks, sest ´vanamees tahtis, poisile veklemiskunsti õpetada. Jaanus oli nõus ja läks oma hobust otsima... Viie aasta pärast korraldati lossis jahipidu. Kõik pajatasid oma jutte, ja üks mees rääkis, et rüütel Kruuno rääkis rüütel Konradiga, ja küsis kas ta võib Emiiliale peigmeheks saada. Lossihärra ei olnud selle vastu...
mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised pidasid sõna mõlemad kaitsesid oma last nagu oleks teisel kuri tõbi küljes. Kuigi emad ei saanud üksteisega läbis, see eest laste keskel kasvas armastus. Väike Peet tegi vennakesele peergudest väravaid ja muid mänguasju. Väike Ain ei söönud iial oma saia ega õuna, mis ema talle linnast tulles tõi, enne kui ta salaja üht jagu oma varandusest Peedile ei olnud pihku pistnud. Nii läksid aastad mööda ja väikeset Peedist sai suur 17. a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues
kohti ja inimesi tundma õppides, raamatuid lugedes, lammastega tegeledes - Santiago tõdes, et alates sellest, kui ta kohtas kaupmehe tütart, pole ta mõelnud ühegi teise naise peale, tahtis end korda teha neiuga kohtumiseks - poiss nägi tihti üht ja sama unenägu, läks Tarifas ühe naise juurde, kes unenägusid seletada oskab, nägi, et põllul tuli tema lammaste juurde väike laps, kes lammastega mängima hakkas, järsku võttis ta Santiago käest kinni ja viis ta Egiptuse püramiidide juurde, ja ütles, et sealt leiab Santiago peidetud varanduse ja hetkel, mil laps selle asukohta näitama hakkas, ärkas Santiago alati ülesse - naine lubas unenägu seletada, kui leitud aardest ühe kümnendiku omale saab, Santiago nõustus, naine ütles, et poiss peab minema Egiptuse püramiidide juurde, varanduse leidma ja
Friedebert Tuglas ,,Väike Illimar" Illimar ärkas hommikul vara, kui päikesekiired talle silma paistma hakkasid. Illimar ei tõusnud veel üles vaid vaatas toas ringi. Ta vaatas truupi, millele algul küljelt paistev päikesevalgus joonistas kühmukesed ja lohukesed. Päike aga muudkui tõusis ja tõusis ning ühel hetkel olid päikesekiired valgustamas truupi otse. Nüüd nägi Illimar truubi erinevaid värvivarjundeid: sinist, roosakat ja tumedamat. Truupi oli lubjatud mitmeid kordi ning osaliselt oli lubi maha koorunud
Tibu komistas ja etapp kukkus piltidele. Oi, kõik pildid läksid laual Laps järjestab pildid 1. Pildiseerija sassi! õigesti. järjestamine Pane palun pildid õigesse järjekorda. Tubli. 2. Igal ilusal jutul on algus. Kuidas meie jutt Sisutaastavatel algas? e küsimustele vastamine Iga tegevus toimub mingil ajal. Nimetame päevaosa ja aastaaja. Kas hommikul, päeval, õhtul või kevadel, suvel, sügisel, talvel. Millal selle jutu tegevus toimus? Mis aastaajal? Mis ajal päeva jooksul? Miks sa nii arvad? Kus toimus meie jutu tegevus? Kes olid meie jutu tegelased? Mis meie jutus juhtus Ukuga? Alati pole jutus meile kõik ära öeldud. Peame ise natuke juurde mõtlema.
Crusoe isa tahtis temast teha seadusetundjat, kuid poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tõmbas vaid meremehe-elu. Crusoe põgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tõusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi üle ja kui ta peaks selle üle elama, siis läheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad pääsesid, siis ajas Crusoe need mõtted peast ja sõitis laevaga edasi. Kuuendal päeval puhkes jälle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev läheb põhja. Õnneks tuli üks väike söepaat neile appi ja nad pääsesid paati just enne seda, kui laev põhja vajus. Kaldale jõudes kinnitati talle, et tema pole meresõidu jaoks loodud ja et tema pärast võiski laev põhja minna. Crusoe rändas siis jalgsi Londoni poole. Londonis tutvus ta ühe Gineast tulnud laeva kapteniga
Nad vaatasid ruume mis koopas olid. Pärast jalutamist tahtis Kalevipoeg piigad sarviktaadi käest päästa. Ta läks Sarvik-Taadi võitlema. Üks piigadest vahetas tugevuse ja nõrgenduse joogid ära nii et Sarvik-Taat jõi nõrgenduse jooki. Siis nad hakkasid võitlema. Kalevipoeg tegi end võlukübaraga võimuga suureks. Kui ta Sarvik-Taadile ära pähe siis Sarvik-Taat haihtus ära. Kalevipoeg võlus ennast ja piigasid võlukübaraga oma laudade juurde. Kalevipoeg võttis lauad selga ja pani piigad koorma peale istuma. Kui ta koju jõudis siis ootas teda hea ehitaja Olevipoeg. Olevipoeg tegi linnust ja Kalevipoeg tõi materjale. X Teekond maailma otsa Kalevipojal tuli isu maailma otsa sõita. Kalevipoeg käskis Olevipojal paati teha. Nad tegid paadi hõbedast. Laevale pandi nimi ka selleks oli "Lennuk". Kui nad oma meeskonnaga olid juba paar päeva sõitnud tuli suur torm. Torm läks alles seitsme päeva ja seitsme öö pärast ära. Siis palus Sulevipoeg kaldale minekut
Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti- Pärdi koopani. Kui nad Jaanuse juurde jõudsid otsustas Oodo, et tema enam enda märaga enam sammugi ei sõida. Vaid hoopiski Jaanuse täkuga. Kui nad olid natuke aega ratsutanud ja Prohveti- Pärdi koobas hakkas paistma, kihutas Oodo Jaanuse ja Emmi eest ära. Teised püüdsid talle järgi minna. Jaanus ja
aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks. Kalevipoeg tõi Peipsi tagant laudu ja ehitas linnadele suured müürid ette. Ta andis siilile oma kasukast tükikese, et siilil soojem oleks ja käis ka allmaailmas Sarvik-taadiga võitlemas. Ta proovis ka käia laevaga maailma otsas, kus polnud käinud veel keegi. Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg
Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba). XXIX (303-330) Mari ja Andrese sõnelus Jussi ja surnud laste pärast(303-313). Jaagupi armastus Rosalinda vastu. Esimesel kokkulepitud kohtamisel sai Jaagup peksa. Teda ravis Miina ja Miina sai lapse. Jaagup läks sõjaväkke ning Miina Vargamäelt minema
ronima teeb seda Praost ise. Kui korsten puhas käskis Praost kõigil sauna minna. Kõik rääkisid, et sellist tööd ei olegi mida Praost põlgaks. VIII Ekke vihtleb Praosti ning see hakkab rääkima noorepõlvest: kui ta oma naise ja 3 lapsega pastoraati tulid ja kui vaesed nad olid. Kuid nad leidsid metsast õunapuu ja selle oma aeda istutasid ning hiljem oli neid puid ja põõsaid nii palju, et ta tahtis neid müüa, kuid keegi ei osta sellist kaupa ja nii jagas ta neid tasuta. Hommikul läksid kirikusse ja Ekke müüs kiriku ees marju. Pärast jumalateenistust koju sõites oli Praost õnnelik, sest marjade pealt saadud tulu oli 7.30 kuigi töölistele maksti nende marjade korjamise eest 20. Seejärel istus Praost kaua oma majapidamise raamatute kallal. IX Odjale tuleb poeg külle, sest ema oli kirjutanud.Praostile tuuakse uusi riideid ja teenijad on kadedad. Poeg räägib Praostile, et kuidas ta pangalaenu võttis, naise eest ei hoolitse ja põldude pealt tulu ei saa.
annaabi.ee 
